Vaikiv ajastu, kas ka vajalik ajastu?
Kui Konstantin Päts ja Johan Laidoner said 12. märtsil 1934 hakkama riigipöördega, võisid
kõik inimesed öelda, et Eestis hakkavad toimuma suured muutused. Varem võimul olnud
Vapsid olid küll saanud laialdase rahvatoetuse osaliseks, kuid uuele korrale vastu ei hakatud.
Tänu sellele hakkas uus kord kiirelt tööle ning läbi viidi suurel hulgal muudatusi. Puhkuselt
naasnud Riigikogu hakkas aga peagi uuele süsteemile etteheiteid tegema, mis lõppes nende
laialisaatmisega. Vapse arreteeriti ning kõrvaldati riigiametitest, kõike riigis toimuvat hakati
kontrollima, sõnavabadusest polnud enam jälgegi ja rahvuslus muutus äkitselt väga tähtsaks.
Selleks hetkeks oli käesoleva korra kutsumine „demokraatiaks” juba sügava kahtluse alla
seatud. Oli alanud Vaikiv Ajastu.
Vaikiva ajastu algul astuti kindlad sammud demokraatia lämmatamise suunas. Päts oli
ettekäändeks toonud Eesti rahva ebausaldusväärsuse ja „vaimuhaiguse”, mistõttu inimeste
õigusi piirata tuli. Sõnavabaduse piiramise ja tsensuuri üle hakkas kontrolli teostama Riiklik
Propaganda Talitus. See rahvale ei meeldinud, kuid valitsusega vastuollu astumist ei soovinud
ega avajanud keegi, eriti arvestades seda, et elu ei olnud tegelikult üldse halb. 1935 hakati
piirama ka erakondade tegevust ning ainuparteiks sai Isamaaliit , võttes ära võimaluse
teistsugusteks arvamusteks riigisüsteemis.
Pätsi juhtimisel koostati 1937. aastal uus põhiseadus , mis andis presidendile varasemast palju
suuremad õigused, mis omakorda tähendas jälle rahva valikuvõimaluste piiramist.
Vaikiv ajastu oli aga äärmiselt kasulik majanduse seisukohalt. Kogu maailma majandus oli
jõudsas tõusujoones, millest ei jäänud ilma ka Eesti. Riik oli majandussüsteeme kontrollima
asunud , mis tähendas suurt rõhku tööstuse arendamisele ja põllumajandusele. Inimesed ei
olnud küll rahul madalate palkade ja kõrgete maksudega, kuid 1930ndate lõpuks oli
tööpuudus riigist kadunud, mis tõestas süsteemi toimimist.
Ajastu algusest peale hakati sügavalt ülistama Eesti riiki ja kõiki sellega seotud sümboleid.
Läbi viidi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, näiteks sinimustvalge lipu ja värvide levitamine,
kodukaunistamine ning nimede eestistamine, mis sai inimeste hulgas väga populaarseks.
Rahvas oli oma riigi üle uhke.
Vaikiv ajastu lõppes 1939. aastal Molotov -Ribbentropi Pakti allakirjutamisega, mis tõstis
Balti riigid taas Venemaa huviorbiiti.
Käesoleval ajastul tehtud otsuseid on palju nii maha tehtud kui kiidetud . Siiski on ajaloo
seisukohalt raske öelda, kas tegu oli kasulike otsustega, sest keegi ei suuda ennustada, mis
oleks Eestist teisiti käitumisel saanud. Hetkel on võimalik vaid öelda, et Eesti riik on olemas
ja toimib. See, kas ka optimaalselt, peaks jääma iga inimese enda otsustada.
docstxt/.txt
Kõik kommentaarid