50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
shinybunny
Õppematerjali autor
CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Alla Rajur ME13-KE Sõiduautode CO2-heitmete vähendamine Kohustus vähendada autopargi heitkoguste hulka tähendab, et vanemate ja keskkonda rohkem saastavate mudelite kõrval peavad autotootjad arendama välja ja turustama keskkonnasõbralikumaid mudeleid. Mida edukamad on autotootjad keskkonnasõbralikemate autode kasutuselevõtus, seda rohkem annab stimuleerimissüsteem neile soodustust ehk niinimetatud heitkoguse üliühikuid. Kui tootjad ei täida seatud sihteesmärke, on neil kohustus maksta lisatasu iga grammi eest, mis ületab kilomeetri kohta seatud piirnormi. Täidetud peab olema 2020 a. KUS ON VÕIMALIK CO2 KINNIPÜÜDA? Ligikaudu 60% CO2 -heitest toimub püsiobjektidest: suurtest elektrijaamadest, nafta destilleerimis tehastest, gaasitöötlus- Elektrijaam ja tööstusettevõtetest. CO2 kinnipüüdmine on h
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises.
Joonis 1.6 Soojustarbimine Eestis majandusharude kaupa ja kaod soojusvõrkudes ajavahemikus 19602009 1.2 Maa energiavarud Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega tehniliselt võimalik kasutusele võtta. Kuigi kehtivad piirangud ja keskkonnakaitselised nõuded karmistuvad pidevalt, suurenevad samaaegselt tehnilised võimalused energiavarude ohutuks kasutuselevõtuks. Seetõttu on maa energiavarude suurus ajas muutuv. Energiavarusid jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastumatute energiavarude hulka kuuluvad aegade jooksul maapõues moodustunud fossiilsed kütused, samuti tuumkütused. Suurem osa inimkonna energiavajadusest kaetakse praegu taastumatute energiaallikatega, mille hulka kuuluvad kivisöed ja pruunsöed, põlevkivi, nafta ja õliliivad ning maagaas.
kaudselt CO2 emissioni, luues eeldused laiemaks taastuvenergia kasutuselevõtuks. (4) Riik võib riikidevahelisel KHG lubatud heitkoguste kauplemise turul müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade lubatud heitkoguse ühikutega. Rahvusvaheline lubatud heitkogustega kauplemine toimub riikide vahel, kes on võtnud endale Kyoto protokolliga siduvad vähendamise või piiramise kohustused. (4) 6 4. Rohelised projektid Tänaste reeglite järgi saab saastekvootide müügist saadavaid vahendeid kasutada kuni 2012. aasta lõpuni. Müügist saadud vahenditest tehtavad investeeringud peavad tooma endaga kaasa tulevaste heitkoguste vähenemise, st projektidega peab kaasnema kas energia kokkuhoid või fossiilsete kütuste asendamine taastuvate energiaallikatega
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsument
Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. 46. Millised on turba tootmise keskkonnamõjud? Uute turbakaevanduste rajamine põhjustab pöördumatuid ja tugevaid muutusi loodusele; 47. Millised on päikeseenergia rakendamise võimalused Eestis? Maailmas? Eesti tingimustes fotoelektriliste muundurite kasutamisel on oluline teada päikesepaistelise aja osatähtsust ja seadmete sobivust meie kliimasse. Kliima sobivuse analüüsi siiani tehtud pole, kuid lühike valge aeg talvel ning lumesajud muudavad selle meetodi talvise rakendamise problemaatiliseks. Autorid peavad fotoelektriliste muundajate kasutamist Eestis lähitulevikus otstarbekaks ainult võrku mitteühendatud väikeseadmete või mõõteriistade toitmiseks (näiteks
töötavad tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega, lendtuha ega aerosoolidega. See tähendab, et tuumajaamad vähendavad kasvuhoonegaaside sattumist atmosfääri ja hoiavad ära kasvuhooneefekti. Tuumajaamad tõesti ei saasta õhku CO2-ga, aga selle eest teeb seda uraani rikastamine. See sõltub muidugi vägagi sellest, missugust meetodit uraani rikastamiseks kasutatakse. Eesti mõistes oleks otstarbekas läbi analüüsida lähipiirkondade arengud ja elektrienergia sisseostu võimalused, samuti pikas perspektiivis tuumaenergia tootmisest tulenevad võimalused toodetava energia müügiks väljaspoole Eestit. Teadlaste poolt teostatud analüüside põhjal on võimalik selgitada välja tuumajaama rajamise otstarbekus. 14 KASUTATUD ALLIKAD 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 (26.02.2009 Vabariigi Valitsuse korraldus nr 74) 2
6. linnastumine 7. energia puudus Rahvastiku juurdekasvu põhjused 1. arstiteaduse areng, meditsiini kättesaadavus 2. imikute surevuste järsk vähenemine, nii arenenud kui arengumaades 3. elatustaseme tõus ja keskmise eluea pikenemine 4. sündide ülekaak suremuste suhtes 5. emade haridustaseme tõus 6. lastehaiguste ravi tõhustumine ja epideemiate vähenemine 7. üldine eluea pikenemine Rahvastiku kasvu piiramise võimalused 9 1. pere planeerimine(probleemiks katoliiklikes maades 2. naise seisundi muutus perekonnas 3. maksusoodustused, maksud, preemiad 4. abiellumisea reguleerimine 5. laste arvu reguleerimine seadusega Arvatakse, et maakeral on elanud ~500 milj.erinevat liiiki. Välja on neist surnud 490 milj.liiki. seega võiks meie koduplaneeti praegu asustada 5-10 milj.erinevat taime-, seene-ja loomaliiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid