Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"maaelu" - 501 õppematerjali

maaelu - , regionaal- ja infrastruktuuri arendamise poliitika Valitsusliidu maaelu-, põllumajandus- ja regionaalpoliitika eesmärk on maaelu- maapiirkondade kõrge elukvaliteet ning hästi tasustatud töökohtade juurdekasv maal. Selleks teeb valitsusliit panuse infrastruktuuri arendamisele, ettevõtluskeskkonna jätkuvale parandamisele ning inimeste koolitamisele ja nõustamisele. Valitsusliit peab seejuures oluliseks koostööd omavalitsuste,
thumbnail
1
docx

Maaelu plussid ja miinused

Tänapäeval aga tegeleb üha vähem eestlasi põlluharimisega ning maal elamise asemel eelistatakse linnaelu. Miks on see nii? Maaelul on kindlasti oma eelised aga leidub ka puudusi. Maal elamise üheks põhiliseks eeliseks on looduslähedus ­ inimesed elavad loodusega koos ning see mõjub hästi nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Paljud tänapäeva inimesed tahavadki maal elada selle tervislikkuse pärast. Samuti võib maaelu üheks heaks küljeks olla aeglasem ja kohandatav elutempo, sest talutööde tegemiseks pole vaja näiteks muretseda liiklusummikute või ühistranspordi pärast. Maaelul on ka negatiivseid külgi. Maal elades ollakse linnaga võrreldes rohkem eraldatud teistest inimestest, sest talud paiknevad hõredalt ja maal elab vähem inimesi. Sellega kaasneb vähem suhtlemist naabritega ning avalikud teenused on raskemini kättesaadavad. Samuti on...

Kirjandus
38 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti maaelu arendamine essee

Essee Eesti maaelu järgmine mudel Kas Eesti rahvast rahuldab arenev ultraliberaalne maaelu mudel? Maarahvast see kindlasti ei rahulda. Kas ka linnarahvas on sama meelt, selles ma nii kindel ei ole. Arvan, et nemad ei ole sellesse probleemi võib-olla süüvinudki. Peretalusid, kus kogu töö tehakse ära ainult oma perega, on juba väga väheks jäänud. Väikese majapidamisega ei toida oma peret enam ära. Sest lisaks sellele on väiketalunikul vaja ka töövahendeid uuendada. Ning sellepärast ongi paljud väiketalunikud lõpetanud talupidamise....

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maaelu plussid ja miinused

maarahvas. Pidevalt aga räägitakse ka sellest, et maal elamine ei olegi ainult hea vaid seal on ka omad halvad küljed. Mina arvan, et kuni keskaja alguseni oli maal elada hea, kuid kui algasid ristisõjad muutus kõik halvemaks. Maal elamise juurde on alati kuulunud põllumajandus, loomakasvatud, küttimine või korilus. Vanal ajal põllumajanduse ja loomakasvatusega eriti ei tegeletud. Kogu toit saadi lauale koriluse ja küttimisega. Naised ja lapsed olid need, kes käisid metsas korjamas erinevaid taimi, taimede õisikuid ja ­juuri. Mehed aga tegelesid küttimisega. Mida rohkem aeg edasi liikus seda rohkem hakati mõtlema sellele, et toit kodule lähemale tuua. Aegamööda hakkasid välja kujunema ka põllumajandus ja loomakasvatud. Ajaloost oleme õppinud, et juba muinasaja lõpul oskasid eestla...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Linna-ja maaelu

Ometi tekib siinkohal küsimus miks tullakse maalt linna elama? Tehakse seda mugavusest, laiskusest või hoopis tükis moe pärast? Maal on õhk puhtam, inimesed sõbralikumad, aega rohkem ja üldse on elu lihtsalt ilusam. Miks vahetatakse siis täisväärtuslik elu linnaelu vastu? Seda küsimust oleks õige minult endalt küsida. Olen minagi alles sügisest pealinna elama asunud. Nimelt tulin ühelt imekaunilt saarelt Lääne-Eestist ­ Hiiumaalt. Täna julgen öelda, et oma linna tulekuga tegin suure vea. Mul on kahju, et õppisin alles nüüd väärtustama oma eelmist elu. Hiiumaal oli mul olemas kõik ­ vanemad, sõbrad, vabadus, olin tohutult iseseisvam, rõõmsam ja parem inimene. Iialgi ei pidanud mõtlema sellele, kas jõuan õigel ajal punktist A punkti B. Maal ei tea keegi isegi sõna "liiklusummik" tähendust. Oma linnatulekut põhjendasin e...

Kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Maaelu arendamise perspektiivid suurenevas Euroopas

Maaelu arendamise perspektiivid suurenevas Euroopas: Ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandusliku ülemineku mõju uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele Sissejuhatus Selle töö eesmärgiks on luua asjakohane teoreetiline raamistik maaelu arendamisega seotud küsimustele suurenevas Euroopas ning analüüsida maaelu arendamise perspektiive Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele 2004. aastal lisandunud riikides. Euroopa Liidu laienemine Kesk- ning Ida-Euroopa(KIE) riikide seas on märkimisväärselt mõjutanud nende põllumajanduse ning maaelu arengu poliitikaid. Üks rohkem vaidlust pakkunud teema seoses EL laienemisega on olnud küsimus, kas liitunud KIE riigid peaksid saama täieliku ligipääsu Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetustele, eriti otsetoetustele ning struktuurifondidele...

Euroopa liit
14 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Maaelu 18. sajandil

sajandil Aadli jõukuse, poliitilise ja sotsiaalse positsiooni aluseks oli maaomand ehk mõisad. Aadlimatriklitesse kantud aadliperekonnad pidasid mõisate valdamist oma ainuõiguseks. Aadlimatriklid ei välistanud siiski uute liikmete, iseäranis Vene kõrgaadli esindajate vastuvõtmist. Lisaks poliitilisele tähendusele aitas see vältida kohaliku mõisnikkonna isolatsiooni ja sotsiaalset sumbumist. Mõisamajanduse tõus ja langus Mõisamajanduse täielik taastumine Põhjasõja tagajärgedest võttis aega 18. sajandi keskpaigani. Kahanenud rahvaarv hoidis põllumajandussaaduste hinnad ja mõisate tulud madalad. Alles 18. sajandi teisel poolel hakkasid viljahinnad tõusma ja peaaegu kahekordistusid sajandi lõpuks. Mõisate peamiseks sihtturuks kujunes Venemaa uus pealinn Peterburi. Põllumajandussaaduste hindade kasv kergitas omakorda tuntavalt maa hinda. Mõisad muutusid taas atraktiivseks varaks, kuhu oli kasulik investeerida. Samuti kasvas surv...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Maaelu areng ja maaelu poliitika Euroopa liidus

EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalteaduskond Agraarökonoomika ja turunduse instituut REFERAAT ÕPPEAINES EUROOPA LIIDU ÜLDKURSUS MAAELU ARENG JA MAAELU POLIITIKA EUROOPA LIIDUS JUHENDAJA: lektor K. Lahesoo Sisukord Sissejuhatus Põllumajanduspoliitika ajalugu 1962 aastal kehtestatakse esimene kogu euroopa ulatuses rakendatav poliitika ­ ühine põllumajanduspoliitika. Selle aja jooksul on tegelikult saavutatud ainult mõned neist eesmärkidest. Põllumajanduse tootlikkus ja põllumajandustoodang on kahtlemata oluliselt...

Euroopa liidu üldkursus
63 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Essay: Living in a City

Why? There are many advantages of living in a city. There are more opportunities to find a job and to promote one's career. There are usually better schools and universities are founded in cities, too. On the other hand are cities pretty noisy, therefore it can create a restless environment for concentrated studying. A big advantage of living in a city is the variety of entertainment ­ concerts, theatres, cinemas, restaurants and cafes, nightclubs and so on. However, in the countryside people can enjoy the silence and relax without paying any money. Also, in the countryside the environment is much greener and cleaner as in the cities the air is more polluted, which can damage our health. Living in a city, people have much better accessibility for things in need, like food, medications etc...

Inglise keel
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mats traat käsileht

Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 2.1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993)...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas?

Mina arvan, et linnas oli inimestel parem elu, sind kaitsesid seadused ja maksud olid väiksemad kui maal. Linnakodanik oli vaba, samuti õppis linnaelanik ära saksa keele. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku v...

Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maamehe ja Linnamehe võrdlus

Süda jättis küll paar lööki vahele, kuid õnneks avastasin, et pajatada saab maaelust , mis maakale ainult rõõmu pakub. Maainimene olla, ei saa lihtsalt olla, vaid see on amet. Kui maainimesel sünnib laps, siis tema nimeks ei saa mingi Rosamunde või mitmest nimest koosnev Karl-Oskar või Taavi- Peeter. Maainimene paneb oma lapsele võimalikult lühikese, konkreetse ning lihtsa nime nt. Ats, Mats, Leo, Ülo halvimal juhul Peeter, kuid see viga parandatakse kohe ning asendatakse Petsiga. Maainimesel peab olema lühike ja koheselt mõistetav nimi. Selleks, et võimalikult kiiresti käsk maakani jõuaks ning maakas tööle saaks hakata. Maakatel on alati rohkem lapsi, sest elektrikatkestuste osakaal on lihtsalt suurem kui linnas. Kuigi iial ei või teada, kas pereisa tõmbab ise korke välja või on tõesti igakord alajaama...

Eesti keel
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas linnaõhk teeb vabaks (keskaeg)

Arutlus Kas linnaõhk teeb vabaks? Linnad hakkasid eriti edukalt arenema XIII sajandil. Linnadest olid saanud suured käsiöö- ja kaubanduskeskused. Seal olid asjad suhteliselt hästi korraldatud ning see oli üks põhjustest, miks paljud inimesed suundusid linnadesse õnne otsima. Maad hüljati ning uut kodu loodeti leida linnast. Linnad hakkasid tekkima X sajandil. Nende kujunemine tekkis suuresti tänu käsitöö ja kaubanduse arenemisele. Samuti oli linn turvaline ja sellel oli soodne asukoht. Linnade tekkekoht oli põhiliselt tõhusas kauplemiskohas ­ jõesuudme, silla või soodsa sadamapaiga juures. Samuti tekkisid linnad ka sinna, kus oli palju kaubateede sõlmpunkte. Linnad kasvasid järk-järgult, sest rahvas koondus keskuste ümber, mis neile piisavalt kaitset suutsid pakkuda. Keskajal olid kõige suuremad linnad Veneetsia, Pariis ja Firenze. Erinevus...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tõde ja õigus - A.H.Tammsaare kokkuvõte (kõik osad)

Andres ­ süü-kultuur+häbi-kultuur. Näited : o Jumala poole pöördumine o Üles tunnistamine, et Juss teda noaga lõi. o Krõõda surm. Andres jäi üksikuks, ei öelnud kellelgi midagi. o Kohtus käimine ­ näitamishimu, et tema on Pearust parem. ,,Tõde ja õigus" II osa Peategelaseks Andrese poeg Indrek. Vahelüli linnatsivilatsiooni ja maaelu vahel. Eesti intelligentsi ja kultuuri maalt väljakasvamise sümboliks. Jumala olemasolu kahtleja. Mässaja tüüp. Iseloom : · hella hingega(kahe talu mõistmatus) · mõistlik(ei hakka Pearuga võistlema) · isepäine(oma ideedes kinni) · emotsionaalne(süütunne visatud kivi vastu Mari puusa) Mauruse kool ­ kooljuhi Mauruse ainuvõim, väliselt suurejooneline, tegelikult valelik,silmakirjalik. Jumalat ei tohi tappa ( tahab jääda Vene kotka tiiva alla). Näiliselt vagane....

Kirjandus
265 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Koolisüsteemi kujunemine 19.sajandil

sajandil Aleksander I eestvedamisel 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool on kindlasti üks Eesti ajaloo tähtsamaid sündmuseid. Ei kujutaks Eesti arengut ettegi ilma meie eesrindliku kõrgkoolita. Tartus õppisid ja töötasid paljud tippteadlased Euroopast, kes tõid uusi moodsaid mõttevoole meie maale. Tartu ülikool ei jätnud mõjutamata ka Eesti üldist koolisüsteemi. ,,Samuti avaldas vaimuelu elavnemine positiivset mõju eestlaste hariduselule. Tihenes ja tugevnes talurahvakoolide võrk, suurenes eestikeelse kirjavara väljaandmine." (Laar 2010) Milline aga nägi välja tol ajal Eesti koolielu? 19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele. Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid. Kooli mindi juba mõningase lugemisoskusega, kus õpetati lapsi veel laulm...

Kultuurilugu
19 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Kas läheksid maale elama?

Esimene põhjus, miks ma maale ei kolis, on väga halb transpordiühendus suuremate asulate ja linnade vahel. Muidugi oleneb see ka asulast, aga enamjaolt on bussiliiklus linnadega kehv. Mulle see ei sobiks, sest nii ei saa vabalt otsustada, mida oma päevaga peale hakata, vaid peab planeerima bussi peale minekut ja koju saamist. Linnas seda muret ei oleks, sest seal on transpordivahendite liiklus väga tihe. Maaelu teiseks miinueks on minu arvates mingil määral sotsiaalse elu puudumine või on selle elava hoidmisega raskusi. Kuna maal elab vähe inimesi, siis ei ole ka nii palju võimalusi suhelda. Minu jaoks ongi just see maal elamise kõige suurem miinus, sest olen terve elu puudust tundnud eakaaslastest, kellega õhtul välja minna või midagi lõbusat teha. Et kellegagi aega viita, pean jällegi minema linna või valla keskusesse. Muidugi on ka neid maa-asulaid, kus inimesi...

Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti põllumajanduse iseloomustus

Pinnavormidest on Eestis esindatud kõrgustikud, vooremaad, lavamaad, tasandikud, madalikud, nõod ja orud. Põllumajanduse jaoks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on mullad erosiooni tõttu vähaviljakad, väga tasastel ja madalatel aladel aga liigniisked. Peamised mulla tüübid Eestis: · Paepealsed mullad- mullad on õhukesed kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid kivised ja põuatundlikud. · Rähkmullad- kõrge huumuse-, toitainetesisaldus, keskmise viljakusega mullad. · Leostunud pruunmullad- parimad põllumullad Eestis. · Leetunud mullad- kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks Eestis. Eesti asub parasvöötmelises kliimas. Aastane keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest vei...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kõne Eesti kohta

Meil puudus oskus elada teistsuguses ühiskonnas. Uut elu alustasid kõik eestimaalased samalt stardipositsioonilt. Ja keegi ei osanud arvata, et juba 10-15 aasta pärast on meil igal-ühel oma Eesti. Suunan oma kõne just maainimestele, kuna kuulun ise ka nende sekka. Oma eriline eesti on ka meil maainimestel. Me oleme suhteliselt kaugel sellest kiirest elutempost ja püüame kohaneda uute tegevustega maaelus . Maaelu ja põllumajandus ei tohi olla Eestis teisejärgulised. Maal on võimalik elada ja töötada, mitte kõik Nokiad ei asu linnades. Oluline on hoida maapiirkondade elujõudu, mille saavutamiseks tuleb maapiirkonda muuta atraktiivsemaks töö- ja elukohana. Väljaspool põllumajandust tehtavad investeeringud peaksid olema suunatud maapiirkondade arendamiseks, avalike ja esmateenuste kättesaadavuse parandamiseks. Maaelu olemasolu ei saa ohustada kurb asjaolu, et majanduslikult olenetakse...

Eesti keel
27 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Euroopa liidu mõju Eesti majandusele

EUROOPA LIIDU KASU EESTI MAJANDUSELE 4 Majanduslikult on Euroopa Liidu laienemine aidanud uuemates liikmesriikides oluliselt tõsta elatustaset, vanadele aga loonud ekspordi- ja investeerimisvõimalusi. Euroopa Liidult saadud toetused on parandanud Eesti konkurentsivõimet maailmaturul ning võimaldanud teha suurel hulgal riigile vajalikke investeeringuid. Euroopa Liidu maaelu arengu toetustel ja otsetoetustel on olnud oluline roll maaelu arengus, põllumajandusega seotud elanikkonna sissetulekutes ning keskkonna säästva kasutamise soodustamisel. Tavakodanikule avas Eesti ühinemine Euroopa Liiduga soodsamaid töö-, õppimis- ja reisimisvõimalusi teistes liidu riikides. Eestlaste jätkuvalt suur toetus Euroopa Liidule tõestab, et ühinemisega seotud ootused on täitunud. Eesti on saanud majanduse elavdamiseks ning arenguerinevuste vähendamiseks Euroopa Liidult...

Ühiskond
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Igatsen maale kus on rahu ja vaikust

Igatsen maale kus on rahu ja vaikust Inimesed elavad erinevates kohtades. Mõnele meeldib elada linnas, mõnele maal. Mina eelistan maaelu . Ma igatsen maale, sest seal on minu pere, lemmikloomad ja koduhoov, kus olen üles kasvanud. Minu jaoks on harjumatu, et aknast välja vaadates näen tänavavalgustusposte ja kiirustavaid inimesi. Kõik on hoopis teistmoodi. Maal uksest välja astudes tervitab mind õues vastu jooksev koer ja linnulaul ning mis kõige tähtsam: värske õhk. Vahel juhtub muidugi ka seda, et tuul on seafarmi poolt küla poole, kuid olles sellega harjunud, siis võib tekkida hetki,...

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kokkuvõte Mihkel Muti artiklist "Valmistugem võitluseks võsa vastu"

Eesti rahvastikutihedus on Euroopas üks väiksemaid, Skandinaavias on see väiksem, aga seal pole iga ala inimesele sobilik. Mujal toimuvad samasugused sotsiaalsed protsessid nagu meil, aga seal on rahvastiku tihedus 7 korda suurem ja kaks kolmandikku rahvusest ei jagune kolme maakonda. Tänapäeva inimesed lähevad maale puhkama linnatööst. Kõigil on vaja süüa, aga tootmis efektiivsus ja maaelu säilitamine on kaks erinevat teemat. Praegu ei ole maaelu säilitamine probleemiks, kuid ei tea veel, mis saab paari aasta pärast, kui pool rahvusest elab Tallinnas. Migrantidest ka ei ole abi, sest need koonduvad linna. Praegune haldusreform ei jää viimaseks ja äärealade eluleek väheneb. Tuleviku Eesti jaguneb kaheks. Esimese poole moodustab linnaruum ja üüratud põllud, teine kasvab lihtsalt võssa. Praegused kruusateed ka ei...

Kirjandus
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun