100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-07-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vodenejeva
Õppematerjali autor
Selgita lühidalt. Inflatsioon ja tööpuudus. Phillipsi kõver. mudel, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel. Seda mudelit on majandusteadlased kasutanud inflatsiooniseoste selgitamisel. 107. Mis juhtub kui valitsus suurendab raha pakkumist? rahapakkumise kasv põhjustab inflatsioonimäära tõusu ja majanduse ülekuumenemist. Ülemäära pikaldane rahapakkumise kasv võib aga majanduskasvu aeglustada. 108. Miks võib öelda, et ootamatu inflatsioon on rikkuse ümberjagaja? . Rikkuse ümberjagamine mitmed pikaajalised lepingud on seotud oodatava inflatsiooniga. Laenusaaja võidab võrreldes laenu andjaga. Miks? Töövõtjad kaotavad kui inflatsioon on kõrgem kui oodatud saavad vähem kätte. Miks noored ja vanad saavad rohkem kannatada? St kõrge inflatsioon jagab rikkust ümber? Noored laenavad rohkem (nemad võidavad), vanad säästavad (nemad laenavad) ja seeläbi kaotavad. 109. Milline on optimaalne punkt ja miks? 110
.................................................................... 6 skp arvestamine, lähtudes toodangust ........................................................................ 6 SKP arvestamine, lähtudes tuludest ........................................................................... 7 SKP arvutamine, lähtudes kuludest ........................................................................... 7 nominaalne ja reaalne skp. inflatsioon ....................................................................... 7 skp ja majanduslik heaolu .......................................................................................... 8 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine ............................................................................... 9 Kogunõudlus .............................................................................................................. 9 kogupakkumine ...................
.................................................................... 6 skp arvestamine, lähtudes toodangust ........................................................................ 6 SKP arvestamine, lähtudes tuludest ........................................................................... 7 SKP arvutamine, lähtudes kuludest ........................................................................... 7 nominaalne ja reaalne skp. inflatsioon ....................................................................... 7 skp ja majanduslik heaolu .......................................................................................... 8 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine ............................................................................... 9 Kogunõudlus .............................................................................................................. 9 kogupakkumine ...................
Inferioosne kaup- väheväärtuslik kaup on kaubad mille nõudlus kahaneb(kasvab) kui tarbija sissetulek suureneb(väheneb) 12.Lorenzi kõver (ABC3) Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis. Lähemal absoluutse võrdsuse joonele heaolu kasvab, kaugemal kahaneb Absoluutset võrdsust mõjutavad: · Majanduskasv ja riigi üldine areng · Makroökonoomilised tegurid inflatsioon, tööpuudus jne · Demograafilised tegurid elanikoonna vanuseline koosseis · Poliitilised tegurid 13.SKP, RKP ja nende erinevused. SKP keskendub territooriumile ja RKP omadusele (kelle asjaga tehti) SKP on riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. SKP- sisemajanduse koguprodukt keskendub territooriumile RKP- rahvamajanduse kogutulu keskendub tootmisvahendite omandite põhimõttele.
1.5. Majandusteoreetilise mudeli tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et tulemused kehtivad vaid teiste tingimuste samaks jäädes ceteris paribus printsiip. 1.6. Mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll on keerulisem, sest lihtsustatud mudel ei vasta tegelikkusele teoorias tehtud eeldused ei ole tegelikkused täiel määral täidetud, andmed on raskesti kättesaadavad. (makroökonoomikas on vajalikud andmed majanduse koondnäitajate kohtastatistikaasutuste abil kerge leida inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama). 1.7. Väljendusviisid majandusteoorias Verbaalne majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui
a) Stipendium ümberõppeks b) töötuabiraha 23. Phillipsi kõvera olemus. Philips leidis, et on kindel seos töötuse määra ja palgamäära vahel ja umbes5,5%-line tööpuudus hoiab palgataseme paigas. Töötusemäära suurenedes palga tõusu protsent väheneb Inflatsiooni määr 2% töötusemäär 5,5% 24. Inflatsioon ja selle mõõtmine (THI, tootjahinnaindeks) Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad(mõned hinnad võivad koguni langeda), vaid tõuseb keskmine hinnatase Inflatsiooni mõõtmise 3 meetodit: 1) SKP deflaator- väljendab kogutoodangu hinnataseme indeksit. SKP komponentide hind, mis näitab mitu% on üldine hinnatase baasperioodiga võrreldes muutunud
Poliitilised sokid- tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes Majanduse alused 30.sept (tõus, tipp, langus, põhi) (mingil perioodil ei kasutata piisavalt mingit ressurssi, nt tööjõudu) Töötus on madal- skp kasvab Töötus suur. Skp langeb, töötus on suur, siis onflatsioon on madal. Töötus madal, siis inflatsioon suur. Töötus ja inflatsioon Tööpuudus Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud. Kui majanduses ei kasutata ressursse täielikult, on tegemist ressursside osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Tööpuuduse majanduslik kulu üksikisikule väljendub saamata jäänud sissetulekus.
Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid