Ökoloogia - ja keskkonnakaitsetehnoloogia 1. kontrolltöö (0)

Ökoloogia 1. osa kordamisküsimuste vastused

Mõisted

• Abiootilised faktorid - on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile.
  
• Adaptatsioon – organismide kohandumine elutingimustega/ on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise.
  
• Aeroobne hingamine – ehk aeroobne glükolüüs on oksüdatsiooniprotsess, mille käigus on vajalik hapniku olemasolu.
  
• Akuutne toksilisus – (äge mürgilisus) tavaliselt on tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul (max 24-48 h jooksul) muutusi organismi elutegevuses.
  
• Autotroofne organism – organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia ( valgusenergia ) kaasabil.
  
• Biogeotsönoos -  looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond.
  
• Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega.
  
• Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi.
  
• Biosfäär – suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga.
  
• Bioota – ehk elustik on mingi ala organismide kogum, elustik haarab nii fauna ja floora kui ka seenestiku ja mikrofloora.
  
• Biotroof – elusolend, kes saab vajalikud toitained teistest organismidest.
  
• Detriitahel – ehk lagunemisahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel , mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest.
  
• Eutrofeerumine -  on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede  toitainetega , peamiseltfosfori- ja lämmastikuühenditega.
  
• Happevihmad – fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiidid, nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Happesademete ph tase on madalam võrreldes tavaliste sademetega. Sellest tulenevad happevihmad.
  
• Heterotroofne organism – organism, kes saab elutegevuseks vajaliku energia ja orgaanilised ained toidust saadud valmis orgaanilisi ühendeid lagundades.
  
• Hüdrosfäär – ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
  
• Kantserogeenne aine – aine, mis organismi sattudes võib põhjustada või soodustada kasvajate teket.
  
• Karjatusahel – toiduahela üks põhitüüp, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni.
  
• Kasvuhooneefekt – nähtus, kus Maalt peegelduv pikalaineline soojuskiirgus ei pääse läbi atmosfääri või kasvuhoonegaaside ja peegeldub tagasi Maale, võimendades pinna soojenemist.
  
• Katabolism - on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni või lihtsate orgaaniliste aineteni.
  
• Kemosünteetiline bakter - bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal .
  
• Kliimaks – ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemide koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist ei pruugi enam toimuda.
  
• Kommensalism – organismide kooseluvorm , mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu .
  
• Saprofaag - on loomad, kes toituvad loomse või taimse päritoluga lagunenud orgaanilisest ainest.
  
• Litosfäär – on maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km), millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel.
  
• LD50 - surmav annus toksilist ainet
  
• Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.
  
• Makrokonsument – ehk fagotroofid on heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi);
  
• Mesosfäär – stratosfääri kohal olev kiht, mis ulatub ligi 80 km kõrgusele.
  
• Mikrokonsument – (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid).
  
• Mutageenne aine – aine, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organism sattudes võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust.
  
• Mutualism (sünergism) - on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada.
  
• Nekrofaagid – organismid, kes toituvad loomkorjustest.
  
• Noosfäär - on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus.
  
• Ökoloogiline nišš (ökonišš) – näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga.
  
• Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed .
  
• Ökoloogiline suktsessioon – ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas).
  
• Parasitism – on eri liiki orgamismide kooseluvorm, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju.
  
• Populatsioon – ehk asurkond on ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine.
  
• Populatsiooni tihedus – ehk asustustihedus näitab ühe liigi isendite arvu pinnaühikul.
  
• Primaarproduktsioon – algtoodang ehk esmatoodang , taimne bioproduktsioon , mis loob orgaanilist ainet anorgaanikast ja päikeseenergiast ning moodustab toiduahela esimese astme.
  
• Produtsent – ehk tootja on orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid.
  
• Säästev areng – on looduslike ressursside ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine.
  
• Sekundaarne suktsessioon – toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metapõlengu või lageraie tagajärjel).
  
• Stratosfäär – atmosfääri kiht, mis algab troposfääri lõpust ehk tropopausist ja ulatub umbes 45 km kõrgusele maapinnast .
  
• Toiduahel – on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid , konsumendid ja destruendid.
  
• Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum .
  
• Troofiline tase - organismi toitumisse puutuv või toidu ja toitainete hulka ja liikumist iseloomustav tase.
  
• Troposfäär – on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 10–16 km kõrgusele. sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb.
  

Seletada pikemalt

• Millest koosneb ökosüsteem?
  

Ökosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused ( kooslus ja selle ümbritsev keskkond moodustavad ökosüsteemi). Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma nišš.

• taimekooslused
  
• seenekooslused
  
• loomakooslused
  
• mikroorganismide kooslus
  
• õhkkeskkond
  
• vesikeskkond
  
• muldkeskkond
  

• Anorgaanilised ained;
  
• Orgaanilised ained ( valgud , süsivesikud, rasvad , humiinained), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi;
  
• Kliimarežiim;
  
• Produtsendid – autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed);
  
• Makrokonsumendid ehk fagotroofid - heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi);
  
• Mikrokonsumendid või saprotroofid – peamiselt bakterid ja seened, söövad surnud orgaanilist ainet
  

• Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib?