Hamlet – kas ohver või kurjategija? (0)

Hamlet – kas ohver või kurjategija ?
Marko Nõmm
Tänapäeval on kuritegevus väga tihti esinev nähtus, võib isegi öelda, et see on igapäevane asi meie ühiskonnas. Statistika järgi võib aru saada, et kuritegevuse hulk aina kasvab ja kasvab. See on meie elus väga tähtis probleem ning sellest on väga palju räägitud ning selle teema kohta raamatuid kirjutatud. Paljud kuulsad raamatute peategelased on kurjategijad, aga kas Hamlet kuulub nende hulka?
Hamlet on mõtiskleja. Raamatu alguses tundus ta mulle natuke ara, rahuliku , passiivse, intellektuaalse inimesena, kes ei tee midagi, selle peale hoolikalt mõtlemata. Hamletit võib kutsuda nii kangelaseks, kui ka anti-kangelaseks. Anti-kangelane on ta sellepärast, et ta pole teiste kangelaste moodi, nagu näiteks jumalad kreeka müütides, ta on traagiline tegelane ning inimesed, kes tema ümber on, kannatavad. Kõige rohkem kannatavad Hamleti läheduses olevad Ophelia ning Hamleti ema. Ega ta oma traagilise olemuse pärast kurjategija ei ole, anti-kangelane ei tähenda alati kurjategijat, negatiivse loomuga tegelast.
Mina arvan, et Hamlet ei saamingil juhul kurjategija olla. Minu meelest on ta kindlasti selle loo ohver. Ta ei ole süüdi oma isa surmas ning ta ei tahtnudki, et ta sureks, tal polnud võimu vaja. Ainus asi mille pärast oli Hamlet valmis tapma oli kättemaks. Mõrvariks teda ma ka ei tahaksnimetada. Kõik raamatus toimuvad surmad ei ole otseselt Hamleti süü, kuigi ta on valmis kättemaksu eest tapma, ta ei taha, et inimesed, kes sellega seotud on, kannatada saaksid. Kõik halb, mis raamatus juhtub, on ainult ebaõnn ning halvad kokkusattumused, mitte mingil juhul Hamleti enda süü. Näiteks Ophelia surm – Hamleti süü see ei olnud, ta üldse ei tahtnud Ophelia surma, neil olid head suhted ning see oli lihtsalt õnnetu junhtum.
Minu meelest on Hamlet selle situatsiooni ohver, kurjategija ta kohe kindlasti ei ole. Kõik surmad, mis on raamatus sooritatud on ühe eesmärgi jaoks – kättemaksu saamiseks. Kui Hamlet oli kannataja, ta ei teinud lihtsalt mõrva, nagu tavaline kurjategija teeks , ta kogu aeg mõtles, analiseeris, minu meelest isegi kõhkles, kas ikka tasub mõrvaga Claudiusele tasuda. Kui ta oleks tõesti kurjategija, ta teeks selle lihtsalt ära, sestma ei usu, et ta oli kohe nii arg, et karta kätte maksta oma isa tapjale. Ta kõhkles.