Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid
................lk 10 Populatsiooni seisund................................................................... lk 10 Populatsiooni tervislik seisund..........................................................lk 11 Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsiooniga.......................lk 11 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 12 2 1.Üldiseloomustus. Eesti luhad nagu Eestigi, asuvad Euroopas, parasvöötmes. Luhaniite kutsutakse ka lamminiitudeks ja lammideks. Luhtadel eristatakse kolme erinevat vööndit: *sängiäärne luht, kus moodustuvad kihilised lammimullad, *keskluht, kus kujunevad väga viljakad teralised lammimullad, * terassiäärne luht, kus settivad väiksed osakased ja setete hulk on väike. Kõik eelnimetatud vööndid ei pruugi luhal esineda. Luhaniidud ilmusid Eestisse umbes 2000 aastat tagasi inimtegevuse tulemusena: niit niideti,
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud
..................................................................................... 4 2.Karjatamisviisid.................................................................................................................... 5 3. Karjatamiskoormus.............................................................................................................. 7 4. Karjatamise mõju................................................................................................................. 7 Luhad.................................................................................................................................. 7 Rannaniidud........................................................................................................................ 8 Aruniidud........................................................................................................................... 10 Kokkuvõte...............................................................................
Imetajad: Metsades Linnud: rabapüü ja tegutsevad põder, metskits, kaljukotkas, rabaservades metssiga, ilves, hunt ja leidub metsise mängupaiku karu, vesiseid maastikke ja kevaditi kostab avarabalt aitavad kujundada koprad. tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub palju rähne ja kakulisi. Luhad on koduks kurvitsalistele, siin elavad ka rohunepp ja rukkirääk. Tänan tähelepanu eest!
Tugevate lihastega Üldpikkus 43 cm Voolujooneline sulestik Jalad on lühikesed Teravad ja pikad tiivad Hallikaspruun Elab kuni 15 aastaseks Avarad rabad Rannikualad Jõeorud Luhad Kaljul Monogaamne liik Muneb 26 tähnilist muna Haudumine kestab 28 päeva Pojad on lennuvõimelised 3540 päevaselt. Sigimisvõime alates 1aastaselt Suuremad linnud tapab õhust Väiksemad viib pessa Enda suurused linnud Näiteks: tuvid,varesed,kajakad Väikesed imetajad Näiteks: jänes Kakulised Jahipistrik Kaljukotkas Kuulub looduskaitses I. kategooriasse Sobivad pesitsuspaigad kaovad Eestis 5paari Euroopas 12000
Lammi- e. Luhaniit Lammi- e. Luhaniit Eesti luhaniitude üldpindala 27 584 ha Kooslus ei ole kaitse all Viljakad mullad (Fosfor) Kooslust ohustab pajuvõsa pealekasv Taimestik Kaldaäärsed aasad sete on mõõdukas, mullad on viljakad, tarnade ja kõrreliste kasvukeskkond Madaltaseme luhad seted vähe ja see on peene strktuuriga, moodustuvad viljakad mullad, levivad kõrged ja tihedad tarnade ning kõtteliste kooslused. Luhasood sete minimaalne, turvastunud muld, samblakattega. Kõrgtaseme niidud madala rohususega, setet jõuab niidule vähe. Jusshein Festuca ovina (Kaldaäär) Maarjahein (Madaltaseme luht) Anthoxanthum Pudeltarn (Luhasoo) Carex rostrata Hirsstarn (Kõrgtaseme niit) Carex panicea
KOTKAKLUBI Loomine Ametlikult loodi 1999.aastal Tegeldi juba 20.saj esimesel poolel Miks? Soov teha midagi kotkaste heaks Eesmärk: et kotkad ja must-toonekured jääksid Eesti maastikku ilmestama ka tulevikus Kellele? Soovija peab olema varem näidanud oma soovi ja oskust kotkaste või teiste kullilistega tegelemisel Liikmeks saab kõigi seniste liikmete nõusolekul Hetekl liikmeid 29 Igas maakonnas 1 koordinaator Tegevused Seire Rõngastamine Jälgimine saatjate abil Rõngastatud kaljukotka poeg Stipendiumid Stipendiumi makstakse nendele isikutele, kelle info põhjal võetakse riikliku kaitse alla kotka ja must- toonekure pesapaik Nt. Merikotka pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 65 eurot Nt. Must-toonekure pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 300 eurot LIFE-projekt Pesitsuspaikade vähesus, kuna loodusliku vana metsa osakaal väheneb Häirimine pesits...
Kliima: temperatuur, sademed, Kasvuperioodi pikkus. Reljeef :nõlvakalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid: Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilisedtegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt 3)Pm maa liigitamine : HARITAV MAA regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud (puuviljaaiad, viinamarja-istandused, oliivi- ja palmisalud jm). LOODUSLIK ROHUMAA heina- ja karjamaad, mida ei harita: niidud, luhad, stepi-, poolkõrbe- ja savannikarjamaad, ka vähetootlikud kõrbekarjamaad, tundrad või kõrgmäestikuniidud 4)Näitajad: Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; põllumajandusliku maa osatähtsus; põllumajanduse osas SKP-s; põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; põllumajanduse spetsialiseerumine; põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikkus).
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandus...
enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid kalaparvi. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka oma liigikaaslastest. Suuremate haugide puhul võib esineda menüüs konnasid, pardipoegi ja pisiimetajaid. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees
Tavaliselt kuni 50cm pikad. Levik ja elupaik: Kõige laiema levikuga kalaliik Eesti sisevetes. Elab jõgedes, ojades, järvedes ning mere rikkaliku taimestikuga aladel. Eriti rohkesti Väinameres. Havisid võib elada ka turbaaukudes, karjäärides ja tiikides. Paikse eluviisiga, ei hoidu parvedesse ning pikemaid rändeid teeb ainult kudemisperioodil. Sigimine: Koeb jäämineku ajal aprilli keskel, merelahtedes isegi märtsi lõpus. Kudemispaigad on üleujutatud madalaveelised luhad. Kudemisaladele saabuvad esimesena noorde isased havid. Pärast marja heitmist kooruvad 1225 päeva möödumisel vastsed. 3 Toitumine: Havidel on meie veekogude kõige ahnema röövli kuulsus. Nad haaravad suure aplusega esimest ettejuhtuvat saaki. Haugide toidumenüüsse kuuluvad kõikvõimalike kalaliikide kõrval mitmesugused selgrootud, konnad, veelindude pojad ja väikesed imetajad (nt mügrid). Toidu valik
päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt
taimestik koosneb peamiselt puhmastaimedest, eriti Calluna vulgaris, Erica tetralix, E. cinerea, Empetrum spp., Vaccinium spp. (taimed igihaljad, väikeste lehtedega, sügaval asuvate õhulõhedega) Natura 2000 süsteemis 2320 – kanarbiku ja kukemarjaga kuivad liivanõmmed 4030 – Euroopa kuivad nõmmed 5130 – kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel Luhad e. lamminiidud. Millistel tingimustel luhad tekivad ja püsivad, kus nad levivad? • Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud • Lamminiidud asuvad jõgede, harvemini järvede madalatel tasastel kaldaaladel (lammidel). • Enamus Eesti lamminiite on sekundaarse inimtekkelise päritoluga, eriti jõgede keskjooksudel, kus levisid varem lammimetsad. Üleujutus • Suurim kevadise lumesulamise ajal, väiksemad sügisvihmade ja suviste tulvade ajal.
on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Üleujutatud tasandikel võib näha tuhandeid parte ja hanesid ning mereäärsed luhad on täis laglesid. Laht ise kihab luikedest, laukudest ja partidest. Matsalust leiab 49kalaliiki,47 erinevat imetajat ning koguni 772 erinevat kõrgtaime. Matsalu rahvuspargi unikaalse maastikuga pääseb tutvuma jalgsi,jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga. Linnuvaatlejate tarbeks on rajatud mitmeid vaatetorne, milledest populaarseimad on Haeska, Keemu ja Kloostri. Matsalu looduskaitseala pindala 48 610 ha loodi 1957
on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. HAUGI KUDEMINE Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees.
eripära kannavad kaunid metsamütsiga mäekuplid ning pisikesed järvesilmad ja soolapid nende vahel. Rahvuspargid Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse esindusala, mida ilmestavad maalilised merelahed,rändkivirikas rannik ning langevad kaunid joad. Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark Matsalu Rahvuspark Matsalu rahvuspark on lääne- Eesti looduse esindusala, kus Kasari delta hiigelroostik, Kasari luhad, Matsalu laht ja rannaniidud segunevad loodusimeks, mida kutsutakse matsalu linnuriigiks. Matsalus on märgatud ühtekokku 275 liiki linde, neist 162 liiki ka pesitsevad siin. Vilsandi Rahvuspark Vilsandi rahvuspark on Lääne- Eesti saarestiku esindusala, mille eripära on meri koos saarestikuga mõnusad elupaigad merelindudele, hüljestele ning kasvukohad paljudele mujal Eestis tundmatutele taimeliikidele. Soomaa Rahvuspark
et pärand-kooslustel on inimmõju sarnane sellega, mida avaldavad taimedele ka looduslikud herbivoorid, mis teeb selle harimisest loodussõbraliku taimestiku mõjutamise viisi. Tahtliku mõjutamise vormideks on näiteks: kultuurrohumaade kündmine, väetatamine, külvamine. Pärandkoosluste tüübid Peamised poollooduslike rohumaade tüübid on puisniidud, puiskarjamaad, kuivad, mõõdukalt niisked ja ajuti liigniisked aruniidud, looniidud ehk alvarid, lamminiidud ehk luhad ja rannaniidud. Puisniidud Puisniidud on hõredad puistud, mida niidetakse heina varumiseks. Et nii mõnigi kord lastakse niidetud alale peale niitmist ka kariloomad, on puisniite puiskarjamaadest raske eristada. Suurim erinevus puiskarjamaadega on majandamisviisi valdavuses: puisniite peamiselt niidetakse ja kari lastakse sinna harva, puiskarjamaad kasutatakse peamiselt karjatamiseks ning seal ei niideta üldse või tehakse seda väga harva. Majandamiserinevuse tõttu on ka
jooksul suurenenud 1500 hektarini, ning Palupõhja looduskooli arendamine ja loodushariduse edendamine. Looduskaitseühing on saanud ühe tunnustuse 1993 aastal (Eesti taassünni auhind), Eestis pesitsevate haruldaste kotkaliikide ja must-toonekure kaitsmise eest. Ühing osales projektis ,,Happyfish". Kärevere ja Võrtsjärve vahel laiuval Alam- Pedja looduskaitsealal Emajõe 55 vanajõe paljud suudmed setetest ummistunud ja luhad võssa kasvanud ning nii on kalade kudemispaiku vähemaks jäänud. Selle vea parandamiseks alustas Eesti Loodushoiu Keskus koos partneritega 2009 aastal projekti ,,Happyfish". Nüüd on pea neli aastat kestnud ,,happyfish" finisisirgel: Alam-Pedjal on avatud kümne vanajõe suudmed, ligi 50 hektarit Emajõe luhta on võsast puhtaks tehtud ning Emajõgi on Haaslava kalamajandis kasvatatud 52 000 noore tõugja võrra kalarikkam Projekt" Palupõhja looduskooli ja sõprade ringi arendamine". 29
Mõõtmed: Eesti suurim päevaliblikas, tiibade siruulatus 65-95 mm. Emased on isastest suuremad. Röövikud kasvavad 50 mm pikkuseks. Elupaik ja levik: Kui välja arvata põhjapoolsed lumekõrbed ja lõunapoolt algav lähistroopika, siis katab pääsusaba levila ühtlase laia vööna kogu põhjapoolkera. Me võime teda kohata ühtviisi edukalt Põhja-Ameerikas, Jaapanis, Siberis, Marokos, Iraagis ja Afganistanis. Vaid mägedes, enam kui 2 km kõrgusel ta enam ei ela. Tema peamised elupaigad on luhad ja luhasood, tee- ja metsaservad, vahel ilmub ka taluaedadesse. Arvatavasti oli pääsusaba kunagi tavaline kogu Euroopas. Tänaseks on temast saanud küllaltki haruldane putukas. Soid, kus kasvab röövikutele vajalik toidutaim -- soo-piimputk -- peeti veel lähiajal industriaalmaailmas kasutuks kuivendamist vajavaks tühermaaks. Elupaikade kadumise tõttu on pääsusaba paljudes Euroopa maades kantud Punasesse Raamatusse. Näiteks Iirimaalt on ta täiesti kadunud ja Inglismaalt
RELIJEEF- maapinna absoluutne kõrgus, nõlva kalle MAJANDUSLIKUD: KAPITAL- raha ja hoonete ning töövahendite olemasole. TÖÖJÕUD- tööjõuhulk ja kvaliteet TURG- toodangule VALITSUSE PÕLLUMAJANDUSE POLIITIKA- tortused, laenude võtmise võimalus, müügisoodustused 3. HARITAV MAA- regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud LOODUSLIK ROHUMAA-heina-ja karjamaad, mida ei harita: niidud, luhad,ka vähetootlikud kõrbekarjamaad või tundrad. 4.Keskkonnaprobleemid ja lahendused: Palavates paikades niisutatakse põlde ja istandusi, neid kastetakse, siis reostub ja väheneb põhjavesi. Teeks istandused või põllud niiskemasse kohta. Kui põld või istandus asub veekogu juures või lähedal, ning väetatakse põldu või istandust, reostub ka vesi. Ei raja veekogu lähedale põlde ega istandusi. 5.LOOMAKASVATUS: Linnud-kanad,kalkunid,pardid jt. Sead
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Maa- põllumaa 11%, looduslikud rohumaad 23%. Põllumajandus kasutab 1/3 maismaast. Põllumaa- istandused, põllud, kultuurkarjamaad. Looduslikud rohumaad- kultuurkarjamaad, niidud, luhad, rohtlad, poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära
Kõrge liigirikkuse püsimisele on peale liigifondi hüpoteesi välja pakutud erinevaid selgitusi (Grace, 1999; Barot, 2004), näiteks keskkonna heterogeensuse esinemine nii ajas kui ruumis (Tilman, 1982), keskmine stressi, häirimise ja/või produktiivsuse tase neis kooslustes (Grime, 1973, 1979; Connell, 1978; Miller, 1982) ja teised mehhanismid, mis koos mõjutavad liikide hulka. Eestis on peamisteks pool-looduslike koosluste tüüpideks puisniidud ja -karjamaad, lamminiidud ehk luhad, loopealsed ehk alvarid, rannaniidud, soo- ja soostunud niidud, palu- ja nõmmeniidud ning lagedad aruniidud. Neli esimest on meil kõige tuntumad pool- looduslikud kooslused, kuid ka ülejäänud on maastikulise ja liigilise mitmekesisuse säilitamisel olulised (Luhamaa jt., 2001). Pool-looduslikud kooslused on kadumas nii Eestis kui ka mujal maailmas, kuna neid ei peeta majanduslikult olulisteks. Seetõttu on nende kaitse maailma praktilises looduskaitses aktuaalne mitmel põhjusel
Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haugid koevad kohe peale jää lagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. . Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Angerjas - emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja
03.12) Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs. 2008. Cumulus OÜ Kauksi rand. Kättesaadav: http://www.kauksirand.ee/et/kauksi-resort-gallery? page=0%2C1 (viimati külastatud 22.03.12) Kukk, T. 2004. Pärandkooslused: õpik-käsiraamat. Pärandkoosluste kaitse ühing. Tartu. 255 lk. Maa-amet. Kättesaadav: http://geoportaal.maaamet.ee/ (viimati külastatud 21.03.12) Mägi, E. 2005. Luhad ja nende tähtsus looduskaitses. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Kättesaadav: http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=134:luhad-ja-nende- taehtsus-looduskaitses&catid=47:ettekanded&Itemid=122 (viimati külastatud 21.03.12) Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tallinna Raamatrükikoda. Tallinn. 297 lk.
Veetase jões on väga muutlik, koos selle tõusuga muutub ka voolu kiirus. Hõljumit on jões vähe, sest vool viib selle kaasa. Kõige mitmekesisem on vee-elustik seal, kus jõed on järvedega ühenduses. Taimestik Jõgede kallastel kasvav taimestik on üsna sarnane järvede kaldataimestikuga. Suurvett taluvaid taimeliike on seal aga enam. Mai algul, kui luhad on üle ujutatud, õitseb varsakabi. Tavalised puud jõgede ääres on pajud ja lepad. Nende juured kindlustavad jõe kallast. Sageli õõnestab jõgi puujuurte alla pikki käike, kus leiavad peidupaiga paljud veeloomad. Peaaegu kõiki taimeliike, mis kasvavad järves, võib leida ka jõgedes. Kuid need kasvavad enamasti vaikse vooluga kohtades
d ja Haap s alu. Lään e Ee sti mad alikule on iseloo m ulikud niidud ja p uisniidud . Rannikuläh e d a st e s piirkond ad e s on üsna laialt levinud loop e al s e. d Sag eli kasvab loodud el kada stikke. Matsalu roostikud ja luhad on ainulaad s e d kogu L ääne m e r e ümbru s e sMullad . ei ole põllupida mi s e he k sad , vaban e s ju maa alles hilise s ge ol o o gilis e s minevikus m er e alt ja se et õttu on ae g mulla tekkimis e k s olnud Tihedam asustus PärnuJaagupi ja Lihula lühike.
koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Jõeorgudes, mida suurvesi kevadeti üle ujutab, ei saa mets kasvada ning seal levivad lopsaka rohuga luhad. Madalikel on palju suuri soid. Okasmetsade vöönd on kõikjal võrdlemisi ühetaoline, erinevad on vaid peamised puuliigid. Viljakamatel muldadel kasvavad peamiselt kuused ja nulud, Siberis lisanduvad neile ka seedermännid. Selliseid metsasid kutsutakse tumetaigaks, sest nad on valgusevaesed. Heletaigas, mis levib vähemviljakatel liivastel muldadel, on ülekaalus lehised või männid. Kõikjal okasmetsade vööndi piires muutub mets lõuna pool tihedamaks, puud
Luuletustes kujutab ta erinevate aastaaegade loodust ning tekitab ka vastava meeleolu. Kevadine Määrdunud lumi, metsasina, lepakoore maik... Ei saa aru, mille ootel kõik on nõnda vait. Määrdunud lumi, metsasina, lepakoore maik... Hallis taevas äkki särab kullakarva laik! * * * Porikarva rõsked rajad, jahedaks jäänud muld. Ladvast lakkamata sajab tuultelõhnast tuld. /.../ V. Luige loodusluules on väga palju isikustamist: ...laulavad lumised luhad...(,,Pungad"); ...ülased vaatavad võsast... (,,Kutsikas"); Meri muiates kehitab õlgu ja noogutab kivide reale. (,,Rannalaulud") ...pisike lill tõsised silmad tõstab. ...jõgi laulab helkjat laulu... (,,Kurgjal") jpt. Loodusluuletuste kõrval oli selles luulekogus veel vähemalt üks luuletus, ,,Teeidüll" ühiskondliku vihjega. Kirjandusteadlane Maie Kalda arvates oli see kasseti (,,Noored autorid 1964") kõige halvamaitselisem tekst.
Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga. Voori katavad kruusadest-liivadest moreenikiht. Esinevad kuusikud ja kuuse-segametsad. Järvesid esineb palju (Saadjärv, Kaiavere, Raigastvere, Elistvere). Orupaigastikud (Võrumaa, Põlvamaa, Elva, Emajõe ümbrus) on järsuveerulised nõguvormid erineva kuju ja suurusega. Tekkinud juba enne jääaega. Neid orge nim ürgorgudeks. Paljudes ürgorgudes esinevad jõed. Orgude põhjas esinevad lamminiidud, luhad, allikasood, lepikud, pajustikud, kaasikud, lehtmetsad. Tehispaigastikud (Ida-Virumaa, Kirde-Eesti) on paigastikud mille reljeefi ja teisi komponente (pinnakate, veereiim, taimkate, loomastik) on inimene oma majandusliku tegevusega muutnud. Kujunenud on uus struktuur (põlevkivi-, paekivi-, liivakivi kaevandused, karjäärid, aherainete kuhjaplatsid, tuhaplatood jne).
Neis järvedes söövad pisikesed havid vesikirpe, vähikesi ja muud zooplanktonit, suuremad aga ka liigikaaslasi. Maimud toituvad planktonivähkidest, vesikakanditest ja putukavastsetest. 4 Sigimine ja areng Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais, mõnikord võib see toimuda isegi jääkatte all. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid
PÕLLUMAJANDUSLIK MAA HARITAV MAA 10%- (1,5mld. ha. ehk 1/10 kogu maismaast) põllud, puuviljaaiad, viinamäed, oliivisalud jms ROHUMAA 21%- (3,2 mld ha ehk 1/5 kogu maismaast) hästi kujunenud rohurindega maa-ala, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed ROHUMAAD Looduslikud rohumaad säilinud on kasukoha mullastik, veeolude ja kliimaga kohastunud looduslik rohukamar Niidud, luhad, toitainevaesed stepi -, poolkõrbe ja savannikarjamaad Kultuurrohumaad - kujundatakse rohukamar vastavalt otstarbele (väetamine, maaparandus jne) - Kultuurniit, -karjamaa, muru Maa kasutamise struktuur maailmas ja regioonides 60 51 50 47
on ikka Lääne-Eestis ja Põhja-Eestis rannavööndis või rannikulähedastel aladel. Arvukus Eestis on kahanemas, viimastel aastakümnetel hinnatakse seda 2000 pesitsevale emaslinnule - lisaks veel suuremaarvuliselt isaseid. Tutkas eelistab rikkaliku taimestikuga merelahti ja siseveekogude kaldaalasid. Peamised elupaigad on Matsalu ja Haapsalu lahtede ümbrus, Saaremaa rannikuniidud, Kunda rannik ja Emajõe luhad, seega tegutseb peamiselt rannaheinamaadel, soodes ja luhtades. Tutkas on rändlind, ta saabub meile aprilli teisel poolel. Läbiränne kestab kuni juunikuu alguseni. Sügisränne algab juba juuli lõpul ja viimased isendid lahkuvad meie aladelt septembris. Tutka peamisteks toiduobjektideks on selgrootud loomad, vahel harva ka taimeseemned .Tutka kevadisest saabumusest alates kuni juuni keskpaigani hulguvad isaslinnud
Maastikukaitsealad ehk looduspargid on rajatud peamiselt selleks, et hoida väärtuslikke loodus- ja pärandkultuurmaastikke ning maastikuelemente. Rahvuspargid Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse esindusala, mida ilmestavad maalilised merelahed,rändkivirikas rannik ning langevad kaunid joad. Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on lääne- Eesti looduse esindusala, kus Kasari delta hiigelroostik, Kasari luhad, Matsalu laht ja rannaniidud segunevad loodusimeks, mida kutsutakse matsalu linnuriigiks. Matsalus on märgatud ühtekokku 275 liiki linde, neist 162 liiki ka pesitsevad siin. Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspark on Lääne- Eesti saarestiku esindusala, mille eripära on meri koos saarestikuga – mõnusad
Soomaal leidub teda rohkesti Tõramaa luhal ning Halliste puisniidul. Siberi võhumõõk armastab kasvada suurte kogumikena, kus võib korraga olla kuni 70 taime.Taim ise on püstise, kuni meetri pikkuse varrega. Juurmised lehed on kitsa ning varrest lühemad. Varrel on kolm varreümbriselist lehte. Õied paiknevad varre tipus, kahe või kolme õiega õisikus ja on tumesinise värvusega. Iiris õitseb kesksuvel juunis ja juulis ning on siis luhad täis siniseid õlilaikusid. Eesti suuremad kasvukohad asuvad Lääne-Eesti soisel rannaniitudel, Soomaal ja Emajõe luhtadel. Niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus) Niidu-kuremõõk kasvab niisketel niitudel, puisniitudel ja luhtadel. Soomaal leidub peamiselt Lemmjõe äärsetel väiksetel luhaaladel. Halliste puisniidul ja üksikutel Tõramaa jõe äärsetel luhaheinamaadel. Armastab kasvada enamasti varjukamates kasvukohtades, mis ei ole otseselt avatud tuulele ja päikesevalgusele
Kui lähed hommikul välja, näed valged leheküljed on kaetud saladuslikkude märkidega, kriipsudega, punktidega, komadega. Talveraamatusse kirjutab iga metsaelanik talle omase ,, käekirjaga" ja märkidega. Sula tulekul nõrgub vesi läbi lume oksani ja teeb selle libedaks. Lumi ei püsi enam okstel, metsas algavad lume veermed. Kevadised veed, algab uputus. Kevad toob loomakestele palju häda. Lumi sulab kiirest, jõed tõusevad kallastest välja ja ujutavad üle niidud ja luhad. Kõige rohkem kannatavad suurvee ajal jänesed, mutid, hiired ja teisedki loomakesed, keselavad madalates kohtades maa peal ja maa all. Vesi tungib nende elamuisse. 30.september.2010 Lõoke kevadekuulutaja. Kõigile on lõo laul armas; kõik kuuatavad teda rõõmuga, kõik armastavad seda kevadekuulutajat, armastavad teda tihti kuulmise järgi, ilma et teda lähemalt tunneksid. Miks armastame kuldnokka
koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Jõeorgudes, mida suurvesi kevadeti üle ujutab, ei saa mets kasvada ning seal levivad lopsaka rohuga luhad. Madalikel on palju suuri soid. Okasmetsade vöönd on kõikjal võrdlemisi ühetaoline, erinevad on vaid peamised puuliigid. Viljakamatel muldadel kasvavad peamiselt kuused ja nulud, Siberis lisanduvad neile ka seedermännid. Selliseid metsasid kutsutakse tumetaigaks, sest nad on valgusevaesed. Heletaigas, mis levib vähemviljakatel liivastel muldadel, on ülekaalus lehised või männid. Kõikjal okasmetsade vööndi piires muutub mets lõuna pool tihedamaks,
PÕLLUMAJANDUSLIK ulaarselt haritavad heina- põllumaad ja karjamaad, MAA ei harita: ja mitmeaastased mida istandikud niidud, (puuviljaaiad, luhad, stepi-, poolkõrbe- viinamarja-istandused, ja savannikarjamaad, oliivi- ja palmisalud ka vähetootl
12. Mis on rantso? Karjafarm Ameerikas. Maakeral on kuiva maad 14,9 miljardit hektarit. Põllumajandus kasutab sellest praegu alla 1/3 ja see pindala väheneb pidevalt maade rikkumise, samuti teede ja ehitiste rajamise tagajärjel. Haritavat maad on praegu ligi 1.5 miljardit hektarit, suurem osa sellest on põldude all. Selle hulka loetakse ka mitmeaastased istandikud aiad, viinamäed, oliivi- ja palmisalud. Teise osa põllumajanduslikust maast moodustavad looduslikud rohumaad luhad, niidud, stepi-, poolkõrbe- ja savanni maad. Metsandus 1. Metsavarade suuruse mõõtmiseviisid. 1) Metsamaade pindala (puidu hulka see ei määra). 2) Puidu varu (mõõdetakse kuupmeetrites. 3) Keskmine aastane juurdekasv, nn arvestuslank (kuupmeetrit aastas). 2. Peamised puuliigid. 1) Väärispuud (annavad eriti ilusat ja vastupidavat puitu) Eestisse veetakse sisse väärispuitu: eeberipuid, mahagon, palisandel, pokkpuid (guajanipuu), sandlipuid.
LIFE projekti tegevuse võib jagada viide, osaliselt kattuvasse gruppi: · elupaikade kaitse ja hooldus; · seire ja uurimine; · järelevalve ja püsielupaikade arvestus; · teavitustegevus; · rahvusvaheline koostöö; · tegevuskava uuendamine (5). Selleks pööratakse peatähelepanu elupaikade säilimisele ja loodushoidlikule majandamisele ning üldsuse teavitamine kotkaste ja must-toonekure kaitse vajadusest. Projekti pilootalaks on valitud Soomaa rahvuspark, mille luhad olid kunagi sobivaks toitumiskohaks konnakotkastele. Projekti raames loodetakse taastada luhtade majandamine. Oluliseks töölõiguks on maaomanike probleemidega tegelemine ja üldsuse teavitamine looduskaitse vajadustest (8) SEIRE Üle kümne aasta on Kotkaklubi partnerina Keskkonnaministeeriumile korraldanud must-toonekure ja kotkaste seiret üle Eesti. Seire käigus kogutakse andmeid eelkõige nimetatud liikide arvukuse ja sigivuse kohta, kuna arvukus ja
eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees
nõgu). (Kottelat & Freyhof, 2007) Puudub ta vaid Issõk-Kuli ja Balhasi järves, Krimmi ja Kaukaasi veekogudes ning Amuuri vesikonnas. (Spanovskaja, 1979) 6 Joonis 2: Haugi levila Euroopas (http://www.fk.ut.ee/elsee/est/pix/pl_04_oak-distribution_pike.jpg) Sigimine Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saaks röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5m sügavuses vees
suureneb maailma inimestel võimalus teda kohata: talvitab sookiur Põhja-Ameerikas, Vahemeremaadel, Ees- ja Kesk-Aasias ning Krimmi poolsaarel. Eestis on see soovästriku, soopiuksuja, soosiisikese ja kadakalinnu nime all tuntud lind kõikjal levinud, ehkki tema arvukus viimase paarikümne aastaga umbes kolmandiku võrra vähenenud on. Elupaigaks on sookiurule märja või vesise pinnasega päris lagedad või väheste puudega alad: mitmesugused lagendikud, puisniidud, karjamaad, luhad, madalsood, rabad, vahetevahel ka loopealsed. Enamasti tegutseb ta maapinnal, kuid eriti pesitsusajal võime näha ka tema huvitavat mängulendu: lind tõuseb maapinnalt astmeliste järkudena ning laulab laskumiseni oma katkendlikku laulu. Vahepeal võib sookiuru laulu kuulda ka maapinnalt, harukordadel isegi puuokstelt. Lend on tal madal, järguline ja kiirete tiivalöökidega. Ärevusse sattunud sookiur istub tihti põõsa otsa.
Andmed: http://data.worldbank.org/indicator/SL.AGR.EMPL.ZS/countries Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? PÕLLUMAJANDUSLIK MAA HARITAV MAA LOODUSLIK regulaarselt haritavad ROHUMAA põllumaad ja heina- ja karjamaad, mida mitmeaastased istandikud ei harita: niidud, luhad, (puuviljaaiad, viinamarja- stepi-, poolkõrbe- ja istandused, oliivi- ja savannikarjamaad, ka palmisalud jm). vähetootlikud kõrbekarjamaad, tundrad http://i-lovee-earth.blogspot.com/2010/08/reasons-for-land-constraint.html http://www.dailyspeculations.com/wordpress/?p=4151 Miks haritava maa pindala
Andmed: http://data.worldbank.org/indicator/SL.AGR.EMPL.ZS/countries Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? PÕLLUMAJANDUSLIK MAA HARITAV MAA LOODUSLIK regulaarselt haritavad ROHUMAA põllumaad ja heina- ja karjamaad, mida mitmeaastased istandikud ei harita: niidud, luhad, (puuviljaaiad, viinamarja- stepi-, poolkõrbe- ja istandused, oliivi- ja savannikarjamaad, ka palmisalud jm). vähetootlikud kõrbekarjamaad, tundrad http://i-lovee-earth.blogspot.com/2010/08/reasons-for-land-constraint.html http://www.dailyspeculations.com/wordpress/?p=4151 Miks haritava maa pindala
tekib männimets, esialgu liigirikkus suureneb (metsa ja põõsastike liigid). Pindala vähenemisega seotud probleemid: 1) lokaalpopulatsioonide vähenemine (geneetilised probleemid, juhuslikkuse mõju kasv); 2)elupaikade killustumine –liigid ei suuda levida ühest koosluselaigust teise; 3)tekib nn. Väljasuremisvõlg. Heina mahajätmise mõju niidule: väheneb rohumaade liigirikkus, eriti väikesekasvuliste liikide arvel. Suurim probleem: puisniidud muutuvad puiskarjamaadeks. 3. Luhad e. lamminiidud. 3.1. Millistel tingimustel luhad tekivad ja püsivad, kus nad levivad? Luhad tekivad perioodiliselt magevee poolt üleujutatud niitudele. Asuvad jõgede, järvede lammidel. Sekundaarse Inimtekkelise päritoluga, varem lammimetsadel ntks. Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud. • Lamminiidud asuvad jõgede, harvemini järvede madalatel tasastel kaldaaladel (lammidel).
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
· Rohumaa (2/3) Et kultuurtaimed kasvaks, tuleb tegeleda mulla harimisega (mulla tehniline töötlemine). Põllumaa osatähtsus on suurem Euroopas ja kõige väiksem Austaalias ja Okeaaanias3. On looduslikud ja kultuurrohumaad. Looduslikel rohumaadel on säilinud kasvukoha mullastiku, veeolude ja kliimaga kohastunud looduslik rohukamar. Siia 2 Vaata lisa 2 3 Vaata lisa 3 kuulub niidud, luhad, stepi-, poolkõrbe-, savannikarjamaad. Kultuurrohumaal (kultuurniit, -karjamaa, muru) kujundatatakse rohukamar vastavalt otstarbele. Looduslikest teguritest mõjutavad põllumajandust: · Agroklimaatilised näitajad. Avaldavad mõju põllumajanduse paigutamisele ja spetsialiseerumisele. · Pinnase keemiline koostis (soolsus, mulla happesus)
Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. SIGIMINE http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees.
Oluline on taastada vähemalt üksikute kraavide looked ja hauakohad, mis aitavad vee-elustikul säilida nii suvel kui ka külmadel talvedel. Seda osa voivad täita ka settetiigid kuivenduskraavide suudmete lähedal, kui neid hooldada ja setetest puhastada. 11 Teiseks on toitumisalade säilimiseks vaja puhastada looduslike ojade ja väiksemate jogede luhad vosast. See voimaldab must- toonekurel sealsetel vooluvetel saaki püüda, sinna maanduda ja sealt turvaliselt lendu tousta. Suurveest jääb luhtadele ajutisi tiike koos must-toonekurele sobivate saakobjektidega. See on aga voimalik vaid hooldatud luhtadel ja korras kallastel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
