5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rodidaleet
Õppematerjali autor
KT I 1)Elu omadused (seleta +mõisted) BIOMOLEKUL- orgaanilise aine molekul, mille moodustamine on seotud organismide elutegevusega( valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt) Rakk- on ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. Rakud moodustavad kudesid, koed koonduvad organiteks. Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme: Üherakulised- organismid, mis koosnevad ühest rakust. NT: Bakterid, algloomad, põrmseened Hulkraksed- org, kes koosnevad kahest või enamast rakust NT: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed AINE JA ENERGIAVAHETUS-METABOLISM Metabolism- nim. Kõiki org. Toimuvaid sünteesi ja lagundamisprotsesse kokku. Jääkained eritatakse väliskeskkonda. Ainevahetuse näideteks on: Toitumine, eritamine, hingamine, fotosüntees. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonna orgaanilstest ainetest. NT: Taimed, tsüanobakterid- toodavad i
Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina katabol 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühen
8.3. Vesi; 8.4. Mineraalsoolad. Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos). 9. Antropogeensed tegurid on inimtegevusest tulenevad tegurid ehk inimmõju. Inimmõju tegurid on: 9.1. Keskkonna saastatus; 9.2. Metsade hävitamine; 9.3. Soode kuivendamine; 9.4. Võõrliikide sissetoomine; 9.5. Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 10. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad). Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas: 10.1. Kemotroofid, kes saavad energiat mineraalühenditest (kõik loomad ja seened on kemotroofid, samuti suur osa baktereid ning osa protiste) või; 10.2. Fotolitotroofid, kes saavad energiat Päikese valguskiirusest (kõik
Bioloogia uurib elu BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. MILLES VÄLJENDUB ELU ORGANISATOORNE KEERUKUS? BIOMOLEKUL - Orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. MILLINE ON KÕIGE VÄIKSEM ÜKSUS, MILLEL ON KÕIK ELU TUNNUSED? Biomolekulide esinemist võib lugeda üheks elu tunnuseks. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Seetõttu ei saagi viirusi pidada elusorganismideks. RAKK - Kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Organismid jagunevad kahte suurde rühma: 1) ÜHERAKULISED - Organism, mis on moodustunud ainult ühest rakust (nt bakterid, protistid ja seened). 2) HULKRAKSED - Organism, mis on moodustunud mitmest rakust. KU
Lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Peale ainevahetuse iseloomustab elu ka energia vahetus. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat. Rohelised taimed kasutavad fotosünteesikäigus valgusenergiat. Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja samuti väljutavad nad energiat. Soojusenergiat eraldavad kõik organismid, kelle keha temperatuur on väliskeskkonna omast kõrgem. Organismidel on enamvähem püsiv keemiline koostis. Ainevahetus tagatakse protsesside regulatsiooniga. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon (pH), enamikel on see neutraalne. Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast palju rohkem kui hulkraksed, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratud. Elu omadused: 1. keerukas ehitus biomolekulid, organid, elundkonnad 2. rakuline ehitus ainurakksed (pärmseen, bakter), hulkrakksed
2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadused (tsütoloogia, histoloogia, mükoloogia, evolutsiooniõpetus, geneetika, ornitoloogia, botaanika, ihtüoloogia) o Entomoloogia- putukad o Histoloogia- koed o Mükoloogia- seened o Evolutsiooniõpetus- elu arend o Geneetika- pärilikkus ja geenid o Ornitoloogia- linnud o Botaanika- taimed o Ihtüoloogia- kalad 4.Rakuteooria, selle teesid, rakendamine(raku ehitus ja ülesanded), teadlased ja nende avastused. RAKUTEOORIA:
Neil on higi-ja rasunäärmed, rasvkoekiht e pekk. Imetajad jagunevad lisaks: veeloomad, puudeelanikud, õhuloomad, maapinnal elavad. Imetajad mõjutavad taimestikku ja loomastikku Ptk. 17 Organismide ja väliskeskkonna vahel toimub pidev ainete vahetamine. Kõik organismid vajavad energiat. Taimed ja bakterid valmistavad fotosünteesides ise vajalikke aineid, teised peavad aga seda sööma. Kõik organismis toimuvad keemilised protsessid, väliskeskkonnast eluks vajalike ainete hankimine ja jääkide eritamine sinna tagasi, moodustavad ainevahetuse. Toitu on vaja seedida st järk-järgult lõhustada väiksemateks koostisosadeks. Elund e organ on kindla asendi, ehituse ja ülesandega organismi osa. Toit- suu- neel- söögitoru- magu- soolestik- pärak. Ptk. 18 Imetajad jagatakse: taimtoidulised (hirv, põder, lehm), loomtoidulised (hunt, rebane), segatoidulised (karu, inimene). Kloaak on linnu soolestiku laienenud lõpuosa. Ptk
amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanematele. Dna ja Rna olemasolu. 8.KINDEL ELUIGA, MIS LÕPPEB SURMAGA. Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid