Looduskaitse alad

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti. Loe siit kuidas punkte saada 7 korda Seda faili on alla laetud 7 korda 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis 14/09/2011 Kuupäev, millal dokument üles laeti

Looduskaitsealad

1.Alam-Pedja
Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka
rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse
paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured
kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või
varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist
esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka
pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii
soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal
uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on
siin väga liigirikas seenestik.


2.Endla


Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike
soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on
ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood,
märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja
metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata
kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Metsades jätkub ruumi Eestis tavalistele suurtele ja
väikestele loomadele - ka karule, hundile ja ilvesele. Kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres
sagedased tegutsejad.


3.Silma


Silma Looduskaitseala (pindala 4780 ha) on asutatud 1998. aastal. Kaitseala hõlmab Haapsalu
tagalahed, Noarootsi järved ning neid ümbritsevad rannikualad.
Kaitseala loomise eesmärgiks oli madalate merelahtede, roostike, rannaniitude ja rannikulõugaste
kaitse. Silma looduskaitseala on üks tähtsamaid veelindude pesitsuspaiku ning rändeaegseid
koondumiskohti Eestis. Saunja lahte loetakse Väinamere piirkonna üheks oluli-semaks
mageveekalade koelmu-alaks.


4.Nigula
Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääne-
eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha
soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks.
Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud
juba aastakümneid.


5.Piusa


Koopaid on kokku 8, kuid paljud neist on kuulutatud varisemisohtlikeks ning suletud. Endised
kaevanduskäigud on Ida-Euroopa suurimaks nahkhiirte talvituspaigaks ning seetõttu võetud
looduskaitse alla. Kaitseala pindala on 46 ha. Lisaks nahkhiirtele elavad Piusas ka kivisisalik ja
koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik. Koobastest on leitud seitset liiki
nahkhiiri, kokku võib nende arv ulatuda 3500 isendini.Lisaks koobastele pakub Piusa ümbrus palju
huvitavat ka maastikuliselt. Nimelt on Piusa ala osake Palumaast: Haanja kõrgustiku kirdejalamile
jäävast tasandike, lavakõrgendike, ürgorgude ja männipalude maastikust. Seda künklikku maastikku
läbib lääne-ida suunas üsna kõrgete ja järskude nõlvadega Piusa jõe ürgorg, millesse suubuvad
mõlemalt pool sügavad külgorud.Siinkandis levivatel toitainetevaestel liivmuldadel ehk nõmmedel
ja paludel suudab kasvada peamiselt ainult mänd, seepärast nimetatakse neid metsi
nõmmemännikuteks ja palumännikuteks. Alusmets siin peaaegu puudub, rohttaimi esineb vähe,
kasvavad vaid kuivust taluvad liigid: samblad (palusammal, karusammal, kaksikhammas)
ja samblikud (porosamblik, põdrasamblik, käosamblik) ning kohati kanarbik. Puhmalistest
kasvavad veel pohl, leesikas, kukemari.


6.Akste


Kaitseala kuulub täies ulatuses sihtkaitsevööndisse. Kaitsealuseks liigiks on III kaitsekategooriasse
kuuluv laanekuklane (Formica aguilonia). Kaitsealal on loendatud ligemale 1500 pesakuhilat, mis
on väga kõrge asustus, seda ka Euroopa mastaabis ja suuremate pesatornide kõrgus küünib 2
meetrini. Sellises pesas võib elada mitu miljonit sipelgat. Toitu hangivad peamiselt puudelt, kus
elavad sipelgatele magusat nestet eritavad lehetäid. Ära süüakse ka ettesattuvad kahjurputukad.
Sipelgad on väga tõhusad metsakaitsjad, keda tuleb igati hoida.

Kogu dokumendi sisu näeb kui laed faili alla
Muu