Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Veemajandus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Praegu kasutatakse Rakvere veevarustuses umbes 200 meetri sügavuselt pumbatavat põhjavett, mis sisaldab liiga palju gaase ning rauaühendeid. 
TALLINNA VESI

  • puurkaevude sanitaarkaitsetsoon on 30-50m raadiuses ( linnas 30 )
  • pinnaveekvaliteedi probleem on fütoplanktoni suur hulk( puhastamiseks vaja kloreerida)
  • vee kloreerimisel tekivad tervisele kahjulikud ühendid
  • vee kloreerimise käigus tekivad kõrvalproduktid trihalometaanid
  • ülemiste järve veekogude valgala on 1772 ruutkilomeetrit
  • ülemiste veepuhastusjaam toodab ca 60 000 tonni vett päevas
  • kloreerimise asemel saab kasutada osooni
PÕHJAVESI
  • põhjavesi moodustab 1% maailma veevarudest
  • hüdrogeeoloogia - teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest.
  • põhjavesi ei sisalda patogeenseid mikroobe
  • põhjaveevaru- vee kogust mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta, tagades vee heaolu säilimise
  • põhjaveeresurss- veekihi või veeladestiku pikaajaline toitumismäär, millest on lahutatud pinnaveekogude ökoloogilise kvaliteedi säilitamiseks vajalik vooluhulk
  • eesti alale langevatest sademetest läheb 10% põhjavee toiteks
  • kõige intensiivsem toitumine- Pandivere kõrgustik
  • põhjavee toitumisel on oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud põhjavee kvaliteedil
  • põhjaveevarukasutus määratakse ära kindlate dokumentidega
  • suurem osa eesti põhjaveest kuulub üldraua ja mangaani sisalduse tõttu ebarahuldavasse klassi
  • põhja eestis esineb lahustunud radooni
  • vaba patogeensetest bakteritest, lihtsad veepuhastusmeetodid .
  • Püsiv keemiline koostis ja temperatuur.
  • Sisaldab inimesele vajalikke mikroelemente.
  • lääne ja kesk eestis palju lahustunud fluoori
  • 1 kvaliteediklassi vesi töötlemist ei vaja ( ordoviitsium -kambrium)
  • puurkaev likvideeritakse puuraugu likvideerimise projekti alusel
  • keskkonnaametil on õigus keelduda kaevu sulgemisest kui puurauk on riikliku keskkonnaseire jaam( KOV on põhjendanud puurkaevu vajalikkust joogivee reservpuurkaevuna, VeeS)
  • likvideeritud puurkaev märgistatakse majakaga, tsoon kus kaevetööd on keelatud
  • kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 tonni ööpäevas, siis sanitaarkaitseala ei moodustata
  • Surveline põhjavesi
  • 39 põhjaveekogumit
joogivee kvaliteedinäitajad
  • joogivee kvaliteedinäitajad on jagatud kolmeks : mikrobioloogilised, keemilised, indikaatorid
  • mikrobioloogilised ja keemilised kujutavad otsest ohtu tervisele
  • indikaatornäitajad- otsene oht tervisele puudub
INDIKAATORNÄITAJAD
  • radionukliidide sisaldus:
  • alfa kiirgus
  • beeta kiirgus
Veemajandus #1 Veemajandus #2 Veemajandus #3 Veemajandus #4 Veemajandus #5 Veemajandus #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
veemajandus, kuja, TALLINNA VESI, PÕHJAVESI

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
pptx

VEESEADUS

VEESEADUS Õigusaktid Seadused • Veeseadus Vabariigi Valitsuse määrused • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri • Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord Õigusaktid Keskkonnaministri määrused  Keskkonnaministri määrus ja selle lisad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral  Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases  Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seis

Maa- ja keskkonnaõigus
thumbnail
25
pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4 · Veeringe lk. 5 · Põhjavee toitumine lk. 6 · Põhjaveevarud lk. 8 · Põhjavee hulga säilitamine lk. 9 · Põhjavee kaitse lk. 11 · In

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus - looduskeskne Ülesandeks on e

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa
thumbnail
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu

Põllumajandus
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun