Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koduapteegi komplekteerimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on ravimi sissevõtmisel oluline söögiaeg?
  • Mida on soovitav ravimile peale juua?
  • Kuidas ravim võtta?

Lõik failist

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ26 K-J
Ljubov Kuzmina
KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE
Referaat farmakoloogias
Kohtla-Järve 2013

SISUKORD


SISSEJUHATUS 3
1.KODUAPTEEGI SISU 4
2. VITAMIINID 5
3.MILLELE TULEB PÖÖRATA TÄHELEPANU RAVIMITE KASUTAMISEL JA MANUSTAMISEL? 5
4.RAVIMITE SÄILITAMINE 7
5.RAVIMITE ANNUSTAMINE 7
KOKKUVÕTE 9

SISSEJUHATUS

Kodusesse apteeki esmaabivahendeid ja ravimeid valides peaks lähtuma pere suurusest ja pereliikmete vanusest . Kindlasti on erinevad vajadused väikelastega peredel ja vanuritel. Apteeki kodus ei tohiks ravimitega üle koormata, vaid muretsema ainult hädavajalikud ravimid optimaalsetes kogustes . Kui on tegemist tõsise
Vasakule Paremale
Koduapteegi komplekteerimine #1 Koduapteegi komplekteerimine #2 Koduapteegi komplekteerimine #3 Koduapteegi komplekteerimine #4 Koduapteegi komplekteerimine #5 Koduapteegi komplekteerimine #6 Koduapteegi komplekteerimine #7 Koduapteegi komplekteerimine #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Missa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-2 Krista makina KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE Referaat uurimis- ja arendustöömetoodikas Juhendaja: M.Surak Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Igas peres peaks olema väike esmaabikapike või -karbike vastavalt tema pereliikmete vanusele ja vajadustele. Kodust apteeki ei ole mõtet ravimitega üle koormata kuna need maksavad küllaltki palju ja aeguvad kiiresti. Varuma peaks ainult hädavajalikud ravimid

Meditsiin
thumbnail
8
docx

Üldfarmakoloogia kordamisküsimused

Üldfarmakoloogia kordamisküsimused 2021 Helve Kirm 1. Mida uurib farmakokineetika? teadus organismi toimest ravimile (imendumine, jaotumine, metabolism, eritumine). 2. Mida uurib farmakodünaamika? teadus ravimi toimest organismile. (kus, kuidas ja miks ravim avaldab toimet, ründepunktid ja toimemehhanismid, toime sõltuvus annusest ja toime kestvusest. 3. Mis on ravim? Ravim on iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haiguste ravimiseks, haigusseisundite kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks, elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks inimesel või loomal. 4. Mürk (mille poolest erinevad ravim ja mürk?) Aine, mille poolt esile kutsutud muutused on organismile kahjulikud, nimetatakse mürgiks. Kui muutused on soovitud, nimetatakse ravimiks. 5. Ravimite saamisallikad. ● Ravimtaimed- alkaloidid ja glükosiidid ● Loomset päritoluga

Farmakoloogia
thumbnail
8
doc

Farmakoloogia KT1

1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted – farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, toimeaine, droog? Farmakon – keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Preparaat – kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon Ravimvorm – ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog – ravimite looduslik taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured) Toimeaine - taimses või loomses droogis või ravimvormis esinev farmakoloogilise toimega aine. 3. Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt nende agregaatolekule? tahked, vedelad, pehmed ja gaasilised 4. Pulbrite jagunemine vastavalt manustamisele? seespidised ja välispidised pulbrid 5. Mis vahe on doseeritud ja doseerim

Farmakoloogia
thumbnail
15
docx

Üldfarmakoloogia kordamisküsimused

Üldfarmakoloogia 1. Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on? Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. 2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest? Kahjulik ning soovimatu reaktsioon ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste kasutamisel. 3. Millest ravim koosneb? Toimeaine - teaduslike meetoditega määratav aine, mida kasutatakse ravimina või ravimi koostisainena ja mis on mõeldud kasutamiseks ravimi mõiste seletuses nimetatud eesmärkidel Abiaine - ravimi iga koostisaine, mis pole toimeaine või aine, mida kasutat

Meditsiin
thumbnail
7
doc

Farmakoloogia

1. seminar (21.02.2012) 1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Iga ravim on organismile võõras aine ja tegelikult mürk. Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted ­ farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, droog, ürt? Farmakon ­ keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk. Preparaat ­ kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon. Ravimvorm ­ ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju. Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog ­ ravimite looduslik, harilikult taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured). Ürt - ravimtaime maapealne osa, siia alla arvatakse kogu vars lehtede ja õitega või pikk õitsev ladvaosa. 3. Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt nen

Farmakoloogia
thumbnail
50
pdf

Üldfarmakoloogia EKSAM (materjal)

Merle kiloman 1.Retseptorite olemus Retseptor on organismi makromolekulaarne komponent, millega reageerides avaldab ravim toimet. Enamik retseptoreid on proteiinid. Üldiselt on võimalik muuta organismi iga funktsiooni. Toime tekib vaid organismi füsioloogiliste funktsioonide muutmise kaudu. Ravimid seonduvad retseptoritega ioonsete, vesinik-, hüdrofoobsete, van der Waals`i ja kovalentsete sidemetega. Retseptor, tema sihtmärk rakus ja vahepealsed ülekandes osalevad molekulid moodustavad retseptor-efektor süsteemi. 2. Retseptorite iseloomustus Retseptorid jaotatakse: ● ioonkanalitega seotud: nt N-kolino-, 5-HT-, GABA-retseptorid ● G-valguga seonduvad: nt adreno-, kolino-, dopamiini-, histamiini-, morfiini- jpt retseptorid ● ensüümretseptorid: nt bradükiniini-, insuliiniretseptor ● rakusisesed: nt östrogeeni-, testosterooni-, vitamiin D- jt retseptorid 3. Sünapsi olemus Efekt liigub presünapsist postsünapsi poole. Tähtsamateks osadeks pr

Farmakoloogia
thumbnail
22
doc

Biofarmaatsia

1. Ravimi ja ravimpreparaadi mõisted. Ravim ­ igasugune aine mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, raviks või haigusseisundi kergendamiseks, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Ravimpreparaat ­ tootja originaalpakendis ravim, mis on valmistatud kasutamiseks ja turustamiseks Biofarmaatsia mõiste. Biofarmaatsia tekkis 1960-ndate alguses, ta täidab tühimikku kliinilise meditsiini ja farmaatsia vahel ning tekkis selleks et seletada arusaama, et ravimpreparaadi toime sõltub keemilisest struktuurist ja manustamisviisist. 2. Biofarmaatsia mõiste Biofarmaatsia ­ teadus, mis seletab ravimi toime olemuse ja intensiivsuse sõltuvust inimesel ja loomal järgmistest teguritest: Toimeaine keemiline kuuluvus (alus, hape, kompleks jne.) Toimeaine füüsikalised omadused (kristallvorm, osakeste suurus, pinna omadused) Kasutatud abiained ja nende omadused Ravimvorm ja manustamisviis Ravimi valmistamise tehnoloogilised võt

Farmakoloogia
thumbnail
17
doc

Seedetrakti haigused, ravimid

Teema I SEEDETRAKTI HAIGUSTE RAVIKS KASUTATAVAD RAVIMID Kirjandus: Toitumine ja seedimine Lege Artis lisaväljaanne mai 2007 Gastroösofageaalse reflukshaiguse ravijuhend http://www.eestiarst.ee/static/files/027/ea0906lk427-431uus.pdf Iivelduse ja oksendamise farmakoloogiline ravi Lege Artis nr 2 (16) veebruar 2003 Lahtistid – sõbrad või vaenlased Toomas Kariis Lege Artis nr 9 (13) 2002 KÕHUKINNISUS Ravimiinfo bülletään nr 8/9 1996 Ravimitega saab seedetraktis mõjutada...  Maomahlasekreet  Seedimises osalevaid ensüüme  Sapi moodustumist ja eritumist  Oksendamist  Soole motoorikat ja väljutamist A(1...12) I. MAO VAEVUSTE PUHUL KASUTATAVAD RAVIMID: Kõrvetised- mõru,-hapu, kibe maitse suus( rinnakeskel).lapsel valus. Puhitused Röhitised Iiveldus,oksendamine Kõhu-, maopiirkonna valud 1) Kõrvetised- põletav kõrvetav valu

Meditsiin




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun