Suitsetamine ja haigused (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Nikotiin ja tõrv

Marlboro (Menthol) 14,0 1,0 Winston 15,0 1,1 Vähitekitaja Tubakasuits võib põhimõtteliselt põhjustada nii hea- kui pahaloomulisi kasvajaid. Seejuures võib vähktõbi tekkida kõikjal, kuhu ulatub tubakasuitsus olevate ainete mõju: võib tekkida huulevähk, keelevähk, suuõõnevähk, neeluvähk, kõrivähk, hingetoruvähk, kopsuvähk. Kuna osa tubakasuitsust lahustub süljes, siis soodustab suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Kuna suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus.

Terviseõpetus

12

doc

Suitsetamine

raskemaid eneseületamisi. Sellise inimese jaoks on esimesed suitsuvabad päevad võitlus iseenda ja suitsunäljaga. Vaid mõnede aastate möödudes, saab suitsetamisest loobunud inimene olla rahulik suitsetavate inimeste seltsis, tudmata kiusatust ise suitsetada. Selle uurimistöö käigus tahaksime kinnitada või ümber lükat Suits,kahjulik tegur Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained

Eesti keel

10

odt

SUITSETAMINE

aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi.Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubakas ja haigused Tubakas Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat. Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias.Inimese poolt kasutatakse laiemalt kahte tubaka liiki: vääristubakat ehk virgiinia tubakat ehk türgi tubakat ja mahorkatubakat . Mõlemad nad on kultuurtaimed, looduslikult neid ei esine. Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna-Ameerikast. Mahorkatubakat

Bioloogia

25

docx

Vähkkasvajad

tõhusamalt kui kaugelearenenud haiguse korral. Kahjuks avastatakse ligi 80% juhtudest kaugelearenenuna. Siiani puudub tõhus meetod kopsuvähi varajaseks avastamiseks. 3.1 Kopsuvähi riskitegurid Vähil on palju erinevaid vorme, kuid alati algab see haigus ühtemoodi ­ geenide kahjustusega, mis mõnel juhul võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel. Tubakas Kopsuvähi tekkes on kõige suuremaks riskiteguriks suitsetamine, mis põhjustab 85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Tubaksuitsus on üle 4000 keemilise komponendi, millest rohkem kui 40 on kantserogeensed e vähkitekitavad. Ohtlik on ka passiivne suitsetamine ­ suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine. See põhjustab 3­5% haigusjuhtudest. Radoon Kopsuvähi üheks tekitajaks mittesuitsetajail võib olla radoon. See on värvitu, lõhnatu radioaktiivne gaas, mida leidub maapinnas ning mis imbub maapinna lõhede kaudu ka

Bioloogia

8

docx

Vähkkasvaja

Veel peaks tarbima rohkesti kaltsiumirikkaid ja väherasvaseid piimatooteid. Kindlasti peaks tarbima ka palju puu- ja juurvilju. Sport on kindlasti oluline osa tervislikust eluviisist, lisaks peaks külastama regulaarselt arsti, et ennast kontrollida. Seitse meelespead vähi ära hoidmiseks: 1. Hoia oma kopsud puhtad! Suitsetamine põhjustab 80-90% kõigist kopsuvähi surmadest ning kolmandiku kõigist vähisurmadest. Lisaks kopsuvähile on suitsetamine riskifaktor ka suu-, kõri-, neelu-, nina- ja maovähi tekkeks. Lisaks suitsetamisele tuleks loobuda ka huule- või närimistubakast. Vähist ei ole aga ohustatud vaid suitsetajad ise, aga ka tema lähedased, eriti lapsed. Suitsuses ruumis viibimine ehk passiivne suitsetamine põhjustab igal aastal 600 000 enneaegset surma ning kolmandik neist on lapsed. 2. Ole alkoholi tarvitamisel mõõdukas Alkoholi tarvitamine suurendab riski haigestuda suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole-

Inimene

18

doc

Suitsetamise kahjulikkus

SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED....................................................12 1.6. SUITSETAMISEST LOOBUMINE............................................. 13

Ohuõpetus

12

docx

Suitsetamise ebatervislikkus

terve laps sünnitada. Siiski kohutavad teda rasedad naised, kes ei suuda suitsetamist maha jätta. Arsti sõnul sünniksid lapsed kindlasti tervematena, kui emad saaksid oma halva harjumuse kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. ,,Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida," rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski. Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas).

Tööohutus ja tervishoid

36

docx

BIOMEDITSIIN

Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios ­ elu; Pathos ­ kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataalne areng - vananemine ­ lapseiga ­ puberteet ­ reproduktiivne iga ­ vanadus Biomeditsiin (morfoloogia; füsioloogia;)

Biomeditsiin

Meedia

Kommentaarid (0)