Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusüksus, millel oma otsustusõigus puudub Maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, kelle määrab ametisse 5-a Vabariigi Valitsus Omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimustes otsustamise ja korraldamise õigus. Annab aru volikogule. Valla- või linnavolikogu esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel 3-ks aastaks rahva poolt, kandideerida saavad vaid EV kodanikud. Tähtsaim õigus ja kohustus : kohalik eelarve ja selle täitmise jälgimine. Eesti suurim omavalitsusüksus on Tallinn, omavalitsussüsteem on ühetasandiline. Maakondi on 15 ja valdasi seisuga 2002a 241. Eelarve koosneb: üksikisiku tulumaks,maamaks,riigi toetus,kohalik maks, laenud,trahvid, teenused,laekumised omavalitsustelt.
ühiskondlik-poliitilises elus. Just sellesse aktsiooni lülitus aktiivselt ka Jaan Poska. 1890.aastate keskel oli ta kibestunult konstateerinud eestlaste allasurutud olukorda ja rõhutanud: ,,Sakste käes on varandus, haridus ja võim. Meie ei saa nende vastu midagi pole inimesi ega vara. Mõni eesti selts, nagu ,,Estonia" ja ,,Lootus", on rohkem alevi voorimeeste kõrtsid." 1904. aastal toimusid järjekordsed Tallinna linnavolikogu valimised. Oma sõprade soovitusel, aga kõigepealt abikaasa mõjutusel, andis nõusoleku kandideerida ka Jaan Poska. Tänu hoolikatele ettevalmistustel ja koostööle kohalike vene ringkondadega saavutati linnavalimistel lausa uskumatuna tunduv võit baltisakslaste üle. Eesti-vene blokk sai linnavolikogus 42 ja sakslased ainult 18 kohta. Olukorras tõusid päevakorda J. Poska ja K. Pätsi kandidatuurid Tallinna linnapea kohale. Kumbki seda ametikohta algul ei soovinud. 7
· Tallinnast Tartu jõudis nüüd 6 tunniga 4. Linnastumine a) Seda soodustasid: · tööstuse kasv · sotsiaalne kihistumine · kapitalistlike suhete areng b) 19. saj. lõpul oli Eestis 12 linna umbes 180 tuhande elanikuga: · poole sajandiga oli linlaste arv kolmekordistunud · linnas elas iga viies elanik · kui varem domineerisid sakslased, siis nüüd eestlased c) 1877 linnaseadusega muudeti keskaegset linnavalitsemist: · linnavolikogu ja linnavalitsus eesotsas linnapeaga · valimistel varanduslik tsensus, mis tagas sakslaste võimulpüsimise d) kadakasakslased- saksastunud eestlased, kelleks olid jõukamad eestlased linnades: · nad näitasid end sakslastena, häbenedes oma päritolu.
Pärnu Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal. Pärnu on Eesti suvepealinn. Pärnu linna kohaliku omavalitsuse esinduskogu on Pärnu Linnavolikogu, mille juht on linnavolikogu esimees. Täitevvõimuks Pärnu Linnavalitsus, mille juht on Pärnu linnapea. Pärnu linnapea on 2009. aastast Toomas Kivimägi, Pärnu Linnavolikogu esimees on Andrei Korobeinik. Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot. Tähtsamad tööstusharud on järgmised: metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti); keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat);
kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. 2. Mida tähendab, et Eestis on ühetasandiline omavalitsus? Eestis on 1993. aastast vaid ühetasandiline omavalitsus, see tähendab, et maavolikogu puudub. 3. Mis on valla- või linnavolikogu, kes sinna võivad kandideerida ja millised on tema peamised ülesanded? Linnavolikogu on linna esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.Linna pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb linnavolikogu linnaelanike huvides ja nende nimel, juhindudes seadustest ja teistest õigusaktidest.Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduste, teiste õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid
saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. Edgar Savisaar on olnud Tallinna linnapea juba 4 aastat. Savisaar valiti 2007. aasta Riigikogu valimistel XI Riigikogusse. Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta mingil juhul Ratase asemele Tallinna linnapeaks ei lähe, tegi ta seda siiski. 5. aprillil 2007 valis Tallinna Linnavolikogu Savisaare 35 poolthäälega teist korda Tallinna linnapeaks. Savisaar kirjutas oma blogis: "Mulle tehti ettepanek taas kandideerida Tallinna linnapeaks. 2005. aasta kohalike valimiste eel lubasin seda tallinlastele. Hoiatasin juba toona, et sellega läheb aega. Nüüd täidan toonase lubaduse, aga ma kavatsen pidada kinni ka äsjastel Riigikogu valimistel antud lubadusest osaleda kogu Eesti riigi juhtimisel
Maks - maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud: tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks käibemaks tollimaks aktsiisid raskeveokimaks. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult
KANTSLER valitsusametnik ,kes koordineerib ministeerium valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. MAAKOND iidse algupäraga terriotaalne üksus Eestis;tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub. MAAVANEM kõrgeim riigiametnik maakonas,kelle määrab viieks aastaks ametisse valitsus OMAVALITSUSvaldades ja linnades mood.organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus VALLAVÕI LINNAVOLIKOGU esinduskogu,valitakse kohalikel valimistel neljaks aastaks. · Riigikogu on rahva esindus.Tema tähtsaim töö on seaduste vastuvõtmine. · PÕHILISED ülesanded: võtab vastu riigi eelare,kinnitab selle täitmise,valib presidendi,otsustab rahvahääletuse korraldamise,kinnitab ja tühistab välislepinguid jne. · RIIGIKOGU JUHATUS: valmistab ette riigikogu täiskogu töönädala päevakorra,määrab alatiste komisjonide liikmed,korraldab riigikogu
Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 koopteeriti ta, lähtudes ametikohast, EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. 1990. aastal valiti Savisaar Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu saadikuks. Ametialane tegevus peale iseseisvumist: 19901992 Eesti Vabariigi peaminister 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige 19921995 Riigikogu aseesimees 12. aprill 10. oktoober 1995 siseminister 19961999 Tallinna Linnavolikogu esimees 20012004 Tallinna linnapea märts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond Eesti Keskerakond. Eestimaa Rahvarinne lõpetas aga 1993. aasta novembris oma tegevuse, sest vastavalt
arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (rahvahääletus 28.06.1992). Kohaliku omavalitsus üksusteks on vald ja linn, mis alluvad kohalikule maavanemale, valda juhib vallavolikogu ja linna linnavolikogu, volikogud panevad ametisse valla- või linna valitsuse (peab aru andma volikogu ees) ja juhi, valitakse 4 aastaks, kuhu võivad kandideerida isikud, kes on elanud koha peal 5 a ja kantud omavalitsus üksuste registrisse, mittekodanikud saavad ainult hääletada, kohalikud maksud on paadimaks, müügimaks, reklaamimaks. Kohalik omavalitsus korraldab sotsiaal abi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, ja kohalik asutuste ülalpidamist.
Maksud Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise
* 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja * 19881989 Juhtimisssteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbroo "Mainor" teadusdirektor * 19891990 Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe asetitja, Plaanikomitee esimees * 1990 Eesti NSV majandusminister * 19901992 peaminister * 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige * 19921995 Riigikogu aseesimees * 12. aprill 1995 10. oktoober 1995 siseminister * 1996 - 1999 Tallinna Linnavolikogu esimees * 20012004 Tallinna linnapea * mrts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees * 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister * 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Hinnangud Savisaarest rkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist ks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on
PRESIDENDI ÜLESANDED PÕHISEDUSEGA · annab välja riiklikke autasusid · esindab Eesti Vabariiki · määrab peaministri kandidaadi · on riigikaitse kõrgeim juht · nimetab ja vabastab ametist valitsuse liikmeid · kuulutab välja või jätab välja kuulutamata seadusi · kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised · esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelistes suhetes KOHALIKU OMAVALITSUSE TOIMIMINE Valda juhib volikogu , linna juhib linnavolikogu. Volikogu paneb ametisse nii valla- või linnavalitsuse, kui selle juhi ( vallavanem , linnapea ). Valla-või linnavalitsus peab aru andma volikogule, mis valitakse iga 3 aasta tagant. Valimistele võivad kandideerida kohalikud, kes on elanud seal 5 aastat. KOHTU SKEEM I ASTE maa-, linna- ja halduskohtud apellatsioonikaebus II ASTE Ringkonnakohus kassatsioonikaebus III ASTE Riigikohus KOHALIKUD OMAVALITSUSED VALLAD JA LINNAD Peamised ülesanded :
Tallinna linnavalitsuse tegevuse põhijooned viimasel veerandsajangul. Kommunaalpoliitika tulemused avalduvad vaid pikemate ajaväldete järele, mil siis on võimalik hinnata ka senist poliitikat, taotletud sihtjooni ja leida kriteeriumi tuleviku tegevuskava põhijoonte äramääramiseks. Esimene Tallinna linnavolikogu, kus olid enamus eestlased astus kokku 26 aastat tagasi 5 jaanuaril. Jättes kõrvale selle sündmuse hinnangu rahvuslikult, siis võib piirduda vaid selle vaatlemisega kommunaalpoliitiliselt seisukohalt. Võib tunnustada, et saavutatud võit ja sellest äraoleneva töö tulemuste tähtsus kommunaalpoliitilisest seisukohast on võrdne ja vääriline rahvuslikule tähtsusele.Sellle võiduga pandi alus uuele edumeelsele ja
Ta suhtles enam õigeusu vaimulike ja eesti isamaalastega, kes tundsid poolehoidu vene kultuurile. Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli. Noor advokaat hakkas Tallinnas tööle eraadvokaadina. Kolme aasta möödudes sai temast vandeadvokaat. Elutee Aastal 1895 suri Jaan Poska ema. Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga. Aastal 1904 valiti Jaan Poska linnavolinikuks. 1905. aastal oli Jaan Poska linnavolikogu juhataja. Sel perioodil laienes rahvahulkade poliitiline ärkamine. Avaliku arvamuse ainsaks keskuseks olid omavalitsused. Seepärast tuli linnavolikogu päevakorda ka poliitilisi küsimusi, mida algatas tihti Poska. 19131917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. Ta seadis linnaametisse uue, täpse töökorralduse. Igaüks vastutas ise oma töö eest. Imekspandav oli Poska mälu oma tööde suhtes. Ametnikega oli ta nõudlik, kuid õiglane
Maksud ... on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib olla maks ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks. Nt loodussäästliku tarbimise propageerimine. Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks:
7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks. Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku karjääri lõppu , ei ole Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud. Pärast mõnekuust eemalolekut naasis Edgar Savisaar poliitikasse. Aastatel 19961999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit. 1999. aastal kirjutas Edgar Savisaar raamatu "Usun Eestisse". See on kirjutatud üldistusena nendest tähelepanekutest, mida Savisaar kogus iseseisvunud Eesti esimese peaministrina, parlamendisaadikuna ja Keskerakonna esimehena. Raamatus käsitleb ta Eesti poliitikat, majanduselu, keskklassi küsimust ning oleviku ja tulevikuga seotud probleeme. Aastatel 20012004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea. 2003
Peeter I ratsamonument: 1920 7. juulil otsustas Tallinna Linnavolikogu maha võtta Peeter I mälestussammas. Kuju mahavõtmine lükati aga edasi, kuniks selle asemele saab püstitada mõne teise kuju. Linna haridusosakonnale tehti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 1922 10. veebruaril otsustatakse linna haldusosakonna koosolekul Peeter I kuju maha võtta. Otsustati ka Vabadusplatsi planeerimine ette võtta ja sinna Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistav monument rajada. 29. aprilli öösel võeti Peeter I mälestussammas maha.
Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga Türi, Paide Tamsaluga Peterburi ja Venemaa sisekubermangud Läti Tööstusettevõtted Asulate rajamine Avardusid kauba-vahetuse võimalused Transiitveosed Tallinn sisseveosadam Pärnu väljaveosadam Arenes sisekaubandus 1862. aastal 62 000 inimest Sajandi lõpul 181 000 inimest 12 linna Kasvasid alevid ja alevikud Sajandi teisel poolel eestlaste ülekaal Tsunfisundus 1877. aastal Vene linnaseadus Linnavolikogu Linnavalitsus Linnapea Varanduslik tsensus Püüeldi paremale majanduslikule järjele · Haritlased, ametnikud · Teisejärgulised kodanikud · Saksa keel, kombed ja meelsus · Häbeneti oma päritolu · Kadakasakslased Eesti ajalugu I. Muinasajast 19. sajandi lõpuni Wikipedia.org Google.ee Aitäh vastutulelikkuse eest!
Kord aastas makstakse represseeritutele toetust 32 eurot. Rakvere linna elanikeregistrisse kantud sünnitajatele makstakse sünnitoetust 260 eurot. Raske ja sügava puudega täisealiste inimeste ning keskmise, raske ja sügava puudega laste hooldajatele makstakse hooldajatoetust. Sotsiaaltoetuste saamise kriteeriumid ja taotlemise tingimused on reguleeritud vastava toetuse korras. Eraldatud toetus kantakse toetuse saaja või teenuseosutaja arvele. Alus Rakvere Linnavolikogu määrus 17.02.2017 nr 6 Sünnitoetus ja kooli alguse toetus. Ühekordset lapse sünnitoetust 260 eurot ulatuses on õigus saada lapsevanemal, kelle elukohana lapse sünnihetkel on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Rakvere linn. Sünnitoetuse taotleja registreerib lapse sünni ning esitab Rakvere Linnavalitsusele avalduse, milles on ära näidatud lapse ja taotleja nimi, isikukood ja elukoht pangakonto number. Avalduse toetuse saamiseks võib esitada kuue kuu jooksul pärast lapse sündi
Elulugu Sündis Tallinnas Õppis Tallinna 2. Keskkoolis Lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina On töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana 19661976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas On olnud loomeliitude kultuurinõukogu liige, Riigikantselei kultuurikonsultant, Eesti Komitee liige, kultuuri ja haridusminister, Tallinna linnavolikogu liige. 2007 aasta sai ta Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimeheks. Rummo on ema poolt mustlaspäritoluga PaulEerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees On kirjanik Paul Rummo poeg Video ,,Prostituudi laul" http://www.youtube.com/watch?v=hXhRxIjWz5w Filmist ,,Viimne reliikvia" Sõnad kirjutas PaulEerik Rummo Looming
Savisaare algatusel sündis aastal 1991 Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond: Eesti Keskerakond. Aastal 1992 sai Edgar Savisaar riigikogu valimistel 4678 häält, mis oli ühtlasi üks suuremaid häälte arve, sellega pääses ta isikumandaadiga Riigikogu koosseisu ning valiti Riigikogu aseesimeheks. Selles ametis oli ta kuni 1995. aastani. Aastatel 1996-1999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit. Aastatel 2001-2004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea. 2003. aastal oli Savisaarel infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks pisut taandus. Savisaar valiti 2007. aasta Riigikogu valimistel XI Riigikogusse. Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta ei lähe mingil juhul Jüri Ratase asemele Tallinna linnapeaks, kuid siiski tegi ta seda. 5 Ametikohad
Vastuolud nii venelaste kui võitlusel baltisakslastega. Tunnistati klassivastuolusid. Rõhutati rahvuse ühtsust, eitati Otsiti sidet Vene demokraatlike klassivastuolusid. Venemaast taheti teha jõududega. parlamentaarset monarhiat. Hoiduti otseselt poliitikasse sekkumast. Erinevustest hoolimata mõlemad suunad kaitsesid eesti rahvuslikke huve! Eestlaste tähtsus poliitikas kasvas: · 1901 Valga linnavolikogu valimistel võitis eesti + läti blokk · 1904 Tallinna linnavolikogu valimistel võitis eesti + vene blokk, K. Päts sai aselinnapeaks. 1906 sai V. Lender Tallinna linnapeaks. K. Pätsist ja tema mõttekaaslastest palju radikaalsemad olid sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraatlikud ideed jõudsid Eestisse 19. sajandi lõpul. Esialgu levisid need intelligentsi, üliõpilaste hulgas. Väljasaadetud vene töölised (nt. M. Kalinin) levitasid neid ka tööliste seas. 20
Välja heidetud advokatuurist; Pankrotivõlgnik. Kohtunik ei või töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi teda segada oma kohustsuste täitmist. Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult. Ta peab ka hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Ta peab end pidevalt arendama ning osale koolitsustel. Kohtunik ei või olla näieks: Erakonna liige; Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige. Rahvakohtunikud Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes elab Eestis, oskab väga hästi eesti keelt ja on kõlbeliste omadustega. Tema eesmärgiks on esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist. Rahvakohtnik nimetatakse neljaks aastaks. Rahvakohtunikuks ei või nimetada näiteks isikut, kes on: Süüdimõistetud kuriteo eest; Pankrotivõlgnik; Tervise tõttu sobimatu.
Rakvere Rakvere Rakvere on linn alates 12. juunist 1302. Rakvere pindala on 10,64 km². Rakvere lipp Rakvere vapp Rahvastik Rakveres elab 15 264 inimest. u. 85% elanikest on eestlased. u. 10% elanikest on venelased. u. 5% elanikest on muud rahvad. Juhtimine ja haldus Rakvere linnapea on Toomas Varek. Rakvere linnavolikogu esimees on Mihkel Juhkami. Rakveres on 19 linnaosa. Kliima Rakvere paikneb Eesti tingimustes kontinentaalse ja merelis kliima mõjupiirkonnas. Keskmine õhutemperatuur aastas on 4,5 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 750mm ja lumikatte keskmine paksus on 30-40 cm. Loodus Rakvere asub Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjajalamil, 20 km kaugusel Soome lahest. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala. Rakvere linna läbib Soolikaoja. Metsapealinn 2012. Haridus
(...) «Arusaamatu on end nimetada merelinnaks, kui mereleminekuks vajaliku aluse omamine on maksustatud.»7 Riigikogu võttis 23. septembril 2010 vastu kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse, millega kaotati kohalike maksude seast paadimaks. Nii ei jäänud ka Tallinnal muud üle, kui paadimaksu määrus kehtetuks tunnistada.8 Seadus jõustus 1.jaanuaril.2012.a. 5 Tallinn ei pea paadimaksuna kogutud raha tagasi maksma (www.delfi.ee) 6 Tallinna linnavolikogu kaotas paadimaksu (www.tallinncity.postimees.ee) 7 Vapper: paadimaks ei ole end õigustanud (www.tallincity.postimees.ee) 8 Tallinna linnavolikogu kaotas paadimaksu (www.tallinncity.postimees.ee) 4 3. Mootorsõidukimaks 3.1. Üldiseloomustus Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad või
edutamise väljavaated. TARTU: Tartumaal on 22 omavalitsusüksust, neist 3 linna ja 19 valda. Ühe omavalitsusüksuse elanike arv ulatub 97 inimesest Piirissaare vallas kuni enam kui saja tuhande inimeseni Tartu linnas. Tartu linn on maakonna administratiivne keskus, kus elab peaaegu 68 % maakonna rahvastikust. Tõmbekeskuseks on Tartu linn kogu LõunaEestile. Peale Tartu linna on maakonnas 2 väiksemat linna (Elva ja Kallaste), 22 alevikku ja 304 küla. Tartu omavalitsusorganiteks on linnavolikogu kui esinduskogu ja linnavalitsus kui volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Tartu linnavolikogu valimised toimusid 16. oktoobril 2005. Volikogu on 49liikmeline ja valitakse neljaks aastaks. Linnavalitsuses on kuus liiget, kes on vastutavad erinevate osakondade töö üle. Linnapea Urmas Kruuse ülesandeks on juhtida Avalike suhete ja linnakantselei osakonda. Karin Jaanson juhid rahandus ja ettevõtluse osakonda. Jüri Sasi juhib haridus ja kultuuriosakonda.
Sadultorniga, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi järgi Nunnatorni ja Saunatorni vahelisse linnamüüri teravatipuline Nunna värav, mille mõlemal pool olid jalakäijate jaoks eraldi avad. Aastatel 1958- 1960 ehitati torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale puidust kaitsekäiku. 2007. aastal tunnistas Tallinna Linnavolikogu Nunnatorni, Saunatorni ja Kuldjala torni peremehetuks ning määras, et linnamüüritornide eest hakkab hoolt kandma Tallinna kultuuriväärtuste amet. 1902. aastal insener Arthur von Hoyningen-Huene poolt kavandatud ja valminud negooti stiilis hoones, aadressil Suur-Kloostri 11a asub nüüd Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna kunstipedagoogika, muinsuskaitse ja restaureerimise, rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia ning Kunstiteaduste Instituut. 1. novembrist
Rakvere Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene Rakovor) on Lääne-Viru maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa. Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel.
sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis POLIITIKUKARJÄÄR 1996.1999. aastal oli ta Tallinna Linnavolikogu liige, 1999. aastal valiti ta Riigikokku (Keskerakond). 2003. aastal lahkus ta Keskerakonnast ja oli Tallinna Linnavolikogus Rahvaliidu saadikurühma liige ja lastekaitsekomisjoni esimees. Hiljem oli ta volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees. Ta valiti XI Riigikogu liikmeks, kuid loobus sellest kohast, et töötada Tallinna Linnavolikogus. 5. aprillil 2007 võttis SDE fraktsioon ta uuesti liikmeks. TUNNUSTUSED Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk (2001)
otsustamise ja korraldamise õigus. Eestis on kohaliku omavalitsuse üksusteks vald ja linn. Hetkel on Eesti Vabariigis 31 omavalitsuslikku linna ja 193 valda ning 15 maakonda. Kohaliku omavalitsuse põhiülesanneteks on sotsiaalabi korraldamine linnas või vallas, korraldab vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust. Samuti korraldab ka lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide ja teiste tähtsate asutuste tegevust. Valla- või linnavolikogu on esinduskogu, mis tegutseb talle seadusega antud volitsuste piires. Ta paneb ametisse kohaliku valitsuse ehk valla- või linnavalitsuse ja selle juhi (vallavanema või linnapea). Volikogu ise aga valitakse iga nelja aasta tagant. Seda teeb kohalik rahvas need on inimesed, kes on kantud omavalitsusüksuse registrisse. Eesti seaduste kohaselt saavad valida ka mittekodanikud, kuid mitte kandideerida. Volikogu tähtsamad ülesanded on valla
Aleksander Teetsov, kes on "Endla" Seltsi palgal sinna kogemusi hankima saadetud - temast saab Endla teatri palgaline näitejuht. Avanäidendi saamiseks kontakteerutakse August Kitzbergiga, kes loovutab oma vastvalminud "Libahundi". Pärnu Raekoda Pärnu ajalooline raekoja hoone koosneb kahest osast - Uue tänava äärne klassistsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoone, ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest - linnavolikogu saalist 1813. aastal kaupmees P. R. Harder suri, ning hoone pandi selle ehitamisel tekkinud võlgade tõttu müüki. Keisri käsul osteti hoone 1819. aastal 24100 rubla eest Pärnu komandandi majaks. Peale Pärnu kindluse likvideerimist 1835. aastal anti linnale üle ka komandandi maja. Raad määras selle raekojaks, foogtikohtu istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Viimane asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones. Raad asus majja 1839
(nimetatud ka Riia õiguseks). 1.2 Kohalik omavalitsus Narvas. Riigiasutused Narvas Narva linna kohalik omavalitsus see on Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ning juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades seejuures linna arengu iseärasusi.Narva linna omavalitsusorganid on: Linnavolikogu omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Linnavalitsus täidesaatev organ, mis moodustatakse linnavolikogu poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse suhted Narva riigiasutustega 1. Ida-Viru Maavalitsus - Regionaalministri valitsemisalas oleva Ida-Viru Maavalitsuse põhitegevusteks on maakorralduse, maareformi, sotsiaal- ja tervishoiu, hariduse,
· VIII Riigikogu 19951999 · IX Riigikogu 1999 · Eesti Vabariigi peaminister 19992002 · IX Riigikogu 20022003 · X Riigikogu 20032007 · XI Riigikogu 2007, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees · Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2007 Esinduskogud · Eesti Kongress · Eesti Komitee 19901992 · EV Ülemnõukogu 19901992 · Põhiseaduse Assamblee 19911992 · VII, VIII, IX, X Riigikogu · Tallinna Linnavolikogu 1997 Organisatsioonid · PEN Klubi · Eesti Muinsuskaitse Selts · Eesti Üliõpilaste Selts · Rahvuslik Koonderakond Isamaa (esimees aastatel 19921995) · Erakond Isamaaliit (esimees aastatel 19982002) · Kuuba Demokraatia Rahvusvaheline Komitee (International Committee for Democracy in Cuba ) Tunnustused · Riigivapi II klassi teenetemärk · Henrik Visnapuu kirjandusauhind 1997 · Kaitseväe teenetemärk 1998 · Kaitseliidu teeneterist 1999
hariduskeskuse ruumid 260 m2 Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud algselt rahvakunsti kogumisele spetsialiseerunud muuseumiinstitustioon Sinna alla kuuluvad: AdamsonEricu muuseum Kadrioru muuseum Niguliste muuseum Kristjan Raua muuseum Kumu kunstimuuseum Kumu fuajee 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada hoone Kadriorgu. 1993.1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori Hoone ehitust alustati 2002. aastal ja uksed avati 18. veebruaril 2006. Muuseumi uues peahoones, Kumu Kunstimuuseumis, on ulatuslik eesti kunsti püsiväljapanek. Sealt võib leida: Sõjajärgsete aastate kunsti Sotsialistlikku realismi Erinevaid suundumusi rahvuslikus
7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku karjääri lõppu, ei ole Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud. Pärast mõnekuust eemalolekut naasis Edgar Savisaar poliitikasse. Aastatel 1996-1999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit. 1999. aastal kirjutas Edgar Savisaar raamatu "Usun Eestisse". Antud teos on kirjutatud üldistusena nendest tähelepanekutest, mida Savisaar kogus iseseisvunud Eesti esimese peaministrina, parlamendisaadikuna ja Keskerakonna esimehena. Raamatus käsitleb autor Eesti poliitikat, majanduselu, keskklassi küsimust ning oleviku ja tulevikuga seotud probleeme. Aastatel 2001-2004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea. 2003
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike
Valimisaktiivsus Eestis ja Kose vallas Valmisaktiivsus langes eriti järsult pealinnas, kui 2013. käis Tallinnas valimas 64,1% valijaid, siis sel aastal 53,6%. Tallinna kaheksast valimisringkonnast- linnaosadest parima tulemuse tegi Nõmme (62,69%), teise koha tulemuse tegid Pirita linnaosa elanikud (59,54%). Passiivseim oli Kesklinna valijaskond (49,43%). Tallinna linnavolikogu valimisel osalemise võimalus oli 361 509 inimesel. Valimisaktiivsus langes mõned protsendid peaaegu igal pool. Olid siiski mõned erandid. Natuke tõusis valimisaktiivsus Läänemaal, mis on aga peale haldusreformi oluliselt kahanenud. Väike tõus oli ka Jõgevamaal, Lääne- Virumaal, Võrumaal ja Viljandimaal. Kõik tõusud jäid ühe protsendi piiridesse, sellal kui valimisaktiivsuse langused teistes maakondades olid tihti palju suuremad
aastal, mil nad seal kontserdi andsid, vahendab FemaleFirst. Esinemise ajal lõhkusid fännid kristallist kroonlühtreid, kiskusid istmeid põrandalt üles ning purustasid antiikse klaveri. Umbes 50 kontserdikülastajat viidi haiglasse ning rollingutel keelati igaveseks linna külastamine. Nüüd teatas aga Blackpooli linnavalitsus, et bänd on taas linna teretulnud. ,,Me kirjutame bändile, et keeld on maha võetud ja nad on taas meie linna oodatud," teatas linnavolikogu juht Peter Callow. Kasutatud kirjandus: Delfi, Vikipeedia,
Eesti Iseseisvumine (õpik) · Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirondade hulka · 20.saj algus: kohalike mõisnike suve, järkuv venestamine · 1905. aasta sügisel streigid, meeleavaldused linnas; detsembris mõisate rüüstamised ja põletamised (Vene valistsuse karistussalgad surusid maha) · I ms puhkamisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamine > baltisakslasi represseeriti (keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti saksa koolel) · Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud · Ajutine Valitsus nimetas kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. · Toimusid Maapäeva vaöimised (Eesti ajutine Maanõukogu) · 1917 septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse....
Minu eetiline Eesti Vabariik Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Kirjutan siin essees spetsiifilisemalt poliitilisest eetikast. Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsutile ja Tallinna linnaplaneerimisameti juhataja Toomas Õispuule kuulunud ettevõte tegeles lõhkeaine veoga Liibüasse, see pole ju kohe kindlasti eetiline ? Meeste äripartnerid olid Arco Vara asutajad, Arti Arakas ja Richard Tomingas, kes ostsid laeva, mille Vitsuti ja Õispuu firmale välja rentisid vaid 1 krooni eest, mehed oli mõlemad osanikud laevafirmas nimega ,,Eastern Shipping Group".
Maksuliigid: Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks. Riiklik ehk otsene maks- tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisimaks, raskeveokimaks Kohalikud ehk kaudsed otsustab volikogu, müügi-, paadi-, reklaami-, teede ja tänavate sulgemise-, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustus- ja parkimise. Maks-seaduse või seaduse alusel, valla-või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse maksumaksjale ühekordne või perioodiline kohustus. Kehtestatakse sellepärast, et see on riigi sissetulekuallikas.
tema sümpaatia kaldus selgelt enamlaste poole. Kevadel 1917 naasis ta kodumaale koos juhtivate enamlastega läbi Saksamaa nn. plombeeritud eselonis. Tallinnas osales Martna Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei loomisel, kujunedes selle peamiseks teoreetikuks. Ta vailiti ESDTP Keskkomitee liikmeks ja oli tegev partei häälekandja ,,Sotsiaaldemokraat" väljaandmisel. Samuti kuulus ta Maanõukogu ja Tallinna linnavolikogu saadikute hulgas. Esialgu piirdus Martna Eesti autonomiseerimise püüde toetamisega, pidades Eestit iseseisva riikluse jaoks liiga väikseks. Alles 1917. aasta lõpus tema hinnangud muutusid- ta leidis, et enamlik pööre toob kaasa anarhia; selle vältimiseks tuleb kuulutada Eesti iseseisvaks. Nimetatud seisukoht pääses Mihkel Martna mõjul domineerima kogu Eesti sotsiaaldemokraatias. Jaanuaris 1918 suundus Martna Eesti välisdelegatsiooni liikmena taotlema
3. Kõrvalmaantee,mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi-ja tugimaanteedega; 4. Ramp ja ühedustee, mis on liikluse korraldamiseks ja liiklusvoogude kanaliseerimiseks rajatud eri- ja samatasandiliste maanteede ristumisalale; Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. Kohalik tee Kohalik tee on valla-või linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud kohalik maantee, tänav ,jalgtee ja jalgrattatee ning kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee. Eratee Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisajal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal ,juhtudel või erateed kasutada kinnisasja omaniku loata. Metsatee Metsatee on seaduses tähenduses riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee.
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus.
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
sõjaminister, pärast Asutavas Kogus opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont. Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Jaan Poska oli Eesti riigimees. Aastal 1904 valiti Jaan Poska Tallinna linnavolinikuks. 1905. aastast valiti Jaan Poska linnavolikogu juhatajaks. Johan Pitka VR I/1 (19. veebruar 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas surmaaeg ja -koht teadmata, arvatavasti september 1944) oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. See tehtud valik oli õige. Sellest otsusest algas Johan Pitka mere- ja sõjamehetee, mis viis ta Eesti Vabadussõjas kolman- daks meheks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrvale.
Mõisted Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament , rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja , koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vatu koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, saadakse vähemalt 51 häält 101-st kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja ku...
ja vandeadvokaadi abina ning oli Esimese maailmasõja ajal aastatel 19151917 Tartus sõjapõganike organisatsiooni "Põhja Abi" ülemTegutses advokaadina Riias. Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni Tallinnas Vene keisririigi politsei asemel moodustatud Vene Ajutise Valitsuse poolt moodustatud miilitsas valiti Eduard Alver Tallinna miilitsaülema abiks. Mais 1917 valiti Alver Läänemaa maakonna-komissarina Haapsalu linnavolikokku, mis omakorda ta Haapsalu Linnavolikogu esimeheks valis. Alveri ettepanekul otsustas volikogu suure häälteenamusega minna üle eestikeelsel asjaajamisele. Eesti vabadussõjas Alveri ja polkovnik Aleksander Tõnissoni organiseerimisel relvastati 1917. aastal Haapsalus asunud 1. Eesti Polk ja koolitati Läänemaa omakaitset. Ta oli koos Oskar Mamersiga üks kahest ööl vastu 18. veebruari 1918 Vene armee 1. Eesti polgu komandöri, polkovnik Ernst Põdderi poolt
Kirik on ehitatud piiskop Alberti palee alale. 1234. aastal võtsid dominikiinlastest mungad kiriku kabeli eest vastutamise enda kanda ja pühendasid selle Ristija Johannesele. Ühtlasi leidub kirikus mitmeid kunstiteoseid, mis on seotud temaga. Umbes 1330. aastal laiendati seda ning kirik jätkas tegutsemist dominiiklaste kabeli ja vallakirikuna kuni 1523. aastani. Pärast mitmeid rekonstruktsioone sai kirik oma praeguse välimuse umbes 1500. aastal. 1523. aastal konfiskeeris Riia linnavolikogu Jaani kiriku. 1582. aastal omandas Jaani kiriku Läti kogudus, kuid hiljem selgus, et see jäi liiga väikseks nende vajaduste jaoks. 1587-1588 ehitati seda suuremaks ning tehti koht altari jaoks. 18. sajandi jooksul sai kirik palju kannatada, kuid seda ehitati ja parandati taas ümber. 1849. aastal lasi arhitekt J.D.Felsko ehitada torni, mis on püsinud seal siiani. Kirik sai ulatuslikke kahjustusi ka Riia suure tulekahju ajal, kuid siiski suudeti see taastada. 31. mail 1677
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
