Toitumisõpetuse protokollid (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikool
Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond
Toiduainete instituut
Toiduteaduse õppetool
Toitumisõpetus
Praktikumide protokollid
Juhendaja : Kaie Martverk
Tallinn 2013
C vitamiin
Teooria

C-vitamiin on tähtsaim vees lahustuv vitamiin.
Looduses esineb kolmes vormis: L-askorbiinhape, dehüdroaskorbiinhape, askorbigeen.
Askorbiinhappe põhiline funktsioon organismis on seotud redokstoime ja valgu metabolismiga.
C-vitamiin aitab säilitada veresoonte elastsust , soodustab kolesterooli väljaviimist organismist, glükogeeni ladestumist maksas ja lihastes ning suurendab organismi kaitsevõimet väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu, tugevdab immuunsüsteemi.
C-vitamiini täielikul puudumisel tekib skorbuut või tänapäeval C-hüpovitaminoos.
Peaks C-vitamiini tarbima 34 mg 1000kcal kohta ja päevas ei tohiks saada alla 10 mg ning soovitavalt ka mitte üle 1000 mg.
Askorbiinhapet toodetakse tööstuslikult glükoosist ja sorbiidist.
C-vitamiin esineb põhiliselt taimse päritoluga toiduainetes , erandiks on kumõss, toores süda ja maks.

Askorbiinhappe määramine
Töö käik

Valasin 25,96 g lillkapsa keeduvett 100 ml mõõtekolbi ja lisasin 5%-list CH3COOH kriipsuni.

Sulgesin kolvi, loksutasin ja jätsin 10 minutiks seisma, aeg-ajalt loksutades. Seejärel filtreerisin lahuse.

Pipeteerisin 10 ml filtraati koonilisse kolbi ning lisasin 0,40 g CaCO3, et viia lahuse pH 5-ni. Vahutamise lõppedes lisasin pipetiga 5 ml 5%-list Pb- atsetaadi lahust äädikhappes valkude ja redutseerivate ainete sadestamiseks, loksutasin, filtreerisin.

Pipeteerisin väiksesse koonilisse kolbi 10 ml filtraati, lisasin 1 ml 2%-list HCl ning 4 ml destilleeritud vett ja tiitrisin mikrobüretist 0,001 n 2,6-dikloorfenoolindofenolaadiga püsiva roosa värvuse tekkimiseni.
Pimekatseks võtsin 1 ml 2%-list HCl, lisasin 14 ml destilleeritud vett ja tiitrisin 2,6-dikloorfenoolindofenolaadi lahusega roosa värvuse tekkimiseni.
Katse andmed ja arvutused
Askorbiinhappe sisaldus uuritavas toiduaines mg % - des arvutatakse valemiga :
X = (a₁ - a₂) · 88,03 · n · V₁ · V₃ · 100 / V2 · V4 · g ,
kus X – askorbiinhappe sisaldus uuritavas toiduaines, mg%
a1 – tiitrimiseks kulunud indofenoolilahuse hulk katsel, ml
a2 – tiitrimiseks kulunud indofenoolilahuse hulk pimekatsel, ml
88,03 – askorbiinhappe ekvivalentmass
n – indofenoolilahuse normaalsus
V1 - vedeliku maht, mis saadi filtraadi käsitlemisel Pb-atsetaadiga, ml
V2 – esimese filtraadi maht, mis võeti Pb –atsetaadiga käsitlemiseks, ml
V3 – segu üldine maht, mis saadi uuritava proovi ekstraheerimisel, ml
V4 – teise filtraadi maht, mis võeti indofenoolilahusega tiitrimiseks, ml
g – uuritava aine kaalutis , g
100 – koefitsient, mis viib tulemuse üle mg % - deks .
X = (2,15-0,1) · 88,03 · 0,001 · 15 · 100 · 100 / 10 · 10 · 25,96 = 10,4 mg%
Järeldused
Lillkapsas ise sisaldab palju C vitamiini.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vi4uha Õppematerjali autor

- C-vitamiini määramine
- Mee kvaliteedinäitajad
- Sülje hüdrolüütilised ensüümid
- Vere analüüs
- Toidurasvad
Toidutöötlemise protokollid ühes failis, töö teoreetilised alused, töökäik, arvutused, järeldused.

vitamiin mesi destilleeritud vett pipeteerisin proov niiskusesisaldus glükoosisisaldus

Sarnased õppematerjalid

docx

Toitumisõpetuse protokollid

Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Tallinn 2013 Mee kvaliteedinäitajad Mee niiskusesisaldus Töö käik Katse tegemisel kasutasin akaatsia mett. Kõigepealt asetasin ~1cm³ mett kuiva katseklaasi, sulgesin korgiga ja kuumutasin vesivannil 60°C juures, kuni kristallid olid kadunud. Katseklaasi sisu jahutasin toatemperatuurini. Ühe tilga mett viisin refraktomeetri prismale ja määrasin murdumisnäitaja. Määrasin kokku 2 korda, vahepeal refraktomeetri prismat

Toitumisõpetus

docx

Toitumisõpetuse protokollid

Toitumisõpetus praktikumide protokollid Koostas: Juhendaja: Kaie Martverk Tallinna Tehnikaülikool 2014 VERE ANALÜÜS VERE HEMOGLOBIINISISALDUSE MÄÄRAMINE Määramise käik. Hemomeetri keskmisesse katseklaasi viiakse 0,1n HCl kuni jaotuseni 2 (gradueerimata osa). Verd võetakse 20 l kapillaarpipetiga ning puhutakse ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Katseklaasi sisu segatakse ning jäetakse seisma. 5 minuti möödudes hakatakse sinna lisama destilleeritud vett, segades ettevaatlikult klaaskepikesega. Kui uuritava lahuse värvus hakkab lähenema standardi värvusele, lisatakse vett tilgakaupa. Arvutus. Hemoglobiini hulk loetakse katseklaasi skaalalt vedelikunivoo alumise meniski järgi. Tänapäeval on ühikuks g/l. Tulemus: Mina sain oma katses hemoglobiini hulgaks 167 g/l. Järeldus: Hemoglobiini norm naistel 115-150 g/l, meestel 130-165 g/l. Minu

Toitumisõpetus

docx

Toidurasvad

Töö nr 3. Toidurasvad Töö käik Happearvu ja vabade rasvhapete sisalduse määramine Kaalusin 2,5 g Extra Light õli 250 ml koonilisse kolbi. Lisasin 25 ml neutraliseeritud solvendit. Tõmbekapi all hakkasin tiitrima 0,1 n KOH lahusega roosa värvi tekkimiseni. Arvutus Happearv HA (mg KOH/g): HA = V × K × 5,611 / m V – kulunud 0,1N KOH lahuse maht, ml K – 0,1N KOH lahuse normaalsustegur 5,611 – 1 ml-s 0,1N KOH lahuses olev KOH mass, mg m – rasva kaalutis HA = 0,25 × 1 ×5,611 / 2,5 = 0,5611 mg KOH/g Vabade rasvhapete sisaldus protsentides: FFA = V × C × M × 100 / 1000 × m, % V – kulunud KOH lahuse maht, ml C – KOH lahuse kontsentratsioon M – 282 mg/mmol, eeldusel, et peamiseks rasvhappeliseks koostisosaks on oleiinhape m – rasva kaalutis FFA = 0,25 × 0,1 × 282 × 100 / 1000 × 2,5 = 0,282 % Joodi määramine Kaalutasin 0,13 g Extra Light õli konilisse kolbi ja lisasin 10 ml etanooli. Soojendasin vesivannil 50-60° C lahustumiseni. Jahu

Toitumisõpetus

docx

Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil

Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil ... ... ... Juhendaja: Malle Kreen 2015 Sissejuhatus Selles praktikumis sooritasin töö teemal glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoois oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus β,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib β,D- glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja δ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-

Biokeemia

docx

Mee kvaliteedinäitajad

Töö nr 2. Mee kvaliteedinäitajad Töö kaik Redutseerivad ehk taandavad suhkrud (glükoos ja fruktoos) enne inverteerimist Ma kaalusin 1,97 g mett ja panin väikesesse keeduklaasi, lahustasin dest. veega ja viisin 100 ml mõõtkolbi ja täitsin kriipsuni(alglahus). Tegin töölahust : 100 ml mõõtkolbi pipeteerisin 10 ml alglahust ja täitsin dest. veega kriipsuni. Kahte 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisin 10 ml töölahust, 20 ml ferrotsüaniidi lahust ja 5 ml 2,5 n NaOH. Paigutasin 2 kolbi pliidile ja ootasin keemiseni. Keetsin 1 minut ja jatutasin kiiresti 20° C-ni. Optilise tiheduse määramiseks kasutasime fotoelektrilist kolorimeetrit(lainepikkus 440 nm). Tulemus A₁ = 0,6 = 0,6 A₂ = 0,56 = = 0,56 => A(keskmine) = 0,58 Kalibreerimisgraafiku järgi määrasin suhkrusisaldus. a = 14,5 mg Fruktoosi ja glükoosi hulk leidsin valemi abil: X = 100 ×a × 100/m = 100 ×14,5 ×100/1970 = 73,6 Niiskuse sisaldus mees määramine Töö käik Võtsin väike kogus mett,

Kategoriseerimata

doc

Glükoosisisalduse määramine

TTÜ Keemiainstituut, Biorgaanilise keemia õppetool, YKL0060 Laboratoorne töö: nr. 3 Töö pealkiri: Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 15.03.2010 Protokoll esitatud: 28.03.2010 3.5 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Töö teoreetilised alused: · Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. · GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). · GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva

Biokeemia

docx

Askorbiinhappe sisalduse määramine

Töö nr 1. Askorbiinhappe sisalduse määramine Töö käik Ma valisin apelsini koort analüüsiks. Võtsin apelsini ja riivisin plasmassiriiviga 1,1 grammi apelsini koort. Panin uhmri ja peenistasin, lisades 5 %-list äädikhape. Peenestatud segu viisin 100 ml-sse mõõtkolbi ja täitsin kolbi sama lahusega kriipsuni. Panin kinni, loksutasin ja jäin 10 minutiks seisma. Pärast seda filtreerisin. Filtreerimise ajal võtsin koonilist kolbi ja kaalusin 0,4 g CaCO₃. Lisasin 10 ml filtraati. Lahus. Lisasin 10 ml filtraati. Lahus alustas vahutama, pärast seda pipeteerisin 5 ml 5 %-list Pb-atsetaadi lahust. Loksutasin ja filtreerisin. Kui lahus filtreeritakse, valmistasin 1 ml 2 %-list HCl + 4 ml dest.vesi. Kui lahus on filtreeritud, lisasin valmistatud lahusesse. Loksutasin. Pärast seda alustasin 0,001 N 2,6- dikloorfenoolindofenolaadiga tiitrimist roosa värvuse tekkimiseni. Arvutus Askorbiinhappe sisaldus saab arvutada valemiga (a ₁−a ₂) ×88,03 × n× V ₁× V

Toitumisõpetus

docx

Invertaasi aktiivsuse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 3.1 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Töö teoreetilised alused: Invertaas ehk -fruktofuranosidaas on enüüsm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside ehk glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsideme hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide (süsivesikud, mis sisaldavd fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis) hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D-fruktofuranosiid + H2O , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses kõige levinum -D-fruktofuranosiid ja tema hüdrolüüsireaktsiooni produktideks on -D-fru

Biokeemia

Rohkem sarnaseid