Robotid, kui inimese asendajad (0)

Sarnased õppematerjalid

25

odt

Popkultuur ja popmuusika

Naine oli kaos ise, loodus. Mees suutis seda kontrollida. Mehi köitis naiste maailma kaootilisus. McClary on kirjutanud, kuidas meesooperiloojad kujutasid hullu naist. Said kasutada atonaalsusi, sest kujutati kaost ennast. Saadi kujutada kõike, mida tahtsid. Geeniusest hullumeelsuseni on üks samm. Kui mehel kaob kontroll kaose üle. Sellel on sisuline tähendus Nietzche nägi jõude. Mõlemad, mida ta nägi olid olemas kr tragöödiates. Teda huvitasid antiikajastu praktiline arusaam inimese kohast kultuuris ja maailmas. Antiikkreekas lunastust ei ole, elu on tervik koos surmaga. Surmahirmu ei ole, lunastust ei kardeta. Oldi valmis tervitama elu kõikides ilmingutes, ka surm kuulus sinna. Dionüüsiline printsiip nautida elu kuni see lõpeb. Võtmemõiste oli tal pricipium individuationis. Lääne inimese maailma keskpunkt on tema individuaalsus. Me oleme uhked oma individuaalsuse üle. Lääne inimese alus on individuaalsus nietzche arust. Individuaalsus on inimese jaoks

Kultuur

15

docx

Kordamine filosoofia eksamiks

saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on

Filosoofia

19

docx

FILOSOOFIA

· Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofial on ajatu loomus, olevus? Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega võrrelda, kas mingi asi või nähtus on filosoofiline või filosoofia? Filosoofia kujutab endas suurt hulka teksti ning pole kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6

Eetika

8

doc

Poliitikafilosoofia essee

3 mis tähendaks "kõikide soda kõigi vastu". Hobbes peab ka inimest iseloomult egoistlikuks ja kui inimeste tegvusi ei piirataks, siis tekiks reguleerimata inimgrupi hulgas huvide konflikt, mis oleks aluseks kõikidevaheliseks sõjaks. Selline elu ei saaks olla pikk ega täisväärtuslik, see oleks pigem armetu, lühike ja kehv. Hobbes peab parimaks riigikorraks absoluutset monarhiat, kus oleks võim koondatud ühe inimese kätte, kes oleks ideaalis õiglane ja omakasupüüdmatu ja kes oleks võimeline seadustega õhiskonda kontrollida. Hobbes ei pidanud õigeks seda, et valitsevad paljud inimesed, sest siis tekivad ikka nendevahelised probleemid. Leian, et üks monarh ei suudaks tervet maailma valitseda ja kontrollida, kuna tal puuduks ülevaade ning üks inimene ei ole võimeline tervet maailma edukalt juhtima. Samuti mängivad suurt rolli siin erinevad

Filosoofia

30

doc

Filosoofia kordamisküsimused

(Põgenedes näitaks ta, et väljakuulutatud kohtuotsusel pole mingit jõudu, sest üksikisikud, nagu ka Sokrates, muudavad neid kehtetuks ja tühistavad.) Kant: (1724-1804) 9) milline on filosoofi ülesanne ajaloo uurimisel ja ajaloos Filosoofid peavad avastama looduskavatsuse inimeste kui terviku käitumises. („Filosoofile pole siin muud nõuannet kui see, et kuivõrd inimeste ja nende mängude puhul tervikuna ei saa ta eeldada ühtegi inimese enda mõistuslikku kavatsust, siis proovida avastada selles inimlike asjade mõttetus käigus looduskavatsus, tänu millele olendeil, kes toimivad ilma oma plaanita, saaks siiski olla looduse kindla plaani kohane ajalugu. – Me tahame näha, kas meil niisugusele ajaloole teatavat juhtlõnga leida õnnestub; ja jätta seejärel looduse hooleks niisuguse inimese sünnitamine, kes on võimeline ajalugu sellekohaselt üles tähendama.“)

Analüüsimeetodid äriuuringutes

27

docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Hegel: ,,mina" vahendatuse protsessid. Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea?

Filosoofia

24

doc

ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST

Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas

Ühiskond

87

doc

Filosoofia materjale

Sellisel juhul võib eristada kolme liiki küsimusi. Esiteks, küsimused, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal kas praegu või tulevikus. Selliste küsimustega tegelevad näiteks füüsika, keemia ja bioloogia, mille olulisteks tunnetusmeetoditeks on vaatlus, eksperiment ja induktsioon ehk üldistamine. Kogemuse põhjal saab vastata näiteks sellistele küsimustele: Mitu planeeti on päikesesüsteemis? Kas Marsil on elu? Mis mõjutab inimese vananemist? Kuidas reageerivad inimesed elutingimuste järkjärgulisele halvenemisele? Ka igapäevaelu tekib meil palju küsimusi, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal, nt Kes küll seal ukse taga on?Kas ma jõuan ohutult üle tee minna? Mis juhtub siis, kui jätta võtmed ukse ette? Teiseks, küsimused, millele saab vastata deduktiivse arutluse (vt deduktsioon) tulemusel, lähtudes aksioomidest, definitsioonidest, reeglitest vms

Filosoofia

Kommentaarid (0)