...........................7 2 SUUSATAMISE MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED................................7 3 VIGURSUUSATAMINE....................................................................8 4 MÄESUUSATAMINE.......................................................................8 4.1 Mäesuusatamise ajalugu................................................................9 4.2 Võistlused.................................................................................9 4.3 Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused..........................................9 4.4 Mäesuusatamine olümpiamängudel...................................................9 5 SUUSAHÜPPED............................................................................10 5.1 Maailmakarikavõistlused suusahüpetes..............................................10 6 LASKESUUSATAMINE..................................................................11 6.1 Maailmakarikavõistlused laskesuusatamises.....................................
seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Ajalugu Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Erinevad võistlused · Slaalom · Suurslaalom · Älisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõislus · Mäesuusatamine maailmakarikavõistlused · Olümpiamängud SPORTLAN RIIK K H P KOKK E U Kjetil André Norra 5 4 3 12 Aamodt Marc Luksemburg 4 4 3 11 Girardelli Lasse Kjus Norra 3 8 0 11 Pirmin Sveits 4 4 1 9 Zurbriggen Toni Sailer Austria 7 1 0 8 Émile Allais Prantsusmaa 4 4 0 8
pronksmedal kaugushüpe (tulemus 7,13m) 1991. aastal Tokyo's hõbemedal kaugushüpe (tulemus 7,29m) pronksmedal 4x100m (tulemus 42,33s) 1993. aastal Stuttgart'is maailmameister kaugushüpe (tulemus 7,11m) III Sisemaailmameistrivõistlused 1987. aastal Indianapolises sisemaailmameister 200m (tulemus 22,27s) sisemaailmameister kaugushüpe (tulemus 7,10m) 1991. aastal Sevillas hõbemedal kaugushüpe (tulemus 6,82m) 1997. aastal Pariisis pronksmedal kaugushüpe (tulemus 6,83m) IV Maailmakarikavõistlused 1985. aastal Canberras 1. koht kaugushpüe (tulemus 7,27m) 1992. aastal Havannas 1. koht kaugushüpe (tulemus 7,16m) 1998. aastal Johannesbergis 1.koht kaugushüpe (tulemus 7,07m) V Euroopa meistrivõistlused 1986. aastal Stuttgart'is Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,27m) Euroopa meister 200m (tulemus 21,71s) 1990. aastal Slit'is Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,30m) hõbemedal 200m (tulemus 22,19s) 1994. aastal Helsingis Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,14m) 1998
the Year Award, USSA Athlete of the Year Award, World Championships Swimmer of the Meet, James E. Sullivan Award,Teen Choice Awards - Male Athlete, USA Olympic Team Member, Sports Illustrated Sportsmen of the Year jt. Nende suurepäraste tulemuste taga on hea treener, kõva trenn ning soov ja tahe oma unistused täide viia. Seda kirjatööd tehes sain teada milliseid erinevaid ujumisstiile ja milliseid distantse ning klasse ujutakse suurtel võistlustel nagu seda on olümpiamängud, maailmakarikavõistlused ja maailmameistrivõistlused. Tutvusin ka uute maailmarekorditega ja olümpiarekorditega. KASUTATUD KIRJANDUS 1. ,,XXIX olümpiamängud Peking 2008" Tallinn 2008 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Phelps 3. http://www.dosomething.org/files/pictures/actionguide/Michael%20Phelps.jpg 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Michael_Phelps 5. http://www.dailycollage.com/collages/athens2004/us-gold-medals-michael- phelps-1024x768.jpg
Ragbi Referaat Tallinn 2009 Sisukord 3. lehekülg Sissejuhatus 4. lehekülg Võistluskorraldus 5. lehekülg Tehnika ja Taktika 10. lehekülg Positsioonid Ragbis 12. lehekülg - Ajalugu 13. lehekülg Suurimad Rahvusvahelised Võistlused 14. lehekülg Ragbi Üle Maailma 15. lehekülg Ragbi Variandid 16. lehekülg Karistuslöögid 17. lehekülg Varustus 18. lehekülg Sportlase Eripära ja Treeningud 19. lehekülg - Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Ragbi on väga kiire, põnev ja vaatamist väärt spordiala, mida mängivad osavad ja tugevad sportlased. Mulle meeldib selline tehniline mängu, eriti huvitav on vaadata mängijaid meisterliku sööduoskusega. Nüüd aga ragbist lähemalt... Ragbi on mäng, mida mängitakse tänaseks enam kui 120 riigis üle maailma. Suur osa ragbi võlust tuleb mängu väga pikast ja kirevast ajaloost, ragbiga kaasa käivatest traditsio...
Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: Slaalom Suurslaalom Ülisuurslaalom Kiirlaskumine Alpi kahevõistlus Kiirsuusatamine Võistkonnavõistlus 9 Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Olümpiamängud Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom)
Mitt, Heino Mäesalu, Kristjan Oja, Kalju Ojaste, Matti Paavo, Heikki Parve, Kaija Parve, Martti Parve, Rein Pedaja, Janno Prants, Kalev Pukk, Ria Pärnoja, Tõnu Pääsuke, Oskar Rehtsalu, Eva Rinne, Raguell Rohtväli, Hillar Zahkna, Indrek Tobreluts, Even Tudeberg, Enn Tupp, Aivo Udras, Marina Vahi, Eve Vait, Merle Viirmaa, Jelena Vsivtseva. 7 Võistlused Maailmas Laskesuusatamise maailmakarikavõistlused (E.ON Ruhrgas World Cup) on laskesuusatamise rahvusvaheline kõrgetasemeline iga-aastane võistlussari. Karikavõistluste sarja korraldab Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (IBU). 2008/09 hooajast saavad punkte 40 paremat (võitja saab 60 punkti, 2. koht 54, 3. koht 48, 4. 43, 5. 40, 6. 38, 7. 36, 8. 34, 9. 32, 10. 31, 11. 30, 12. 29, 13. 28, 14. 27, 15. 26, 16. 25 ja sealt edasi järgmiste kohtade saajad ühe punkti eelmisest vähem kuni 40. koha saajani, kes saab ühe punkti).
20 Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: Slaalom Suurslaalom Ülisuurslaalom Kiirlaskumine Alpi kahevõistlus Kiirsuusatamine Võistkonnavõistlus Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud 21 kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Olümpiamängud Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
