Keemia - Sahhariidid, valgud ja rasvad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Nimetu

süsiniku (-süsinik) aatomi küljes Asendamatud aminohapped ­ aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Asenduvad aminohapped ­ aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. peptiidside- Peptiidi molekuli amiidrühm dipeptiid- Peptiidid ­ bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. denatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste muutumine väliskeskkonna toimel renatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste taastumine kui ebasobivad keskkonna tingimused kaovad

Keemia

10

doc

Keemia - karbonüülühendid, rasvad, polümeerid, valgud, sahhariidid, disahhariidid,

Stearhape ehk oktadekaanhape C17H36COOH Palmithape ehk heksadekaanhape C15H32COOH Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape  Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli. Asendamatud rasvhapped!: Organism ei suuda neid ise sünteesida, on vaja saada väljast poolt. POLÜMEERID Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest- elementaarlülidest. Polümerisatsioon- polümeer võib moodustuda monomeeride liitumise teel kaksiksidemete arvel (liitumispolümerisatsioon). Polükondensatsioon- alati eraldub vesi! Ka elementaarlüli ei ole täpselt sarnane

Keemia

18

odp

Bioloogiliselt olulised ained

Bioloogiliselt olulised ained 10.klass Konspekt  Bioloogiliselt olulised ained: ● 1) Suhkrud ● 2) Polüsahhariidid ● 3) Valgud ● 4) Rasvad ● 5) Pesuained ● 6) Toiduained  Suhkrud ● Lõppliide -oos, kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. ● Glükosiid- eetritüüpi ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. ● Disahhariid- Kahest monosahhariidist moodustunud liitsuhkrud glükoosiidid. Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos. ● Invertsuhkur- glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne segu.

Biokeemia

7

odt

ORGAANILINE KEEMIA

· aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) · aminohapete reageerimisel üksteisega moodustuvad peptiidid (tekkinud peptiid reageerib järgmise aminohappega jne --> polüpeptiidid) 4. Aminohapete saamine: Aminohappeid saadakse valkude hüdrolüüsil või sünteetiliselt mikrobioloogilise sünteesi abil. VALGUD 5. Valkude ehitus. Koostisesse kuulub peale süsiniku, vesiniku ja hapniku ka lämmastik. Molekul koosneb üksikutest lülidest, mis on omavahel seotud peptiidrühmaga. Keskmiselt koosneb valgu molekul 300-1000 aminohappejäägist. Need paiknevad molekulis rangelt kindlaksmääratud järjestuses. Valkude struktuur on seotud 3 sideme olemasoluga: 1) peptiidside 2) vesinikside (põhjustab valgu molekuli ruumilist kuju)

Orgaaniline keemia

4

docx

Sahhariidid ja valgud

etanooli, mitmete tehiskiudude, lõhkeainete ja teiste materjalide tootmise lähteaineks. Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varupolüsahhariid. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustub tärkliseklistiir. Glükoos C6H12O6 Fruktoos C6H12O6 Riboos C5H10O5 Sahharoos C12H22O11 Maltoos C12H22O11 Laktoos C12H22O11 Tärklis (C6H10O5)n Glükogeen (C6H10O5)n Tselluloos (C6H10O5)n Valgud Valgud ehk proteiinid koosnevad mitmest ühendatud aminohappejääkidest. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped on need mida meie organis ei tooda ja seepärast peame neid saama toidust. Happelistes aminohapetes on ülekaalus karboksüülrühm, aluselises aga amino rühm. Neutraalsed on aminohapped siis, kui neis on võrdselt nii karboksüül kui ka amino rühmasid. Vastavalt koostisele jagatakse valgud: lihtvalkudeks, mis

Keemia

14

doc

Biomolekulid

BIOMOLEKULID Biomolekulid ­ elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid ­ väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Funktsionaalsed rühmad: Hüdroksüülrühm -OH (HO-) Karbonüülrühm C=O Karboksüülrühm -COOH Aminorühm -NH2 Sulfidrüülrühm -SH (HS-)

Biokeemia

3

pdf

Biokoeemia mõisted

hüdrofoobsed, vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid, rasvad, fosfolipiidid, steroidid Lihtlipiidid on neutraalrasvad ( seapekk, taimsed õlid, vahad) Liitlipiidide hulka kuuluvad fosfo ja glükolipiidid, fosfolipiid e letsitiin, biomembraanide koostelipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid näiteks kolesteriidid Rasvad: suured molekulid, rasvad ei ole polümeerid kuna ei ole kokku pandud monomeeridest, rasvhappe molekulis esineb mittepolaarne CH side ja selle tõttu on rasvad hüdrofoobsed, kokkupandud erinevates väiksematest molekulides glütseroolist ja rasvhapetest, 3 rasvhappe molekuli on seotud glütserooli molekuli OH-rühmaga estersidemega e triglütserool Glütserool on 3 C-ga alkohol Rasvhapped erinevad pikkuselt ja kaksiksidemete asukoha poolest

Biokeemia

2

docx

Alkoholid, suhkrud, rasvad

100% äädikas on jää-äädikas Karboksüülhapete keemilised omadused:*reageerib metallidega 2CH3COOH+2Na -> 2CH3COONa+H2 *reageerib metallioksiidiga 6CH3COOH+Al2O3 ->2(CH3OO)3Al +3H2O * reageerib alustega 2CH3COOH+Ca(OH)2->(CH3COO)2Ca+2H2O *reageerib nõrga happesoolaga CH3COOH + NaHCO3 (söögisooda)-> CH3COONa+H2O+CO2 Etaandihape ehk oblikhape HOOC-COOH *valge *tahke *vees lahustuv *sulamistemp. üle 180°C Suhkrud, süsivesikud ehk sahhariidid Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Sahharoos ehk peedisuhkur C12H22O11 Laktoos ehk piimasuhkur C12H22O11 Maltoos ehk linasesuhkur C12H22O11 Polümeersed suhkrud on tärklis ja tselluloos, mõlema valem on (C6H10O5)n Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 füüsikalised omadused*valge *kristalne *vees väga hästi lahustuv *magus *kõige kergemini energiat andev suhkur *leidub väga palju viinamarjas Keemiline omadus: Käärimine C6H12O6 ->2C2H5OH+2CO2

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)