KAEVANDUSED JA NENDE MÕJU KESKONNALE (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Põlevkivi

Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on 2,8 m lasub Tallinn-Narva raudtee lähistel 10-20 m ja Alutagusel 50-60 m sügavuses ja koosneb viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist, mida tähistatakse tähtedega A...F ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest pae vahekihitidest. Põlevkivi kütteväärtus on kihiti 7-19 MJ/kg ja sellest toodetava õli saagis 12-33%. Ühel ruutmeetril lasub keskmiselt 3,5 tonni põlevkivi ehk ligikaudu 10 000 kWh potentsiaalset energiat. Kuigi on andmeid põlevkivi kasutamisest Kukruse mõisas juba 19. sajandi seitsmekümnendail aastail, algas tööstuslik kaevandamine Esimese maailmasõja ajal, kui Venemaal oli kütusepuudus. Eesti

Loodusõpetus

17

docx

Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid

Samuti paigaldatakse vajalikud veoseadmed ning kommunikatsioonid. Läbindustöid tehakse maapinda puurides ja lõhates. [4] Koristustööd Allmaakaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite edasinihkes nii, et moodustuvad ruudukujulised tervikud küljepikkusega 6­7 meetrit. Kambrite laius on 7­8 meetrit. [4] 2. Kaevandamise hetkeseis ja statistika 2.1. Kaevandamise hetkeseis Hetkeseisuga on ASi Eesti Energia Kaevandused kaevandamise mahud järgnevad: · Estonia kaevandus on Eesti suurim allmaakaevandus. Kaevandus lasti käiku 1972. a tootlikkusega 5,4 mln tonni kaubapõlevkivi aastas, mis oli maailma põlevkivikaevandustest suurim. Hetkeseisuga on kaevanduse aastane toodang ca 5,5 mln tonni aastas, sellise kaevandamismahu puhul jätkub kaevanduses varusid veel ca 30 aastaks (kokku on aktiivseid varusid ca 180 mln tonni); [8] · Viru kaevandus annab tänase seisuga toodangut ca 2,2 mln tonni kaubapõlevkivi aastas, kuid selle varud on lõppemas

Ühiskond

5

odt

Põlevkivi kaevandamine Eestis.

taanduv Saksa armee Sillamäe,Kohtla ja Kiviõli utmistehased,osa kaevandusi pandi põlema ,teised uputati. 1946.aastaks oli taastatud 6 kaevandust ning saavutatud toodangu sõjaeelne tase. Eesti elektrijaam 1970.a muutis oluliset põlevkivitarbimise struktuuri: nüüd kulutati elektrienergia tootmiseks 80% kaevandatud põlevkivist.Samas tekkis vajadus suurema põlevkivikoguse ja uute kaevanduste järele.Nii alustas 1962.a tööd Sirgala karjäär ja 1965.a ''Viru'' (kaevandus( kaevandus nr.7) 1070.a avati Narva karjäär ja 1972.a ''Estonia'' kaevandus . Käsitsikaevandamist prooviti Kukruse mõisa tagant, Jõhvi kõrgendiku küljelt, põlevkivi avamusalalt. Kaevandus rajati Kukrusele 1921. aastal. Kaevandamist alustati käsitsi Pavandu karjäärist 1916. aastal. Edasi alustati käsitsiväljamist mitmes avamusalakrjääris, jätkates hiljem kaevandustes ja pärast seda sügavamates karjäärides ning kaevandustes.

Geograafia

4

docx

Kaevandused ja keskkonnaohutus

Kaevandused: Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal.Kohtla-Nõmmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Põlevkivi kaevandus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest

Geograafia

11

doc

Põlevkivi

sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega. Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav lõhkeaine tuuakse spetsiaalsete autotega kohale otse tehasest komponentinena, nende segamine toimub auto peal ja lõhkeaine valmib lõplikult alles puuraugus. Selline käitlemine on täiesti ohutu ja võimaldab moodustada laengu ka veega täidetud puuraugus. Laengud pannakse lõhkema spetsiaalse initsieerimissüsteemiga nn lühiviitreziimis, mis vähendab tunduvalt seismilist mõju ja tagab hea kobestumise. Paljandusekskavaator asub lõhatud katendikivimite tasandatud pinnal. Tal on kaks tööett: alumisest eest ammutab ta kobestatud kaljust kivimit ja paigutab

Geograafia

7

doc

Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj

ning on alust arvata, et väljaveotranseedesse kogunev vesi moodustab kaunid veekogud. Eesti üks suurimaid metsaistutajaid on Eesti Energia ­ igal aastal istutatakse kuni 180 hektarit metsa, kokku on taastatud 11 600 hektarit. Tasandatud puistangutele istutatud metsades taastub loodusliku metsa kooslus, elu ja liigirikkus: kasvavad marjad ja seened, elutsevad linnud ja loomad, alates jänestest ja rebastest ning lõpetades huntide ja ilvestega. Rikastusvabrik Viru kaevandus Tuhamägi Põhjaveest Meie uurimusest selgub, et Kirde Eestis on real juhtudel põhjavee tarbevaru hinnatud alusetult suureks. See omakorda on esile kutsunud põhjavee ülekasutuse ja varude ohtu seadmise. Märkimisväärseks põhjavee kvaliteedi halvendajaiks on põlevkivikaevandused: kaevanduskäikudesse valguv vesi, mis kontakteerub käikude loomisel sulfiidsetest mineraalidest moodustunud sulfaatidega, muutub joogikõlbmatuks. Vanades

Energiaarvutus

9

doc

Põlevkivi kaevandamine Eestis

kaevandatud. Kaevandamise üldine tööesi liigub pidevalt lõuna suunas ­ Alutaguse maastikurajooni. Seal asuvad ka kõik karjäärid: maardla lääneosas Aidu ja idaosas Narva karjäär (koos Sirgala ja Viivikonna jaoskonnaga). [http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf] (22.04.08) Kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud (probleemid ja tulemus) Oluline keskkonnamõju kaasneb põlevkivist ammendatud kaevanduste sulgemisega. Aastatel 1999­2001 suleti Tammiku, Sompa, Kohtla ja Ahtme kaevandus, mille altkaevandatud alade üldpindala moodustab _125 km2. Tulevikus suletakse paratamatult ka Viru kaevandus ja Aidu karjäär, samuti praegune noorim, Estonia kaevandus. Need protsessid kutsuvad esile muutusi veereziimis nii maapõues kui valgaladel, veel pikka aega (kümneid aastaid) kestab maapinna stiihiline vajumine (kvaasistabiilsus), muutuvad taimekooslused, kõlvikute väärtus jt. Kujunenud on omapärane looduslik katsepolügoon

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

11

doc

Eesti põlevkivi tähtsamad kasutusalad

[] Põlevkivibituumen mastiks SBN-VL koosneb nafta- ja põlevkivibituumeni saadustest, polümeersetest lisanditest ja orgaanilisest lahustist. Kasutatakse sarnastes olukordades nagu mastiks ,,Esmol". [] Põlevkivi baasil killustik Viimastel aastatel on alustatud põlevkivi rikastusjääkide ümbertöötlemisega ehituskillustikuks (2006.a Aidu karjääris, 2008.a Estonia kaevanduses), mille tulemusena paraneb põlevkiviressursi kasutus ja vähenevad ka keskkonnatasude mõju põlevkivi kasutamisel. [] Aidu killustikukompleksi võimsuseks on 400 tuhat tonni paekivikillustikku aastas. Hetkel toodetakse kuus 13 ­ 15 tuhat tonni ning nõudlus ületab pakkumist. Lisaks on Eestis tulemas suured teedeehitusprojektid, millega nõudlus peaks veelgi suurenema. Näiteks firma Talter hakkab remontima Kiviõli ja Tallinna vahelist maanteed , kus vajatakse 40 tuhat tonni killustikku. Lisaks vajab killustikku ka Tallinn-Tartu maantee suurprojekt. 2008

Keskkond

Kommentaarid (0)