Haapsalu, Paide,Rakvere, Narva, hiljem saab linnaks ka Valga. Rootsi võimu ajal ei asutanud ühtegi uut linna. Linna valitsemine Linna valitses raad Raad koosnes linnapeadest ja raehärradest Väikestes linnades raadi ei olnud Rae võimu alla kõisid kohtu- , valitsus-, kiriku- ja kooliasjad. Keskaegne Narva Narva kindlus Narvas kehtestati Rootsi linnaseadus Linna eesotsas seisis linnapea Ivangorod kaotas linnaõigused ja see ühendati Narvaga Päris 17. sajandi lõpul hakati Narvat tugevalt kindlustada Tallinn Tallinnas oild suured privileegid Tallinn oli kõige tähtsam eesti linn Elanike arv kogu aeg tõusis Toompeal oli suur ruumipuudus Tartu Tartu säilitas oma autonoomia Oli tugevasti kannatanud sõdades ¾ oli hävitatud Elanike arv oli vähenenud poole võrra
Selles asemele tuli nüüd kreeka-katoliku õigeusk millesse nüüd hakati uskuma ja tehti usuvahetus. 6. Selgitada (1p) a) Kroonupalat Majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile ja seda juhtis viitsekuberner. b) magasivili- viljavaru millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. 7.Kuidas on mõjutanud Eesti ajalugu Aleksander I ? (1p) Kinnitas talurahvaregulatiivi. Vabastas talurahva. 8. Kuidas muutis Vene linnaseadus linnade juhtimist? (3p) a) Linna hakkasid juhtima valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. b) Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. c) Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. 9. Millised tegurid soodustasid rahvusliku (eesti) haritlaskonna kujunemist? (3p) a) Koolivõrgu kujunemine. b) Rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse, rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks. c) Hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele
taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile Piiratud liikumisvabadus - talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes passi olemasolu korral Valla omavalitsus - moodustasid vallavanem koos abilistega Vene linnaseadus - sellega muudeti senist keskaegset linnavalitsemiskorda Maltseveti liikumine - sihiks rahva päästmine raskest olukorrast usu abil Persoonid Johann Köler - akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik Villem Reiman - kirikuõpetaja ja eesti rahvusliku liikumise juht Jakob Hurt - rahvaluule- ja keeleteadlane ja vaimulik Carl Robert Jakobson - kirjanik ja pedagoog JohannVoldemar Jannsen - koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Mihhail Zinovjev - venemaa sõjaväelane ja riigiteadlane
Pärnu, Valga Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga Türi, Paide Tamsaluga Peterburi ja Venemaa sisekubermangud Läti Tööstusettevõtted Asulate rajamine Avardusid kauba-vahetuse võimalused Transiitveosed Tallinn sisseveosadam Pärnu väljaveosadam Arenes sisekaubandus 1862. aastal 62 000 inimest Sajandi lõpul 181 000 inimest 12 linna Kasvasid alevid ja alevikud Sajandi teisel poolel eestlaste ülekaal Tsunfisundus 1877. aastal Vene linnaseadus Linnavolikogu Linnavalitsus Linnapea Varanduslik tsensus Püüeldi paremale majanduslikule järjele · Haritlased, ametnikud · Teisejärgulised kodanikud · Saksa keel, kombed ja meelsus · Häbeneti oma päritolu · Kadakasakslased Eesti ajalugu I. Muinasajast 19. sajandi lõpuni Wikipedia.org Google.ee Aitäh vastutulelikkuse eest!
Koolireformidel olid ka väga halvad tagajärjed nt. kirjaoskuse taseme langus, venekeelt mitteoskavad õpetajad jäid töötuks, vallandati ärkamisaega pooldanud koolmeistrid. Venestamise käigus viidi läbi ka teisi reforme, nt. kohtusüsteemi ümberkorraldus ning selle muutmine venemaal olevaga sarnaseks, kohtupidamine viidi üle vene keelde, vene keel muutus asjaajamis keeleks kõikides valla- ja linnavalitsustes, valdade ühendamine ning tehti ka uus linnaseadus, mis vähendas tunduvalt valimisõiguslike kodanike hulka. Venestamise käigus kuulutati Tartu põliseks vene linnaks ning nimetati Jurjeviks, samuti nimetati ka ümber Tartu ülikool - Jurjevi ülikooliks, kus õppetegevus hakkas toimuma vene keeles. Venestamise käigus hakati soodustama ka õigeusu levikut mille tarvis ehitati Aleksander Nevski katedraal ning Kuremäe nunnaklooster. Venestamise tugeva surve tagajärjel suleti Eesti Kirjameeste Selts 1893. aastal ning Eestis kehtestati tsensuur
Venestamine Aleksander III - vene keiser alates 1881, venestuse elluviija kreeka-katoliku õigeusu nähti vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja balti erikorra murendamiseks õigeusu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid tõusulainel oli vennateliikumine (vennastekogudus, hernhuutlased) Eeldus: Krimmi sõda 1853-1856 Paljastab impeeriumi nõrkused Administratiivne Baltisakslaste positsiooni nõrgendamiseks Nt linnaseadus 1877 Kultuuriline Vene keele, kultuuri ja õigeusu propaganda Usulise venestamise ilmingud Nevski katedraal
Rahvusliku liikumise etapid I Rahvusliku liikumise algus 1850-1869 1857 Kalevipoeg. 1869 üldlaulupidu. II Periood 1870. aastad 1871 Aleksandrikooli peakomitee asutamine. Tüli Jakobsoni ja Hurda vahel. III 1880. a algus 1880. a J.H Siirdus Peterburgi. 1880. a Jannseni insult. 1881. a Aleksander II suri. 1882. a Jakobson suri. Venestusaeg Ärkamisaja ja 20. sajandi alguse ühiskonna uue tõusuajal. Venestas tsaar Aleksander III. Venestus oli Balti kubermangule rünnak Balti erikorra, saksa keele ja kultuuri vastu. Põhjused Vajadus kaasajastada Venemaa iganenud halduskorda. Rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste hulgas. Vene riigi julgeoleku huvid. Venestuse käik ja venestajad Ettevalmistus faasis tegutseb Balti kubermangudes(1882-1883) Manasseini komisjon(Otsene rünnaks ...
Sahhovski (äärmuslane) Liivimaal M. Zinovjev 1. Haldusreform 1888 · Liivimaal rakendati Venemaa politseikorraldus riikik politsei, kes valdas vene keelt. Kardavoi (politseinik) hakkasid viina muutma, muutusid naeruväärseteks. · 1889 Vene kohtusüsteem (positiivne). Kohtuprotsess avalikuks, tekkivad advokaadid. 2. Talurahva asutuste reform 1889: järelvalve valdada üle. Hakati valdasid liitma (pos.) suuremad ja elujõulisemad vallad 3. 1892 Uus linnaseadus muutus linnakoguduse valimise kord. Nüüd saieesti jõukas mees linnavolikogulaseks saada eestimeelsus. Kulruuriline venestamine: · Kool mõisniku kontrolli alt riigi kontrolli alla · Usuõpetus ja eestikeele õpetus eesti keeles (kõik muu venekeeles) · Paljud rahvakooli õpetajad vallandati keeleoskamatuse pärast õpetajate puudus · Rahvuslikud seltsid suleti · Aleksandrikool avati Vene Keisrinna koolina
1853-1856 Paljastab impeeriumi nõrkused Administratiivne Baltisakslaste positsiooni Aleksander III vene keiser alates 1881, venestuse elluviija nõrgendamiseks Nt linnaseadus 1877 Kultuuriline Vene keele, kultuuri ja õigeusu propaganda USULISE VENESTAMISE ILMINGUD NEVSKI KATEDRAAL
Mida nimetatakse Balti erikorraks? Miks jäi see püsima? Balti erikord Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem. Sellel aitas püsida provintsiaalseadustik, mis seisis õiguste eest. Baltisakslased vastasid osavalt rünnakutele, sest said Saksamaaga hästi läbi ja Saksamaa rünnakut kardeti. Miks seati sisse kindralkuberneri institutsioon töökoht? Millised olid tema töö ülesanded? Keegi pidi esindama kõrgemat võimu valitsuse nimel. Selleks loodi institutsioon kindralkuberner, kelle võimupiirid olid üsna ulatuslikud, esialgu ministrilähedane töökoht. Kubermangude admistratiivparaadi kõrgeim juht, teostas järelvalvet kõigi tsiviil- politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Teda toetas valitsuse kantselei, mille kaudu suheldi...
ii. 1804-keelati talupeogade müük,kinkimine(Liivimaa). iii. 1816, 1817, 1819-pärisorjuse kaotamine(Est,Liivim.,Kuram.) iv. 1849, 1856-õigus talusid osta,üleminek raharendile(Liivim,Eestim,) v. 1866 vallaseadus c. 1863 passiseadus d. 1858 Kreenholmi Manufaktuuri loomine e. 1870 Peterburg-Tallinn-Paldiski raudteeliini avamine f. 1877 Vene linnaseadus g. 1802 Tartu ülikooli taasavamine h. 1806 Tarto maa rahwa Näddali-Leht hakkas ilmuma i. 1821-1823 ja 1825 ilmus Marahwa Näddala-Leht (toimetas O. W. Masing) j. 1848-1849 ajakiri ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (Fr. R. Kreutzwald) k. 1832 ülevenemaaline kirikuseadus l. 1843 ilmus E. Ahrensi eesti keele grammatika, mis võttis aluseks põhja-eesti keskmurde m
2- Mõisa- ja talumaadel võrdne maks. 3- Vabastada Eesti koolid baltisaksa koolivalitsusest. 6. Venestamine Ajaline määratlus. Tea lisaks daatumile ka Vene keisrit, kelle valitsemise ajal venestamine algas.- Venestamine sai alguse 19. Saj teisel poolel. Aleksander II ajal. Põhjused.- Rahvusluse tõus, Balti kubermangudes valitses saksa ülemkiht kultuur,Riigi julgeoleku huvid. Milles venestamispoliitika seisnes? Too näiteid.- Kehtestati uus linnaseadus, kohtusüsteem. Eriti oluliseks peeti parandada õigeusu kiriku seisundit. Sõnasta mõiste venestamine.-Vene keskvalitsuse poliitika ipeeriumi äärealade kindlamaks sidumiseks Venemaaga ning vene keele, kultuuri õigeusu tähtsuse tõstmiseks.
Balti provontsiaalsedustik, I osa avaldati 1845, III osa 1864.-aadlike,linnakodanike ja aimulike seisuslike iguste ning eesõiguste kogu ( Paul I)võeti kasutusele adra ja sillakohtunikud .Kindralkuberner-1808- 1819, oli kubermagude adminstratiivaparaadi kõrgeim juht,teostades järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei.Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kubermangus kõige olulisem-kuberner e. Kubermangu peremees, ta allus ametlikult otse senatile.Kuberneri asetäitjana tegutses viitse e. Asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: Kroonupalat-mida juhtis viitsekuberner oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,mis allus rahandusministeeriumile,esmane ülesanne oli maksude kogumin...
Mis oli venestamise sisuks? Kuidas viidi ellu? Millised olid tagajärjed? · Muuta kultuur, kohtusüsteem, sotsiaalne süsteem ning haridus vene keelseks · Õppetöö hakkas järk-järgult vene keelele üle minema, samuti ka asjaajamiskeel. Kohtusüsteem ühtlustati Venemaa omaga ning sooviti levitada õigeusku eestlaste, lätlaste ning baltisakside seas. · Kui haridus muutus venekeelseks langes ka kirja-kui ka lugemisoskus. 1886.a, kui tehti vene keel ametlikult asjaajamiskeeleks valdades ning linnavalitsuses, siis kaotasid paljud tööd ning valdade arv langes. Tartut nimetati ümber Jurjeviks ning Tartu Ülikooli Jurjevi Ülikool. Välja vahetades baltisaksa ning külalis- professorid hakkas langema kooli tase Linnaseadus Valida said rikkad ja vene keelt kõnelevad. Majandus 20. sajandil · 20. sajandi algul oli Eesti Vene Tsaaririigi kõige arenenum osa nii majanduse, põllumajanduse arengu ja kirjaoskuse järgi. · Eesti majandus oli ...
olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid:rae, raehärrad ja bürgermeistrid. Sajandi teisel poolel olukord muutus:linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid endisekt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. Tsunftiusundus püsis Eesti linnades kuni 1860. aastate lõpuni. 1877. aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele:ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode.
Narva linn kuulus Peterburile Setumaa Pihkvale Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Ajutiselt nõrgendas tsaarivalitsus erikorda 18.saj. lõpus. Kuramaal kujunes Balti erikord siis kui ala oli 1795. aastal ühendatud Venemaaga. Vene avalikkus taotles 1860.a-il Balti erikorra kaotamist. Erikorra vastu astusid välja ka eesti ja läti rahvusliku liikumise tegelased. Balti erikord nõrgenes 1877. aastal ,kui Balti kubermangudes kehtestati Venemaa 1870. aastal linnaseadus. Oluliselt piirasid aadli privileege 1888. aastal politseireform ning 1889. aastal kohtu ja talurahvaasutuste reform. Balti erikorra põhialus aadlikorporatsioonide omavalitsus püsis Veebruari revulutsioonini ja taastati ajutiselt 1918, Saksa okupatsiooni ajal. Baltisakslaste talurahvareformid panid aluse iseseisvate taluperemeeste kihi kujunemisele.Paljud uued sordid ja tehnilised uuendused jõudsid eestlasteni baltisaksa mõisnike kaudu.
Üle Eesti rajati väiksemaid tööstusettevõtteid. Raudteed ja linnastumine 1870 Balti raudtee rajamisega alanud ühendusteede ehitamine jõudis 20.sajandi alguseks sinnamaale, et kõik Eesti linnad olid omavahel raudteega ühendatud. 19.sajandi II poolel leidis aset ka hulgaline linnastumine seoses majanduslike muudatustega, esimest korda kolisid linnadesse ka eestlaste hulgad 1877 Vene linnaseadus kehtestas uue valitsemiskorra linnavalitsus ja linnapea. Erikord ja keskvalitsus Erikorra püsimine Balti provintsiaalseadustik 1845, 1864 kinnistas senist erikorda. 1860.ndatel tekkisid vastuolud Vene avaliku arvamuse vastuseisu ja Eesti alade erikorda kaitsvate baltisakslaste vahel Kubermangude valitsemine Kuberner `peremees' Kubermanguvalitsus igapäevane juhtimine
Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. 7. Reini Liit sinan kuulus 16 Lõuna- ja Lääne-Saksamaa riiki. Viimastes viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju, likvideeriti kloostrid ja loodi riiklike koolide süsteem, milles eriline rõhk pandi gümnaasiumidele. Seoses uue ühenduse tekkimisega kaotas oma tähenduse keskajast pärit Saksa-Rooma keisririik. Pärisorjuse kaotamine. Linnaseadus muutis magistraadid linnakodanike poolt valitavaks, 1811 kaotati tsunftisundus. Kehtivaks tunnistati ilmalik abielu, juutidele anti kodanikuõigused. Berliini ülikool 1810. 8. Erinevalt senisest Saksa liidust oli uus ühendus föderaalriik. Kõrgem võimuorgan (parlament) oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Juhtiv ametiisik oli liidukantsler Bismarck. 9. 29 kubermangu Venemaa Euroopa-osas. Läänes liitusid selel alaga 15 kubermangu, mida
venekeelseks ja venepäraseks. Aleksander 3. baltimaadesse saadeti uued kubernerid. Manaseini revisjon- senator saadeti baltimaade olukorda uurima, revisjoni käigus esitati talle kaebusi ja valitsus kasutas neid venestusreformide läbiviimisel ära. Venestamisaja reformed- koolireform- koolides õpetus vene keeles. 1886- vene keel asjaajamiskeel kõigis valla-, linnavalitsustes. Kohtusõsteem venepäraseks. Uus linnaseadus,. Soodustati õigeusu levikut. Vanavara kogumine- 1888 hurda poolt alustatud rahvaluule kogumine. Sobilik viis patrioolse meelsuse avaldamiseks. Sinimustvalge- eesti üliõpilaste seltsi lipp, mis pühitseti sisse otepääl 1884. vastupanu venestamisele. Karsklusliikumine- tegelesid rahvaharidustööga ja meeelelahutusega. Ehitati seltsimaju. Rahvuslikud eesmärgid. Tartu renessanss- tartu rahvusmeelsed seltskonna liidrid ostsi ära postimehe ja panid peatoimetajaks Jaan tõnissoni, EÜS esimehe
Pärisorjuse Kaotamine: Tsaar Alexander I avaldas survet Eesti- ja Liivimaa rüütelkondadele siinse talurahva olukorra kergendamiseks. 1802 võttis Eesti maapäev vastu I talurahva seaduse ,,Iggaüks" Talupoja õigus vallasvarale, põlise pärdndamiseõiguse(pidi talu korralikult ülal pidama) · Koormiste fikseerimine eramõisates muudeti kohustuslikuks · Mõisnike kodukari õigust piirati · Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus. · Normeeriti teokoormised, viidi vastavusse talu majandusliku kandevõimega, koormisi ei tohtinud tõsta · Keelati talupoegi müüa, vahetada, kinkida · Piirati kodukari õigust · Taluperemeestele ei tohtinud ihunuhtlust anda Eestimaal ja Liivimaal loodi rüütelkonna krediidikassa, et võlga...
Seadus nägi ette ka krundi mõõtmist Talupoegadele jäi arusaamatuks, miks Eestimaa seadust rakendatakse järk- järgult ning see ajendas tõrkumisi ja vastuhakku. Näiteks mahtra sõda 1858 Rahva rahutus avaldus ka prohvet Maltsveti ehk Juhan Leinbergi juhitud usuliikumises Talurahva liikumisvabadust avardas 1863 aasta kehtestatud passiseadus 1865 kaotati mõisnike kodukariõigus 1866 vallakogukonna seadus m´kaotas mõisa võimu talurahva omavalitsuse üle 1877 kehtestatud Vene linnaseadus kaotas seisusliku saksa omavalitsuse. Peterburi rajamine oli ahistanud Tallinna ja Tartu väliskaubandust, Pärnu kaudu kulgev metsa ja lina eksport oli elavam 1830-40 aastail hakati rajama aurujõul töötavaid vabrikuid( Kärdla, Sindi ja Kreenholmi kalevivabrik) Tallinna ehitati 1870 aastail masinatehased, kundasse tsemendivabrik ja avati Peterburi ja Tallinna vaheline raudteeliiklus 1816 ja 1819 a. Talurahva seadused sätestasid vallakoolide asutamise.
masinatööstuse ja toiduainetööstuse osatähtsus; 1870. a ehitati raudtee Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburg; 19. saj esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, teisel poolel aga eestlased; Töökohtadeks olid tsunftid ja gildid, raehärradena, bürgermeistritena. Eestlaste kätte jäid jätkuvalt raskemad ja madalama sissetulekuga ametipostid; Teisel poolel hakkas kehtima Vene linnaseadus, millega muudeti senist keskaegset linnavalitsemiskorda, linnu juhtisid nüüd volikogu ja valitsus, mille rahvas oli valinud. Eesotsas oli linnapea, valitsemine jätkuvalt sakslaste käes; Ehitati maju, avati väikeseid töökodasid ja vürtspoode, kuid samas linnades valitses jätkuvalt saksa keel ja kombed ning olid ka kadakasakslased. 15. Vaimuelu Taasavati TÜ 1802. a, kus olid usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskonnad
Retsensioon M. Lauri raamatule Eesti ala valitsemine 18. sajandil Raamat ,,Eesti ala valitsemine 18. sajandil" annab laialdase ülevaate Eesti ala valitsemisest läbi 18. sajandi. Raamatu sissejuhatus toob esile 18. sajandil mujal Euroopas levinud ideed ja meelestatuse, mis on taustinformatsiooniks mõistmaks Vene valitsejate riigijuhtimise viise ja selle muutumist 18. sajandi jooksul. 18. sajandil domineeris absolutistlik valitsemisvorm. Levisid ideed valgustatud monarhist. Preisi kuningas Friedrich II Suure (1740-1786) öeldu ,,Valitseja on riigi esimene teener" sai valgustatud absolutismi tunnuslauseks (Laur, M 2000, lk 11). Venemaale ja Baltikumi jõudsid valgustusideed hiljem, Katariina II Suure valitsemisajal (1762-1796). Raamatu esimene osa tutvustab Eesti ala valitsemisstruktuuri. Vaatluse all on siinne halduskorraldus, ametnike hierarhia, erinevate struktuuriüksuste omavahelised suhted, sõjaväekorraldus, kohtusüsteem nin...
Balti erikord iseloomustab 200 järgnevat aastat riik riigis kuigi tegemist Eesti- ja liivimaaga vene riigi koosseisus, siis oli tegemist riigiga riigis kohalike aadlike privileegid olid nii tugevalt kaitstud, et vene riik ei saa eriti sekkuda nende tegemistesse Aleksander III ei huvitu nendest privileegidest aluseks 1710 aasta kapitulatsiooniaktid väejuht ütleb, et venemaa tuleb appi lõpetama rootsi türanniat ja tahab laiendada aadlike õigusi vene võim tunnistab aadlike õigusi venemaa lubab aadlike privileegid taastada põhimõtted fikseeritud 1721 uusikaupunki rahuga lepinguga rootsi tunnustab, et mingid alad lähevad vene koosseisu suure eristaatuse allikaks need alad rootsi ja venemaa vastastikune ülepakkumine ulrika eleanora armukiri rootsi kuningavõim oli nõus aadlikele kehtestatud piirangud tühistama ulrika oli nõus tühistama ja loodeti eesti ja lii...
teatrile (esimene etendus 1870) ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Venestamisaeg Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus. 1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 18811894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused. Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.1883
Saksamaa aastatel 1600-1900 Alar Juhkov Saksa valgustus · Saksa valgustajatele ei olnud omane vaenlikkus kiriku vastu · Valgustajad: · Gottfried Wilhelm Leibniz-uus filosoofia · Christian Thomasius-kõlblusfilosoof · Christian von Wolff-ratsionalist · Johann Gottfried von Herder-filosoof Saksa-Rooma keisririik · Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa- Rooma keisririiki · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee...
2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused: 1) Koolides mindi üle venekeelsele õppele 2) Õigeusu pealesurumine 3) Piirati omavalitsuste tegevusvabadust 4) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 5) ametnikud vene rahvusest 6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juhtus head: 1) EÜS’i sinimustvalge lipp - õnnistati sisse 1884 2) uued seltsid/ühingud, nt karsklusseltsid 3) Kirjanduse ja kultuuri areng- ERM 4) 3 rahvarohket laulupidu 5) hoogne majanduse areng 6) “Postimees” 7) Eesti noorte minek ülikoolidesse VENESTAMISEST ISESEISVUSENI 1
1870) ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Venestamine Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus. 1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 18811894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused. Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.1883
§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva oluk...
Tallinna ja Riia kubermangust moodustati Riia asehalduskond, kus kehtestati Vene valitsemiskorraldus Tallinna kubermangu lisandus uue, viienda maakornna ehk kreisina Paldiski Riia kubermangu nüüd üheksast kreisist olid uued Valmiera , Viljandi, Valga ja Võru Rüütelkondade eesõigused üldiselt säilisid , kuid Balti kubermangude aaldikorraldust lähendati Vene omale Maanõunike kollegium kaotati , validi aadlimarssalid Kõik kreisikeskused said linnaõidused 1785 kehtestati Vene linnaseadus, mis andis kodanikuõiguse kõigile vabadele linnaelanikele kes siis valisid linnanõukogu Raad säilis kohtuasutusena Poolitseivõim oli politseimeistril Kaubanduse ja käsitööga tohtisid tegeleda kõik Keised Paul I kaotas 1796 aastal asehalduskorra Algas pärisorjusest vabanemise aeg Enamik baltisaksa mõisaomanikke ei mõistnud agraarreformide vajalikkust ega vajadust muuta oma tootmine majanduslikult tõhusamaks Määrav oli tsaarivalitsuse arusaamine ja püüe reformeerida talurahva
3 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1784 Võru linna asutamine · 1784 puhkesid talurahvarahutused e nn pearaharahutused, kõige tormilisemad sündmused on tuntud Räpina puuaiasõjana · 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus · 1784 pani August von Kotzebue aluse Tallinna asjaarmastajate teatrile · 1785, 21. august kehtestati Baltikumis Venemaa linnaseadus, millega said linnaõiguse kõik vabad linnaelanikud · 1786 saadeti laiali maanõunike kolleegiumid · 178890 Vene-Rootsi sõda · 1789 kontrolli tõhustamiseks keelustati väärtusliku kaupade transport maad mööda · 1792 asutati Riias Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsiesteet, mis kolis 1813 Tartusse · 1796 võttis Eestimaa maapäev vastu talurahva kaitseseadused, mis sarnanesid positiivsete määrustega Liivimaal
Retsensioon M. Lauri monograafiale „Eesti ala valitsemine 18. Sajandil“. Mati laur on eesti ajaloolane, kes on kirjutanud peamiselt Liivimaa varauusaega puudutavaid teoseid (Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800, eesti kihelkonnakirikud, Tsaaride aeg Venemaa ajaloost 1917 aastani, Talude päriseksostmine, jne), sammuti on ta paljude kooliõpikute kaasautor ja konsultant (Eesti ajalugu 1,2,4,5 osa, Inimene, ühiskond, kultuur 2 ja 3 osa, Maailma ajalugu 2 osa, Uusaeg 1 ja 2 osa, jne.). Alates 2003a. on Tartu Ülikooli üldajaloo ja uusaja professor. Antud monograafia on kirjutatud doktoritööna. Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna see ajajärk on suhteliselt vähe tähelepanu pälvinud. Monograafiliselt püüab autor pakkuda võimalikult tervilikku pilti eesti ala valitsemisest 18. Sajandil. Selles teoses on püütud anda süstemaatilist ülevaadet Eesti ala valitsemisstruktuurist alates Vene võimu kehtestamisest Baltikumi...
raharendi juurutamine b) tööstuse areng aurumasina kasutuselevõtt,vabrikud,villatöötlemine, Narvast sai tööstuskeskus(Kreenholmi Manufaktuur), masinaja metallitööstus, paberitootmine c) transpordi areng Balti raudtee, kiirem transport, laevaja paadikaubandus, sisekaubanduse areng d) linnastumine linlasi tuli juurde, alevid kasvasid, linnavolikogu valitses linna, Vene linnaseadus 1877. a, tööstuse kasv, sotsiaalne kihistumine 1850. aastatel talude päriseksmüümine Väikepõllumees iseseisev ja ettevõtlik peremees Maatarahvas maata, teenisid mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel, käsitöö alal ja kaubanduses arenes laevandus ja paadikaubandus tihe laevaliiklus ja kauplemine Läti, Soome, Venemaa, Rootsiga salakaubandus asutati merekoole 1864. a rajati merekool Heinastesse Vaimuelu Tartu ülikool taasavati 1802
uppunud u 200 kaubalaeva rootsi ajal sai olulisemaks rootsi riigis tekib idee, et riigil võiks olla 4 pealinn ja valitseja valitseks mõne aja tagant riiki teises pealinnas, narva oleks pidanud olema 1 nendest Tallinn on kurb, et narva sedasi tõuseb sest laevad sõidavad tallinnast mööda kuningavõimu suurem mõju erinevalt tallinnast, sest narvas kehtestatakse rootsi riigi linnaseadus ja valitsemine käib teisiti kui tartus ja tallinnas jne kus veel raad valitseb 1650. aastatel ~3300 elanikku + 1000 elanikku internatsionaalne linn (inglased, sotlased jne) sest väga elav kaubalinn elav salakaubanduskoht (tubakas) Narvas oli olemas isegi börsihoone Tartu sõdades vana-pärnu kõrvalt enim kannatanud keskaegset arhitektuuri sisuliselt alles pole kaubandus suundus teistele radadele, majanduslikult raske aeg
lahendamiseks. Vallavolikogu koosnes vallavanemast ja volimeestest, kellest pooled valiti peremeeste ja rentnike, pooled maameeste hulgast 3 aastaks. Vallavolikogu pädevuses oli talupidamist ja kogukonna maid puudutavate küsimuste otsustamine vallas, vallakassa ja muu vara ning kogukonna asutustega seotud küsimuste lahendamine, maksude jaotamine ja kogumine, vallaametnike palkade määramine jm. 6. Linnavolikogu ja valitsus 1870. Venemaa linnaseadus 1892. linnaseadus Linnavalitsus koosnes linnapeast ja mitmesugustest komisjonidest. Linna ettevõtted (tapamaja, elektrijaam gaasivabrik). Järelevalvet teostas kuberner. Linnavolikogu koosnes linnavalitsusest ja linnapeast. Neid valisid kõik kinnisvaraomanikud. 7. Väeteenistuskomisjon. (1874-1918) 1874 - mindi üle nekrutisüsteemilt üldisele sõjaväekohustusele, moodustati väeteenistuskomisjonid ja sõjaväehobuste jaoskonnad.
Austria kõrval hakkasid kaasa rääkima Saksamaa asjades. 1806 moodustati nende baasil Reini Liit, kuhu kuulus 16 Lõuna- ja Lääne-Saksamaa riiki. Seoses uue ühenduse tekkimisega kaotas oma tähenduse keskajast pärit Saksa-Rooma keisririik. Rahvuslikku vabadusvõitlust valmistasid ette ka suured reformid Preisis, mis viidi läbi värast IV koalitsiooni lüüasaamist Napoleoni keisririigi vastu peetud sõjas 1806. Aastal. Tähtsaim nendest oli pärisorjuse kaotamine 1807 aastal. Linnaseadus (1808) muutis magistraadid linnakodanike poolt valitavaks, 1811 kaotati tsunftisundus. Rahvusliku liikumise üheks juhtivaks keskuseks kujunes 1810. Aastal asutatud Berliini ülikool, kuhu koondusid oma aja eesrindlikud teadlased, kellest mõned olid alustanud avalike loengute pidamist juba enne õppeasutuse ametlikku avamist. Napoleoni sõdade lõppjärgus osalesid sakslased esialgu sõjakäigus Moskvasse. Pärast Suure
· Tihendas Venemaa suhteid Eestiga · kiirendas tööstusettevõtete ja asulate rajamist · suurenes transiitveoste tähtsus · avardusid kaubavahetuse võimalused · kiiresti arenes ka sisekaubandus LINNASTUMINE Linnastumise tõi kaasa tööstuse kiire kasv, sotsiaalne kihistumine ja kaubalis-rahaliste suhete areng. 19. sajandi alguses elasid linnas peamiselt sakslased, hiljem peamiselt eestlased. Tsunftisundus püsis kuni 1860. aastani 1877 Vene linnaseadus juhtimine linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv, kuid õiguslikult olid nad teisejärgulised kodanikud. Kadakasakslane eestlane, kes tahtis näida sakslasena, varjates oma päritolu ÄRKAMISAEG EELDUSED · eestlaste majandusliku jõukuse kasv · eestlaste haridustaseme tõus · eestlaste otsustusõiguse kasv · baltisaksa ja vene haritlaste vaidlused eestlaste rahvusküsimuse ümber
Linnastumine Linnastumise tõid endaga kaasa tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng. 19saj. esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid: rae, raehärrad ja bürgermeistrid. Tsunftisundus püsis Eesti linnades kuni 1860 aastate lõpuni. 1877 aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele: ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud, sest linnavalitsemine jäi veel kindlalt
tänapäeval, kujutasid maakonnad potentsiaalset opositsiooni keskvõimule ja nii jäi see kogu vaikivaks ajastuks. Maakondade likvideerimise taotluse taga ei seisnud seega mitte kohaliku omavalitsuse süsteemi täiustamise ja efektiivsuse tõstmise, vaid poliitilise rivaliteedi kõrvaldamise soov. Juba esimestel iseseisvusaastatel eesmärgiks seatud oma kohaliku omavalitsuse seadusteni jõuti alles paarikümne aastaga. 1937. aastal võeti vastu vallaseadus ning 1938. aastal linnaseadus ja maakonnaseadus. Eelnevalt oli vastu võetud ka uus põhiseadus, mis nägi taas ette kohaliku omavalitsuse teisel tasandil, kuigi tõsi küll -- vastavalt maakonnaseadusele esmatasandi delegeeritud esindajatest. 3. Järeldused 1917 1920 mõjutasid kohalike omavalitsuste arengut elanike aktiivne ja valmisolek uuendada omavalitsussüsteemi. Tuleb siiski tunnistada, et 1920.aasta põhiseadus ei osutunud tegelikkuses
ametnikud. Kuni 1860.aastate lõpuni kehtis Eesti linnades Tsunftisundus. Linnajuhtorganid olid:rad,raehärrad ja bürgermeistrid. Neid valisid Sakslased, kelle käes oli ka juhtipositsioon käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel oli küll linnaelanike seas saavutanud ülekaalu eestlased, kuid neile jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. 1877.aastal hakkas Eestis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemisekorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele: ehitati maju, avati väikeseid töökodasid ja vürtsipoode. 10. Raudteede ehitamine Balti raudtee. Raudteede ehitamise tähtsus
· Avardusid kaubavahetuse võimalused ning suurenes transiitveoste tähtsus. · Tallinn oli oluliseks siseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Pärnust veeti välja lina, puitu ja vilja. Linnastumine: · 1862.a elas linnades 62 000 inimest, sajandi lõpuks juba 181 000 inimest, iga viies oli linlane. · 20.saj alguseks 12 linna. · 19.saj esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased. · 1877.a hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus. · Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. · Ehitati maju, avati töökodasid, vürtspoode. · Linnades valitsesid saksa keel, kombed ja meelsus. VAIMUELU 19. SAJANDIL Tartu Ülikool: · Taasavati 1802.a, kuna Vene alamate õppimine Lääne-Euroopas keelati, vajati Ülikoole juurde. · Neli teaduskonda: Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond ( mis 1850. Jagati kaheks). · Esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti. Kuna ta oli lähedalt tuttav keisriga,
mõisa alluvusest, mis oli kahtlemata tervitatav. Kohtureform- 1889 Põhjalikult korraldati ümber kohtusüsteem ja ühtlustati see Venemaa omadega. Üldjoontes pääses võidule kodanike formaalõihusliku võrdsuse põhimõte, kinnisvaratehingute registreerimiseks loodi kohtute juurde kinnistusjaoskonnad. + hakkavad tööle advokaadid, kohtuprotsess avalik, kaotatakse seisuslikud kohtud Linnareform-1892 Kehtestati uus linnaseadus, mis vähendas tunduvalt hääleõiguslike linnakodanike hulka. Alanud majandusliku tõusu tagajärjel, mis jõukate linnaeestlaste arvu tõusule kaasa aitas, õnnestus eeslastel peagi siiski ka selle seaduse raames sakslaste ülemvõimule tõhusalt vastu hakata. + linnavolikogu e duuma said valida kõik kinnisvaraomanikud - rüütelkond tegutses edasi, kirikul suur roll võimu teostamisel Usureform kõigiti soodustati õigeusu levikut
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaa...
Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel sööginõu ja kortsen läbis kõiki korruseid. Magamistuba kutsuti törnseks. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres ...
maakonnad) KOV süsteemi kõige arvukama osa moodustasid vallad. Vabariigi Presidendi 1938. a otsusega määrati valdadele uued piirid alates 1. aprillist 1939 (senise 365 valla asemel loodi 248 uut valda) Aleviomavalitsus kaotati Eestis 1938. a linnaseadusega. Linnad klassifitseeriti 1938. a linnaseadusega pealinnaks ning esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. 1920. a peale eksisteeris EV-s 11 maakonda. 1937. a kehtestati vallaseadus, 1938. a kehtestati linnaseadus ja maakonnaseadus. KOVi organisatiooniline struktuur Kuni 1932 valiti volikogu 3 aastaks, 1932. a pikendati kõikide KOV volikogude volitusi 4 aastale, 1937/38. a seadustega 5 aastale. Korduvalt pikendati ametisolevate volikogude volituste tähtaega eriseadustega. 1920-33: volikogu moodustas oma volituste tähtajaks valitsuse (vallavanem ja tema abid) kui kollegiaalse täitevorgani. Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust. 1926
Venestamine algas julmalt Aleksander III valitsemisajal (1881-1894). Haldusreformid. 1888.a ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega- riiklik politsei. 1889.a kehtestati Vene kohutsüsteem-kadus seisuslik kohus, kohtuprotsess muutus avalikuks, loodi advokatuur. 1889.a talurahvaasutuse reformiga seati järelvalveks talurahva omavalitsuse tegevuse ja agraarseaduste täitmise üle ametisse talurahvaasjade komissarid-tekkis maksujõuline vald. 1892.a jõustus linnaseadus, mis pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremaid võimalusi saksa ülevõmu murdmiseks. Kuid maapäevale eestlased ei pääsenud, väideti, et eestlased pole piisavalt arenenud selle jaoks. Kõrgematele ametikohtadele määrati sakslaste asemele venelased, kes kohalikke olusid ega keeli ei tundnud. Kultuuriline venestamine Vene keel sai asjaajamiskeeleks riigi-ja linnaomavalitsusasutustes. Toimus koolide venestamine. Tartu linn nimetati Jurjeviks ja ülikool Jurjevi ülikooliks. 19.
Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Lätiga. Tööstuse kiire areng, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid kaasa linnastumise. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevikud. Sajandi teisel poolel olukord muutus: linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nendele jäid raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. 1877. hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus. Linnade juhtimine läks linnavolikogu ja linnavalitsuse kätte, eesotsas oli linnapea. Ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. Tasapisi kasvas ka eestlaste haritlaste ja ametnike arv. Õiguslikult olid eestlased teisejärgulised kodanikud, valitsemine oli sakslaste käes (valitses saksa keel, kombed, meelsus). Kõrgemale jõudnud eestlased püüdsid end näidata sakslastena, nim. kadakasakslasteks. Tööstuslikpööre · tööstuse kasv (põllumajandus vähem)
Linna juhtis raad, kuhu valiti raehärrasid vaid sakste seast. 19. saj. I poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid: rae, raehärrad, bürgermeistrid. 19. saj. II poolel saavutasid eestlased linnades ülekaalu, muutus ka linnade valitsemine, sest anti välja 2 olulist seadust: 1) 1860 tehti lõpp tsunftikorraldusele. 2) 1877 hakkas kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnaseaduse alusel: a) linnade juhtimiseks valiti linnavolikogu ja volikogu omakorda linnavalitsuse; b) linnavalitsuse etteotsa valiti linnapea. c) kehtis varanduslik tsensus. 9. Raudteede ehitamine, nende ehitamise tähtsus. lk 144 1870. a avati Balti raudtee, mis kulges Paldiskist Peterburgi. 20. saj. alguses oli kõigil Eesti linnadel (v.a. Kuressaarel) raudteeühendus. Kuidas mõjutas raudteede rajamine: 1) tööstuse arengut
1. Mis on sotsiaalhol.? Sotsiaalhoolekande Sotsiaalteenus on isiku või Sotsiaalhoolekanne on põhimõteteks on: abi andmise perekonna toimetulekut soodustav Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja kohustus, kui isiku ja perekonna mitterahaline toetus muu abi osutamise või määramisega võimalused toimetulekuks ei ole seotud toimingute süsteem. (KOV, piisavad. 11. Millised on riik) Individuaalne, konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest · Abi osutamisel sotsiaaltoetuste liigid Eestis? rahalistest vahenditest lähtutakse inimese vajadustest ja Eesti sotsiaaltoetuste liigid on: seisundist toimetulekutoetus, matusetoetus, ...
20saj algul 20 linna, suurimateks:Tln, Tartu, Pärnu, Narva, Valga. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete ja raudtee ümber kujunenud alevikud, kuhu koondusid käsitöölased, kaupmehed, töölised ja ametnikud. 19saj Ip linnaelanikeks peamiselt sakslased, kelle käes juhtpositsioonid ja kes valisid ka linna juhtorganid. IIp linnaelanike ülekaal eestlastel-raskemad, viletsama sissetulekuga ametid. 1860ndate lõpuni püsis tsunftisundlus, 1877 Vene linnaseadus, millega keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Juhtimine valimiste teel mood. linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsusele, eesotsas linnapea. Ei kehtinud varanduslik tsensus. Ehitati maju, avati töökodasid, vürtspoode. Kasvas eestlastest haritlaste,ametnike arv. Õigustelt teisejärgulised kodanikud, linnades valitses saksa keel,kombed. Kõrgemale jõudnud eestlased, kes oma päritolu varjasid-kadakasakslased. Vaimuelu:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
