100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 31 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kuusteistnullkaheksa
Õppematerjali autor
Sisukord 1 Mis on halogeenid? ............................................................................................................................... 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen
Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa
Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites neid kirjutatakse alljärgnevalt: F2, Cl2, Br2 ja I2. Kuna nende molekulide vahel on suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, siis on halogeenidel suhteliselt madalad keemistemperatuurid
Halogeene iseloomustavad järgmised omadused: Madalad keemistemperatuurid Fluor ja kloor on toatemperatuuril gaasid Jood on tahke Broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall Fluor on kahvatukollane Kloor kollakasroheline gaas Broom on punakaspruun kergesti lenduv vedelik Jood on hallikasmust metalse läikega kristalne aine, mille kuumutamisel eraldub lillakate aurudena. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Fluor F+9|2)7) Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas.Puhas fluor on lihtainena eriti ohtlik, sest ta ärritab nahka, silmade ja nina limaskesti, tekitab nahakahjustusi
Kordamisküsimused: halogeenid 1)Halogeenide üldiseloomustus VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. 2)Fluori : Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.) keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja
..........................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 2 Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127.Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Jood organismis on lokaliseerunud kilpnäärmesse, kus ta on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja kilpnäärme normaalseks talitluseks
laguneb hõbe- ja kloriidioonideks. KClO3 Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks Ca(OCl)2, kloorlubi, mida saadakse kloori läbijuhtimisel lubjaveest. See on tahke valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik terav kloorilõhn. Kloorlupja kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Biotoime Kloor on eluslooduses levinuim halogeen ja tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Kloori eluohtlik kontsentratsioon on 0,1 mg ühes liitris õhus. Täiskasvanud inimorganismis on 100-105 g kloori (ühendite koosseisus). Kloori leidub kloriidioonidena rakuvälistes biovedelikes, veres, lümfis ja muudes seedenõredes. Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest ning
Kädi Piholaan 10 klass Üldiseloomustus VII A rühma elemendid. Moodustavad periodilisustabeli 17. rühma. Sellesse rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Koosnevad kaheaatomilistest molekulidest. Maksimaaalne oks.aste VII, kuid kõige tavalisem on I. Aatomraadiused vähenevad alt üles. Kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka. Iseloomulik elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Tugevad oksüdeerijad. Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Soolatekitajad. Fluor Keemiline element järjenumbriga 9. Kõige aktiivsem halogeen. Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis. Kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Keemis- ja sulamistemperatuurid on madalad. Vaba fluoriga kokkupuutel süttivad vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kloor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid