Vahelihase kokkutõmbe tõttu muutub kopsude ruum rindkeres suuremaks. Õhk tõmmatakse kopsudesse. Hingamise ajal kopsud ise ei liigu. Väljahingamisel toimub roietevaheliste lihaste ja vahelihase lõtvumine, rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Noorukite hingamissagedus on 18 kuni 20 korda. Täiskasvanutel 16 kuni 18 korda minutis. Imikud hingavad palju kiiremini. Sisenõrenäärmed. Kirjuta, millised sisenõrenäärmed on sinul! 1 2 3 4 5 6 7 8
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Koosneb vasakust ja paremast sagarast ning neid ühendavast kitsusest. Kude koosneb väikestest epiteliaalsetest põiekestest, mis sisaldavad nõret. Epideelkehakesed e kõrvalkilpnäärmed on hirsiterasuurused näärmed kilpnäärme tagumisel küljel, tavaliselt esineb neid 2 ülalpool ja 2 allpool. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumi ja fosfori ainevahetus on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirust, samuti suunab arengut ja kasvu ontogeneesis. Kui lapseeas on kilpnäärmehormoonide süntees ebapiisav, siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu.
Kõik kommentaarid