50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Km2gi
Õppematerjali autor
· Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari; Soome alustas jätkusõda. · Pealetung kolmel peasuunal: · Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Blokaad kestis 900 päeva. Elutee. 600 tuh hukkunut · Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. · Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina 7. Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted? Milliseid näiteid võib tuua nende koostöö kohta ja millal nad väljusid sõjast? ( Itaalia, Soome, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Jaapan) Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome. Millised lepingud panid aluse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele? Kolmikpakt oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940. aastal Berliinis
sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse. 1943. lõpul – Teherani konverents, milles tehti Stalinile järeleandmisi ning tunnustati NSV Liidu 1941. aasta piire. Balti riikidele tähendas see sõja lõppedes taas Moskva võimu alla sattumist. Otsustati Saksamaa jaotamine ning Poola piirid. Plaanis sõdida kuni vastaste täieliku kapitulatsioonini. NSVL astub sõtta Jaapani vastu. Milliste sündmuste tulemusena toimus pööre II maailmasõjas teljeriikide kahjuks (El Alameini , Midway , Stalingradi lahingute tähendus)? 1942. alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses, neid abistas USA. Saksa-Itaalia väed sunniti Põhja-Aafrikas alistuma. 1942. Midway lahing USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist. 1942
TEINE MAAILMASÕDA EELDUSED TEISEKS MAAILMASÕJAKS Saksamaa plaanis rünnata Poolat, arvestades, et sõtta sekkuvad Suurbritannia ja Prantsusmaa; mittekallaletungileping tagas aga sõja vaid ühel rindel NSVL'i laienemist läände kaitses samuti sõlmitud pakt; arvestada tuli vaid Suurbritannia sekkumisega. Vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. MÜNCHENI KOKKULEPE 1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade Saksamaale loovutamist. Suurbritannia peaminister Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, mis takistaks kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. sept. 1938. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe Saksmaa sai loa okupeerida Sueedimaa, poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria Austriast sai Saksamaa osa. S
1. Atlandi Harta. Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis
1. Atlandi Harta. Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis
1. Atlandi Harta. Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis
1. Atlandi Harta. Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis
· Palju in kodutud, töötud · In usaldus demokraatia vastu langenud · Sõjas laastatud riikide maj segi paisatud · Algas koloniaalsüsteemi lagunemine' HG kt küsimused, mis sobivad meie teemaga 6. nimeta 5 territooriumi, mis hõivati Saksamaa poolt II maailmasõja käigus 1939-1941? Norra, Taani, Kreeka, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa 7. Kuidas kasutas Nõukogude Liit ära II maailmasõja algust 1939. aastal ? 8. missugune oli Itaalia roll Saksamaa liitlasena II maailmasõjas? 9. Mis toimus II maailmasõjas: 6. juuni 1944- 7. detsember 1941- Pearl Harbor- Jaapan ründab USA sõjalaevastikku 2. september 1945- Jaapan kapituleerub 10. Miks kaotas Saksamaa II maailmasõja? nimeta 3 põhjust 11. nimeta 3 väeüksust milles teenisid eestlased Saksa armees 13. Kas II maailmasõja lõpetamine oli õiglane? Põhjenda oma seisukohta kahe argumendiga 1.Kuivõrd tulenes ii maailmasõda I maailmasõja järel lahendamata jäänud probleemidest? 4p Näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid