50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olendinnu
Õppematerjali autor
Kirjandus arvutiajastul Kahekümne esimest sajandit võib kutsuda ka arvutiajastuks. Tänapäeval kasutab pea iga inimene arvutit ja tänu arvutitele viiakse maailmas läbi palju muudatusi ja uuendusi. Miks üldse raamatuid loetakse? Mis saab kirjandusest tulevikus? Kas raamatukultuur hakkab hävinema? Üha rohkem on hakatud kirjandust panema kirja elektrooniliselt. See tähendab, et tulevikus võidaksegi üle minna sellele, et enam kirjandust kirjalikult ei märgita. Kui peaks juhtuma mingi õnnetus, kus kogu süsteem kokku variseb, siis ei ole järgmistel põlvkondadel võimalust õppida ja vaadata eelmiste sajandite kirjandust. Kuid samas on sellel ka positiivseid külgi. Näiteks panevad inimesed enda lood üles interneti leheküljele "Wattpad", täiesti tavalised jutud ja nii paljud autorid on just tänu sellele leheküljele saanud enda raamatuid lõpuks välja anda Kirjandus puhastab ja elustab meie teadvust, ühe
Kirjanduse roll minu elus Kirjanduse laia mõistet mõistab igaüks erinevalt. Üks nimetab kirjanduseks ajalehti mida ta igapäevaselt loeb, teine aga nimetab kirjanduseks raamatuid, kuid kõik see on vaid kirjanduse üks väike osa. Luuletusted, ajalehed, ajakirjad, raamatud kogu kirjandus mängib meie elus suurt rolli. Igapäevaselt saan ma infot ajalehtedest ning ajakirjadest. Koguaeg saan ma teada midagi uut ja põnevat kõigest ,mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma. Ajakirjadest meeldivad mulle kõige rohkem meelelahutus ajakirjad, näiteks ajakirjast Autoleht saan ma teada väga palju huvitavat informatsiooni autodest. On olemas ka mõned teaduslikud ajalehed
Nagu ütlevad C.Castaneda sõnad: "Arusaamine on kõige alus, ja kui see muutub, muutub ka maailm." 14 Kirjutaja peab alati mõtlema adressaadile, kellele ta kirjutab. Looma suhte, arvestades lugeja eripäraga, mida too võiks oodata. Vaid nii õnnestub kommunikatsioon. Kui kirjutaja arvestab lugejaga ja lugeja püüab mõista kirjutajat, ent pingutama peab enam kirjutaja, siis on suhtlemine kirja teel võimalik. 12 H. Hesse, Raamatute lugemisest. Kirjanduse kõnetus. Töövihik II osa. Tallinn: Avita, 2004, lk 8. 13 K. Poom-Valickis, Märgist mõistmiseni. - Kooruke I. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 41. 14 K. Tani-Jürisoo, Koolist ja mõttemudelist. - Kooruke I. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 6. 16 2.1.2. Lugemine ja ülelugemine 15
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, ka viimane konspekt „Postkolonialism” ja „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS).
.......................................................... 19 2.3.3. Küsimus 5.1. Populaarseimad ajakirjad ...................................................................... 20 2.4. Kohustuslik kirjandus ......................................................................................................... 22 2.4.1. Küsimus 6. Sisukokkuvõtete levik .............................................................................. 22 2.4.2. Küsimus 7. Kohustusliku kirjanduse lugemisharjumused........................................... 23 2.4.3. Küsimus 8. Probleemid kohustusliku kirjanduse saadavusega ................................... 24 2.4.4. Küsimus 9. Kohustusliku kirjanduse huvitavaks pidamine......................................... 24 2.4.5. Küsimus 10. Meeldinud kohustuslike raamatute nimetamine..................................... 26 2.4.6. Küsimused 11 ja 12. Kohustusliku kirjanduse vajalikkus..............................
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED
Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdistusi.
Poeetika Aristotelese teos luulekunstist, oligi vana-kreeka keeles Poeetika. Luule oli tema jaoks matkimiskunst. Uurib kuidas on kirjandusteosed tehtud (lähtub retoorilisest ideest võtab efekti aksioomiks ja hakkab uurima kuidas see efekt saavutati). Näiteks: Mis muudab selle jutustaja mitteusaldusväärseks? Miks tundub see lause irooniline? St. me aktsepteerimine selle iroonilisust aga uurima kuidas. Missugune on gooti kirjanduse ruum jne. Ei jaga hinnanguid, vaid uurib ja kirjeldab. Retoorika (Aristoteles) veenmiskunst. Uurib kuidas kirjandusteosed mõjuvad. Näiteks: Luule ülendab. 20saj retoorika uurib keelekasutuse strateegiaid, teda huvitab praktiline efekt. Uurib kuidas effekt saavutatakse. Diskursus analüüsib kuidas praktikas toimib ja mida saab saavutada. Tihti analüüsib lisaks kirjandusele ka ajakirjanduskeelt, poliitikute kõnesid, teaduskeelt, juriidilist keelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid