Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja #1 Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja #2 Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja #3 Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Greete.Kask Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
odt

Lydia Koidula- ''Eesti rahvusliku teatri rajaja.''

Lauka Põhikool Janeli Liivak Lydia Koidula- ''Eesti rahvusliku teatri rajaja.'' Referaat Lauka 2015 Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Lydia Koidula- eesti rahvusliku teatri rajaja

Lydia Koidula- eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. Detsembril 1843. Aastal Vändras. Hilisema, kirjanikunime Koidula, pani talle C. R. Jakobson, mis tähistas ärkamise aega. Koidula isa J.V. Jannsen oli koolmeister. Nende peres oli haridus kõrgelt hinnatud. Lydia lõpetas 1861. Aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Koolis omandas ta lisaks eesti ja saksa keelele ka prantsuse ja vene keele oskuse. Kui J. V. Jannsen hakkas aastal

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Lydia Koidula- eesti rahvusliku teatri rajaja

" Peale luuletuste kirjutas ta ka ballaade ja hiljem ka näitemänge. Algselt ei olnud Eestis olemas rahvuslikku teatrit, kõik näitemängud toimusid enamasti saksa keeles. Eestlased taidlesid põhiliselt laulu- ja mänguseltsides. 1865. aastal asutati J. V. Jannseni poolt Vanemuise Selts, mis tegeles peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega. 1870. aastal kolis ,,Vanemuine" uude majja, kus oli suur saal ja Lydia Koidula otsustas tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Ta kirjutas näitemängu ,,Saaremaa onupoeg," millele muretses ise dekoratsioonid, kostüümid, kirjutas laulud ja muusika ning saatis klaveril. Näitlejateks olid Lydia Koidula vend ja tema sõbrad, kuna tol ajal ei peetud sündsaks, et naisterahvad laval esineksid. Etendust saatis tohutu menu, niiet tuli anda ka kordusetendus. Seda peetaksegi Eesti Rahvusliku Teatri alguseks. Hilisemast

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Lydia Koidula – eesti rahvusliku teatri rajaja

tütar-lastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja küla-rahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Arvestades tolle aja tingimusi, kestis see tülikas reis kaks päeva

Kirjandus
thumbnail
9
docx

Johann Voldemar Jannsen - Referaat

Tallinna Järveotsa Gümnaasium Johann Voldemar Jannsen Referaat Kren-Kasper Kotka Juhendas: Kristina Ait Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Johann Voldemar Jannsen oli eesti rahvusliku liikumise tegelane, luuletaja ja kirjanik, kes on tuntud eelküige eesti hümni autorina. Johan Voldemar Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajatest. Elulugu Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra mõisa vesiveski möldriperes. Peale tema isa surma saadeti väike Jannsen ümbruskonna taludesse karjaseks. . oma noorpõlve tükke meelde tuletades kirjutab Jannsen pärast: "Kellest konks peab kasvama,

Kirjandus
thumbnail
4
doc

L.Koidula elulugu ja näidend "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola"

enesetunnetuslik koostisosa. Koidula epistolaarsest pärandist on avaldatud kirjavahetus F. R. Kreutzwaldiga (1910-1911 ja 1962), Antti Almbergiga (1925) ja "Koidula kirjad omakseile" (1926). Koidula dramaatilisest elust on kirjutatud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, eriti näidendeid. Lydia Koidula Sissejuhatus Koidula oli oma aja koidulaulik ­ paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. (Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850- 1885).) Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on ,,Mu isamaa on minu arm" , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte

Kirjandus
thumbnail
9
doc

Johann Voldemar Jannsen

Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Elulugu.................................................................................................................................3 Tähtsus Eesti kultuuriloos.................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Sissejuhatus Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Johann Voldemar Jannsen

Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus. 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1870. aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile. 1869 andis välja Eesti Postimehe lisana esimese eestikeelse põllundusajakirja Eesti Põllumees, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka kinnitust.

Kirjandus



Lisainfo

L.Koidula elulugu.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun