Prantsuse vastupanuliikumine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

doc

Maailmasõjad

maksma Versaille´i lepingu alusel. 2.Itaalia üks võitjatest leidis et tema territoriaalsed võidud ei olnud piisavalt suured. 3.Jaapan samuti üks võitjatest oli ebaõnnetu oma võimetusest krabada võimu Ida-Aasias. Sõja põhjused Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid olid pärast I maailmasõda kohandanud maailma selle pilgu järgi mis neile meeldis. Saksamaa oldi tehtud sõjaliselt halvatuks ja peaaegu tervet maakera kontrollisid Prantsuse ja Briti Impeeriumid. Britid ja Prantslased olid pidevalt erimeelt poliitikast mis puudutas sõja järgset perioodi seevastu USA kes oli jätnud Versaille´i rahu ratifitseerimata taganes poliitilisse isoleeritusse. Rahuplaanide ebaõnnestumine 1920-nendatel tehti püüdlusi stabiilse rahu suunas. Esimene oli Maailma Liiga asutamine, kus riigid said lahendada oma vaidlusaluseid küsimusi. Washingtoni Konverentsil 1921-

Ajalugu

8

doc

II Maailmasõda

(lisaprotokoll>>Ida-Euroopa jagamine) 2. Hitleri ja tema liitlaste esialgse edu põhjused. 15 MPR-ga Hitleril vabad käed Poola ründamiseks(jagatakse pooleks) 16 Sx armee parem Poola omast(lennuvägi hävitati esimesel päeval, tankid ratsaväe vastu) 17 Poola vallutatakse väga kiiresti, sest 17.sept 1939 tungib kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola 18 tõhus välksõja plaan läänes(Belgia ja Hollandi vallutamine) 19 Prantsuse ja Briti armee halb organiseeritus, soomusjõud ja lennuvägi nõrgad, väejuhatus satub Sx lõksu, uskudes, et Sx kordab 1914 a. sõjaplaani. 20 inglaste sõjavarustus langeb sõja käigus sx-ste kätte; prantslaste vaim murtud Esimene tõsisem tagasilöök 1940 juulis "lahingus Inglismaa pärast", kusbriti õhujõududel õnnestub peale jääda. 3. Nõukogude Liidu roll II ms-s. Sõja algperioodil (1939 ­ 1941): 21 17. sept 1939 tungib kallale Poolale, hõivates Ida-Poola

Ajalugu

12

doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

14. detsember 1939 9. aprill 1940 NSV Liit heideti välja Rahvasteliidust. Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani. 10. mai 1940 15. mai 1940 Saksa väed alustasid Läänerindel pealetungi Prantsuse ja  Suurbritannia vägedele. Holland kapituleerus Saksamaale. Luxemburgi okupeerimine. Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks. 28. mai 1940 Belgia kapituleerus Saksamaale 10. juuni 1940 12. juuni 1940

Ajalugu

21

docx

Teise maailmasõja lahingud

takistada Ühendriike Jaapanile sõda kuulutamast, oli suur kergendus lääneliitlastele, sest USA oli nüüd sõjas ja sai osutada neile abi Jaapani ning Saksamaa purustamisel. 1940.aasta septembri lõpul asusid Jaapani väed okupeerima Indo-Hiina põhjaosa, kasutades ära sealsete Prantsuse vägede nõrkust. Seda tehti hoolimata Ühendriikide hoiatusest, et Jaapan seal ei sekkuks, ning tagajärg oli teraseveo keeld Jaapanisse. Jaapani okupatsiooni jätkumine Indo-Hiinas sundis Ühendriike külmutama 1941.aasta juulis USA-s asuvad Jaapani varad. Septembris andis USA valitsus vaikiva heakskiidu moodustada Ameerika lenduritest vabatahtlike rühm, kes suundus Lendavate Tiigrite nime all appi hiinlastele sõjas Jaapani vastu.

Ajalugu

48

odt

Teine maailmasõda

Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid Nõukogude poole võiduga. Sedalaadi vastasseisudele vaatamata ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus oma peavaenlaste, s.o lääne demokraatia vastu. Ning ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks. 1935. aastal sõlmiti vastastikuse abi leping NSV Liidu ja Prantsusmaa vahel. Nüüd pidi nii Prantsusmaa ka NSV Liit abistama Tšehhoslovakkiat kolmanda suurriigi rünnaku puhul. Seega tunnistas Prantsuse valitsus, et Saksa agressiivsust on ilma NSV Liidu osavõtuta võimatu ohjeldada. Pärast 1933. aastat tunnustasid NSV Liitu mitmed uued lääneriigid. 1934. aastal kehtestati diplomaatilised suhted Nõukogude Liidu ja USA vahel. Samal aastal sai NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Nõukogude valitsus tegi jõupingutusi selleks, et olla Lääne silmis respekteeritav riik. Hävitades opositsionääre, väitis Stalin,

Ajalugu

43

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Itaalia liitus kaksikliiduga ­ tekkis kolmikliit. Kolmikliidu kõigil osalistel huvi haarata kolooniaid, laiendada valdusi. Saksamaa sõjaline tugevnemine 1888 sai Saksamaa keisriks Wilhelm II, tagandas Bismarcki. Loobus liidust Venemaaga. 1895 valmis Kieli kanali 1898 ­suure sõjalaevastiku ehitamise programm ­ 60 Dreadnaughti. 20. s alguses allveelaevade ehitus. Sõja alguseks 30 allveelaeva. Kolmikliidu Antanti teke 1893 ­ 1907 1893 Vene ­ Prantsuse liit Prantsusmaa suured laenud Venemaale (raudtee ehitus) 1904 Prantsuse- Briti liit/ Entente Cordiale Inglismaa loobus isolatsioonipoliitikast Saksamaa sõjamerelaevastiku arendamise programmi tõttu. Mõjusfääride jagamine: Maroko, Egiptus. 1907 Briti ­ Vene leping. Mõjusfääride jagamine: Afganistan, Pärsia/Iraan Sõja algus 28. juuni 1914 Serbia terrorist Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi Sarajevos (Bosnia)

Ajalugu

40

docx

20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted

Inglased said Gibraltari. Loius XV · 1715 suri Louis XIV ja troonile sai 5-aastane Louis XV. · Prantsusmaa kuningakoda hakkavad kummitama finantsprobleemid. "Pärast mind tulgu või veeuputus!" · 1738 sekkus ta Poola pärilussõtta ja 1740 Austria pärilussõtta · 1756-1763 nn. Seitsmeaastane sõda. Prantsusmaa kaotas Kanada ja India valdused Kujunesid välja kaks riikide blokki: a) Prantsusmaa, Austria ja Venemaa ning b) Inglismaa ja Preisimaa. Suure Prantsuse Revolutsiooni eelõhtu · Süvenes eelarvedefitsiit. · Protest privilegeeritud seisuste vastu. Esimene seisus (150 000 vaimulikku), teine seisu (400 000 aadlikku) ja kolmas seisus (24 miljonit ülejäänut). · Louis XV läks vastuollu parlamentidele (pagendas parlamendiliikmed). Parlamendid oli Prantsusmaal kohtuorganid ja neis kohad põhimõtteliselt ostetavad. · 1768 ostis Prantsusmaa Genualt Korsika. · 1774 suri Loius XV ja troonile tõusis Louis XVI

20. sajandi euroopa ajalugu

33

docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. · Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. · Saksamaa sõjaplaan ­ Schlieffeni plaan ­ Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. · Prantsuse sõjaplaan ­ plaan 17 - eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaal. Hoogne pealetung. · Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. · Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)