Maal umbes 2500 vulkaani. Vulkaan purskab laavat, gaase, tuhka, rapille, räbu, vulkaanilisi pomme. Vulkaanide tüübid: 1)Lõhevulkaan- esinevad harva, maapinnas pikk lõhe. Iseloomulik laamade lahknemise piirkonnas, laava hästi voolav(vedel) 2)Kilpvulkaan- kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi, lame lagi. Voolav laava vedel. Iseloomulik ,,Kuuma täpi" vulkaanidele. Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides. Nt. Mauna Kea Havail. 3)Kihtvulkaanid- Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuhakihid. On laamade kokkupõrke vulkanism. Laava paks. Nt. Colima Mehhikos. Vulkaanid jagunevad: Aktiivsed(Aeg-ajalt tegutsevad u. 1400 vulkaani) Kustunud(Inimkond ei mäleta selle purset.) Uinunud vulkaan- ei ole mitmeid aastaid tegutsenud Vulkaan- Maa sees tekkinud magma purskub pinnale. Nimetus tulnud vulcano saare järgi. Kaldeera- vulkaani või selle t...
erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi saavutamiseks toimuda lihe. Seega on lihkeohtlikud just meandri põrkeveeru poolsed nõlvad. Audru, Sauga, Pärnu ja Reiu jõe alamjookse uurides selgitasime kaheksa hiljutise hästi säilinud maalihke tekkemehhanisme ja põhjusi nende morfoloogiliste näitajate, pinnaseomaduste ja nõlvade iseloomu alusel. Toetudes ka varasemale uurimusele Pärnu linnas võib selle piirkonna maalihked jaotada kolmeks. Esimese rühma moodustavad maalihked savipinnases. Need võivad toimuda nii läbinisti savisse kujunenud nõlvadel kui ka nõlvadel, kus savi peal on kuni kolme meetri paksune liivakiht. Lihe toimub sel juhul ikkagi savis. Sellised lihked võivad looduslikult vallanduda juba kümnekraadise nõlva, inimese kaasabil aga isegi seitsmekraadise nõlvakalde puhul. Maalihete asukoht Arvutuste järgi tuleks orulõikudel, kus tuleb ette maalihkeid savis, arvestada sellega, et
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-va...
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui
Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel, kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist, tihedus väiksem, ulatus: 580km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mi...
ülemise pinnakihi gravitatsiooniline allavajumine (veega küllastunud, murenenud) märg liiv poorid veega küllastunud Maalibisemised ja varingud VI: maalihked Maalibisemised ja varingud VII: maalihked Maalibisemised ja varingud VIII: maalihked Maalibisemised ja varingud IX: maalihked murenenud pinnas vett mittejuhtiv
1) ühe laama serv sukeldub teise alla 2) laamad eemalduvad teineteisest. Vulkaanid jagunevad: 1. Kilpvulkaanideks * räni ja gaasidevaene, väikse viskoossusega, hästi liikuva magmaga. * ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. n: Mauna Loa, Hawaii. 2. Kihtvulkaanideks * ränist ja gaasist rikastatud, suure viskoossusega, halvasti voolava magmaga. * esineb laavakorke. * esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: 1. Maavärinad. 2. Maalihked. 3. Mudavoolud. 4. Lõõmpilved. Purske iseloomu järgi jagunevad: Aktiivsed - pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad vulkaanid. Passiivsed - ajutises purskerahu seisundis olevad vulkaanid. Kustunud - inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaanid. 5. Maavärinad. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel. Esinevad peamiselt laamade äärealadel.
Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus? Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, mudavoolud, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kõige ohtlikumad on lõõmpilved ja mudavoolud. Lõõmpilved koosnevad tulikuuma gaasi ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves
ookeani „tulerõngas“. Vulkaani kuju, ehitus ja purske iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega (temperatuur ja koostis). Kihtvulkaan tekib siis, kui magma on happeline ja tardub väljumis koha lähedal. Kilpvulkaan tekib siis, kui magma on aluseline ja vedel ning voolab kiirelt lõõrist eemale ja moodustab laavaga kaetud ala. Kaasnevad nähtused – laavavoolud, mudavoolud e lahaarid, lõõmpilved (tuha- ja gaasipilved), maavärinad, mille tulemusena tekivad maalihked ning kivimid ja püroklastiline materjal. Kasu inimestele – turism, viljakad mullad, ehitusmaterjal (tuff), geotermaalenergia, rikkalikult maavarasid (kuld, hõbe, vask, maagid). Maavärinad Maavärinad esinevad laamade piirialadel, kolde sügavus on aga erinev ning oleneb laamapiiri tüübist: 1) Ookeani keskahelikus – paari km sügavused 2) Kuuma täpi piirkonnad ning mandrilaamade põrkumine – kümneid km sügavused 3) Subduktsioonivööndis – kuni 670 km sügavused
Venemaa varasemast ajaloost on teada vaid paari palju kahjustusi tekitanud tornaadot. Maalihked Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei pruugi toimuda. Maalihete taajärjel jäävad enamasti kodudeta sajad või tuhanded inimesed, põhjustab üleujutusi ning kujundab jõe kallast ja jõge ennast ka ümber. Maalihkeid võib ette tulla ka Eestis. Suurim maalihe (LISA6) on olnud Sauga jõel, Nurme
· Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva geoloogilisest ehitusest · Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil Nõlvaprotsessid · Varisemine kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess · Libisemine kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades Voolamine toimub niiskusega küllastunud pinnases (igikeltsa piirkond) Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks Nihkumine kõige aeglasem, põhjuseks näiteks pinnase külmumine ja sulamine Seda protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme selle tagajärgi. Ehitised nõlval võivad pika aja
kaevanduste sulgnemisega kaasneb tööpuudus ja massiline väljaränne piirkonast. Lisaks on ohtlik. · Keskonnaprobleemid- muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, maapinna sissevarisemine 8. Maalihete tekkepõhjused ja võimalikud tagajärjed Maalihe on maakoore pindmise osa liikumine nõlvadel, kus terved settekehad või kivimiplokid libisevad mööda nõlva alla, nii et neis eneseis suuri muutusi ei toimu. · Maalihked toimuvad ebatasase reljeefiga aladel. Soodustavad tegurid on: a) Niiske kliima ja savine pinnas b) Igikelts c) Maavärinad d) Nõlvadele raskuse lisamine, nt maja ehitamine e) Taimestiku hävitamine nõlvadelt Maalihked põhjutsavad majandusliku kahju, hävitavad teid, hooneid ja põllumaid ning nõuavad tihti ka inimohvreid. PEDOSFÄÄR
spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnke tugevust. Leides maavärina toimumise koha ning sügavuse hinnatakse toimunud tõuke tugevust magnituudides, s.o energia hulk, mis on vabanenud maavärina toimel. Magnituud = LOG (maavärina energia ergides) Magnituud 8,6 » 1026 ergi 7. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks 8. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi,
Raud, hapnik, räni, magneesium, nikkel, väävel Mida leidub maakoores? Hapnik, räni, alumiinium, raud, magneesium, kaltsium, naatrium ja kaalium Nõlvaprotsessid: Maavärin võib esile kutsuda või võimendada · Varisemine eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. Kivid kukuvad jalami suunas ja tulemuseks järsk mäekülg ning kivimite kuhjad. · Libisemine kivimiplokid või settekehad liiguvad mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi. Toimuvad maalihked. · Voolamine settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv. · Nihkumine toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule.
Mõisted : 1. Moreen-materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. 2. Ilm- atmosfääri hetkeseisund 3. Liivik- 4. Mõhn- liustikega külgnenud veekogudesse settinud künklik pinnavorm 5. Luide- tuuletekkeline positiivne pinnavorm 6.Ilmastik- atmosfääri mõnede kuude hetkeseisund 7. Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus 8.Voor- madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. 9. Riimveelisus- kihiline veelisus, peal on magedam ja põhjas soolasem vesi Küsimused: 1. Kuidas mõjutab Läänemeri Eestit ? - tuulisem, sademete hulk suurem, jahedamad suved ja pehmemad talved, väiksem temp. Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ? - soojuskiirgus hulk, geograafiline laius, püsivad tuuled, hoovused, pöörle...
Mullastiku hävinemine Karoliine Haidak Põlva 2009 Looduslikud põhjused Erosioon vee tõttu Erosioon tuule tõttu Hapestumine Üleujutused Maalihked www.bioneer.ee/.../004/t2_acid_rain_woo ds1.jpg Inimtegevuse tagajärjed Erosioon vee Raskemetallid tõttu Füüsiline Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi
N: Ida-Aafrikas · Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. o Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt magmast. o Kihtvulkaanid tekivad Si-st ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. · Vulkaanidega kaasnevad nähtused ja tagajärjed (mudavoolud, maalihked) Mudavoolud Maalihked Maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) Lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Geisrid (kasutatakse energiaallikana) Viljakas pinnas (mineraalainete sisalduse kõrgenemise tõttu) Vulkaanilistel aladel leidub maavarasid. · Maavärinate tekkepõhjused ja levik o Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites
vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös NÕLVAPROTSESSID Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades Voolamine - toimub niiskusega küllastunud pinnases (igikeltsa piirkond) Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks Nihkumine kõige aeglasem, põhjuseks näiteks pinnase külmumine ja sulamine Seda protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme selle tagajärgi
· Need protsessid toimuvad erineva kiirusega · Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva geoloogilisest ehitusest · Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil Nõlvaprotsessid · Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess · Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades Nõlvaprotsessid Voolamine - toimub niiskusega küllastunud pinnases (igikeltsa piirkond) Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks Nihkumine kõige aeglasem, põhjuseks näiteks pinnase külmumine ja sulamine Seda protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme selle tagajärgi
6. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest. Laavavoolud (võivad viia tulekahjudeni) Vulkaanilised gaasid lendavad atmosfääri (õhusaaste) Vulkaaniline tuhk (samuti õhusaaste) Lõõmpilvete teke – püroklastilised voolud (võivad tekitada tsunamisid kuna liikumiskiirus on väga suur)) Mudavoolude teke Maavärinad – purustused – maalihked Geisrid Kliimamuutused 7. Selgita kivimiringet. Too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimid moodustuvad, hävinevad või muutuvad ehituselt pidevas kivimite ringes. Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui kivimeid Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid peeneks hõõruvad või kliima tõttu murenevad jne, siis nende osakesed settivad
N: Ida- Aafrikas 12) Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt magmast. Kihtvulkaanid tekivad Si-st ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. 13) Vulkaanidega kaasnevad nähtused ja tagajärjed (mudavoolud, maalihked) Mudavoolud Maalihked Maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) Lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Geisrid (kasutatakse energiaallikana) Viljakas pinnas (mineraalainete sisalduse kõrgenemise tõttu) Vulkaanilistel aladel leidub maavarasid. 14) Maavärinate tekkepõhjused ja levik.
9 magnituudiga maavärinaid ei saa toimuda, kuna kivimid maakera sees ei pea suurematele pingetele vastu. 8.Toob näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele. MAAVÄRINATEGA: 1) Maakoore lõhed, ülangud, alangud. 2) Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid. 3) Vulkaanipursked. 4) Tsunaamid. VULKANISMIGA: 1) Laavavoolud 2) Tuha- ja gaasipilved 3) Tulikuum tuhk matab kinni ümbritsevad alad4) Maavärinad, maalihked 5) Püroklastilise materjali vool (kuum kivi, tuhk etc) 6)Mudavoolud 9.Teab , mis on nõlvaprotsessid ning mis tingimustel need tekivad. NÕLVAPROTSESSID igasugune kivimimaterjali liikumine nõlva raskusjõu mõjul. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist egeoloogilisest ehitusest. Kliima mõjutatud protsessid: Murenemine, murendmaterjali liikumine, erosioon. FÜÜSIKALINE murenemine füüsikaliselt surutakse kivimid üksteisest eemale.
a. Lõuna-Ameerika läänerannikul b. Põhja-Ameerika idarannikul c. Jaapanis d. Aafrika keskosas e. Euroopa põhjaosas · Mida mõõdab Richteri skaala? Miks on see objektiivsem kui Mercalli skaala? · Tee kokkuvõte maavärinate leviku ja laamtektoonika vahelistest seostest. TV. Ül. 2, 5-9 lk. 24 7. teab maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks · Milliseid täiendavaid nõudmisi esitatakse ehitistele Jaapanis ja teistes maavärinaohtlikes paikades?
Varisemise tagajärjel muutub nõlva ülemine osa järsemaks ja nõlva jalamile kuhjuva materjali arvel nõlva alumine osa laugemaks. Seal moodustub loodusliku varikaldega nõlv e. rusukalle. Libisemise korral liiguvad kivimiplokid (a) või settekehad (b) äkitselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mille vallandumine sõltub nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Maalihked võivad toimuda ka väga väikese (10kraadise) nõlvakalde juures. Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalami suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal seguneb. Voolamise kiirust mõõdetakse mõne kuni mõnekümne meetriga aastas ja sellest on tavaliselt haaratud pinnase õhuke (kuni 0,5m) pindmine osa. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine e. nihe toimub siis, kui nt pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub
• Peaaegu 350 mln inimest elavad metsades või nendega piir - nevatel aladel ning mets on nende jaoks tähtis elu- ja tuluallikas. • Metsades elab 80% maismaa bioloogilistest liikidest. • 20% maailma süsinikdioksiidi (üks kasvuhoonegaasidest) mahu globaalsest suurenemisest on seotud metsade väljaraiega. • Metsad kaitsevad muldi, ühtlustavad jõgede äravoolu ning vähendavad selliste loodusõnnetuste esinemist nagu üleujutused ja maalihked. • Metsamajandus on tähtis majandusharu ning pakub tööd tuhandetele inimestele. Milles seisneb metsade tähtsus? • ühtlustavad jõgede äravoolu; • on elupaigaks paljudele organismidele; • pakuvad inimestele puhkevõimalusi; • vähendavad selliste loodusõnnetuste esinemist nagu üleujutused ja maalihked; • vähendavad süsinikdioksiidi sisaldust atmosfääris (fotosünteesi käigus); • metsamajandus on tähtis majandusharu ning pakub tööd tuhandetele inimestele.
kümne aasta jooksul · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine · Kõrbestumine · Üleujutused Tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjurite levik Üleujutused uutele aladele Erosioon, maalihked Joogivee nappus Vähenevad saagid soostumine Haiguste levik Majanduse allakäik Tagajärjed inimestele · Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. · Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. · Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste
● Antarktika mandrijää lahti murdumine Negatiivsed tagajärjed ● Võib panna maailma kiiremini pöörlema ● Muudab ○ geograafiat ○ loomastiku ○ taimestiku ○ toiduahelaid ● Polaaraladel elavad loomad võivad hukkuda ● Metsatulekahjude oht ning sellega kaasneb sealsete ökosüsteemide hukk Negatiivsed tagajärjed II ● Maailmamere taseme tõus ● Magevee vähenemine ● Liustike sulaveest sõltuvad jõed ○ Veerohkem jõevool ■ üleujutused ■ maalihked Mis juhtub, kui kogu jää sulab? Mis siis juhtub, kui liustik sulab? Positiivsed tagajärjed ● Soodne transpordifirmadele ○ Hiinast otse Euroopasse ● Arheoloogilised avastused Kuidas vältida sulamist ● Kliimamuutuste vastu võitlemine ○ Kasvuhoonegaaside vastu võitlemine ○ Vähem metsa raiumist ○ Vähendada söe, nafta ja gaasi saaduste põletamist Faktid ● Euroopa liustikud on võrreldes 1850. aastaga kaotanud
maavärina puhul 1. epitsenter ehk maavärina kese 2. maavärina kolle ehk fookus 3. 2. seismilised lained foo kus PURUSTUSED ON KÕIGE SUUREMAD kk EPITSENTRIS · Vulkaanipursetega kaasnevad oll nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilve(gaaside ja hõõguvae · vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. · Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. · Magma tardumisel maakoores tekivad süvakivimid ehk plutoniidid Laava tardumisel tekiva purksekivimid ehk vulkaniidid · Kuum vesi on käsutatav energiaallikana. · Vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks
Maavärinad (loodusõnnetustest 50,9% on maavärinad, üleujutused 29,7% ja troopilised tormid 16,8 %, vulkaanipursked 1,9%, hiidlained 0,5%, maalihked 0,1%) Maavärinad tekivad : · laamade äärealadel Mis on maavärin ? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastse pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega/murranguga. Maavärin levib seismiliste lainetena. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang · maavärina kese ( epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus
a. Lõuna-Ameerika läänerannikul b. Põhja-Ameerika idarannikul c. Jaapanis d. Aafrika keskosas e. Euroopa põhjaosas · Mida mõõdab Richteri skaala? Miks on see objektiivsem kui Mercalli skaala? TV. Ül. 2, 5-11 lk. 24-25 Eksamiraamatust lk 26 ül 2 ja lk 28 ül 6 10. teab maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks · Milliseid täiendavaid nõudmisi esitatakse ehitistele Jaapanis ja teistes maavärinaohtlikes paikades?
Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Nt: Vesuuv, Fuji. Kilpvulkaanid magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa). Nt: Islandil, Uus-Meremaal Kaldeera ehk hiidkraater- vulkaani tipu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend. Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused:: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Maavärinad - on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine. Maapinna võnkumist põhjustavad seismilised lained. Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades
Rakvere Ametikool MT14 Elena Tamsalu Maavärinad Referaat Juhendaja: Maimu Nurk Rakvere 2014 Maavärinad Mis on maavärin? Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Kuidas tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel piki maakoore murranguid. Maavärinaid esineb kõige sagedamini laamade äärtel, kuid nad võivad aset leida ka mujal. Vulkaanipursete tagajärjel Koobaste varisemise tõttu Inimtegevuse tõttu, nt veehoidlate surve,...
liitumisest üksteisega. Tekivad vee jäätumisel, kulutamisel, temperatuuri vaheldumine. 9.Maalihe Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. 10.Kulutus ja kuhjepinnavormid Kanjon on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Ruhiorg ehk troog on U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org.
meetri kõrguseid 400-800 km/h maa poole tormavate hiidlainete tõttu. Nõlvaprotsessid · Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. · Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Protsess on kiire. · Libisemise korral liiguvad kivimplokid (settekehad) äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mille vallandumine sõltub nõlvakaldest. Maalihked võivad toimuda ka väikese nõlvakalde juures. · Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalami suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal seguneb. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. · Nihkumine toimub siis, kui näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub aineosakeste vahelisi seoseid, soodustades niimoodi gravitatsioonijõu mõjulepääsu.
Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : Vulkaanipursked Koobaste varisemised Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: Maakoorelõhed, ülangud, alangud Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid Vulkaanipursked Tsunamid Purustused sõltuvad: Asustustihedus Epitsentri lähedus Maavärina võimsus Kolde sügavus Inimeste teadlikkus Reljeefist Piirkonna arengutasemest Kahjustuste leevendamine: Tulekindlad materjalid Püramiidjas kuju Tugevdatud vundament Trossid tugisammastes Varjendid, päästjate oskused
gaasipilvede ning kivimitükkidena õhku paiskuvad. Vulkaane esineb: · subduktsioonivööndis, · laamade lahknemisaladel, · kuuma täpi piirkonnas. Vulkaanide seisundid: · kustunud-inimajaloo vältel mitte pursanud · suikunud-ajutise pursketahu seisundis olevad · aktiivsed-pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: · maalihked · maavärinad · mudavoolud · lõõmpilved · tsunami Maavärinad-maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle e. fookus-koht maapõues, kus algab kivimit rebestumine. Maaärina kese e. epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Kuidas maavärinad tekivad? Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade
Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : · Vulkaanipursked · Koobaste varisemised · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) · Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: · Maakoorelõhed, ülangud, alangud · Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid · Vulkaanipursked · Tsunamid Purustused sõltuvad: · Asustustihedus · Epitsentri lähedus · Maavärina võimsus · Kolde sügavus · Inimeste teadlikkus · Reljeefist · Piirkonna arengutasemest Kahjustuste leevendamine: · Tulekindlad materjalid · Püramiidjas kuju · Tugevdatud vundament · Trossid tugisammastes · Varjendid, päästjate oskused
V: Voor: Ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm. Oos: Pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm. Sandur: Pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. 16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme. V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid 17) Nimeta raskusjõu ja tuuletekkelisi pinnavorme. V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik , maalihked jne Tuuletekkelised pinnavprmid: Luited jne 18) Nimeta mere ja järvetekkelisi pinnavorme. V: Tasandikud, murrutusjärsakud, pangad, maasääred, rannaastangud, vallid jne 19) Nimeta voolutekkelisi pinnavorme. V: Jõeorud ning jäärakud 20) Nimeta inimtekkelisi pinnavorme. V: Linnamäed, teetammid, kaitsevallid jne
Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod. 6.0Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed. Korstnad varisevad. 7.Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8. Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. Kaasnevad nähtused Tsunamihiidlaine Maalihked Ennustamine Maavärinaohtlikes piirkondades jälgitakse nõrkade värinate dünaamikat, kivimite füüsikaliste omaduste muutusi, maapinna kallakuse muutusi, loomade käitumist. Ootamatusi välistava prognoosini pole veel jõutud Internetiandmebaasid Nõlvaprotsessid Kivimmaterjali liikumine raskusjõu mõjul sõltub nõlva kaldest, geoloogilisest ehitusest. Tulemuseks nõlva kuju muutumine. Varisemine Kivimiosakesed veerevad või
ulatuslikke lausvaringuid. • 21.09.2004 tundsid tallinlased ja ka teiste maakondade elanikud maavärinat. • Maavärina epitsenter oli 40 kilomeetri kaugusel Kalingradist, selle tugevuseks mõõdeti 5,3 magnituudi Richteri skaala järgi. • Tartumaal Vasula külas asuv seismograaf registreeris tõugete tugevuseks viis magnituudi. Maavärinaga kaasnevad ohud maa kõikumisest tekitatud purustused ning gaasi ning elektritrasside purunemisel tekkivad tulekahjud maalihked tsunamid Maavärinaga võivad kaasneda maalihked Turnnagin Heights,Alaska,1964 Source: National Geophysical Data Center A huge ground crack near Krabosavodskoe, Shikotan Island, formed during the October 4, 1994, earthquake. The initial depth of the crack was 30 meters
Geograafia kordamine 1) Maa siseehitus: Maa koosneb maakoorest (tahke, tard-, moonde- ja settekivimid), vahevööst (tahke ja plastiline) ja tuumast (tahke). 2) Mandriline ja ookeaniline maakoor Mandriline: vana (1,5 mld), paks (40 km), väiksema rihedusega, ei sukeldu, tekib pidevalt juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt. Maak – majanduslik kasu ja võimalus kasutada inimesel oma hüvedeks. 4) Kivimiringe Magma: kristalliseerumisel tardkivim. Tardkivim: murenedes setted, soojuse ja rõhu toimel moondekivim. Moondekivim: sulades magma. Settekivim: setted kivistuvad, ...
Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pi...
Kehalained Pikilained (P-lained) Ristilained (S-lained) Rayleigh'i lained Love'i lained Seismograaf Richeri skaala (magnituudid) Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine - Nõlva kallete muutmine - Ehitustööd jõgede kallastel
Kehalained Pikilained (P-lained) Ristilained (S-lained) Rayleigh'i lained Love'i lained Seismograaf Richeri skaala (magnituudid) Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine - Nõlva kallete muutmine - Ehitustööd jõgede kallastel
Rohumaatüüblised maad.Piiratud kasutussobivusega mullad. Puudused, mis takistavad neid kasutamast põllumaana: erosioon, suur koreselisus, reguleerimatu veerežiim, turbakihi esinemine. Põllumajandusliku tootmise suurimad riskid muldade omadustele ning võtted nende riskidevähendamiseks ning vältimiseks: mullakaitsepoliitika, muldade seire, peamised muldadekahjustajad (erosioon, deflatsioon, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, muldade tallamine,üleujutused, maalihked, ehitusdegradatsioon) ja nende vähendamine ning vältimine. Degratatsioon- mulla kahjustumine või hävimine looduslike protsesside või inimtegevuse tagajärjel. Sellesse tuleb tõsiselt suhtuda, sest kogu maamera maismaast on 1/3 põllumaj maad ja sellest omakorda 1/3 mood ainult haritava maa, ülejäänud karja ja heinamaa, mida on uuesti põllumaaks raske muuta. Mullakaitsepoliitika- Mullakaitseseadus ja –strateegia ikka veel eestis puuduvad
alumine vahevöö 660 - 2900 km perovskiit tuum välistuum 2900 -5100 km 10,0 Fe 2O, Ni kuni 4800o vedel sisetuum 5100 - 6370 km 13,3 kuni 6000 o tahke Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid,
6. Aktiivne metsaraie ja muu loodusliku taimekoosluse hävitamine valgalal muudab veerežiimi ja suurendab üleujutuste riski. 7. Metsade ulatuslik maharaiumine Himaalaja nõlvadel, kust alguse saavad suured mussoonkliimaga alade jõed. Üleujutuste mõju inimesele POSITIIVNE Üleujutuse taandumisel viljakad mullad NEGATIIVNE 1. Teede ja ehitist jne hävimine 2. Inimohvrid 3. Üleujutustega kaasnevad maalihked Maalinke põhjustavad: a) Paduvihmad, kestvad sajud b) Vett läbilaskvad kivimid asuvad savi peal c) Metsnõlvad mahavõetud d) Järvekaldal süvendatud paadisadam Vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel Rannaprotsessid 1. Järskrannikutel on ülekaalus lainete kulutav tegevus, sest lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga(sügav). Kui järsak on kujunenud aluspõhja kivimitesse, siis nim.seda pangaks 2. Kulutusrannad
ebapiisavate sanitaaroludega. Hoopis vähem teatakse ohtlike kemikaalide mõjust tervisele. Üks keskkonna- ja terviseprobleem on müra. Transport, eriti linnapiirkondades, on üks peamisi õhu- ja mürasaaste tekitajaid. Kliimamuutused ja osooni lagunemine võivad samuti kahjustada inimtervist. Kliimamuutused aitavad kaasa nakkushaiguste tekkele ja levikule. Inimtervist on alati ohustanud loodusohud, nagu tormid, üleujutused, tulekahjud, maalihked ja põuad. Õhu hea kvaliteet on eluliselt tähtis kõigile elusorganismidele. Kui õhk on saastatud, võib see põhjustada inimestele ja loomadele kõikvõimalikke tervisehädasid. Välisõhk on üks keskkonna elutähtsatest komponentidest. Välisõhuna peame silmas eelkõige maapinnalähedast õhukihti. Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhutemperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla
Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Tugevaid maavärinaid esineb: Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, Kaukasuse mäestik, Tsiili, Panama, Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini saar, Antarktise manner, Hispaania lõunaosa, California poolsaar, Pakistan. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks. Millest sõltub maavärina tekitanud purustuste hulk: maavärina tugevusest, ehitiste
Maastik: läänes rannikutasandik, Andides kõrge ja järsk ebaühtlane pinnas, idaosas Amazonase nõo madalik Madalaim punkt: Vaikne ookean 0 m Kõrgeim punkt: Nevado Huascaran 6,768 m Rannikujoon: 2,414 km Looduslikud ressursid: vask, hõbe, kuld, nafta, puit, kala, rauamaak, kivisüsi, fosfaat, kaaliumkarbonaat, hüdroenergia, maagaas Maakasutus: põllumaa 2.88 % , püsikultuurid 0.47 % , muu 96.65 % Ohud: maavärinad, tsunamid, üleujutused, maalihked, kerge vulkaaniline aktiivsus Keskkonnaprobleemid: metsaraie (ebaseaduslik); ülekarjatamine viib pinnase erosioonini, kõrbestumine; õhusaaste Limas; jõgede ja rannikuvete reostus nii kohaliku omavalitsuse tegevuse tagajärjel kui kaevandamise jäätmete tõttu Ajalooline kujunemine iseseisvaks riigiks Iidne Peruu oli asukohaks mitmetele prominentsetele Andide tsivilisatsioonidele, eriti inkadele, kelle impeerium hõivati Hispaania vallutajate poolt aastal 1533
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
