Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda #1 Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda #2 Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda #3 Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda #4 Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda #5 Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda #6 Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda #7 Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda #8 Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor teele J Õppematerjali autor
Ülevaade Prantsusmaa ajaloost perioodil 1945-tänapäev.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Prantsusmaa pärast II maailmasõda

Prantsusmaa pärast II maailmasõda Lea-Liis Vitsberg Juurikaru Põhikool 9.klass 2009 Sündmuste käik Teine maailmasõda (1. september 1939 - 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sellest ei jäänud puutumata ka Prantsusmaa. II maailmasõda nõrgestad Prantsusmaa rahvusvahelist seisundit, majandus kannatas suurt kahju. Prantsuse koloniaalimpeerium hakkas lagunema. IV vabariigi esimene president ja Ajutise Valitsese juht oli C. de Gaulle. Rahvakogu ja Parlamendi valimisteks 1945 ja 1946 saavutas kaaluka võidu Prantsuse Kommunistlik Partei. Pahempoolsete soove väljendas põhiliselt ka 1946. a. demokraatlik põhiseadus. Valitsusse kuulunud kommunisteide nõudel natsionaliseeriti 1945-1946 suurimad pangad, söetööstus, Renault` autotehased jpt

Ajalugu
thumbnail
11
odt

Euroopa riigid pärast II maailmasõda

EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
12
docx

Võrdlev välispoliitika - Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa

Prantsusmaa vp 2 ms ajal ainuke okupeeritud suurriik. suurriikide puhul oluline riigi prestiiz. neil pidanuks olema 1ms kogemus, kus tehti taktikalisi vigu. Prantsusmaal levis ja tekkis mõiste "kollaboratsionism" - koostöö võõra võimuga. NSV esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile 16. juuni ehk samal päeval kui SM vallutas Pariisi. SM ja NSVL olid liitlased Molotov-Ribb. pakt. Prantsusmaa kompartei toetas NSVL poliitikat, see võimaldas prantsusmaal rakendada kompartei vastaseid sanktsioone. sõja käigus Pr. kompartei 41. a kui toimus poolte vahetus, sai Pr. kompartei kõige suuremaks vastupanuliikumise organiseerijaks Euroopas. Sm armee poolel 2. ms sõdivate prantslaste koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt

Võrdlev välispoliitika
thumbnail
12
doc

Charles De Gaulle - referaat

Referaat Charles de Gaulle Narva Eesti Gümnaasium 9.kl Silver Peusa 2007/08 õ.a Charles André Joseph Marie de Gaulle Sündis : 1890.a 22.november Suri : 1970.a 9.november Sünnikoht : Lille (Prantsusmaa) Oli Prantsusmaa sõjaväelane ja riigimees , kes sündis patriootlikus ja katoliiklikus perekonnas. Tema tähelend algas Teise maailmasõja puhkemisega , mil Saksamaa tuli Prantsusmaale kallale. Charles de Gaulle(kolonel) juhatas siis 4.soomusdiviisi , mis paiknes Maginot'i liinil , kuna Sakslaste esialgne plaan oli rünnata läbi Hollandi ja Belgia , siis oli 4.soomusidiviis esialgu tegevuseta. Esimest korda astus de Gaulle lahingusse alles 1940.aasta mais.Pärast seda kutsuti de Gaulle sõja-

Ajalugu
thumbnail
23
ppt

Prantsusmaa

Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige Üldandmed Keel Prantsuse keel Pealinn Pariis Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 inimest Raha euro ( enne 1999.aastat oli Prantsuse frank ) Lipp Prantsusmaa lipp on Prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel 14.juulist 1790 ning see koosneb kuninga värvist(valge) Pariisi värvidest (sinine ja punane) Marianne Marianne (mar´jann) on Prantsusmaa rahvuslik sümbol. Esimest korda hakati naist, kes kannab Früügia mütsi, kujutama Vabariigi ja Vabaduse sümbolina Suure Prantsuse revulatsiooni ajal. Tänapäeval kasutatakse

Geograafia
thumbnail
7
docx

Prantsusmaa

OLUSTVERE TEENINDUS JA ­MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood

Geograafia
thumbnail
28
pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

aastate lõpul makartism (nimetus kontrollkomisjoni juhi vabariiklase J.McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis. Makartismi käigus hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Liikumine vaibus 1950.aastate algul. 2. Rassiline diskrimineerimine. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast Teist maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist. Esines neegrite lintšimisi ja seadustatud oli segregatsioon (e rassieralduspoliitika) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (nt nõuti kirjaoskuse testi). 1950.-1960.aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal getostuma.

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Kordamisküsimused Külm sõda

Lõpp 1960 aastate suurte autode tootmisele. Loodi USA naftavarud. Tööpuudus, hindade kasv. Dollari inflatsioon oli 1970 aastate lõpus u 12% aastas. Valitsus püüdis kehtestada kontrolli palkade ja hindade üle, ent loobus. Kes oli, millist sise- ja välispoliitikat ajas Charles de Gaulle? Charles André Joseph Marie de Gaulle oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. Protestis Neljanda Vabariigi põhiseaduse vastu, asutas parempoolse Prantsuse Rahva Ühenduse Partei. oli Prantsusmaa president 1959-1969, likvideeris 1960. aastal Prantsuse koloniaalimpeeriumi andes iseseisvuse Prantsusmaa Aafrika ning Aasia kolooniatele. Toetas Prantsusmaa vastupanuliikumist ajal, mil Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud. Kes oli millist sise- ja välispoliitikat ajas M. Thatcher? Margaret Hilda Thatcher, paruness Thatcher oli Suurbritannia Konservatiivse Partei poliitik, Ühendkuningriigi peaminister 1979 kuni 1990 ja Suurbritannia Konservatiivse Partei esimees aastatel 1975– 1990

11.klassi ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun