4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus osas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendid. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud, siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri alla liikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost. Väntpressi põhimõtteskeem: 4. Deformeerimisskeemi eskiis: 5. Stantsise joonis: 6. Stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus:
3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt (6), energia kantakse üle kiilrihmülekande (7), võlli (8) ja hammasülekande (9) nind siduri (10) abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur (11), mis tagab liuguri peatumise ülemises asendis, sidur ja pidur on omavahel blokeeritud. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi. Kui liugur liigub alla, siis toimub lähtetooriku deformeerimine ning kui liugur liigub üles tagasi toimub tooriku eemaldamine stantsivaost.
Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus: Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt, energia kantakse üle kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur, mis tagab liuguri peatumise ülemises asendis, sidur ja pidur on omavahel blokeeritud. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi. Kui liugur liigub alla, siis toimub lähtetooriku deformeerimine ning kui liugur liigub üles tagasi toimub tooriku eemaldamine stantsivaost. Deformeerimisskeem Stantsise joonis Stantsi lõppvagu
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Si...
sininst piesoelektrilist kristalli (pildil suurendatud), mis tekitab pinge. Mida suurem on kiirendus, seda suurem jõud, ja seda suurem on vool, mis voolab (joonisel nooled) Kõige populaarsemad on potentsiomeetrilised andurid, mis jagunevad omakorda kaheks, mehaaniliste kontaktidega ja ilms mehaaniliste kontaktideta potentsiomeetrilised anduri. Esimestel neist on otentsiomeeter takisti konstantse takistuse väärtusega R p , millel libiseb liugur, mis moodustab elektrilise kontakti. Liugur on mehaaniliselt ühendatud uuritava objektiga, mille liikumist tuleb üle kanda.Takistus R liuguri ja takisti ühe otsa vahel moodustab liuguri asend ja takisti ehitus. Potentsiomeetriliste andurite takisti võib olla kas elektrijuht või voolujuhtiv riba. Kui nendes andurites on kasutatud õhukest kalibreeritud voolujuhti koos liuguriga, neid nimetatakse ka reohordmuunduriteks (reohordideks). Kui voolujuht on mähitud karkassile, neid nimetatakse reostaatanduriteks.
Millist juhti nimetatakse takistiks? Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Millist juhti nimetatakse reostaadiks ja millel selle töö põhineb? Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaadi töö põhineb takistuse ja voolutugevuse mõõtmisel. Milline on reostaadi ehitus? Reostaadi ehitus on varras, liugur, mähis, keraamilisest materjalist silinder, varda otsaklemm. Milliste füüsikaliste suuruste abil iseloomustatakse reostaati? Reostaati iseloomustavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus.
avades ventiili, keerates seda 180° vastupäeva. Seejärel pumbatakse hoova abil mitu korda. Vabastusventiil tuleb sulgeda hoovaga päripäeva keerates, kuni see on täielikult kinni. Siis on tungraud kasutusvalmis. Kui tungraud on varustatud pikenduskruviga, keeratakse see lahti seni kuni tungraua pea on tõstetava koorma all. Tungraua langetamiseks keeratakse vabastusventiili ettevaatlikult vastupäeva. Tungrauda hoitakse peale kasutamist alati vertikaalses asendis, liugur, pikenduskruvi ning pump taandatuna. Tungrauaga saab tõsta autosid, maju jne.. Praktikal, kus ma käisin oli vaja tõsta maja üles tungrauaga, et saaks ära vahetada mädanema läinud puupalgi. Kang on seade, mida kasutatakse jõu suuruse ja suuna muutmiseks. Nii palju kui võidame jõus kaotame teepikkuses. Hüdrauliline tungraud
juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator. Sünkronisaatorite ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll,
Position”. Muudele ei ole vaja. Enne katse alustamist võite muuta ka gravitatsiooni vajutades “+” märgile ja muutes seda liuguri abil või valides rippaknast gravitatsiooni. NB! Kui alustate mõõtmistega, siis jälgige, et gravitatsioon oleks Maa (Earth). 2) Kui te katsetega alustate, siis valige keskelt ülevalt kastikesest “Spring Strenght 1” ise vedruelastsus ja “Mõõtmistulemuste” all toodud lahtrisse kandke liuguri number, kus liugur teie katses on (Small- 1 ja Large- 10; teie elastsuse valikul peab jääma nende kahe vahele; kui valite vasakult kõige äärmise kandke lahtrtisse 1 kui valite kolmanda positsiooni, siis kirjutage lahtrisse 3). Järgmiseks võtke paremalt äärest joonlaud ja vedage see verdu juurde. 3) Üleval vedrust vasakul saate muuta kollase massi suurust. Riputage kollane mass vedru klüge ja kandke mass väärtus “Mõõtmistulemuste” all toodud tabelisse 1. Seejärel mõõtke
Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil vänt- võllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri allaliikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost.
Iga nupp esindab mingit menüüvalikut ja nuppudena on tööriistaribale välja toodud just sagedamini vajaminevad valikud. Nupurida- üks või mitu tööriistariba ehk nupuriba (toolbar). Iga nupp esindab mingit menüüvalikut ja nuppudena on tööriistaribale välja toodud just sagedamini vajaminevad valikud. Kerimisriba- ehk kerijad (scroll bar). Kerijad koosnevad kahest sammnupust ja nende vahel asuvast kerimisnupust ehk liugurist (slider). Liugur näitab milline osa dokumendist nähtav. Kerimisnupu suurus sõltub aknas paikneva info kogumahust, st mida rohkem on aknas infot, seda väiksem on liugur. Arvutiklassi sisekorraeeskirjad: Arvutiklass on ette nähtud õppetöö (arvutiõpetuse tunnid, ainetunnid, arvutikursused, ringitunnid jms) läbiviimiseks. Kasutajateks võivad olla kõik selle kooli õpilased, töötajad, vilistlased. Erandjuhtudel teised isikud (kooskõlastatud kooli direktoriga).
Mehhatroonikainstituut Masinamehaanika õppetool Masinamehaanika Kodutöö nr. 1 Üliõpilane: Matriklinumber: Rühm: MAHB41 Kuupäev: 20.03.2012 Õppejõud: Merle Randrüüt Ülesande püstitus Risthöövelpink (ingl. k. shaping machine) on ehitatud nii, et liuguritera hoidikusse kinnitatud Hööveltera saab liikuda edasi-tagasi: lõikefaasis aeglaselt, tagasiliikumisfaasis kiiresti. Liugur pannakse liikuma kulissmehhanismi abil. Järgnevalt on esitatud risthöövelpingi kinemaatikaskeem: Vastavad pikkused on r = 500 mm, a = 650 mm ja h = 1 500 mm. Vedav lüli pöörleb kiirusega 60 pööret minutis ja sellepöördenurka mõõdetakse vertikaalteljest. a) Määrata vedava lüli punkti A koordinaadid funktsioonina nurgast . b) Määrata liuguri punkti B horisontaalkoordinaat xB funktsiooninanurgast . c) Millise pöördenurgakorral on liuguri punkti B koordinaat maksimaalne
Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri allaliikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost.
pingelangule. Potensiomeetereid ehk muuttakisteid kasutatakse asendi määramiseks.Tüüpilisemaid kasutuskohti on näiteks gaasiklapi asendianduris ,kütuse tasemeanduris ja vanemattüüpi õhumõõturites. Võrreldes mikrolülititega on potensiomeetri eelieks see, et võimaldab mõõta ka asendi muutumuise kiirust.Näiteks gaasiklapi asendi muutumise kiiruse järgi saab kiirendamisel reguleerida küttesegu rikastamist. Poteniomeetri põhi komponendid on liugrada ja sellel liikuv liugur. Liugrada koosneb tavaliseltkil- või traattakistitest. Potensiomeetritel on kolm klemmi: toitepinge 5V, maandus ja sigaan. Liugur on ühendatud mõõdetava detailiga ja koos selle asendi muutmisega muutub ka signaalpinge 0...5V. Potensiomeetri töötamise eelduseks on häireteta toitepinge ja maandus.Potensiomeetri tüüpiliseks rikkeks on liugraja kulumisest tingitud pingesignaali katkstused. Kontrollimiseks tuleb keerata potensiomeetrit aeglaselt ühest äärmisest asendist teise
peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri allaliikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost. 4) stantsise joonis: 4)Stantsise joonis. 5)Stantsise lõppvagu
Analüüs: 1) Kas katse võib lugeda õnnestunuks? Põhjenda. Katse võib lugeda õnnestunuks, sest Periood T(s) ja Arvutatud periood Tarv(s) puhul tulid ühtsed vastused. 2) Muudke vedru pendli amplituudi. Kas sellest muutus pendli periood? Kui jätta pendli mass samaks ning muuta vedru elastsustegurit, siis muutub vedru pendli amplituud ning koos sellega ka pendli periood. 3) Mõõdke pendli periood kui elastsus liugur on asendis 1 ja mass on 100 g. Kui nüüd suurendada elastsus asendisse 7 ja mass 300 g. Kas periood jäi samaks? Põhjenda. Antud: Lahendus: k1= 3 N/m m1=0,1kg k2=9 N/m m2=0,3kg T1 ja T2=? Vastus: T1 ja T2=1,147 s , seega periood jäi samaks. Kui suurensada elastsust ja massi sama arv korda, siis periood ei muutu, sama reegel kehtib ka matemaatikas murdude puhul(murru lugeja ja nimetaja korrutamisel ühe ja
12. Mida nim. takistiks? Lisa tingmärk. Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. 13. Mida nim. reostaadiks? Lisa tingmärk. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. 14. Milline on reostaadi ehitus? Joonis teha õpikust lk 86 Keraamilisest materjalist torule on tihedalt traat peale mähitud. Mähisega toru kohal on metallvarras, mida mööda liigub liugur (liikuv klemm). Viies liugurit kasutatavast otsaklemmist eemale suureneb mähitud traadi pikkus, mida mööda vool liigub ja sellega ka suureneb takistus. Reostaati iseloomustatavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus. 15. Panna kirja seosed mis kehtivad juhtide jadaühenduse kohta. 1. voolutugevus on kõikides takistites ühesugune I = I1 = I2. 2. kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga. U = U1 + U2+ U3. 3
juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator. Sünkronisaatorite ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel
23. Archimedese jõud. 24. Materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi ning mille elektritakistus on seetõttu väike. 25. Seade voolutugevuse mõõtmiseks. 26. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta ning on võrdne juhi takistusega juhul, kui juhi pikkus ja ristlõikepindala on ühikulised. 27. Muuttakisti, mis on sujuvalt või astmeliselt reguleeritav traadist või voolujuhtiva kihiga aktiivtaksiti, millel on liikuv kontakt ehk liugur. 28. Liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu väli. 29. Seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.
oleva rohelise noole juures) olev jõud. Kandke see lahtrisse “Liugehõõrdejõud”. 6) Arvutage vastavalt valemile (2) keha raskusjõud ja kandke see lahtrisse “Raskusjõud”. 7) Arvutage vastavalt valemile (4) seisu- ja liugehõõrdetegurid. Kandke tulemused tabelisse. 8) Tehke kokku 7 mõõtmist, seitsme erineva massiga. Järgige samme 2 kuni 7. NB! Kõikide katsete ajal peab “Hõõrdejõu” liugur olema samas asendis. Te ei tohi vajutada oranzile ringnoolega nupule. Mõõtmistulemused: Tabel: Hõõrdetegurite määramine. Katse Mass Seisu-hõõrde Liuge-hõõrd Raskusjõud Seisuhõõrde-t Liugehõõrde-t nr. m jõud FS (N) ejõud FL (N) FR (N) egur μS egur μL (kg) 1 40 101 75 400 0,2525 0,1875
Millist juhti nimetatakse reostaadiks, milleks kasutatakse? · Takistite abil ei saa voolutugevust sujuvalt reguleerida, küll saab seda teha reostaadiga! · Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav! Millel põhineb reostaadi töö? · Joonis 22.4 lk 86. Reostaadis on üks kuradi pikk juhe, mis on kokku keritud. SINUL on võimalik üht nuppu keerates muuta juhtme pikkust, mis on ühenduses vooluringiga. Keerates nuppu (vms) ühele poole liigub liugur (mille otsas on klemm) kaugemale. Mida kaugemal ta on, seda pikem osa juhtmest on ühendatud vooluringi. Ja kuna juhtme takistus on võrdeline selle pikkusega, siis mida pikem juhtme osa on ühendatud vooluringi, seda suurem on reostaadi takistus. Milline on reostaadi ehitus? · Traat mähitakse tihedalt keraamilisest materjalist (mittejuht) torule. Milline on voolutugevus jadamisi ühendatud juhtides?
Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad ...
eh ha ni s mi vabadusaste Liikuvate lülide arv: 1 – vänt, 2 – keps, 3 – liugur. Kinemaatiliste paaride arv: Kõrgemad paarid puuduvad. Neli madalpaari: pöörlemispaar O (liikumatu lüli ja vända vahel), pöörlemispaar A (vända ja kepsu vahel), pöörlemispaar B (kepsu ja liuguri vahel), translatsioonipaar liuguri ja liikumatu lüli vahel. Seega väntmehhanismi vabadusaste W 3* n 2* p5 p4 3*3 2* 4 1 2. Punkti A koordinaadid xA = OA*cos = 40*cos yA = OA*sin = 40*sin Kui =130, siis
ja sellega võrdelisest helitugevusest logaritmilises sõltuvuses, st helirõhu tõusmisel heli suureneb. Et heli valjuks muutuks reguleertakisti liuguri ühtlasel pööramisel või lükkamisel lineaarselt peab reguleertakistil olema logaritmilisele vastupidine reguleertunnusjoon, see tähendab reguleertunnusjoon peab olema eksponentsiaalne. Selleks sobivad on takistid: · SP3 12 · SP3 23 Ri/Rn 1/n Kui B tunnusjoonega regulaatori liugur on keskasendis, siis tema väljundpinge Uv = 0,1. Kui püsiva helirõhu taseme korral tõsta signaali sagedust sagedusest 2 kHz kõrgemale või vähendada sagedusest 500 Hz madalamale, siis kuuldav helivaljusus väheneb ja suhteliselt seda enam, mida madalam on helirõhu tase keskmistel sagedustel, seetõttu helivaljususe vähendamisel kaovad helist madalad ja nõrgenevad kõrged sagedused. Niisugune sagedusmoonutus helitugevuse reguleerimisel ei ole täielikult kõrvaldatav tämbriregulaatori
Seetõttu liigub kolb piirasendisse aeglustusega. Enamikel juhtudel on aeglustus reguleeritav. Silindri teisesuunalisel liikumisel pääseb õhk kolvi taha otse läbi möödavooluklapi. Kolvivarreta Trosssilinder on põhimõtteliselt kahepoolse toimega silinder, mille kolvi külge on mõlemalt poolt üle pöörlevate rullikute kinnitatud tross, mis on jäigalt seotud väljaspool silindrit paikneva liuguriga. Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub erikonstruktsiooniga tihendi abil, kolvi ja tööorgani sidumiseks ka magnetvälja, mis tekitatakse kasutades püsimagneteid. 26. Tandem ja lööksilinder Tandemsilinder koosneb kahest järjestikku paigutatud ja omavahel mehaaniliselt seotud silindrist. Sellise konstruktsiooni puhul kolbide poolt arendatavad jõud summeeruvad.
EESTI MAAÜLIKOOL Tartu Tehnikakolledz Mailis Zirk ainetöö ,,Sööda teekond sigalasse" õppeaines ,,Agrologistika" TE.0903 Biotehniliste süsteemide eriala Üliõpilane: ,,....." .................... 2015. a .............................. Mailis Zirk Juhendaja: ,,....." .................... ...2015. a ............................... Oliver Sada Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA.....................................................
Mehhanismid konstruktsiooni järgi · Varbmehhanismid · Hammasmehhanismid · Hõõrdmehhanismid · Kiilmehhanismid · Kruvimehhanismid · Nukkmehhanismid · Painduvate lülidega mehhanismid Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb vändast, kepsust, liugurist ja kinnislülist ehk juhikust. Neljast kinemaatilisest paarist üks on translatsioonipaar ning ülejäänud on ratsatsioonipaarid. Vedavaks võib olla nii vänt kui ka liugur Kui vedavaks on ühtlase kiirusega pöörlev vänt siis liuguri keskmine kiirus noo sinna kui tagasikäigul on samasuur ning käigu pikkus S=2r Nukkmehhanismid Lihtsamad, tasapinnalisemad, kolmelülilised nukkmehhanismid koosnevad kahest liikuvast (vedav lüli-nukk ja veetav lüli- tõukur ja nookur) ühest kõrgemast paarist liikuvate lülide vahel ja kahest madalamast paarist liikuvate lülide ja kinnilüli vahel. Nukkmehhanismi puudused
raamkael journal pin raamlaager journal bearing raske kütus heavy fuel oil ridamootor in-line engine ringlusjahutus circulation cooling ringlusõli tank oil circulation tank, oil sump tank ringprotsess cycle rippuv väntvõll hanged crankshaft ristpea crosshead ristpea juhtliist crosshead guide, guide bar ristpea liugur crosshead guiding shoe ristpea tapp crosshead pin ristpea laager crosshead bearing ristpeamootor crosshead engine ristpeata mootor trunk engine rootorpuhur rotary blower rõhk pressure segupaak mixing tank separaator separator settetank settling tank silinder cylinder
elementide) puhul soovitav, siis takistusandurid reeglina lülitatakse potentsiomeeter skeemis. Selleks, et saada staatiline karakteristik nullpunktiga keskel lülitatakse ta vastavalt skeemile joonisel 0.2.6d ja staatiline karakteristik sel juhul näeb välja nagu joonisel 0.2.6.l (Rk>>R). Takistusandur valmistatakse suure eritakistusega metallist (või sulamist) traadist. Traat isoleeritakse ja mähitakse isoleermaterjalist karkassile. Kohas, kus liigub liugur võetakse isolatsioon maha. Traadi materjaliks võib olla konstantaan (40% Ni ja 1,5%Mn sisaldav vasesulam), nikroom (65 – 80% Ni, 15 – 30% Cr, mõnel juhul lisanditena Si, Al ja teisi elemente), fekraal (12 – 15% Cr, 3,5 – 5,5% Al, kuni 0,7% Mn, kuni 0,2% C, ülejäänud Fe) või näiteks plaatina ja iriidiumi sulam. Karkassi materjaliks võib olla getinaks (kihtplast, mis on saadud fenoolformaldeüüd-
Arvutigraafika I ÜLESANNE III Klamber Uued käsud: COLOR lk. 23 DONUT lk. 33 FILL lk. 38 EXPLODE lk. 35 LINEWEIGHT lk. 71 PEDIT lk. 51 PLINE lk. 39 Klambri eestvaade Joonetada klambri eestvaade. Kontuurjoonte laius 2 mm, telg- ja kriipsjooned joonestada vastavalt 0,5 ja 1 mm laiuste joontega Mõõtmeid pole vaja joonisele kanda, Selle töö tegemise võiks jagada järgmisteks osadeks: a) telgjoonte joonestamine; b) abijoonte joonestamine; Töö 3 Klamber 1 c) kontuurjoonte kandmine joonisele. kusjuues igal joonestamise astmel on tegemist eriomadustega joontega nii välimuse kui ka tähenduse järgi. Kõige otstarbekam on selisel juhul jaotada joonis erilisteks üksikosadeks, mis üheskoos annavadki nagu „kokkuklapitud” kujutise. Lihtsaim moodus selleks o...
peasügavusregulaatori (4) all. 4.Keera lahti mootori küljel asuv peasügavusregulaatorit (4) hoidev lukustuspolt (5). 5.Vajutades eelnevalt lukustushoovale (6), suru freesimisseade alla, kuni freesitera puudutab aluspinda. Vabastades nüüd lukustushoova (6), fikseerid seadme kõrguse. 6.Vajuta korpuse küljel asuv peasügavusegulaator (4) lõpuni alla, st kuni alumine ots puudutab astmelise sügavusregulaatori (3) madalaimat astet. 7.Vii peasügavusregulaatori liugur (7) asendisse 0, kasutades selleks korpusel olevat joonlauda (8). 8.Nüüd tõsta peasügavusregulaatorit (4) liugurist (7) soovitud freesimissügavuseni, mida näed korpusel olevalt joonlaualt (8), lukusta see lukustuspoldi (5) abil. 9.Vabasta lukustushoob (6), et viia seade neutraalasendisse. 10.Seade on valmis freesimiseks Freesimissügavuse astmeline reguleerimine (vt eelmist joonist) Freesimissügavuse astmeline reguleerimine on vajalik suure freesimissügavuse saavutamiseks
olnud võimalik areneda ilma välismõjutusteta, seetõttu kohtab Austraalias nii palju kordumatuid taime ja loomaliike, kes on endeemid ehk keha ei esine kusagil mujal maailmas. 250 Austraalias elutsevast imetajaliigist moodustavad peaaegu poole kukrulised. Antud uurimistöös võtsin vaatluse alla järgmised loomad: Imetajad: nokkloom, sipelgasiil, punane hiidkänguru, punakael-vallabi, Macropus parry, kaljukängurud, põõsavallabi, kvokka, vombat, koaala, kääbus liugur kuskus, rõngassaba kuskus, rebaskuusu nokiskuskus, kukkurkurat, dingo, küülik. Linnud: emu, kiiverkaasuar, mustluik, viker-nestepapagoi, viirpapagoi, puna-rosellapapagoi, kollatutt-kakaduu, serami kakaduu, naeru-hiidkalur ehk kookaburra, mesinäpp, tikksaba, lehtlalind, sebra-amadiini. Roomajad ja kahepaiksed: austraalia krokodill (Crocodylus johnsoni), harikrokodill, madukaelkilpkonn, käbisabaskink, sinikeel-skink, pikksabaskink, geko, kraegraam, moolok,
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamis...
Plaatide vahel on õhk või mõni väikese kaoga dielektrik. Häälestuskondensaatorite mahtuvus jääb vahemikku 1…470 pF. 27. Lineaarne ja logaritmiline potentsiomeeter. Liuguri trajektoori järgi saab potentsiomeetreid liigitada pöördtakisteiks, mille liuguri süsiharja pööratakse rõngakujulisel takistuskehal mööda ringikaart, ja lükandtakisteiks, mille liugurit on võimalik nihutada sirgjooneliselt edasi-tagasi. Väga täpselt võimaldab takistust seada kruvitakisti, mille liugur on sirgjooneliselt nihutatav käigukruvi pöörates. Kaksiktakistil on kaks takistuskeha, kusjuures liugureid saab juhtida eraldi, tandemtakisti mõlema süsteemi liugkontaktid on ühisel võllil või lükandliuguril. Potentsiomeetriga võib olla kokku ehitatud toiteahela lüliti. Reguleerimistunnusjoon ehk reguleerimiskarakteristik näitab liuguriviigu ja takistuskeha algusviigu vahelise
ekraanist. 5.7 Kujundite muutmine Edit shape points kujundi punktide muutmine. 5.8 Lehe pööramine Page turn effects lehe pööramise efektide muutmine. 5.9 Lehe taust More page templates lehe taustade valik. Set background lehe tagatausta muutmine, saab kasutada täitevärvi, pilti, teha töölauast tagataustaks pilt ning kasutada töölauda pealiskihina. 5.10 Läbipaistvus Translucent liugur, millega saab määrata objekti läbipaistvust. 5.11 Maagiline kast Magix box Maagiline kast, mille saab ise teha, et sellest välja võtta pilte või muid objekte. Ehitades kujunditest kasti, tuleb kasti pealmised kaks külge panna ülemisse kihti ja kasti tagumised kaks külge alumisse kihti. Kahe külje valimiseks korraga tuleb all hoida ,,Ctrl" nuppu. Seejärel tuleb kasti külged kokku grupeerida ja seejärel lehele lukustada. 5.12 Objekti kihid ja maagiline kustukumm
Mustriga kaetud ala – pindala. Suur rist ruudukesega – objektivalik pindala tarvis: valiti kinnine väliskontuur Vastuseks saame (kuna joonestamisel kasutati ühikutena millimeetreid, siis on ka pindala vastus ruutmillimeetrites). NB! Käsurea piirkond peab olema vähemalt nelja rea laiune, muidu lähevad arvutustulemused esialgu muutumatule alale. Neid saab küll kätte nii, et viime kursori käsurea lõppu, sinna ilmub liugur ja sellega saab vajalikku ette „keerata”. Ümbermõõdu leidmiseks liidab arvuti kokku üksikute väliskontuuri osade pikkused, nagu ka järgmisel joonisel näidatud: Näide 4 19 Ümbermõõdu leidmine arvuti poolt üksikute mõõtmete summana Kuid ülemise noole otsa pindala valikuga O (Object) leida ei õnnestunud, arvuti vastab:
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ......................
rihm-, kett-, kruviülekanne ja nukkmehhanismid). Elastsed detailid (peamiselt vedrud) Talitluselemendid (ajamid, reduktorid, pidurid, amortisaatorid jt). 2.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone (tuua näiteid iga liiteliigi kohta - nimetus ja eskiis). Liide on masina või aparaadiosade, üldjuhul mis tahes konstruktsiooniosade suhtelist liikumist mittevõimaldav ühendus (erandiks on neljakandilise vardaga ühendatud neljakandilise avaga klots ehk liugur,kus säilib teljesihiline liikumine). 1)Liited jagunevad: lahtivõetavad liited (keermes-,liist-,hammas-,tihvt-,profiililiited) ja mittelahtivõetad e. kinnisliited (neet-,keevis-,joote-,liim-,press- ja valtsliited). Esimesi kasut. juhul,kui on vaja vahel liidetud detaile koostada või remontida. Kinnisliidet ilma liiteelemente vigastamata demonteerida pole võimalik. 2)Teine liigitus - saamisviisi järgi,lähtutakse liite saamise füüsikalistest aspektidest. Liite saamine:
Jäigema mördi korral laotakse moodultelliseid kelluga või asetatakse paigaldatava tellise otsale või küljele kelluga mörti püstvuugi moodustamiseks. Joonis 7.14 Müüritise horisontaalsuse kontrollimise vahendid, telliste ladumisvõtted. a kihtlati paigaldamine; 1 kihilatt; b suundnööri kinnitamine klambriga; 2 kihilati kinnitusklambrid; c välimise põikikividest pindrea 3 ja 5 liugur ja klamber suundnööri nihkladumine; kinnitamiseks; d sama rea kelluladumine; 4 - suundnöör; e täidisrea poolnihkladumine; I, II, III ja IV ladumise töövõtete järjekord. 12 7.3.4 Ladumise järjekord. Telliskihtide ning pind- ja täidisridade ladumise järjekord oleneb seotisest. Plokkseotise korral
järsult suruõhu poolt mõjutatav pindala, suureneb jõud ja kolvi liikumine kiireneb hetkeliselt. 5.1.3.5 Kolvivarreta silindrid Trosssilinder on põhimõtteliselt kahepoolse toimega silinder, mille kolvi külge on mõlemalt poolt üle pöörlevate rullikute kinnitatud tross, mis on jäigalt seotud väljaspool silindrit paikneva liuguriga (sele 49). 44 Sele 49 - Trosssilinder Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub erikonstruktsiooniga tihendi abil (sele 50). Sele 50 - Erikonstruktsiooniga tihendiga pneumosilinder Kolvivarreta silindrites kasutatakse kolvi ja tööorgani sidumiseks ka magnetvälja, mis tekitatakse kasutades püsimagneteid (sele 51). 45 Sele 51 - Püsimagnetitega pneumosilinder Neid silindreid kasutatakse juhtudel, kui vajatakse konstruktsiooni väikesi mõõtmeid nt
järsult suruõhu poolt mõjutatav pindala, suureneb jõud ja kolvi liikumine kiireneb hetkeliselt. 5.1.3.5 Kolvivarreta silindrid Trosssilinder on põhimõtteliselt kahepoolse toimega silinder, mille kolvi külge on mõlemalt poolt üle pöörlevate rullikute kinnitatud tross, mis on jäigalt seotud väljaspool silindrit paikneva liuguriga (sele 49). 44 Sele 49 - Trosssilinder Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub erikonstruktsiooniga tihendi abil (sele 50). Sele 50 - Erikonstruktsiooniga tihendiga pneumosilinder Kolvivarreta silindrites kasutatakse kolvi ja tööorgani sidumiseks ka magnetvälja, mis tekitatakse kasutades püsimagneteid (sele 51). 45 Sele 51 - Püsimagnetitega pneumosilinder Neid silindreid kasutatakse juhtudel, kui vajatakse konstruktsiooni väikesi mõõtmeid nt
Eraldusvõime 800x600 (väike eraldusvõime) juures kuvatakse tekst ja objektid suurtena, kuid ekraanil on vähem ruumi. Eraldusvõime 1280x1024 (suur eraldusvõime) juures on tekst ja objektid väiksemad, kuid neid mahub ekraanile rohkem. Ekraani eraldusvõime muutmine Klõpsake nuppu Start ja seejärel käsku Juhtpaneel. Klõpsake käsku Ilme ja kujundused. Klõpsake jaotises Vali toiming käsku Muuda ekraani eraldusvõimet. Klõpsake vahekaarti Sätted, lohistage jaotises Eraldusvõime liugur soovitud asendisse ja klõpsake nuppu Rakenda. Heliefektide lisamine Windowsi kohandusfunktsioonid ei paku mitte ainult visuaalseid täiendusi. Kõigile tegevustele, kaustade avamisest ja sulgemisest alustades ning prügikasti tühjendamisega lõpetades, saate lisada heliefekte. Heliefektid on suurepärane täiendus kohandatud töölauale ning hea võimalus oma isikupära väljendamiseks. Nende lisamine on samuti lihtne. Siin on selleks lühijuhised. Heliefektide lisamine
b) kaldplokiga ja reguleeritava tootlikkusega c) kaldkettaga ja reguleeritava tootlikkusega Aksiaalkolbpumbad edastavad õli liikuvate kolbide abil, mis käitatakse pöörleva kaldketta poolt. Sellised pumbad arendavad väga kõrget rõhku ja seetõttu kasutatakse neid iseliikuvatel töömasinatel. Detailid: 1 - käitusvõll,2 kaldketta juhtplaat,3 - silindriteplokk,4 - veoplaat,5 - liugur,6 - kolb,7 - suunaplaat. 94. Aksiaalkolb-tüüpi hüdromootor: tööprintsiip ja detailid Aksiaalkolb -hüdromootor (AHM) on ettenähtud töövedelikku energia muundamiseks mehaaniliseks energiaks pumba väljundvõllil. AHM jagunevad: a) kaldplokiga, b) kaldseibe/-kettaga. On olemas järgnevad AHM: a) mittereguleeritava väljundvõlli pöörlemissagedusega;
4 C 1 Variant 21. 22 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 ; kaksikplokist 2 massiga m2 ; kehast 3, milleks on liugur koos selle külge keevitatud vardaga, selle keha mass on m3 ; ühtlasest kettast 4 massiga m4 ja raadiusega r4 ; ning ühtlasest vardast 5 ehk KL massiga m5 . Kaksikploki 2 inertsiraadius tsentri suhtes on i2 , trumlite raadiused on: suuremal R2 ja väiksemal r2 . Ketas 4 veereb horisontaalpinnal veeretakistusteguriga . Keha 1 liigub kaldpinnal kaldenurgaga ning hõõrdeteguriga . Varda 5 pikkus on l. Varras 5 on ühe liigendiga kinnitatud kaksikploki 2 külge, teise liigendiga liuguri külge
The crosshead bearing is tightened together by means of four studs each having a double set of nuts, with a locking plate between the nuts. The crankpin bearing is fitted with bearing shells lined with white metal and assembled in the same manner as the crosshead bearing. VOCABULARY bearing cap laagrikaas crosshead bearing ristpealaager crankpin bearing kepsulaager , bearing journal laagrikael guide shoe liugur shell liud line vooderdama , white metal babiit , bracket põlvik; toend, nõjas, kronstein; konsool; braket ; ; ; control device kontrollseade locking plate ketiluku riiv (mootorrattal) CRANKSHAFT The crankshaft is semi-built, i.e. the parts are either shrunk or welded. The crankshaft consists of a number of cranks or throws, which are rotated by piston forces transmitted through the connecting rods and bottom end bearings.
0. teha topeltklõps Windowsi töölaual oleval ikoonil ACAD 2013- English ÜLESANNE I Pinnatükk 7 ja kohe kuvatakse pilt, mis näitab arvuti ettevalmistumist programmiga AutoCAD-19.0 töötamiseks (programm pakitakse lahti kõvakettalt ja kirjutatakse operatiivmällu): AutoCAD’2013 (AutoCAD-19.0) avamist näitlikkustav kuvaripilt; paremal alumisel osal liigub piklik valge liugur, mis näitab, et arvuti ikka töötab. Olenevalt programmipaketist, võib see esialgne kuvaripilt olla ka teistsugune, tähtis on vaid see, et vasakul ülanurgas oleks kiri AutoCAD’2013 ÜLESANNE I Pinnatükk 8 Edasi kuvatakse valikuaken Startup (alustamine):
Mootor pöörleb ühes suunas. Kui S1 on alumises asendis siis L2 saab toite otse võrgust. Kui S1 on keskasendis siis mootor võib seiskuda vahepositsioonil. SQ1 ja SQ2 lõpplülitid mis kaitsevad mootorit, nendega mootor lülitatakse välja kui ta on ühes või teises äärmises asendis. S1asemel võib kasutada regulaatori väljundreleed või regulaatori juhtimisplokki mis töötab transistoridel, mille abil saab juhtida täiturmehhanismi kontaktivabal meetodil. Potentsiomeeter mille liugur on ühendatud mootori võlliga võib kasutada kas jäiga tagasiside teostamiseks, kui P reguleeris seadust. Saab kasutada täiturmehhanismi väljundvõlli asendi näitamiseks. Elektromagnetklapid. Tihti kasutatakse täiturmehhanismidena ja võivad olla kahes positsioonis avatud või suletud, s.t. nendega saab teostada kahepositsioonilist reguleerimist. Sellise lihtsa klapi puudus on see, et ta klapi avamisel tarbib pidevalt voolu (ei ole ökonoomne)
muutmata. Ühel pumbal võib olla mitu rootorit. Rootor pumba juhtvõrus pannakse pöörlema ühes konstantses suunas. Koos rootoriga pöörlevad juhtvõru sees kolvid (4) ja tsentrifugaaljõul vastu tema sisepinda surutud liugurid (5). Joonis 63 1. Pumba rootor 4. Varbkolb (plunzer) 7. Juhtvarb 2. Pumba kere 5. Liugur 3. Imi-ja survekanalitega rootori võll 6. Juhtvõru Pumba käivitamisel kui juhtvõru telg ühtib pumba kere telgjoonega pöörleb rootor koos silindriplokiga rootori võllil, liugurid libisevad mööda juhtvõru sisepinda aga kolvid silindriplokis seisavad paigal. Pumba arvestuslik ,,eksentrisiteet" (e) võrdub nulliga. Kuna kolvid silindris seisavad paigal, ei muutu silindri töökambri maht, ei toimu silindritesse keskkonna imemist ega surumist st. pump töötab tühikäigul.
siis mootor võib seiskuda vahepositsioonil. SQ1 ja SQ2 lõpplülitid mis kaitsevad mootorit, nendega mootor lülitatakse välja kui ta on ühes või teises äärmises asendis. S1asemel võib kasutada regulaatori väljundreleed või regulaatori juhtimisplokki mis töötab transistoridel, mille abil saab juhtida täiturmehhanismi kontaktivabal meetodil. Potentsiomeeter mille liugur on ühendatud mootori võlliga võib kasutada kas jäiga tagasiside teostamiseks, kui P reguleeris seadust. Saab kasutada täiturmehhanismi väljundvõlli asendi näitamiseks. Elektromagnetklapid. Tihti kasutatakse täiturmehhanismidena ja võivad olla kahes positsioonis avatud või suletud, s.t. nendega saab teostada kahepositsioonilist reguleerimist. Sellise lihtsa klapi puudus on see, et ta klapi avamisel tarbib pidevalt voolu (ei ole ökonoomne)
helivaljudus raadiol), seadetakisteid aga mingi lülituse esmareguleerimisel (ka järelreguleerimisel). Liuguri liikumise trajektoori järgi liigitatakse reguleertakisteid pöördtakistiteks ja lükandtakistiteks. Pöördtakistitel toimub takistuse muutmine võlli pööramisega. lükandtakistitel liuguri sirgjoonelise nihutamisega. Seadetakistid jagunevad pöördtakistiteks ja kruvitakistiteks. Kruvitakisteid kasutatakse eriti täpsetel reguleerimistel, kuna neis toimub liugur liigutamine reguleerkruvi abil. Kaksiktakistitel on ühises korpuses kaks takistuskeha, kusjuures liugureid saab ja eraldi, tandemtakistitel on mõlema süsteemi liugurid kas ühisel võlli või lükandil. Muuttakisteid valmistatakse erineva reguleerimistunnusjoonega, mis näitab muudetava kontakti ja ühe püsikontakti vahelise takistuse muutust sõltuvalt liuguri pöördenurgast (pöördtakistitel) või lükandliuguri kaugusest algasendist. Reguleerimis- tunnusjooned on toodud joonisel 1.5.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
