väliseid kombeid. Suvel maabusid taanlased Saaremaal ja ehitasid sinna kivilinnuse; pärast kuningas 1222 Valdemar II lahkumist vallutasid linnuse saarlased, seejärel kihutasid nad vastuhakule ka harjulasi, läänlasi, virulasi ja järvalasi. 1223 Jaanuari lõpus sakalaste vastuhakk Viljandis; veebruaris vastuhakk Ugandis, Tallinna linna piiramine, sakslaste linnuste vallutamine; Tallinn jäi taanlaste valdusse; vastastikused sõjakäigud maa lõunapiiril, eestlaste kaotus teises Ümera lahingus; augustis vallutasid sakslased Viljandi; venelaste retk läbi Eesti eestlaste liitlastena. Jaanuaris sakslaste retk Harjumaale; augustis piirasid sakslased Tarbatu linnust, kogu 1224 Mandri-Eesti alistus ja võttis uuesti vastu ristiusu.
Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused. Tallinna sadamasse saabusid ka mõned sõjalaevad. Moskva pööret toetasid Moskva-meelne EKP, Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu, üleliidulised tehased. Eesti juhid riigipöörajate käskudele ja korraldustele ei allunud. Elanikkonda kutsuti üles riigipöörajatele vastu töötama. Samas pöörduti maailma parlamentide ja valitsuste poole. 19. augusti õhtul jõudis Eestisse Stockholmist tagasi valitsusjuht Edgar Savisaar. Välisminister Lennart Meri jäi välismaale, Helsingisse, et vajaduse korral jätkata valitsuse tegevust eksiilis. Moskva riigipöörajate toetajad Eestis võimu haarata ei suutnud. Oma osa oli selles kindlasti ka rahva vastuseisul. Tallinnas asusid tuhanded inimesed tähtsate asutuste (teletorn, Toopea jm.) kaitsele. Omandireform Maareform omandireformi osana on väga suurt mõju avaldanud Eesti elanikele ja ühiskonnale tervikuna, kuna maa riigistamise tõttu
Seejärel saatsid saarlased teate oma võidust üle kogu maa ja saatsid mitmele poole saadikuid, kes õpetasid kiviheitemasinaid ehitama. Esmalt löödi taanlased välja Varbolast, 1223.a jaanuaris sakslased Viljandist ja veidi hiljem Otepäält ning Tartust. Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all. Püüdes oma positsioone kindlustada ja mõistes, et oma jõududest ei piisa, peeti läbirääkimisi vene vürstidega Pihkvas ning Novgorodis. Abi lubati ja nii piiras 1223.a sügisel u 20 000 meheline vene vägi Tallinnat kuid vallutada seda ei suutnud. Novgorod aga saatis ugalastele appi vürst Vjatsko koos 200 mehega.
orientatsiooni. (Tsensuur, kinodes kommude filmide näitamine, räppmuusika jne.) 2.5. Sündmused - Näit: Paljud, kelle tuttav on maha lastud, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist. 3. Karakteristikud Sellised asjad nagu sugu, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Nt: Meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele, Savisaar madalama sissetuleku ja haridusega, noortele Mihkel Raud jne. Kõige vähemtähtsam ja raskemini uuritav mõjutaja. 4. Poliitilised „iseloomujooned“ Isiksus - Teatud iseloomuga inimesed on poliitikas edukamad kui teised. Näiteks autoritaarsed inimesed, kes on sellised seepärast, et neil on olnud raske lapsepõlv ja vanemad surusid neid alla ja nüüd kui nad on suureks kasvanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänud vajadused poliitikas välja. Selle asja nimi on
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8
12. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. PS XIII ptk. Lk.122-125 Kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine, selleks peab kohtvõim olema teistest võimudest sõltumatu. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: Riigikohus Tartus - kassatsioonid - põhiseaduslikkuse järelvalve Ringkonnakohtud Tartu, Tallinn, Viru (Rakveres) - apellatsioonid Maakohtud Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Pärnu, Tartu - Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud - Tallinnas ja Tartusinimeste protestid riigivõimu vastu Lisaks kohtule kuulub Eesti õigussüsteemi õiguskantsler Põhiseaduslikkuse järelvalve Eestis Riigikohus
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased. Väljarännati kõige rohkem Venemaale - 120 000 inimest ja Põhja-Ameerikasse - 15 000 inimest. Linnastumine oli madal, maarahvastik oli 80%. Suurim linn oli Tallinn 116 000 inimest. Linnaelanikest olid eestlased vaid umbes 60%. Majanduslik edenemine: põllumajandus (mõisamajandus, talumajandus, Stolõpini agraarreform), tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus): 2/3 elanikkonnast tegeles põllumajanduses ehk Eesti jäi põllumajanduslikuks maaks, põlluharimise intensiivistumine: hariti uut maad, kunstväetis, kaasaegsed
Kõik kommentaarid