1. Libreto- ooperi kirjanduslik alus. Ooperi teksti osa. 2. Retsitatiiv- Kõne lähedane laul paaril helikõrgusel. 3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub lavakujundus, nagu lavastamata ooper, Koor olulisem kui ooperis, jutlustaja. Võib olla nii ilmalik kui vaimulik. 6. Kantaat- 17. sajandil mis tahes vokaal teos, võis olla ühe või mitme osaline, vokaal või vokaalsümfooniline. Koorile ja/või orkestrile ja/või solistile. 7. Opera seria- tõsine ooper 8. Opera buffa- koomiline ooper 9. Fuuga-Polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud f...
võrdle ooperit ja operetti, Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul eesti esimene balleti etendus - ehk siis vikerlased Libretist- kirjutab ooperi süzee lahti liberoks Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat väljendav laulmine Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Ooperi jagunemine- ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandus(süzee, muusika, näitekunst, kujutatav kunst ja tants. Baleriin- naistantsija balletis. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Koreograaf- balleti lavalise...
Kulunud viis 27. jaanuar oli Vanemuise teatris tutntud muusikal „Ooperifantoom“, mille autoriks on kuulus Andrew Lloyd Webber. Richard Stilgoe ja Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux' romaanil „Le Fantome de l’Opéra“ („Ooperifantoom“). Muusikal, mille esmaettekanne oli Londonis 1986, aga Eesti esietendus alles 2014, amdis mulle palju mõtteainet ja tõstis esile erinevaid tundeid. Muusikal on tõlgitud 14 keelde. 68 eluaastaga on muusikute võsuk Webber pälvinud hulganisti nominatsioone ja ka võitnud kapitäie Oscareid, Kuldgloobuseid, Tonysid ja Grammysid, millest kaks auhinda, Oliver ja Tony, on „Ooperifantoomi“ eest
MUUSIKA Mõisted: · Libreto Ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. · Aaria Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. · Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda
Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5)
Gustav Ernesaks Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Helilooming 4. Tunnustused Sissejuhatus Gustav Ernesaks on kindlasti üks Eesti kuulsamiad heliloojaid, kindlasti oma paljude isamaaliste teoste poolest. Elulugu Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konserva...
aastal - see oli üldse esimene sellelaadne teos eesti muusikas. Sümfooniaorkestriga oli siin ühendatud rokkansambel; esietendusel oli selleks "Fix" koos peaosa laulnud Silvi Vraidiga. Järgmine lavateos "Ohver" (1981, A. Tolstoi jutustuse "Siug" ainetel) on palju tõsisem teos, milles leidub tugev annus groteski. Groteski ja absurdi piiril balansseerib ka ooper "Süda", mis esietendus "Estonias" 1999. aastal ( libreto autoreiks helilooja tütred Kirke ja Maarja Kangro). Palju lopsakat huumorit oli ka 1998. aastal ettekandele tulnud töötluses Karl August Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", millele Kangro omalt poolt lisas groteskse laulumängu "Uku ja Ecu" (Leelo Tungla tekst). Oma töötluses säilitas Kangro Karl August Hermanni laulumängu "Uku ja Vanemuine" (1908) algse teksti ja meloodiad, kuid lisas sellele uue orkestri partituuri täis vaimukusi ja vihjeid
Üks mõõgavendadest tahab naida Lembitu tütart Ainot, kes sellest ettepanekust otsustavalt ära ütleb. Lembitu malevlased kogunevad hiide ohvripeole. Algab lahing, mis lõpeb eestlaste kaotusega. Veelkord püüab Rüütel Ainot sundida, ent viimane otsustab ennem langeda iseenda käe läbi kui saada vaenlase orjaks. Eesti algupärases ooperiloomingus püüdis sõna kaasa rääkida ka K. A. Hermann oma "lauleldusega" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907)."Laulelduse" libreto, mille autoriks on helilooja ise, on äärmiselt nõrga sisemise seosega. Sündmustikku, mis hargneb kord maa peal, kord Uku riigis, kord inimeste keskel, kord jumalate vahel, on raske järjestada mingiks loogiliseks tervikuks. SISU: Salme ja Endel armastavad teineteist. See eie meeldi Sarvikule, ta kaebab Ukule. Uku müristab Sarviku taevast alla. Rahvas laulab Ukule kiitust. Salme ja Endel kohtuvad. Toimuvad nende pulmad. Kiidulauluga Ukule lõpeb "lauleldus".
Eesti ooperid Sten Marten Lahek, Skaidrite Mäesalu, Kaspar Põtter 29. November 2012 Tabasalu Ühisgümnaasium Mari ja Mihkel Helilooja: Gustav Ernesaks Koomiline ooper oli 3 vaatuses, seda orkestreeris Paul Karp. Esitleti esimest korda teatris Vanemiune aastal 1965 28. märtsil. Libretod olid: Ardi Liives, August Sang ja Kersti Merilaas. Tuleaed Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril teatris Estonia. Libreto: Leo Normet Betti Alveri poeemi ainetel Esiettekanne: lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas. Iirise tango: Viivika Vasar (metsosopran), Teater Estonia Sümfooniaorkester, diri...
Operett Kujunemine: Zanr tekkis 19 saj-l Prantsm-l itaalia koomilisest ooperist ning prantsuse vodevillist. On kõne, laulu ja tantsuga meelelahutuslik muu-sikaline näitemäng. Itaalia keeles operetta väike ooper. Prantslane Jacques Offenbach oskas valida prantuse lõbujanulise ja frivoolse publiku jaoks õige tooni oma loomingus. 1858 lavastas ta ,,Orfeus allilmas", millest sai triumf tänu tähtsale tantsule kankaanile, kus kroogi-tud alusseelikutes jalguloopiv tüdrukuteparv sai pr elurõõmu kehastajaks ja jäi tüüpiliseks tantsustiiliks kauaks ajaks. Vastandusid terav ühiskondlik satiir ja jõuline 2-osaline kankaan Prantsm-l. Õrn fantaasiamaailm ja lüüriline 3-osaline valss Viinis Johann Strauss noorema loomingus. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee, mille põhjal libretist kirjutab libreto (laulude ja kõnedialoogide humoorikas tekst). Libreto alusel loob lavas-taja ühtse terviku e lavastuse. 2) muusika ehk helikunst -...
Järgnes ,,West Side Story" New Yorgi agulikampade omavahelisest võitlusest, mis oli suure mõjuga publikule. Euroopasse levis zanr pärast II MS ja saavutas suure populaarsuse. Euroopa muusikalikeskuseks on Londoni linna-osa West End. Ülipopulaarne zanr, mis meelitab nii nooremat kui vanemat kuulajaskonda. Kunstiliigid: 1) süzee kirjandusteos või igapäevaelu kajas-tavad koomilised või tõsised sündmused, ühis-kondlikud sõlmpunktid, mille põhjal libretist kir-jutab libreto. Libreto alusel loob lavastaja üht-se terviku ehk lavastuse. 2) muusika ehk helikunst hetkel moesolevas muusikastiilis ja helikeeles. Kujunemise ajal oli selleks sving (jazz), hiljem pop- ja rockmuusika. 3) tants ja lavaline liikumine, mille loob koreo-graaf. 4) draama kõnedialoogid ja näitlemine 5) kujutav kunst (dekoratsioonid, lavakujun-dus, kostüümid) Koostisosad: 1. Solistid poplauljad, kes esitavad meelde-jäävaid poplaule. Peaosatäitjad peavad oskama väga hästi
Katrin Olhovikov 10. klass 04.02.2007 Johann Strauss ja ,,Nahkhiir" Hiljaaegu käisin vaatamas J. Straussi operetti ,,Nahkhiir". Opereti lavastaja oli Mare Tommingas, orkestrit juhatas Lauri Sirp. Libreto saamislugu oli üsna keerukas. Selle aluseks oli komöödia ,,Vangla", mis oli üsna labane äravahetamisjant. Mõne aja möödudes tegid Offenbachi libretistid sellest komöödia ,,Uusaastapidu". Uuenduseks oli siin pidu teises vaatuses, kus kõik tegelased kohtuvad. Hiljem tegi kirjastaja Gustav Lewi ettepaneku jant ümber töötada opereti libretoks ja pakkuda seda Johann Straussile. Heliloojale meeldis libreto ja ta komponeeris sellele kuue nädalaga muusika
kasutatakse veel tänapäevalgi Pjotr Tšaikovski Vene rahvusliku balletimuusika rajaja Teosed: „Luikede järv“, „Uinuv kaunitar“, „Pähklipureja“ maailma balletiklassika Hingestatult meeldejäävad meloodiad, erksad rütmid Tegeles ka ooperiloominguga „Luikede järv“ Esietendus Moskva Suures Teatris 1877. aastal Maailma enim lavastatud balletietendus üldse Libreto räägib rohkete sümbolite keeles Kujutluste maailm Koreograafia on üks raskemaid ja palju nõudvamaid Muusika algab kauni obeomeloodiaga, mida saatev harf ja viiulite tremolo loovad kujutluspildi värelevast ning habrastest ja graatsilistest luiktütarlastest. Muusika arenedes kasvab ärevus ja algusteema, sedakorda vaskpillide esituses, loob eelaimuse eelseisvatest dramaatilistest sündmustest. Kuulamiseks: Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“
päästmisoopereid. Carl Maria von Weber Lavastaja, pianist, dirigent ja helilooja; Saksa muusikateatri ja romantilise ooperi alusepanija; Isa oli rändteatri trupi direktor. [,,Nõidkütt" (ooper), ,,Euryanthe" (ooper), ,,Oberon" (ooper)] Richard Wagner Kõige vastuolulisem isik muusikaajaloos, eeskujudeks Beethoven, Shakespeare ning Homeros, viis Saksamaal läbi ooperireformi (sõna ja muusika võrdõiguslikuks, terviklikkus, helilooja libreto autor; uued lauljad, lavastajad, dirigendid), kirjutab mütoloogia, ajaloo, vanade legendide põhjal, esimese ooperi 42 tegelast hukkuvad lõpuks. [,,Tristan ja Isolde" (ooper), ,,Lendav hollandlane" [Romantiline ooper] ,,Nibelungide sõrmus" (ooperitetraloogia, ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk"), ,,Parsifal" (ooper), ,,Tännhäuser"
20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 (ilmus vene keeles 2012. aastal Marina Tervoneni tõlkes, kirjastus KPD) "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik ...
A capella ilma saateta Dissonants mitte heakõlaline kooskõla Konsonants heakõlaline kooskõla Dodekafoonia 12 helil põhinev heliseeria Homofoonia 1 juhtiv hääl, teised aatehääled Instrumentaalmuusika muusikainstrumentidele kirjutatud muusika Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled iseseisvad, võrdse tähtsusega Sakraalmuusika kirikumuusika Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Virtuoos-tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja Vokaalmuusika-muusika, mis on kirjutatud hääl(t)ele, seotud lauluga
a. Ust- Ilimskis.Ta on lpetanud Glinka-nimelise riikliku konsrvatooriumi 2004.a. ja 2005.a. jtkas pinguid G:Vishnevskoi juures. 2006.a. augustist ttab edukalt solistina, olles andnud kontserte paljudes linnades. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline Nabucco, populaarsemad on veel Attila, Macbeth, Rigoletto, Luisa Miller, Trubaduur, Maskiball, Aida, Othello. La Traviata libreto phineb testisndinud lool, mille prototpideks on Alexandre Dumas-noorem ja Pariisi kuulus kurtisaan Marie Duplessis. Teose aluseks on Alexandre Dumas noorema romaan Kameeliadaam. Verdit kitis Kameeliadaami s?ee ka tema enda elukigu tttu- prast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. La Traviata peaks thendama `naist kes kaldus krvale` vi `eksinut`. Ooperist on inspireeritud ka ks viimase aja kassahitte Moulin Rouge. Samuti
ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. 1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld. Lavastas ja dirigeeris ise, menu oli väike. 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka libreto. Selles suurejoonelises teoses jäljendab helilooja Prantsuse suurt ooperit. Looming: Teine loominguperiood Teine loominguperiood (18421854) oli niiöelda reformieelne periood. Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 1841. aastal valmis ooper Lendav hollandlane
"Thule mustrid" (2007) keelpillikvartetile "Thule koraalid" (2008) sopransaksofonile ja orelile "Thule visandid" (2008) saksofonikvartetile ja orelile "Helios Helios" (2008) 2 tsellole ja sümfooniaorkestrile Enamasti on nende teostes tähtsal kohal eesti rahvaviis ja mütoloogilised alltekstid. Kõrvitsa poeetiline väljenduslaad saavutas suure väljendusjõu tema kammerooperites: "Mu luiged, mu mõtted" (2005, Maarja Kangro libreto Marie Heibergi järgi) tõusev joon nii muusikas kui libretos (libreto on põimitud erinevatest luule ja proosatekstidest kasvava jõulisuse ja helguse järgi). Laval on kaks Mariet: päris Marie (poetess) ja see, kellena ta end näha tahab. Lõpuks nad sulavad ühte. Lugu valguse ja tõeihast, kuid ka lahkumisest harjumuspärasest reaalsusest minnakse ära uude, halliutsinatoorsesse.
Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. Click to edit Master text styles Second level Third level · 1836 sai Fourth Wagner level valmis koomilise ooperi Fifth level Armastuse keeld (William Shakespeare'i komöödia järgi) · 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka libreto. Click to edit Master text styles Second level Third level Teine loominguperiood(1842-1854) Fourth level Fifth level Teine loominguperiood oli nii-öelda reformieelne periood. Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
töid, kiriku sonaate jm. LOOMING: Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli ja mille lõpetas tema õpilane Franz Süssmayr. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega. Siiski oli Mozart eelkõige ooperihelilooja, kuigi tema ooperi looming langeb kokku Gluck'I ooperireformide toimumise ajaga need teda eriti ei mõjutanud tema ooperites oli esiplaanil muusika, libreto pidi seda vaid toetama. Mozarti kõik tähtsamad ooperid sündisid tema elu lõpupoole Viinis. Mozarti esimene Viini ooper oli "Haaremirööv" (1782) mis oli ühtlasi esimene tuntuim singspiel. Libreto oli saksakeelne ja sisuks armastus. Järgmine suurooper "Figaro pulm" oli tähtsaim teos OB stiilis, libreto kirjutas sellele klassikalise ajastu kuulsaim libretist Lorenzo da Ponte kirjanik Beaumarchais'e samanimelise komöödia järgi.
Ooper Kujunemine: 1600 aastal esimene ooper"Euridyte". Kunstiliigid: 1.Kirjandus-sõnaline algmaterjal 2.Muusika 3.Kujutav kunst-lava,taust ja kardinad 4.Näitekunst 5.Moekunst+grimm 6.Tants Koostiosad: 1.Süzee-sisu 2.Libreto-Ooperi täpne tekst,mille loob libertist 3.Lavastaja 4.Avamäng 5.Vaatus(1-4) 6.Lauljad 7.Aaria 8.Retsentatiiv 9.Ansambel 10.Foor 11.Orkester+dirigent
komponente , muuhulgas ka libretot. Näiteks , balleti teadlane V.Gajevski , on libretot nimetanud seejuures spetsiifilise balletimõtetuse etalooniks. Tsaikovski kannatas väga etenduse ebaedu tõttu. Libreto esimene variant oli veider ja nii keerulist süzheed balletis oli väga raske ladusalt ümber jutustada. Peale Tsaikovski surma , aastal 1893 nõudis publik balleti taastamist. Koreograafid Petipa ja Ivanov lasid Tsaikovski vennal Modestil libreto ümber kirjutada. Kuid vanade puudujääkide asemele tekkisid uued. Libreto teine variant oli küll selgem, kuid samas ka primitiivsem. Küünilised kriitikud nimetasid teost ,,kopitanud muinasjutuks". Viiimasel ajal on sagenenud katsed täiustada balleti nii koreograafiliselt kui ka libreto poolt. Näiteks võib tuua Prantsuse koreograafi Petrice Barti lavastuse Berliinis Deutsche Staatsoperis, kus oli oluliselt muudetud kõiki vaatusi peale teise, niinimetatud luigevaatuse,
Mare Tommingase lavastatud operetti ,,Nahkhiir" Tegemist oli tervenisti kolm vaatust pika etendusega. Mulle jättis see lavateos väga hea mulje. Opereti heliloojaks oli Viini tunnustatud klassikute perekonnast pärit Johann Strauss noorem. Tema esimesed operetid ei toonud tol ajal suurt publikumenu, kuid 1874. aastal lavastatud ,,Nahkhiir" saavutas enneolematu läbimurde kogu Euroopas. Libretistideks olid Karl Haffner ja Richard Geneé. Libreto saamislugu oli üldse väga keeruline. Algselt oli ,,Nahkhiire" libreto üks komöödia, mida mängiti Berliini kuninglikus teatrimajas 1851. aastal. Siis kandis teos nime ,,Vangla". Mõne aja pärast sattus see äravahetamisjant Offenbachi libretistide kätte, kes muutsid natuke stsenasariumi ning valmis uus lavateos ,,Uuusaastapidu". Etendust saatis Pariisis suur edu. Seda kuulis Viini teatridirektor ning omandas teose esitamiseks õigused. Stsenaarium anti kirjanik Karl
Viimasel hetkel ilmub metsast eremiit, keda peetakse pühaks ja tema palub Maxile andestust, kuulutades, et Kaspari surm on õiglane taeva karistus pattude eest. Maxile andestatakse, sest ta toimis ebaausalt armastuse pärast. Kui Max aastase katseaja vältel end korralikult üleval peab, võib ta abielluda Agathega. Kogu rahvas kiidab tarka otsust. Ooperi ülesehitus ja muusika Ooperi libreto lõpp läheb lahku kirjanduslikust algallikast, kus mõrsja sai surma ja peigmees hullus. Libreto lõpp näitab aga hea võitu kurja üle ja see igavene muinasjuttude lahendus sobis rohkem rahvuslik-romantismilisele muinasjutuooperile. Libreto mitmesugustele puudustele vaatamata (positiivsete tegelaste passiivsus, olustiku patriarhaalselt idülliline kujutamine ja idealiseerimine) peab hindama seda, et tegelased on peamiselt lihtsad inimesed rahva hulgast
Oit) 1983 "U-R-M-A-S S-I-S-A-S-K " op 1, trio flöödile, oboele (või klarnetile) ja klaverile "Krõll" op 2, sõnalis-muusikaline põimik lastekoorile, solistidele ja klaverile (tekst Ellen Niit) "Sööbik ja Pisik" op 3, minimuusikal (libreto Lemme Krimm) 1984 "Näärioratoorium" op 4 sopranile, bassile, klaverile ja kammerorkestrile Sümfoniett op 5 keelpilliorkestrile "Laul eidest ja taadist" segakoorile (Kalju Kass) 1985 "Kuri kuningatütar" op 6, pereooper (Lemme Krimmi libreto A. Kitzbergi järgi) Sümfoonia nr 1 op 7 "See kauge hääl" segakoorile ja klaverile (D. Vaarandi) 1986 "Neli etüüdi" op 8 segakoorile (Artur Alliksaar) "Kümme kildu" op 9 segakoorile (Hando Runnel) "Plejaadid" op 11, seitse muusikalist momenti klaverile "Tere, hommik" naiskoorile (Fr. R. Kreutzwald) "Tuisk" segakoorile (Juhan Viiding) 1987 "Tähistaeva tsükkel nr 1" ("Põhjataevas") op 10 klaverile "Vaba-armastus" op 12, kantaat tenorile, naiskoorile ja kammerorkestrile (A. Breton)
näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri jälgides lavastust looma. Ta töötab osa täitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi eriilmeliseks.Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga
Ooperi tegevus jaguneb: · pildid, vaatused, stseenid. Libreto on: ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Ooper algab: avamänguga. Ooperi sünnimaa: Itaalia. Esimeseks ooperiks on: J. Peri ,,Daphne" Ajani, mil polnud veel ooperiteatreid, toimusid ooperietendused õukondades. 1637.a. avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassoano Itaalias Veneetsias. * Itaalias hakati nimetama koomilist ooperit opera buffaks. * Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm Igal aastal toimuvad Kuressaares ooperipäevad. Koor etendab ooperilavastustes rahvast. Väga populaarne ooper on G.Bizet' ,,Carmen", mis kuulub tänapäeval pea kõigi ooperiteatrite lavaklassikasse. Intermezzoks nimetatakse instrumentaalset vahemängu ooperi vaatuste vahel.
Regivärss- värsireas 8 silpi ; u 2000 a tagasi Soome lahel tekkinud muusikaline väljendusviis,seotud igapäevase elu ja tööga. Greogoriuse laul- paavst Gregoriuse I Suure poolt ülesse kirjutatud laul, ühehäälne,vaimulik laul Muudatused Rootsi võimu ajal hariduselus- Ülikoole hakati rajama, Tartusse rajati esimene gümnaasium, Tartusse rajati Forseiluse seminar;köstreid hakati nimetama koolimeistriteks Martin Körbergi tegevus- tänu temale toimus esimene laulupüha.Juhatas Saaremaal heatasemelist laulukoori. Vaimulik muusika. Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul I üldlaulupidu- Toimus tartus, 1869aastal juunis. Umbes 900esinejat; isamaalised laulud; Juhid: jakobson,Jansen,Kunileid, ____ Homofoonia- mitmehäälne muusika,kus juhtiv on üks hääl Libreto- ooperitekst Partituur- koondnoodistik Vokaalmuusika-inimhäälele muusika Reekviem-surnute mälestuseks,teos ( koor,orkester,solist) Folkloor- rahvamuusika ehk päri...
Valge Daami osas Anne-Mari Vaas, hiljem Pille Talvar 1991 ,,Valge Daam" Mihkel Tiks, helilooja Urmas Sisask, lavastaja Neeme Kuningas, kunstnik Riina Vanhanen Valge Daami osas Monika Kasonen 1995 ,,Haapsalu legend" Libreto Paul Kilgas, lavastaja Mauri Kuosmanen, muusika Gennadi Taniel, kunstnik Riina Vanhanen Valge Daami osas Monika Kasonen 1998 ,,Taani prints ja Valge Daam" Idee Hardi Volmer, Ott Sandrak, libreto Villu Kangur, Ilmar Trull, lavastaja Hardi Volmer, muusika Roald Jürlau, kunstnik Omar Volmer Valge Daami osas Janne Beeren 8 2001 ,,Legend Haapsalu Valgest Daamist" Libreto Paul Kilgas, Kaarel Kilvet, Juhan Saar, lavastaja Kaarel Kilvet, muusika Peeter Konovalov, kunstnik Silver Vahtre Valge Daami osas Annika Mihkelson 2003 ,,Legend Valgest Daamist" Libreto Andreas W, lavastaja Jarmo Karing, muusika Sen & Max ja ansambel Melotrap, kunstnikud
Walt Disney High School Musical Keskkoolimuusikal See aasta jõudis Eesti Nuku-ja Noorsooteatri lavale välismaal laineid lööv ,,High School Musical" Mingi ime läbi sattus mu kätte võimalus seda päriselt ka näha. Etendus toimus 10. augustil, kell 12:00 päeval Nuku- ja Noorsooteatris, aadressil Lai 1(Tallinn) Libreto David Simpatico Laulud Matthew Gerrard ja Robbie Nevil; Ray Cham; Grag Cham ja Andrew Seeley; Randy Petersen ja Kevin Quinn; Andy Dodd ja Adam Watts; Bryan Louiselle; David N. Lawrence ja Faye Greenberg; Jamie Houston. Muusikaseaded Bryan Louiselle Põhineb Disney kanali originaalfilmil, autor Peter Barsocchini Libreto tõlkija Andres Roosileht Laulusõnade tõlkija Kelli Uustani Lavastaja Andres Dvinjaninov Muusikajuht ja dirigent Kaire Vilgats Kunstnik Riina Degtjarenko Koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits Orkester Georg Otsa nimelise Muusikakooli õpilased Tantsijad Tallinna Ülikooli koreo...
EEVALD AAV Referaat Vändra 2008 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 Elulugu..........................................................................................................4 Looming........................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis ...
Balett „Uinuv kaunitar'' ,,Uinuv kaunitar’’ on Pjotr Tšaikovski ballet, mis on kujunenud Charles Perrault’ muinasjuttude ainetel. See on Marius Petipa ja Ivan Vsevoložski libreto. Maailmaesietendus 15. jaanuaril 1890 Maria teatris, ning esietendus Rahvusooperis Estonia 14. novembril 2014. Mina tahaksin seda vaatama minna. Mulle väga meeldib priimaballeriina tutu, mis on beebirooosa. Tema pead põõritavad keerutused on väga ägedad. Kordebaletti tantsjad olid kõik väga osavad, kõik oli väga hästi ajastatud ja nende kostüümid sobisid lavakujundusega
Nahkhiir Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tegelased: 1. Gabriel von Eisenstein Rosalinde von Eisenstein 2. toatüdruk Adele 3. Ida 4. Alfred Dr. Falke Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb...
Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper Helilooja libreto Carlo Gozzi samanimelise komöödia ainetel Maailmaesietendus 30. detsembril 1921 Auditorium Theatreis. Esietendus Rahvusooper Estonias 28. jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa)
Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Tõlkinud vene keelest B. Ahmadulina, J. Akimi, O.Drizi, M.Borissova, S.Marshaki,E. Moshkovskaja, M.Tsvetajeva jpt. luulet, inglise keelest lasteluulet ja "Hallo, Dolly!" libreto, saksa keelest "Rügemendi tütre" libreto, reaaluste abil armeenia, gruusia, komi, tshehhi, valgevene jm. rahvaste luulet. Auhinnad: 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. . 7. Loovülesanne Küsimused. 1. Kuidas oli Marge Pärna teine nimi? V: Marge Manoff. 2.Mis lõikusel Iisi käis? V: Pimesoole lõikusel. 3
Katuselt Kasar/Uusberg/Tomson Käisin 14.09.2011 vaatamas kaasaegset ooperit ,,Katuselt". Etendus toimus Põhuteatris, see oli ka üks viimaseid etendusi, mis toimus selles hoones enne lammutamist. Ooperi helilooja ja libreto autor oli Jarek Kasar, esinejanimega Chalice. Teine libreto autor ja lavastaja oli Uku Uusberg. Kunstnik oli Jan Tamson. Laval näitlesid ja laulsid Hannaliisa Uusmaa, Jarek Kasar ja Uku Uusberg. Etenduses tegi kaasa ka noorteorkester Reaalmazoor, mida dirigeeris Edmar Tuul. Esitati Jarek Kasari loomingut, mis oli valminud spetsiaalselt selleks projektiks. Muusika oli väga omapärane ja erinev Chalice tavapärasest loomingust. Etendus oli väga eriline ja minu teada pole Eestis varem midagi taolist tehtud. Ooperi läbivaks teemaks oli, et
GIUSEPPE VERDI-itaallane 1813-1901 RICHARD WAGNER-sakslane 1812-1883 Eraviisiline haridus Klassikaliselt väga hea haridus.N:lõpetanud Lieifzigi ülikooli. Varajane andekus Varajane andekus Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Veendunud rahvuslane Venndunud rahvuslane Põhiteosed ooperid 1849 hakati tagakiusama. Kolis sveitsi 1838 esimene oooper Põhiteosed ooperis Itaalia suurooper e. numbriooper 1832 esimene ooper Ooperi reformaator -muusikaline draama(sümfooniline arendus, orkestri Bel canto "La traviata" osatähtsus kasvas,tegelaste juhtmotiiv...
Esimesel avalikul esinemisel oli selline menu, et kontserti aadlike klubi suures saalis korrata tuli." Hiilgava debüüdiga kaasnes esimene tellimus. Krahv Borromeo vajas perekondliku sündmuse tähistamiseks kantaati, mille Verdi vähimagi rahalise hüvituseta valmis kirjutas. Noor komponist lõi ka üksikuid numbreid Lavigna oopereile ning sai lõpuks filharmooniaühingu juhilt ja Filodramaatilise Teatri ("Teatro Filodrammatico") direktorilt Massinilt tellimuse T. SoleraA. Piazza libreto alusel kavandatud "Obertole". Edukas õpinguteaeg jõudis lõpule. Muusikaelu pulbitsevas keskuses omandatud teadmised andsid Verdile palju ning andeka ja tööka õpilasega ülimalt rahul olev Lavigna võis Antonio Barezzile kirjutada: "Teie stipendiaadist saab varsti isamaa au ja uhkus". Kahjuks ei näinud Vincenzo Lavigna oma ennustuse täideminekut. Ta suri 1836. a. Milaanos veedetud aastail oli Verdi kujunemises kahepoolne tähtsus
Kordamisküsimused Avamäng - muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Fuuga - mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos Prelüüd - muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele Nokturn ööpala, mis on täis elamusi Aaria saatega vokaalmuusika zanr Libreto - vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus Polonees ¾ taktimõõdus ballitants Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses Oratoorium - koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Concerto grosso 3-osaline teos orkestrile ja soolopillide grupile Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Polüfoonia mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad Homofoonia - ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Sümfoonia 4-osaline teos sümfooniaorkestrile Keelpillikvartet...
iseloomustada dramaatilise ja tõsise sisuga tekste, millele oodati, et heliloojad kirjutavad muusika. Terminit kasutatakse laialdaselt 18. saj. itaalia ooperi iseloomustamiseks. Hiljem vahetas mõiste välja opera seria. · Dramma in musica Ooperi varane määratlus. · Favola in musica (It. lugu), mõiste, mida kasutati 17. saj. alguses legendaarsete isikute tegevust kujutavate libretode puhul. Üks polulaarsemaid teemasid oli müüt Orpheusest. · Libreto (It. k. väike raamat) ooperile, operetile või mõnele muule suuremale vokaalteosele kirjutatud tekst või tekstiraamat. · Prantsuse avamäng 3.-osaline avamänguvorm. Esimesena võttis selle järjekindlalt kasutusele J. B. Lully. Aeglasele sissejuhatusele järgnes kiire osa ning lõpus kordus lühike aeglane algus. · Itaalia avamäng e. sinfonia Avamängutüüp, mida kasutati 17. saj. lõpul 18. saj. algul. 3. osa: kiire aeglane kiire
o 1948.aastal abiellub Miraga. Endine abikaasa Carolina saadetakse spionaazi süüistusega Komi koonuslaagrisse,kus veeab kaheksa aastat.(1972 aastal pääseb Nenemaalt kodumaale) o Sergei prokofjev sureb Staliniga samal päeva 3.04 1953.aastal ajuverejooksu.Tema surm jääb märkamatuks. o Ta on maetud Novodevitsje kalmistule. Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" "Armastus kolme apelsini vastu" on Sergei Prokofjevi ooper. Ooper on kirjutatud aastal 1919 ja selle libreto põhineb Carlo Gozzi näidendil"Armastus kolme apelsini vastu". Libreto on kohandatud Prokofjevi ja Vera Janacopoulose poolt Gozzi näidendist, mille tõlkis Vsevolod Meyerhold. Absurdne, commedia dell'arte stiilis lugu jutustab noorest printsist, kes on neetud õela nõia poolt. Ta on suremas ravimatusse hüpohondriasse. Et ellu jääda, on ta sunnitud rändama kaugele maale otsima kolme võluapelsini, mille sees on printsessid. Adaptatsioonis on
Retsensioon muusikast Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" 2010 Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper neljas vaatuses proloogiga, loodud helilooja libreto Carlo Gozzi komöödia ,,Armastus kolme apelsini vastu" ainetel. Maailmaesietendus - 30. detsembril 1921 Auditorium Theatre'is. Esietendus Eestis - 28. jaanuaril 2010 Rahvusooper Estonias. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Tegelased
Pähklipureja Üldiselt Pähklipureja on Pjotr Tsaikovski ballett. Libreto on teinud Marius Petipa. On loodud E.T.A Hoffmanni ja Alexandre Dumas muinasjutu järgi. Lavastusmeeskond Koreograaf: Ben Stevenson Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigent: Risto Joost Kunstnik: Tom Boyd Lavastaja: Timoti O´Keefe. Video http://www.youtube.com/watch?v=cyVj5iV0lo&feature=player_embedded Sisukokkuvõte On jõulud, lapsed saavad kingitusi. Ühte kingitust Pähklipurejat ei taha eriti keegi. Üks tüdrukutest astub Pähklipureja kaitseks välja. Tüdruk kandub üle unenäomaailma, seal toimub võitlus, kui hiired tahavad maiustusi ära süüa ja pähklipureja asub võitlusse hiirte vastu ning selgub, et ta oli hoopis nõiutud prints. Siis tüdruk ärkab üles ja igatseb oma pähklipurejaprintsi järele, kuni tulevadki uued külalised ja nende poeg on täpse...
näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri jälgides lavastust looma. Ta töötab osa täitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi eriilmeliseks. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga
akvaariumidest ja öö aroomidest – me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!“ • “Maha Wagner!” • Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie • Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirjade üle: „Kolm pala pirni vormis“, „Bürokraatlik sonatiin“ • Ballett “Paraad” (1917) • Karismaatiline isiksus Kuuiku “Pruutpaar Eiffeli tornis” • Libreto autor Cocteau • Iga helilooja Kuuikust (va Durey) kirjutas osa etenduse muusikast. • Etenduse tõi lavale Rootsi balletitrupp 1921. aastal Champs- Élysées’ teatris. • Peale etenduse ettekannet Kuuik lagunes. Arthur Honegger (1892-1955) • Muusikaharidus Pariisi konservatooriumis • Oratoorium „Kuningas Taavet“ • Kirjutanud 2 ooperit: „Kotkapoeg“, „Antigone“ • 5 sümfooniat Darius Milhaud (1892-1974) • Umbes 450 teost • Balletid „Härg
· ,,Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!" · "Maha Wagner!" · Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie · Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirjade üle: ,,Kolm pala pirni vormis", ,,Bürokraatlik sonatiin" · Ballett "Paraad" (1917) · Karismaatiline isiksus Kuuiku "Pruutpaar Eiffeli tornis" · Libreto autor Cocteau · Iga helilooja Kuuikust (va Durey) kirjutas osa etenduse muusikast. · Etenduse tõi lavale Rootsi balletitrupp 1921. aastal Champs- Élysées' teatris. · Peale etenduse ettekannet Kuuik lagunes. Arthur Honegger (1892-1955) · Muusikaharidus Pariisi konservatooriumis · Oratoorium ,,Kuningas Taavet" · Kirjutanud 2 ooperit: ,,Kotkapoeg", ,,Antigone" · 5 sümfooniat Darius Milhaud (1892-1974) · Umbes 450 teost · Balletid ,,Härg Katusel", ,,Sinine
Avamäng- lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos Barokktrio- barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad 2 meloodiapilli ja basso continuo Basso continuo- katkematu bass, e generaalbass, barokkmuusikas iseloomulik imrovisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Da-Capo- aaria- see koosneb kolmest lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo. Faktuur- helikude, heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele või koorile, pillide saatel Kantor- luterlikes maades linnakooli muusikaõpetaja Kapell- instrumentaalansambel, väike orkester Klavessiin- klaveri eelkäija Klavikord- klaveri eelkäija L...
Aaria ulatuslik soolonumber, saatega vokaalmuusika zanr A cappella vokaalteoste esitamise viis, millel puudub instrumentaalsaade Avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika helitugevuse muutumine Folkloor rahvaluule Gregoriuse laul ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika mittesakraalne muusika Improvisatsioon hetkelooming Instrumentaalmuusika heliteos esitatakse muusikainstrumentidega Interpreet muusikateose esitaja Kammermuusika ühele esitajale loodud muusika Kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos Kontsert ulatuslik mitmeosaline teos ühele ja mitmele soolopillile, orkestrile Koraal kirikulaul Kvartett 4-mängijast koosnev ansambel Kvintett 4-mängijas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
