Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vaikiv ajastu, kas ka vajalik ajastu? (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vaikiv ajastu, kas ka vajalik ajastu?
Kui Konstantin Päts ja Johan Laidoner said 12. märtsil 1934 hakkama riigipöördega, võisid kõik inimesed öelda, et Eestis hakkavad toimuma suured muutused. Varem võimul olnud Vapsid olid küll saanud laialdase rahvatoetuse osaliseks, kuid uuele korrale vastu ei hakatud. Tänu sellele hakkas uus kord kiirelt tööle ning läbi viidi suurel hulgal muudatusi. Puhkuselt naasnud Riigikogu hakkas aga peagi uuele süsteemile etteheiteid tegema, mis lõppes nende laialisaatmisega. Vapse arreteeriti ning kõrvaldati riigiametitest,

Vaikiv ajastu-kas ka vajalik ajastu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marileen123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
rtf

Vaikiv ajastu

tõusvad palgad ja kõrged maksud. 12.märts 1934 ­ riigipööre Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Nende eesmärk oli ennetada vapside võitu valimistel ning haarata võim enda kätte. Valimised lükati edasi, vapside saadikumandaadid tühistati ning na vallandati riigiametitest, vapside liidud suleti kogu riigis. Aktiivsemad vapsid arreteeriti ning pisteti pokri. Peale riigipööret koondus võim Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu kätte. Vaikiv ajastu, iseloomulikud jooned (taaslülitamine), riigijuhid Riigikogu ei tulnud enam kokku, oli nö vaikiv, piirati inimeste sõnavabadust. Ajakirjandusel oli keelatud riigi ja valitsuse kohta negatiivselt kirjutada, riigijuhtide tegevusest tuli jaatavas vormis kirjutada jne. Seepärast nim. seda vaikivaks ajastuks. Kestis see 1934. ­ 1940.aastani. Taaslülitamine oli demokraatia muutmine tasapisi diktatuuriks. 1934 ilmus määrus, millega piirati ajakirjanduse sõnavabadust

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus Idapakti idee – Kaasata vastandlikke riike rahu tagamiseks Euroopas (Saksamaa, Prantsusmaa, NSVL jne.) asundustalu – maareformi käigus loodud uus talu tüüp, tekkis nii, et riik võttis mõisnikelt maa ära ja jagas seda maalappi talupoegadele. vabadussõjalased – vabadussõjast osavõtjad Isamaaliit – partei, mis oli asutatud Pätsi poolt vaikiv ajastu – 1934. aastal panti vabadussõjalased vangi, riigikogu saadeti laiali ja sunniti vait olema. Riiginõukogu - Ülemkoda Riigivolikogu - Alamkoda Isikud: Konstantin Päts – 1938. Aastal oli Eesti esimene president, Isamaaliidu asutaja Johan Laidoner – Poliitik Jaan Poska – Eesti riigimees (Ta oli Tallinna linnapea ning kuulus Ajutisse Valitsusse) Ants Piip – EV esimene riigivanem ja 1920. Aastal oli ta peaminister; Eesti poliitik Karl Einbund (Kaarel Eenpalu ) - valitsusejuht

Ajalugu
thumbnail
8
odt

Eesti 1920-1939

-Pätsi nõudel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra , ülemjuhatajaks Laidoner. -Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. -Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni ning Päts ei tahtnud vapse valitsuse juurde lasta. Päts arvas, et Eesti riik on haige ja tema teab, kuidas seda parandada. -Vapside juhid arreteeriti, toetajad vallandati riiklikelt ametikohtadelt. -Toimus puhastustöö riigiaparaadis. 8. Vaikiv ajastu -1934 a. Päts ja Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist. -K.Einbund määrati siseministriks ning peaministri asetäitjaks. -Valimised lükati edasi ning senised valimistoimingud tühistati. *Riigikogu ei kutsutud enam kokku, ent ei saadetud ka laiali vaid n-ö ''vaikiv ajastu'', hakati sisse tooma autoritaarset valitsuskorda. *Erakondade keelustamine-nende asemele Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. *Loodi kutsekodasi, millegi taheti ära hoida streike. *Trükitoodete tsensuur

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

olemasolevaid riigiettevõtteid * erakordselt suur tähelepanu tööstusel * põllumajanduse edenemine (suured toetused) * kasvas eksport * väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks (peamised partnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia) * rahva heaolu paranes: sissetulekud kasvasid, elukallidus langes, kadus tööpuudus Milline on Teie isiklik hinnang vaikivale ajastule? Põhjendage oma hinnangut. Mõiste ­ vaikiv ajastu. nimetus Eesti ajaloo perioodile aastail 1934­1938. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. * asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust (Maaleht suleti ja Postimees allutati Pätsu-meelsete ringkondade kontrollile) * kontroll kehtestatud ka teistele elualadele: ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele, samuti kirjandusele, kunstile ja teatrile (kontrollima hakkas

Ajalugu
thumbnail
9
doc

II Maailmasõda

7. Balti-liidu loomise ebaõnnestunud katse 8. Eesti suhted Rootsiga 9. Majandus 20datel aastatel 10. Rahareform eestis Eesti 1930 10. märts 2009. a. 15:07 1. ülemaailmne majanduskriis ja selle olemus 2. Olukord Eesti põllumajanduses ja tööstuses 3. Vapside liikumine, eesmärgid 4. Põhiseaduslik kriis. Kaks rahvahääletust. 5. Vapside põhiseaduse vastuvõtmine, selle sisu 6. 1934 aasta 12 märtsi riigipööre , olemus 7. vaikiv olek, selle olemus 8. 1938 aasta põhiseadus, selle sisu 9. uue riigivolikogu valimised 10. Konstantin Päts - Eesti esimene president 11. Majanduse 1930-date teisel poolel 12. välispoliitika selle prioriteedid. 1. Vili ikaldus. New Yorgis alanud majanduskriisi põhjaks oli 1932-1933. Eriti raske oli põllumeestel. Toodang küll suurenes, aga rahva ostuvõime langes. Hinnad langesid nii palju, et paljud talud hakkasid ,,haamri alla" minema. Ostuvõime langes ka

10.klassi ajalugu
thumbnail
7
odt

Eesti Vabariik

EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas *Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ­ 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus *Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu *Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudum

Ajalugu
thumbnail
46
doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

Appi tulid USA pankur Dawes ja rahvasteliit.  1924 tugevdati saksa marka, pikendati reparatsioonimaksete graafikuid, läks käiku Dawesi plaan. 1925- Locarno konverents- esimene konverents, kus ei tehat vahet võitjate ja kaotajate vahel.  Reini pakt 1926- võetakse Saksamaa rahvasteliitu Patsifismi ajastu kõrghetkeks peetakse 1928 a, kui sülmitakse Briand-Kellagy pakt. Kirjutatakse alla ligi 30 riigi poolt. Algatajaks oli Prantsuse ja USA välisministrid, kes tegid ettepaneku loobuda sõjast, kui rahvusvahelise poliitika ja suhtlemise vahendist. See jäi deklaratiivseks.20date aastate lõpul olid kaks totalitaarset riiki: Venemaa ja Itaalia. Rahvasteliit omab suurimat autoriteeti

Ajalugu
thumbnail
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvu

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun