TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid:
probleemid laabuma. Autor toob välja väikesed rühmitused, mis tegelevad looduse säästmisega. Minu jaoks arusaamatu, mida need väikesed rühmitused erinevates sotsiaalvõrgustikes looduse parandamisega tegelikult korda saadavad. Inimesed lihtsalt arutavad ja räägivad, et probleem on ja sellega tuleb tegeleda, kuid reaalselt on vaid üksikud grupid, kus reaalselt ka toimub tegevus, et meie järeltulijatel oleks siin maailmas parem elada. Looduse säästmine on aktuaalne teema küll, mina tean ja teavad ka mu sõbrad, et prügi ei tohi maha visata ja ühistransport on loodusele parem kui üksikud sõitvad autod. Kahjuks aga näen, kuidas need samad sõbrad viskavad prügi maha ja käivad iga päev autoga koolis, selle asemel, et bussiga minna. Arvan, et probleemikäsitlus on hea, on toodud palju erinevaid argumente ja näiteid,
probleemid laabuma. Autor toob välja väikesed rühmitused, mis tegelevad looduse säästmisega. Minu jaoks arusaamatu, mida need väikesed rühmitused erinevates sotsiaalvõrgustikes looduse parandamisega tegelikult korda saadavad. Inimesed lihtsalt arutavad ja räägivad, et probleem on ja sellega tuleb tegeleda, kuid reaalselt on vaid üksikud grupid, kus reaalselt ka toimub tegevus, et meie järeltulijatel oleks siin maailmas parem elada. Looduse säästmine on aktuaalne teema küll, mina tean ja teavad ka mu sõbrad, et prügi ei tohi maha visata ja ühistransport on loodusele parem kui üksikud sõitvad autod. Kahjuks aga näen, kuidas need samad sõbrad viskavad prügi maha ja käivad iga päev autoga koolis, selle asemel, et bussiga minna. Arvan, et probleemikäsitlus on hea, on toodud palju erinevaid argumente ja näiteid,
Autor kaldub teemast kõrvale, Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine kuna peatub liiga kauaks tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö sellel, milliseid eesmärke meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed. enamik inimesi väärtustab. See ei tõesta kuidagi, miks on Tänapäeval tuleb end kogu aeg kursis hoida maailmas toimuvaga ja ennast eesmärgid tähtsad. oma erialal täiendada. See annab kindlustunde, et me saame hakkama ja et Terve lõik on pühendatud me oleme oma töös head. Ükskõik, mis ka ei juhtuks, jääb inimesele alati hariduse tähtsusele, mis ei haridus. Ka kui talle enam mõne aasta pärast ta valik ei meeldi, saab ta anna mingeid uusi tõendeid ümber spetsialiseeruda või õppida midagi uut. Paljud inimesed ei pea sellele, et inimesel on vaja eesmärke
· et kontrollida püstitatud hüpoteesi kehtivust viiakse läbi empiiriline uuring, milleks koostatakse uurimisküsimustele ja uuritavate jaoks kohane metoodika ja protseduur; · empiirilise uuringuga saadud tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist või uurimisülesannetest lähtudes; · analüüsitakse uurimistulemuste praktikasse rakendamine võimalusi; · analüüsi tulemustest tuletatakse uued probleemid ja hüpoteesid. 3.1.3. Arendusuurimus Arendusuurimused on laias maailmas sotsiaalteaduste erinevates valdkondades tänapäevaks saavutanud üha kasvava tunnustuse. Põhjuseks on eelkõige asjaolu, et arendusuurimused tegelevad erinevate eluvaldkondade praktiliste probleemide lahendamisega, kusjuures arendusuurimuse tulemuseks on praktiline lahendus. Sellisena on arendusuurimus rakendusuurimus, mis kasvab välja mingist praktikas siin ja nüüd esinevast probleemist ja saadud lahendus on rakendatav konkreetseid kasutajaid arvestades.
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda, sõltub eelkõige k�
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Kõik kommentaarid