Madis Kalmet (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Lembit Peterson

LEMBIT PETERSON Referaat  Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Karjäär.........................................................................................................................4 1.2. Tunnustus.....................................................................................................................5 1.3. Ühiskondlik tegevus......................................................................................................5

Eesti keel

13

pptx

Juhan Viiding(1948-1995)

Juhan Viiding(1948-1995) ·Pseudonüüm JÜRI ÜDI. ·Juhan sündis 1. juunil 1948.a. Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija Linda Viidingu perre neljanda ning ainukese poisslapsena. ·Ema- Linda,isa- Paul; kolm õde:Reet,Anni,Mari. · Õepoeg Jaagup Kreem Juhan Viidingu õed Anni Kreem Mari Tarand Reet sein Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Viidingu haridustee oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Nooruspõlv Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Eesti keel

10

pptx

Kalju Komissaarov

KALJU KOMISSAAROV :)  Elulugu Kalju Komissaarov sündis 8. märtsil 1946. aastal Võrus ja suri 2017 aasta märtsi alguses. Ta oli ja on väga hinnatud lavastaja, näitleja ja pedagoog. Ta oli abielus Luule Komissaaroviga ning Helle-Reet Helenurmega. Kalju Komissarovi hilisem elukaaslane oli Eve Pukk. Kaljul on kolm tütart ja üks poeg. Ta oli Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikoolis nii dotsent, kateedrijuht kui ka kursuste juhendaja erinevate aastate jooksul. Lisaks oli ta õppejõud ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta lõpetas 1964 Tallinna 4. Keskkooli ja 1968 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Kalju oli 1968-1974 Tallinnfilmi režissöör. Pärast seda seadis ta oma sammud Noorsooteatrisse, kus ta oli lavastaja kuni 86. aastani. Alatest 1989. aastast kuni 1991. oli Kalju Ugala teatris peanäitejuht, hiljem sai temast juba lavastaja. (1986–88 ja 1991–2000) 2013.

10,klass

15

pptx

Marie Underi powepoint esitlus

MARIE UNDER  Click to edit Master text styles Second level MARIE UNDER (1883-1980) Third level Fourth level Fifth level · Sündis 27.märtsil 1883. a Tallinnas · Vanemad - Friedrich Under ja Leena Under(sünd. Kerner) · Nad olid hiidlased, kuid vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna · 5lapseline pere ­ Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried · M.Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt  Click to edit Master text styles HARIDUSKÄIK Second level

Kirjandus

46

docx

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus

 A.H. Tammsaare "Vargamäe" (1932)  "Abielu ja armastus" (1934, 1942)  "Vargamäe vanad ja noored" (1935, 1942) Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper.L.Kalmet mäletas Kaarli Aluoja Paul Sepa stuudiost 1920.aastast - laiades madrusepükstes ja pluusis. ’’Temas oli midagi nurgelist ja maamehelikku ja talle sobisidki kõige paremini rahvusliku faktuuriga osad’’, räägib Kalmet. Tema näitlejaloomingust nimetatakse esmajoones:  Piibelehte (Eduard Vilde ’’Pisuhänd’’)   Indrekut (A.H. Tammsaare ’’Armastus ja abielu’’)  sulaspoissi (H.Raudsepp ’’Vedelvorst’’)  (erandlik) piiskop Nikolase osa (H.Ibsen ’’Võitlus trooni pärast’’) Lavastajana oli Kaarli väga arukas ning ei surunud iial oma tahet peale vaid andis näitlejale vaid suuna kätte ja jälgis, et piire ei ületataks. Just selle

Ajalugu

18

docx

Elmo Nüganen

Etenduses tegi kaasa kuus alles lavakunstikateedri lõpetanud noort. ( Tõnis Erilaid, Elmo Nüganen vallutas oma teatriga Soome, SL Õhtuleht, 12.08.2002, lk 6) 1.14 Nüganeni kursus Elmo Nüganen on olnud kursuse juhendajaks ühele lennule. Vastuvõtukatsetel tuli muusikapalade järgi tantsida, lugeda ette luuletus või proosa, jäljendada loomi, panna oma hääl proovile ja kogu südamest karjuda. Veel tuli teeselda igasuguseid vigastusi. ( Madis Jürgen, Päikesepoiss Nüganen koostab kurstust, Eesti Ekspress, 23.05.1998) Kui Nüganenilt küsiti, mis vahe on töötada tudengitega ja näitlejatega, siis Nüganen ütles, et see, mis on elementaarne ja mõistetav näitleja jaoks, ei ole loomulik ja käepärane teatriüliõpilasele. Tudengi jaoks on tavaline ülesanne esitada etüüd. Näitleja jaoks, kes juba ammu teatris töötab, võib see osutuda raskemaks. ( Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 41)

Näitlemine

37

doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria ­ - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat"

Eesti teatri ajalugu

11

doc

Näitekirjanikud

Sisukord 1. JAAN TÄTTE.............................................................................................................2 1.1 Lavastused............................................................................................................ 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud..................................................................................4 2.3 Näidendid......................................................................................................

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)