Liblikalised - sarnased materjalid

liblika, röövik, putuka, admiral, liblikas, liblikad, pääsusaba, nukk, valmik, liblikalised, kidaöölane, mustlaik, suised, soomused, trahheed, põlvkond, kombinatsioon, türi, suguelundid, välisehitus, liblikate toitumine, admiralid, lülijalgsed, selgrootud, vastne, vastsed, maiad, kõdu, kahjurid, toiduainete, kapsaliblikas, riidekoi, aasia
5
... omavahel ühendatud peene varrega Tiivad neli kilejat tiiba; mõnedel liikidel puuduvad Eestiivad suuremad Tagatiivad väiksemad kui esitiivad Muneti tagakeha tipus, ühend. Mürginäärmega Tundlad peas, nende lülide arv kuni seitsekümmend Suised 2te tüüpi haukamis- või libamistüüp Mürgiastel tagakehas, enda kaitsmiseks Pesa nt mesilasel inimese ehit. taru Pere olenevalt liigist(nt mesilased) Hoolitsemine järglaste eest jah (mõned arandid) Eluviis ellu jäämiseks töötada pesa ning toidu kallal Solitaarid Ühiselulised putukad mesilased, sipelgad, herilased, jne Koloonia elavad koloonias (mõned erandid) Isendi ülesanne ...
Märksõnad: mesi, sääsk, nektar, täismoone, koloonia, veri, mesilased, kärbes, ühend, ladina keeles, vahemere, stabilisaator, kohastumised, kehakuju, kiletiivalised
Bioloogia - Põhikool
16 allalaadimist, 0 arvamust
14
... ilmselt üks kõige laiema levikuga putukas kogu maailmas. sugulased Päriskärblaste sugukond on liigirikas ning siia kuulub üsna erineva välimusega kahetiivalisi. Järgnevalt toon mõned näited. Päriskärbse üheks sugulaseks on nt harilik pistekärbes (Stomoxys calcitrans). Väliselt on ta toakärbsega väga sarnane, kuid liigub erinevalt toakärbsest vaid ühel kindlal ajal aastast - suve lõpu poole. Kärbes imeb verd ning võib edasi kanda haigusi. Päriskärblaste hulka kuulub ka tsetsekärbes, kes on tuntud koduloomadele haiguste levitajana. Tsetsekärbse vastne areneb kaua aega emase tagakehas ja nukkub otsekohe pärast sünnitamist. Stomoxys calcitrans Keha põhiosad ja iseärasused Kärbse hallikaspruun keha koosneb kolmest osast: peast, rindmikust ja tagakehast. Pea on liikuv. Peas on lühikesed tundlad ja suured liitsilmad. Suu asem...
Märksõnad: kärbes, toakärbes, valmik, sugukond, kärbsed, kookon, trahheed, nukk, elundid, munad, ämblikud, linnud, vastne, putukas, kahetiivalised, hingamine
- Tartu Ülikool
14 allalaadimist, 0 arvamust
7
... Puhkeolekus panevad tiivad selja peale kokku, alumine osa on tuhmimas värvis ning tänu sellele jääb liblikas märkamatuks. • Arenevad täismoondega: o Muna -> röövik-> nukk - > valmik • Munad munetakse nendele taimedele, millest toituvad nende röövikud. • Röövikud kestuvad mitu korda • Maailmas on teada u 165 000 liiki • Elavad kohtades, kus õitsevad taimed. • N. Admiral, pääsusaba, võrktiib, lapsliblikas, koerliblikas. • Suurimad: linnutiivad – tiiva siruulatus kuni 18 cm. Roll looduses ja inimese elus • Tolmeldavad õistaimi • Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi • Riidekoi rikub inimese riideid. • Toituvad taimedest ja on taimekahjurid. ( röövikud). • Inimeste läheduses elavad: o Leedikud – vastsed arenevad jahusaadustes, hallikad või pruunikad, koovad torujaid võrgendeid toid...
Märksõnad: putuka, mesi, emas, rööv, mesilased, vastsed, liblikad, röövik, munad, siid, kitiinkest, mardikad, kimalased, kärbsed, sipelgad, herilased, sääsed
Bioloogia - Põhikool
15 allalaadimist, 0 arvamust
6
Admiral Admiral (Vanessa atalanta) on liblikas koerlibliklaste sugukonnast. Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab ta...
Märksõnad: liblika, röövik, liblikas, admiral, pääsusaba, valmik, nektar, kevade, lapsuliblikas, munad, liblikad, till, sugukond, admiralid, partner, nukk, putuka
Bioloogia - Keskkool
20 allalaadimist, 0 arvamust
31
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika – uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia – uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia – uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID • Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) • Paljunevad (suguline/mittesuguline) • Reageerivad keskkonna muutustele • Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) • Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne – rakk, milles rakutuum ei ole eristunud...
Märksõnad: kude, rakk, organism, veri, närvisüsteem, veresoon, putuka, käsn, vereringe, vihmauss, rakud, kops, ämblik, peaaju, veekogu, silm, seenigu, kehaehitus
Bioloogia - Põhikool
53 allalaadimist, 2 arvamust
8
... mitmesuguste taimede õitel. Admirali  valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust  septembrini. Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite  külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel.  Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning  veedab talve kaitsva lumevaiba all. Mustlaik-kidaöölane ? Eestiibade värvus on pruun. Tiiva muster on nagu kõigile  öölastele iseloomulik tähniline, laikude ja vöötide kombinatsioon.  Tiiva siruulatus on 35-41 mm. Elupaigaks on niidud,  kultuurmaastikud, metsalagendikud. Mustlaik-kidaöölane on  levinud kõikjal Eestis. Eestis elab u 350 liiki öölasi. Öölased ei  vaja kirevaid värvikombinatsioone, sest valdav enamik neist  lendab ringi pimedal ajal. Päeval saab ennast...
Märksõnad: liblika, röövik, liblikad, admiral, kidaöölane, mustlaik, öölased, kombinatsioon, liblikas, munad, liblikalised, bioloogia, vastsed
Bioloogia - Põhikool
8 allalaadimist, 0 arvamust
14
Liblikad Välisehitus Liblikad on putukad Liblikal on sale karvadega kaetud keha(soojus) Liblikad on 2 paari laiasid tiibasid Liblika tiivad on soomustega kaetud- lendamine ja muster Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikat...
Märksõnad: liblika, liblikad, admiral, röövik, valmik, nukk, liblikas, täismoone, põlvkond, vastne, teine põlvkond, linnud, puuviljad, vahemere, päevaliblikad
Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist, 0 arvamust
8
8.B Klass ? Üks suuremaid putukaliike – 160 000 liiki ? Eestis – 2 200 liiki ? Kuuluvad lülijalgsete seltsi, putukate klassi ? Kehapikkus – paar mm kuni 3 ja enam cm  ? Lüliline keha, kaetud karvade või soomustega ? Liblikatel on peened jalad ja sale keha ? Hästi arenenud tundlad ja liitsilmad ? Imilondiks moondunud suised •Liblikate pea kinnitub kehale peene kaelaga. •Rindmik koosneb kolmest omavahel kokkukasvanud lülist •tagakeha...
Märksõnad: röövik, liblikas, peaaju, seedeelundkond, avatud vereringe, närvisüsteem, põhiosa, trahheed, vereringe, munad, liitsilmad, suised, hämarikuliblikad
Bioloogia - Põhikool
18 allalaadimist, 0 arvamust
5
.................................................5 Üldisemalt koiduliblikast Koiduliblikas on kevadiste päevaliblikate hulgas üks eriilmelisemaid.Liiki võib sageli kohata tee- või metsaserval ning metsasihtidel.Eriti silmatorkavad on isased, kelle tiibade valget ülakülge ilmestavad tipuosas ereoranzid laigud. Emased on märksa tagasihoidlikumalt värvunud- neil on esitiibade tipuosa tumehall. Tagatiibade alakülg on mõlemal valge, roheka kirjaga.Koiduliblikad on aktiivsed ja lendavad üsna hästi. Nad suudavad lennates ületada näiteks jõgesid, tänavaid ja maanteid. Isased suudavad lennata veelgi pikemaid vahemaid. Välimus Koiduliblikas on väike liblikas, mil...
Märksõnad: liblikas, koiduliblikas, röövik, lill, mets, nukk, munad, aasia, liblikad, tallin, sugukond, liblikalised, hõimkond, lülijalgsed, andrew, haruldane
3 allalaadimist, 1 arvamus
2
...is austuse Trooja sõjas muu hulgas ka arstina tegutsedes. Pole teada, et pääsusabasid oleks mingilgi moel mõnel meditsiinilisel otstarbel kasutatud. Seetõttu on tõenäoline, et kui Linne liikidele nimesid andis, oli tema eesmärgiks mitte müütide abil pääsusabasid iseloomustada, vaid vastupidi, ilusa liblika abil mütoloogilist kangelast tunnustada. Tunnused: Kergesti äratuntavad, suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel iseloomulikud kannused, “sabad,” mis on liblikale ka nime andnud, ja punased täpid. Röövikud helerohelised, mustade vöötide ja punakas-oranzide täppidega. Mõõtmed: Eesti suurim päevaliblikas, tiibade siruulatus 65-95 mm. Emased on isastest suuremad. Röövikud kasvavad 50 mm pikkuseks. Elupaik ja levik: Kui välja arvata põhjapoolsed lumekõrbed ja lõunapoolt algav lähistroopika, siis katab pääsusaba levila ühtlase laia vööna kogu p...
Märksõnad: pääsusaba, liblika, röövik, liblikas, toidutaim, ladina keeles, vene keeles, põlvkond, teine põlvkond, häda, vahemere, munad, liblikad, carl linne
Bioloogia - Põhikool
4 allalaadimist, 0 arvamust
5
Admiral Tutvustuseks Nimetus „admiral” tekkis prantsuse keelest väljendist „admirable”, mis tähendab „imetlusväärne”. Inglased aga kutsuvad admirale mõnikord „aldermaniks” (raehärra). Kauni värvusega admiral on päevaliblikas. Kindlasti on ta üks suurimaid ja värvikamaid põhjapoolkera parasvöötmes elutsevaid liblikaid. Elu iga on umbes 10 kuud. Tiivaulatus 55- 64 mm, punased ristivöödid ja valged tähnid mustal taustal. Eesjalad on lühikesed ning harjataolised. Liblikas kõnnib kahe tagumise paari abil. Paljunevad kevadeti ja nende munade arv on kuni 100 muna. Munad arenevad 2 – 7 päeva ja sellest järgnev etapp on rööviku areng 2 – 3 nädalat. Admiral kuulub koerliblikate sugukonda, neid esineb kogu maailmas, alates Assooridest ja Kanaari saartest läbi Aafrika põhjaosa ja Euroopa kuni Väike-Aasia ning Iraanini. Põhja-Ameerikas ulatub lev...
Märksõnad: admiral, liblikas, nektar, röövik, liblikad, munad, admiralid, päevapaabusilm, põlvkond, nõgeseliblikas, nukk, maitsmiselund, koerliblikas, vahemere
Bioloogia - Põhikool
5 allalaadimist, 0 arvamust
5
Liblikad ? Liblikad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda ja putukate klassi. ? Liblikaid on maailmas teada üle 150 000 liiki. ? Eestis ligi 2000 liiki. ? Liblikad on olulised taimede tolmeldajad. ? Liblikatel on liitsilmad. ? Liblikad on taimetoidulised. ? Toituvad imilondi abil. ? Leidub hulk liblikaid, kelle valmikud ei toitu. ? Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. ? Jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nektari maitset. ? Lõhna tunnevad tundlatega. ?...
Märksõnad: liblikad, valmik, nukk, röövik, gert, erki
Bioloogia - Põhikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
2
Lülijalgsed Lülijalgsete loomarühm on loomadest kõige arvukam - neid on üle miljoni liigi. Lülijalgsete hulka kuuluvad vähid, putukad ja ämblikud. Lülijalgsete loomade ühine tunnus on lüliliste jalgade olemasolu. Lülijalgsete keha katab tugev kate, mis on kehale väljastpoolt toeks ja kaitseks. Veekogudes elavad lülijalgsetest loomadest peamiselt vähid. Nad hingavad lõpuste abil. Vaid mõned üksikud liigid, nagu kakandid, elavad niisketes paikades maismaal, kuid hingavad siiski lõpustega. Meie veekogudes elavad tillukesed planktoniloomad, ...
Märksõnad: liblika, kate, röövik, putuka, valmik, nukk, liblikas, liblikad, õhutemperatuur, vähid, soomused, vastne, närvisüsteem, vereringe, munad, trahheed
Bioloogia - Põhikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
9
...............4 1.1. Areng...........................................................................................4 1.2. Toitumine.....................................................................................4 1.3. Levik............................................................................................4 1.4. Sise- ja välisehitus.......................................................................5 2. Pääsusaba........................................................................................6 2.1. Paljunemine................................................................................6 2.2. Toitumine....................................................................................6 2.3. Keskkond....................................................................................7 2.4. Enese...
Märksõnad: liblika, röövik, pääsusaba, rööviku, valmik, putuka, liblikas, nukk, aineid, munad, välisehitus, till, liblikad, liblikalised, suised, kevade, veri
Bioloogia - Põhikool
5 allalaadimist, 0 arvamust
16
LIBLIKAD Lepidoptera 8b klass 2005 Sisukord Tunnused Välisehitus Siseehitus Toitumine Paljunemine Liigitamine Faktid Pildid Tunnused • Keha kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust • Suudavad lennata ka siis kui õhutemperatuur on alla 0 kraadi • Hingavad trahheedega • Kirevad tiivad Välisehitus • Kaks paari soomustega kaetud tiibu • Peened jalad • Kolmest tugevasti kokku kasvanud lülist koosnev rindmik • Silindr...
Märksõnad: liblikad, siseehitus, liigitamine, välisehitus, munad, röövik, nukk, vastne, valmik, päevaliblikad, õhutemperatuur, lepidoptera, peaaju, närvisüsteem
Bioloogia - Põhikool
25 allalaadimist, 0 arvamust
3
...rvenõgesel. Luhatäpik • Luhatäpiku tiibade siruulatus on 34–42 mm. Tiivad on kuldkollased musta mustriga. Kummalgi tiival on must serv valge äärega. Serva ääres on kaks mustade täppide rivi. Servast kaugemal on mustad laigud märksa suuremad. Tiibade alakülg on helekollane, vahel pruun. Tagatiibade allküljel on lühikesed lillad ja valged triibud. • Eestis ja Kesk-Euroopas on luhatäpik üsna sage liblikas. • Ta lendab juuni keskelt juuli lõpuni, eriti soistel ja niisketel niitudel ning metsaveertes. • Röövikud toituvad vaarika ja angervaksa, samuti ürt-punanupu, kibuvitsa ja kahkjaspunase sõrmkäpa lehtedel. Päevapaabusilm • Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 40–55 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist ...
Märksõnad: admiral, liblikas, röövik, päevapaabusilm, luhatäpik, nõgeseliblikas, koerliblikas, admiralid, maiad, liblikad, rivi, laigud, põhitoon
Bioloogia - Põhikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
10
...atavad väikesed õrnad soomused ? Soomused on väga haprad ? Liblika tiibu ei tohi käega katsuda ega liblikat kätte võtta, sest inimese nahk on veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad ? Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad ? Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine ? Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine ? Arenevad täismoondega ? Nad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Liblikakujulist vastset nimetatakse röövikuks. Vastsed kasvavad kuid nende välimus oluliselt ei muutu. Röövikust areneb nukk, nukust areneb liblikas Kasu Kahju ? Taimede ? Liblika röövikud on tolmeldaja...
Märksõnad: liblika, liblikad, soomused, liblikas, hämarikuliblikad, päevaliblikad, vastsed, munad, leedikud, nukk, inimese nahk, kätlin, koerliblikas
Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist, 0 arvamust
2
Lühijutt lapsuliblikast. kasutasin seda ise ettekandeks.
Märksõnad: liblika, röövik, liblikad, liblikas, nektar, valmik, lapsuliblikas, kaelaga, liitsilmad, liblikalised, liblikalised, munad
Bioloogia - Põhikool
14 allalaadimist, 1 arvamus
1
Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) ots...
Märksõnad: täismoone, tirts, mesilane, liblikas, rohutirts, vastne, mardikas, lepatriinu, tondihobu, heinaritsikas, kõdu, sipelgad, vaegmoone, valmik, nukk
Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist, 0 arvamust
6
...TE RIIDEKOIST …………………………………………………….. 6 KASUTATUD ALLIKMATERJALID ……………………………………..……………… 6 2 SISSEJUHATUS Tavaline riidekapiputukas on riidekoi. Riidekoi on väike liblikas, kelle nägemist tervitame me enamasti valjude käteplaksudega. Muide täiskasvanud liblikas ei toitu enam, sokid-kampsunid äestab riidekoi ära eeskätt röövikuna. Eelistatult toituvad riidekoi röövikud villasest riidest, ära ei ütle nad aga ka nahast. Seevastu taimset päritolu kraamist riidekoid ei hooli – ega nad taimetoitlased ole. VÄLIMUS Täiskasvanud riidekoi (Tineola bisselliella) on 6 - 8 mm pikkune. Esitiivad on läikivad, kuldkollased ja ilma mustrita. Tiibade tagaosa on tugevalt narmaline. Vastne on kuni 10 mm pikkune, kreemikasvalge, kuldpruuni peaga. Elab siidikookonis, mis on...
Märksõnad: riidekoi, vastsed, liblikas, kangas, aerosoolid, liblikad, munad, huvitavaid fakte, harjumused, keemilised ained, külmutamine, pakane, füüsilised
Loodusõpetus - Põhikool
11 allalaadimist, 0 arvamust
2
...i, imemis- või pistmissuised, toituvad õienektarist, verest, jäänustest, toiduainetest. Paljunemine: munevad kas vette, toidu sisse, korjustele, sõnnikusse, arenevad täismoondega. NÄITED: laulusääsk, metsasääsk, moskiito, toakärbes, lihakärbes, hobuseparm, veiseparm, kiinid. 15. Kirjelda kodumesilaste eluviisi (pere koosseis, ülesanded, toit, mee valmistamine, paljunemine, areng, sülemlemine, suhtlemine, orienteerumine, talvitumine). Elupaik mesitarudes. Pere koosseis: 1emamesilane, isad e lesed(100-1000), töölised(1000-..). Ülesanded: emane muneb, lesed viljastavad uue emase, töömesilased: taru puhastamine, vastsete ja ema toitmine, kärgede valmistamine, taru kaitsmine, korjelennud. Toit: mee ja õietolmu segu. Mee valmistamine: nektar segatakse mesilase maomahladega ja aurutatakse välja vesi. Paljunemine: emane muneb kärjekan...
Märksõnad: putuka, suised, moondega, talvitumine, liblikas, kärbes, nektar, lepatriinu, mesilased, vastsed, suhtlemine, vaegmoondega, veekogu, sipelgas, rohutirts
Bioloogia - Põhikool
30 allalaadimist, 1 arvamus
27
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil? 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..............................................
Märksõnad: rakk, faas, kromosoom, rakud, mutatsioon, organism, sperm, mitoos, kromosoomid, seen, mutatsioonid, meioos, õik, geenid, tuum, sugurakk, muutlikkus
Bioloogia - Keskkool
9 allalaadimist, 0 arvamust
10
AINURAKSED LOOMAD Hõimkond ainuraksed loomad jaguneb neljaks klassiks – viburloomad( silmviburlane, kerasviburlane, lamblia, keerdviburlane), kulendloomad(mudaamööb, düsenteeria siseamööb), eosloomad( malaaria plasmoodium), ripsloomad(kingloom, tõrilane, vesikellukene). KLASS VIBURLOOMAD - Silmviburlane – elab reostunud veega tiikides ja lompides. Rohelise värvusega( klorofül). Võib ise valmistada toitaineid. Pimedas muutub läbipaistvaks ja toitub vees lahustunud toitainetest. Eritamine – rakku ümbritsev kest on kilejas. Raku sees on rohkem sooli kui ümbritsevas vees ja vesi hakkab liikuma rakku. Elutegevuse käigus tekivad rakus endas ka vedelad jääkained. Liigse vee ja vedelate jääkainete eemaldamiseks on ainuraksetel tuikekublik. Hingamine – Hingamiseks vajaliku hapni...
Märksõnad: sool, ussid, silm, rakk, selg, kalad, paeluss, tigu, hüdra, hõimkond, kops, ämblik, rakud, kitiin, sigimine, vereringe, toes, pung, käsn, rööv, emas
Zooloogia - Tallinna Tehnikaülikool
52 allalaadimist, 2 arvamust
3
Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. Pisisamasoonelised samasoonelised e. Suursamasoonelised ning erisoonelised Liblikate keha on putukatele tüüpilise lülistusega, pea, rindmik ja tagakeha on selgesti eristatavad. Kogu keha on kaetud rohkem või vähem tihedate karvade või soomustega. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esine...
Märksõnad: liblikaiblikad, riidekoi, munad, feromoonid, suised, aasia, selgrootud, vastsed, toiduainete, entsüklopeediaiblikalisediblikalised, kellest, puudel
Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist, 0 arvamust
4
Liblikas Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised (Laciniata s. Microjugata), samasoonelised e. suursamasoonelised (Jugata s. Macrojugata) ning erisoonelised (Frenata). Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari lademetest. Süstemaati...
Märksõnad: liblika, liblikad, munad, õhutemperatuur, soomused, liblikas, eluiga, nukk, suguelundid, feromoonid, vastne, kõdu, riidekoi, muster, väljanägemine
Loodusõpetus - Põhikool
7 allalaadimist, 0 arvamust
30
...heaastased e. ületalvikud, mitmeaastased e. püsikud. Vegetatiivselt paljunevad eelistatult püsikud. 1) Juurtega (omajuursed) nt. lepp, haab, ploom, kirss, nõges,ohakas 2) Muundunud võsudega a. Mugulatega: kartul, maapirn b. Sibulaga: tulp, sibul c. Risoomiga: orashein, iirised, maikelluke 3) Okstega: sõstraliigid, paju, remmelgas 4) Võsunditega ( - uus taim on lähtetaimega algselt seotud pika jätkega) : maasikad, hanijalg, rohtliilia. 5) Lehtedega: begoonia, aas-jürilill 6) Sigitaimedega ( - uued taimed moodustuvad vahetult lähtetaimega) : kaktused, kalanhoe, erandina maksasamblad. Taimede vegetatiivset paljunemist ei tohi segamini ajada vegetatiivse paljundamisega. Paljundamise liigid: nt. pookimine, silmastamine, juurepistikud, pistoksad, lehtedega. Vegetatiivne paljunemine loomariigis lähtuvalt hulkraksusest ...
Märksõnad: rakk, rakudperm, organism, faas, kromosoomid, tuum, mitoospermid, meioos, imetaja, hormoon, munarakk, bioloogiline, emas, organismid, moondega, embrüo
Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
15
...tagavad organismi püsimise teatud tingimustes • hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskkonnas vahel ei saavutata ka täiuslik • Näited: • kaitsevärv mõnel teisel taustal mesilase astel kui kaitse, kuid mesilasele kasutamisel surmav Kohastumusteks nimetatakse liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi ? Kohastumused avalduvad organismide ? 1. sise- ja välisehituses, ? 2. füsioloogias, ? 3. paljunemises, ? 4. käitumises ja teistes eluavaldustes. Kohastumine On teada, et organismide ehitus ja elutegevus vastavad neid ümbritseva keskkonna tingimustele. Liigi  isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumused  avalduvad organismide sise­ ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes  eluavaldustes. Näiteks kõrbeloomad ja kõrbetaimed on kohastunud eluga kõrbes. Paljudel organismidel on varjevärvus  või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus  teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule  valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või  liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest  teatud aja vältel. kohas...
Märksõnad: kiskja, kohastumus, saakloom, evolutsioon, silm, organism, putuka, kohastumused, isend, liblika, selg, mehhanism, mimikri, populatsioon, lind, peegel
Bioloogia - Keskkool
35 allalaadimist, 0 arvamust
8
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagun...
Märksõnad: kude, rakk, organism, rakud, embrüo, geenid, moondega, vastne, teratogeen, ravim, gastrula, kliiniline surm, kliiniline, ainevahetus, bioloogiline, valmik
Üldbioloogia - Tartu Ülikool
41 allalaadimist, 1 arvamus
2
...Lühitundlalised oluliselt tekitavad heli lühenenud või kattetiibade ja taandarenenud tagajalgade abil lapatsitaolisteks (tirtslased) soomusteks. LIBLIKALISE 4 tiiba-kaetud imilondiks Täismoondega Seljal kokku Siidiliblikas, D soomustega,mis muundunud- vastne:röövik pandud tiivadega koiliblikas,lapsu moodustavad imevad lillel istuded pole - tiibadele mustri, teda peaaegu üldse liblikas,Leinal., alumine pool vedelat toitu ...
Märksõnad: vastne, suised, liblikas, röövik, tirts, nukk, jaanimardikas, parasiidid, vaegmoone, kere, kiilised, kärbes, parm, kartulimardikas, parm, lepatriinu
Bioloogia - Põhikool
41 allalaadimist, 0 arvamust
8
...on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide ...
Märksõnad: liblika, putuka, röövik, peakapsas, lill, liblikad, liblikas, valmik, organism, rooskapsas, nukk, lillkapsas, kapsaliblikas, nuikapsas, hapukapsas
Loodusõpetus - Põhikool
16 allalaadimist, 1 arvamus
2
Tunnus Sihktiivalised Liblikalised Mardikalised Kiililised Kiletiivalised Kahetiivalised Valmik Kitsad ja nahkjad Sale keha, peened Kattetiivad, Suured silmad, Neli kilejat tiiba, Kaks tiiba, eestiivad, jalad, tiivad lennutiivad, tagakeha, tiivad, tagakeha tipus tundlad, sääsed- tagatiivad laiad ja kaetud kitiinkest, eesosa söövad putukaid muneti või sale keha, pikad kiledad, soomustega(2 kaitseb kilp, mürgiastel, jalad. Kärbsed- hüppejalad, paari), keha söövad taimi, enamik sipelgaid jässakas keha. S haukamissuised, kaetud karvadega, lo...
Märksõnad: suised, kahjurid, toiduahel, täismoone, vaegmoone, puruvana, sitasitikas, sipelgad, herilased, toakärbes, mustlaik, apollo, tähtsus looduses, kiililised
Bioloogia - Põhikool
4 allalaadimist, 0 arvamust
3
...sena kaks korda vähenenud kromosoomistik idand- arenema hakanud idu või pung karüokinees- rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda menopaus- ovulatsiooni lakkamine mitoos- päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes moondeline areng- areng, mille korral vastsündinu erineb täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite ontogenees- isendi individuaalne areng viljastumisest surmani otsene areng- areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega ovogenees- munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust platsenta- imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokk...
Märksõnad: organism, rakk, sperm, elund, suguline, kromosoomistik, karüokinees, rakutsükkel, meioos, mitoos, looteleht, spermatogoon, elundid, sugurakk, moondeline
Bioloogia - Keskkool
83 allalaadimist, 0 arvamust
4
... parasvöötme metsi, sest Maa lõunapoolkeral on palju vähem maismaad. Põhjapolaarjoonest lõuna poole laiuvad suured igihaljad metsad. Seal domineerivad liigid, mis suudavad üle elada talvi (mänd, nulg ja kuusk). Heitlehelised puud, näiteks pöök, tamm ja vaher kasvavad kõige paremini seal, kus suved on soojad ja talved mitte liiga külmad. Nad kasvavad laia ribana Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Aastaajad Parasvöötmealadel on neli aastaaega. Puud ja enamik teisi taimi metsas alluvad aastarütmile. Kevadel kasvavad uued lehed, suvel taimed õitsevad ja neil tekivad uued lehepungad, sügisel valmivad seemned. Aastarütmile allub ka metsloomade elu. KEVADEL kasvavad puudele uued lehed. Paljud loomad poegivad. SUVEL õitsevad paljud metsataimed. Nende nektarist toituvad mesilased ja liblikad, kes samal ajal neid ka tolmeldavad. Pärast tolmle...
Märksõnad: metsad, röövik, parasvöötme, vastsed, valmik, parasvöötme metsad, munadd, nukk, linnud, lehtpuu, seemned, puudel, püsivad, röövloomad
Geograafia - Põhikool
7 allalaadimist, 0 arvamust
9
Kartulikahjurid Kartulimardikas – valmik-munad-vastne-nukk-valmik. Talvitub mardikana mullas. Munemist alustavad kevadel lehtede alaküljele. Esialgu toitutakse koorumiskohas, siis liigutakse edasi tipmistele lehtedele, peale kolmandat kasvujärku hajutakse üle taime laiali (lehed JA varred). Nukkub mullas. Aastas 1 põlvkond, väga sooja suve korral ka teine põlvkond. Selts: nokalised Sugukond: lehetäilased – vaegmoone, pistmis-imemissuised. Neits...
Märksõnad: valmik, vastsed, röövik, nukk, pung, munad, mardikas, vastne, varre, lehetäi, kahjur, sibul, põlvkond, liblika, pungad, kahjurid, kõdu, porgand
Taimekahjustajad ja nende tõrje - Eesti Maaülikool
32 allalaadimist, 1 arvamus
47
...ellised tiivad omandanud ainult kaitseülesande Näiteks paljudel jooksiklastel on kattetiivad osaliselt kokku kasvanud misläbi nad on kaotanud lennuvõime sootuks Tavaliselt on tugevnenud eelkõige esimesed e kattetiivad Mardikalistel on need enamasti kitiinjad näiteks sihktiivalistel aga nahkjad Tiivad on sageli kaetud mitmesuguste karvakeste näit kiletiivalised või tiivasoomustega liblikalised Putukate tiibadel võib esineda veel teisi lisafunktsioone näiteks vaenlase hoiatamine tiibade hoiatusvärvused vaenlaste eest peitumine varjevärvused jne Putukate tiivad võivad töötada hämmastavalt kiiresti Poola teadlane Sotavalta on mõõtnud ühe kahetiivaliste perekonda Forcipomyia kuuluva liigi tiibade löögisageduseks 1046 lööki sekundis ja ühel surusääsklaste perekonda Chironomous kuuluval liigil kuni 700 lööki sekundis Samal ajal suurte liblikate puhu...
Märksõnad: putuka, bioloogia, tigu, vastsed, konnad, elund, ussid, kahepaiksed, valmik, suised, kärnkonn, videoloomad, bgzm, puisniit, veekogu, sugukond, liblikad
Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
51 allalaadimist, 3 arvamust
22
...õrgelt arenenud liikuvad mere röövloomad. Kõige kõrgemalt arenenud närvisüsteemiga selgrootute rühm. Koda mandunud, jala asemel kindel arv haarmeid,mis ümbritsevad pärjana suud, haarmeil iminapad.moka moodi lõuad, hõõrel.Peaaju, suured keerulised silmad, 3 südant, sinine veri, pehme kotjas tagakeha. Ujuvad reaktiivjõul, tagakeha ees. Lahksoolised, viljastamine mantliõõnes, otsene areng, ilma moondeta. N: kalmaar, kaheksajalg, seepia. 35. Lülistus ja kahekülgne sümmeetria kadunud, sisused selja pool koja sees, mis on pikitelje ümber spiraalselt keerdunud. Kojast sirutub välja lihaseline jalg ja meeleelundeid kandev pea. Mantliõõnes 1 lõpus, suus hõõrel, erinevad toitumisviisid. Mõlemasoolised ja lahksoolised, sisemine viljastamine enamasti; meres trohhofoor, purjukvastne; magevees ja maismaal otsene areng. 30 000 liiki, Eestis vees 60.Koja ehitus – keerits, tipp,...
Märksõnad: elund, sete, vastsed, ussid, sool, rööv, kaan, emas, magevee, vähk, rakud, vastne, maismaa, valmik, silm, elundid, röövloom, veekogu, käsnad
Vee elustik - Eesti Maaülikool
24 allalaadimist, 1 arvamus
2
...ased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) • Vaegmoone Muna?vastne?vastne?täiskasvanu • Täismoone Muna?vastne(röövik)?nukk?valmik Ülevaade Kahetiivalised – toakärbes, parm, kihulane ? kakas kilejat eestiiba ja tagativad on säilinud lühikeste sumistena Liblikad – admiral, ohakaliblikas, pääsusaba ? lendavad eriti ösöel, neil on toidu imemiseks pikk imilont. Mardikad – kuldpõrnikad, ohakasikk, nõelmardikas, aiajooksik, seitsetäpplepatriinu. ? arvukamad putukad Maal, ülalt kaitseb neid rindmikukilp. Kiilid – sinikiil, kuningkiil, lapik-vesikiil ? neil on neli kilejat tiiba, tiivad on kaetud peenete karvakestega. Kiletiivalised – kimalane e. maamesilane, kodumesilane, herilane ? neil on neli kilejt tiiba, tagakeha lõpus on muneti või mürgiastel Putukate tähtsus ...
Märksõnad: vastne, suised, suguline, sigimine, liblikad, admiral, pääsusaba, mardikadäismoone, röövik, valmik, nukk, vaegmoone, kahetiivalisedoakärbes, parm
Bioloogia - Põhikool
22 allalaadimist, 0 arvamust
15
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine...
Märksõnad: kude, organism, rakk, elund, organismid, kromosoom, molekul, bakter, tuum, membraan, viirus, evolutsioon, glükoos, hormoon, ainevahetus, kromosoomid
Bioloogia - Keskkool
156 allalaadimist, 3 arvamust
2
... röövtoiduline ujur laibatoiduline õieloikaja helendumine raisamatja murdunud õieraag 1._____________________________________________________________ 2.______________________________________________ 3._______________________________________ 4.____________________________________ 8. Koosta kaks toiduahelat, millest esimeses on üheks lüliks seitsetäpp-lepatriinu valmik, teises aga maipõrnika vastne. ________________->____________->______________->_____________ ________________->____________->______________->_____________ B 1. Nimeta putuka kehaosad ja liikumiselundid. 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Tundlad, kobijad, suised, liitsilmad._____________________________________________ ________________________________________________________________________ Suu, pugu, magu, eritusava._________________...
Märksõnad: liblika, rohutirts, vastne, vastne, suised, kapsaliblikas, valmik, laused, röövik, putuka, magu, liitsilmad, kehaosad, liikumiselundid, meeleelundid
Bioloogia - Põhikool
21 allalaadimist, 1 arvamus
3
Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- • Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. ...
Märksõnad: putuka, liblika, rööv, sääsed, liblikad, mardikad, parm, vastsed, röövik, kiilid, herilased, valmik, kärbsed, kitiinkest, kodumesilased, sipelgad
Bioloogia - Põhikool
21 allalaadimist, 0 arvamust
16
...ud putukatest 59)Osa looduses 1)Osa toiduahelas 2)Lagundajad(lestad) 3)Parasiidid ja haiguste edasikandjad 4)Taimekahjurid 5)Mõned on mürgised(skorpion) Putukad 60)Iseloomulikud tunnused 1)Keha jaguneb 3 osaks:1)pea 2)rindmik 3)tagakeha 2)Rindmikule kinnituvad 6 jalga 3)Paljudel tiivad 4)Keha katab kitiinkest 61)Täismoondega areng- areng, kus muna-, vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk N: Liblikad, Muna- vastne- nukk- valmik Vaegmoondega areng- areng, kus moone jaguneb kolme etappi- muna, vastne ja täiskasvanu N: Rohutirts, Muna- vastne- täiskasvanu 62)Ämblik:1)Pearindmik ja tagakeha 2)Keha katab kitiinkest 3)Lõugkobija, lõugtundel 4)Võrgunäsad 5)Silmad Putukas:1)Keha jaguneb 3 osaks: pea rindmik ...
Märksõnad: toes, ussid, vereringe, ämblik, organism, tähtsus looduses, rohutirts, bakterid, vähid, verigrootud, limused, tigu, adele, koorik, avatud vereringe
Bioloogia - Põhikool
29 allalaadimist, 1 arvamus
19
  Bioloogia   Referaat Troopilised vihmametsad   Tallinna Inglise Kolledþ   10 klass   Juhendaja:     Tallinn 2009 Sisukord TOC h z t pealkiri;1;pealkiri2;2 1 Üldiseloomustus3 Vihmametsade loomad3 Vihmametsade taimed3 Vihmametsade kliima3 2 Abiootiliste tegurite iseloomustus3 Valgus ja varjulembesed taimed öö ja päevaloomad3 UV kiirgus3 Infrapunane kiirgus3 Õhuniiskus3 Happelisus3 Kitsa ökoamplituudiga  liigi näide selgitus mille suhtes graafik 3 Laia ökoamplituudiga liigi näide3 3 Biootilised tegurid ehk ...
Märksõnad: mets, vihm, vihmamets, metsad, vihmametsad, amazonas, jaaguar, populatsioon, organism, puudel, anakonda, palm, herbivoorid, ökosüsteem, sümbioos
Bioloogia - Keskkool
109 allalaadimist, 5 arvamust
2
...des rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid:? 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese elus: + -piimhappebakterid bakter haigusedetanooli tootmineravimite tootmiseksreovete puhastamise...
Märksõnad: rakk, bakter, putuka, ussid, siid, korall, peajalgsed, bakterid, algloom, tuum, aeroobid, vastsed, algloomad, silmviburlane, seepia, vähid, vetikas, seen
Bioloogia - Põhikool
23 allalaadimist, 0 arvamust
22
...misel nt: kingloom ujub vette sattunud soolakristallist eemale. Taimed pööravad lehti valguse suunas. Närvisüsteemi ja meeleelundite vahendumine. ? *kõik organismid surevad. Pilet 14 1.Viljastumine. ontogenees – organismi individuaalne areng. Koosneb kolmest etapist: *viljastumine *embrüogenees (looteline areng) *postembrüogenees (lootejärgne areng, sünnist - surmani) partenogenees ehk neitsisigimine – uus organism võib areneda viljastumata munarakust (mesilased, vesikirbud, lehetäid, võililled, kortslehed) Viljastumise käigus spermid ja munarakutuumad ühinevad. Tekib sügoot ehk viljastunud munarakk. Kromosoomistik taastub. Embrüogeneesi käigus areneb loode. Kehaväline viljastumine – kalad, kahepaiksed. Sugurakkude kohtumine vees on küllaltki juhuslik, lisaks sellele hävivad sugurakud vees suhteliselt kiiresti ja võiva...
Märksõnad: organism, organismid, rakk, kromosoom, membraan, viirus, tuum, molekul, bakter, kromosoomid, evolutsioon, ühend, funktsioon, mitoosipiid, bakterid, rakud
Bioloogia - Keskkool
155 allalaadimist, 1 arvamus
17
... perekonnad: • Pärismesilane (Apis), siia alla kuuluvad näiteks meemesilane (Apis mellifica), India hiigelmesilane (Apis dorsata Fabr.), India kääbusmesilane (Apis florea Fabr.), India keskmine mesilane (Apis cerana). • Kimalane (Bombus) • Lehemesilane (Megachile) • Maamesilane (Andrena) on levinud üle maailma. Teda leidub nii põhja- kui ka lõunakliimas, seetõttu on ta oma suurust, värvi ja hingeomadusi mitmeti muutnud. Põhjamaa kliimas elavad mesilased on suuremad kui kui lõunamaa kliima omad. Nende tagakeha lülid ehk rõngad on laiemad ning meepõis suurem, tänu millele saavad nad suuremaid meekoormaid koju kanda. (Übi, 2000) Eestis elavad põhiliselt kraini ja itaalia mesilaste järglased. (Übi, 2000) Mesilasi jaotatakse ka värvi järgi: • Algupärastel kollastel mesil...
Märksõnad: putuka, kate, mesilased, mesilane, bombus, herilased, suised, kimalased, kehaehitus, übi, teder, hõimkond, elund, kimalane, kiletiivalised, nektar, moone
Bioloogia - Tallinna Ülikool
11 allalaadimist, 0 arvamust
40
... *paljunemine *reageerimine keskkonnale * arenemine *kohanemine ? Rakud moodustavad –koed Koed moodustavad – organid Organid moodustavad organsüsteemid e elundkonnad Organism ? ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni Liik – sarnane sise-, välisehitus, talitlus, genoom, elukeskkond ? Ökosüsteem – isereguleeruv süsteem kus erinevad populatsioonid. Nende koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. ? Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. 4 TEADUSLIK UURIMISMEETOD lk 17-20 Loodusseadused – teaduslike faktide üldistused, mille adil saab selgitada erinevaid loodusnäh...
Märksõnad: rakk, tuum, membraan, organism, molekul, kromosoom, viirusakud, organismid, tsütoplasma, valgud, kromosoomid, sperm, talitlus, ioonid, ühend, membraanid
Bioloogia - Keskkool
57 allalaadimist, 1 arvamus
21
...eaaju on ühenduses närviväätidega. Seedeelundkond algab suuavaga (pea alapoolele). Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi – hõõra (sellega kraabivad taimelehtedelt tükikesi). Edasi läheb toit makku. Seedeelundkond lõpeb u-kujulise sooltoru ja pärakuga. Seedenõret toodab võrdlemisi suur seedenääre maks. 29. Karpide välisehitus, siseehitus. Karbid on peata limused. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapooli saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Vesi koos toiduga pääseb kotta sissevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html Järvekarbi siseehitus Magu koda erituselund lukuside ...
Märksõnad: putuka, ämblik, seen, bakter, organismid, vihmauss, vetikad, veri, konventsioon, vähk, vähid, rakud, rakk, juur, bakterid, munad, paeluss, veresoon
Bioloogia - Põhikool
152 allalaadimist, 3 arvamust
11
........................................................................................... 7 LINNUD..........................................................................................................................................................................8 KARVASJALG-KAKK.....................................................................................................................................................8 PUNASELG-ÕGIJA.........................................................................................................................................................9 IMETAJAD..................................................................................................................................................................10 PÄHKLINÄPP.......................................................................
Märksõnad: selg, nastik, sisalik, suurkõrv, kõre, selgroogsed, eesti selgroogsed, õgija, arusisalik, mudakonn, punaselg, veekogu, kakk, kull, lind, marja
Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
13
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 – ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum – teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase – autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase – demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koo...
Märksõnad: organism, populatsioon, kooslus, organismid, konkurents, produktsioon, isend, ökoloogia, bakterid, ökosüsteem, parasiidi, kõver, kivim, saak, võrrand
Ökoloogia - Tartu Ülikool
55 allalaadimist, 0 arvamust
1
Rohutirts on 1-2 cm pikkune, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva ja kitiinkestaga kaetud kehaga putukas. Lülidest moodustuvad pea, rindmik ja tagakeha. Laubale kinnitub üks paar kehast lühemaid tundlaid ja suu ümber asetsevad toitumiseks vajalikud haukamissuised. Tal on kaks suurt liitsilma ning nende vahel kolm väikest lihtsilma. Rindmik moodustub kolmest lülist, iga lüli kõhtmisele poolele kinnitub üks paar lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teiste...
Märksõnad: rohutirts, vastne, vastsed, rohutirtsud, nägemine, liblikad, kärbsed, valmik, sääsed, sipelgad, kiletiivalised, putukas, mesilased, herilased, veekogu
Bioloogia - Keskkool
102 allalaadimist, 1 arvamus
3
organismide elutunnused, Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ülesanded, rakkude ehitus,organellid, nende ül.Taimeraku ja seeneraku iseärasused, heterotroofid, autotroofid, rakuhingamine ehk glükoosi lagunemisreaktsioon. glükoosi, hapniku vajalikkus organismis, valgusstaadium, pimedusstaadium, fotosünteesi tähtsus, ovogenees, spermatogenees, organismide paljunemine, lootejärgse arengu jagunemine.
Märksõnad: rakk, lipiidid, glükoos, molekul, tuum, valgud, sahhariidid, organismid, polümeer, protistid, organell, suguline, hingamine, organellid, moondeline
Bioloogia - Keskkool
169 allalaadimist, 3 arvamust
10
...kud liigid elutsevad isegi riimvees ja k?rbealade sooldunud veekogudes. Ehmestiivaliste vastsed elavad kõigi mandrite magevetes peale Antarktika. Nende algsed elupaigad olid mägiojad ja praegugi elab rohkem liike vooluvees kui seisuvees. Praegu tuntakse ehmestiivalisi umbes 6000 liiki. Eestis on ehmestiivalisi leitud umbkaudu 160 liiki, kuid neid peaks siin esinema tunduvalt rohkem - kuni 250. Välisehitus Valmikute kehapikkus on 0,5 kuni 5 cm. Tundlad on heaks vahendiks ööliblikate ja ehmestiivaliste eristamisel. Nimelt hoiavad ehmestiivalised tundlaid puhkeolekus enda ette välja sirutatult, ööliblikad aga peidavad need tiibade alla. Tundlad on alati niitjad, umbes sama pikad kui keha, harva tunduvalt lühemad (sugukond Hydroptilidae) v?i pikemad (sugukond Leptoceridae). Liitsilmad on suured ja kerajad, täppsilmad v?ivad s?ltuvalt liigist kas esineda v?i puududa. Su...
Märksõnad: vastsed, ehmestiivalised, valmik, vastne, nukk, veekogu, lima, kojad, morfoloogia, välisehitus, jätked, avast, eluviisid, sugukond, bioloogia, sigimine
Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist, 0 arvamust
2
1) nimeta ämblike kolm põhitunnust lüliline taga keha, 8 lülilist jalga, 8 lihtsilma emane ämblik koob võrgust kookoni 2)leia sobivad sõnapaarid ja moodusta laused lülilised jäsemed – neli paari kaitse - kitiinkest lõugtundlad – saagi haaramiseks lõugkabjad - kompimiseks 4) võrdle ristämbliku ja süüdiklesta süüdiklest Elupaik – naha peal Kehaosad - millest toitub ? – inimese nahast ristämblik elupaik – puu kehaosad – tagakeha toitumine - putukad 5) millist kahju tekitavad.. Laanepuuk - võib põhjustada puukensefaliiti Jahulest – rikub jahu saadusi sõstra-pahklest – tekitab sügelisi 6) kes on linnutapik ja millest ta toitub? Maailma suurimad ämblikud troopilistes vihmame...
Märksõnad: ämblik, rohutirts, putuka, ristämblik, kehaosad, hiir, tigu, toiduahel, ämblikud, skorpion, kitiinkest, nukk, lesk, vastne, valmik, kärbes
Bioloogia - Põhikool
8 allalaadimist, 0 arvamust
22
.................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased eestlased saaksid nautida liigirikkust, mis kohati 1 ruutmeetri kohta ületab ka troopiliste metsade oma. Puisniitudel on väga mitmekülgsed tingimus...
Märksõnad: niit, niidu, mets, puisniit, puisniidud, metskits, toiduahel, lehetäi, bioloogia, hunt, liigirikkus, kalamees, ökosüsteem, rebane, kooslused, muld, talv
Bioloogia - Keskkool
50 allalaadimist, 0 arvamust
20
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1 BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid Ained mis ei moodustu väljaspool organismi sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiinid Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul talitluslikul ja regulatoorsel tasandil Elu tunnus: rakuline ehitus kõrge organiseerituse tase biomolekulide esinemine aine ja energiavahetus sisekeskonna stabiilsus ph paljunemine pärilikkus reageerimine ärritustele areng Viirus pole elusorganism! Rakk on k...
Märksõnad: ioon, molekul, kromosoom, rakk, organism, kude, kromosoomid, ühend, plasma, organismid, molekulid, geenid, nukleotiid, tsütoplasma, ribosoom, valgud
Bioloogia - Keskkool
469 allalaadimist, 6 arvamust
3
...rengu. 7. Lootekestad jagunevad: • Kõldkest – osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel • Kusekott – platsenta kinnitub loote külge; jääkainete ja toitainete transport • Vesikest – selles areneb loode 8. Lootevee tähtsus: • Kaitseb põrutuste eest • Säilitab temperatuuri • Kaitseb vee kadumise eest • Vähendab raskusjõu mõju 9. Platsenta tähtsus: • Aine- ja gaasivahetus • Toodab naissuguhormoone, mis tagavad normaalse raseduse • Püüab kinni kehavõõrad ained 10.Emrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena nim kariklooteks eh gastrulaks. 11. Lootelehed: • Ektoderm – välimine • Entoderm – sisemine • Mesoderm - keskmine 12. Rakkude diferentseerumine – arenevad erinevad rakutüübid Histogenees – kudede teke Organogenees – organite teke 13. Embrüot võib nimetada looteks kuskil 3. lootearengu kuul, hetkel, m...
Märksõnad: organism, loode, suguküpsus, sünnitus, platsenta, moondega, talitus, teratogeenid, emaka, entoderm, lootekestad, elutegevus, rasedus, mikrofloora, moone
Bioloogia - Keskkool
54 allalaadimist, 0 arvamust
1
Ontogenees – organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees – ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine – sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine – sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon – hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus – ov...
Märksõnad: organism, embrüo, embrüogenees, moondeline, moondeline areng, tsükkel, vastne, kahepaiksed, valmik, linnud, blastotsüst, menstruatsioon, roomajad
Bioloogia - Keskkool
83 allalaadimist, 2 arvamust
2
... kormosoomide arvu vähenemine tütarrakkudes 2 rakku tekib 4 rakku tekib Sugurakkude areng ? Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: 1. Haploidse kromosoomistikuga – ühekordne 2. Pärilikelt omadustelt erinevad 3. Küpsed sugurakud ei jagune enam 4. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. ? Spermatogenees-seemnerakkude ehk spermide areng mehel. ? Ovogenees-munarakkude ehk avatsüütide areng naisel. ? Spermid on varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. ? Dna on tihedalt kokku pakitud ning spermide peas esinevad lõhustatud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. ? Munarakud on suuremõõtmelilsed ja kaetud kestaga. ? Nende areng sõltub vanusest. ? Sugurakkude arengu võrdlus Spermatogenees ...
Märksõnad: organism, sugurakud, viljastumine, meioos, sugurakkude areng, suguline, mitoos, spermid, fülogeneesi, ontogenees, kordus, vastsündinu, ovogenees
Bioloogia - Keskkool
89 allalaadimist, 4 arvamust
12
...itoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm Vegetatiivne Munarakk e ovotsüüt Pooldumine (bakterid, ainuraksed algloomad) Pungumine (pärmseened, hüdra) Sibulatega (tulp, sibul, liilia) Võrsikutega (karusmari, mustsõstar) Võsunditega (maasikas, hanijalg) Juurevõs...
Märksõnad: rakk, kromosoom, faas, kromosoomid, organism, meioos, rakud, sperm, mitoos, tuum, sugurakk, kromosoomistik, interfaas, munarakk, spermid, viljastumine
Bioloogia - Keskkool
39 allalaadimist, 2 arvamust
2
Konna ja kapsaliblika ontogenees Konna areng viljastumisest surmani: 1. Päev 1 – Kudu e. muna. 2. Päev 3-4 – Vastkoorunud kulles. 3. Päev 4-6 – Konnakulles välislõpustega, toimub uimekurdude ja välislõpuste sugenemine. 4. Päev 6-9 – Konnakullese välislõpuste suurima arengu staadium. 5. Päev 9 – Konnakulles siselõpustega. 6. Päev 12 – Konnakulles kopsudega, toimub välislõpuste kadumine ja kinnitumiselundi taandarengu staadium. 7. Päev 70 – Konnakulles tagajalgadega. 8. Päev 84 – Konnakulles esi-ja tagajalgadega, toimub lõpusekaane rebenemine ja eesj...
Märksõnad: kullesapsaliblikas, liblikad, lepidoptera, liblikalised, laik, põhivärv, surmaniarvad, ontogenees, moondeline, moondeline areng, viljastumine, vastne
Bioloogia - Keskkool
4 allalaadimist, 0 arvamust
7
...jan Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2011 Sisukord ~2~ LOOMSED KIUD – MIS NEED ON? Loomsed kiud /animal fibres/ on kiudained, mida saadakse loomadelt. Need koosnevad peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsed kiud jagunevad villa- ja karvakiududeks ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on. Loomsete kiudude jaotus: LOOMSED KIUD VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD LAMBAVILL VEISEVILLAD (lammas) (jakk, muskusveis) KITSEVILLAD ...
Märksõnad: vill, siid, kits, liblika, vikunja, liblikas, lambavill, siidiliblikas, lõng, tekstiil, loomsed kiud, röövik, kaamel, siidikiud, vaip, villad, jõhvi
- Põhikool
5 allalaadimist, 0 arvamust
5
Embrüoloogia 25.veebruar KT 1. Viljastumine – Muna- ja seemneraku tuumade ühinemine ja liigile iseloomuliku kromosoomistiku taastumine. Paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ontogeneesia – ühe isendi areng viljastumisest surmani (tema individuaalne areng) Partenogenees – uue organismi areng viljastumata munarakus. Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht). Menstruaaltsükkel – ajavahemik ...
Märksõnad: organism, embrüo, loode, platsenta, alkohol, emaka, looteleht, embrüogenees, bioloogiline, suguküpsus, limaskest, munajuha, teratogeen, lootekestad
Bioloogia - Keskkool
49 allalaadimist, 0 arvamust
9
Bioloogia uurib elu Elu olemus Mis on elu Reageerimine ärritustele Elu olemus on muutumine Elu toob kaasa riske millestki loobumist aga ka uusi võimalusi Elu on kirev segu arengust ja hääbumisest mis tundub sageli kaosena Elu on ovulatsioon areng viia edasi elu tekitada uusi liike ja kohaneda vastavalt keskonnale Eluslooduse tunnused Järgnevat loetelu peaks võtma komplektina s t üks allpool toodud tunnustest ja määratle veel eluslooduse mõistet Ülesanne 1 Igat punkt...
Märksõnad: organism, kude, elusloodus, hüpotees, elund, rakk, organiseeritus, organismid, populatsioon, organiseerituse tase, suguline, rakuline, funktsioon
Bioloogia - Kutsekool
37 allalaadimist, 0 arvamust
1
Mitoos- meioos. 1. Mille poolest suguline paljunemine erineb mittesugulisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat. SP kannavad järglased edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast. Ja nad on vanematega geneetiliselt sarnased. SP-inimene, loomad linnud. MS- seened, sammaltaimed, sõnajalad, võsud, mugulad. 2. too nt organismide paljunemisest eostega? Eosed peavad tekkima meioosi tagajärjel. Eostega paljunevad sõnajalad. Sõnajalg kasv oma eosed lehe a...
Märksõnad: munarakk, mitoosrüo, meioos, sõnajalad, seemnerakk, rasedus, vaegmoone, eosed, loode, imikuiga, väikelapseiga, kehaväline, ühinenud, viljastamine
Bioloogia - Keskkool
21 allalaadimist, 1 arvamus
18
...on vaja oskusi ja teadmisi, et oma ettevõtte toodangut realiseerida. (Sildnik, 2006). Reklaamimise viise on väga palju, näiteks reklaamiks võib pidada ka purgisilte, kus mesiniku kontaktandmed peal. Autoomanikest mesinikud võiksid kaaluda reklaamkleebise paigaldamist sõiduki külge. Ka oma põhitootele ehk meele mõeldakse välja erinevaid huvitavaid mett sisaldavaid tooteid nagu saunameed ja -õlid. Mett toodetakse näiteks koos astelpajuga, jõhvikaga, küüslauguga, taruvaiguga, õietolmuga ja mesilasema toitepiimaga. Eraldi müüakse veel ka õietolmu, taruvaiku, kaanetist. 2. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID Neid tegureid, mis tugevalt saagikust otseselt mõjutavad on üpriski mitu: korjeallika kaugus mesilaspere kodust, mesilasperede tihedus, ilmastikuolud ja taimestik. 5 2.1. Korjeallika kaugus mesilaspere kodust Mesilane ko...
Märksõnad: mesi, mesindus, nektar, mesilaspere, raudsepp, mesilased, tondihobu, kahjurid, infektsioon, meetaimed, mürgistus, elutingimused, konkurents, putukas
Uurimistöö - Keskkool
9 allalaadimist, 0 arvamust
46
...kohta. 2. TEGEVUS: pane silmad kinni, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriideid pole vaja. Info edasiandmine näitlikustamise kaudu (laulud, pildid, laste joonistamine) 3. TEGEVUS: raputa pead, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriided on õues jooksmiseks jne. Info edastamine uneriiete kohta. Seda mängu võib kohandada teiste teemadega: nt mänguasjad, sõbrad, tunded, käitumine, toitumine, puhtus, juurviljad. VÄRVIPLÄRTS Eesmärgid: kinnistada värvuste tundmist, arendada tähelepanu ja reageerimiskiirust Vanus: 3-6 a Vahendid: kotitäis erineva värvusega suuri nööpe (nööpide värvused valida laste vanusest ja teadmistest lähtuvalt) Mängu käik: Ühel mängijal on kott erineva värvusega nööpidega ning ta seisab seljaga viirus olevate kaasmängijate poole. Nende vahele (4-8 m) on umbes iga 50 cm järel tõmmatud joon. Kotiga mängija võtab kotist üks...
Märksõnad: mängija, pall, muusika, häälik, mängijad, liblika, mine, rätik, arvutamismängud, liikumismängud, tähelepanumängud, talv, mets, kehatunnetusmängud
Mäng - Tallinna Pedagoogiline Seminar
405 allalaadimist, 8 arvamust
35
Eesti Maaülikool Metsandus ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond  SHAPE * MERGEFORMAT  Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord  TOC o 1 3 h z u  HYPERLINK l Toc314564788 Sisukord  PAGEREF Toc314564788 h 2  HYPERLINK l Toc314564789 Sissejuhatus  PAGEREF Toc314564789 h 3  HYPERLINK l Toc314564790 Putukad pärandkooslustel  PAGEREF ...
Märksõnad: pärand, karja, rööv, nastik, konnad, kärnkonn, veekogu, rannaniit, sisalik, matsalu, lind, kooslused, rabakonn, metskits, kate, eesti loodus, kõre
Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
8 allalaadimist, 0 arvamust
5
...matis on rohkelt ka vitamiine (B–rühma vitamiinid, C–, E– ja K–vitamiinid) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi. Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin. Kahjurid ja haigused Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Kasvuhoonekarilane- on väike (1,5–2 mm) jahukate tiibadega koiliblikat meenutav putukas. Kahjur imeb taimemahla lehtede alumisel küljel, valmikud toimetavad tipmistel lehtedel, vastsed veidi madalamal. Peamised kahjustajad on vastsed. Taime vähemalgi liigutamisel tõusevad valmikud lendu, kuid laskuvad kiiresti tagasi lehtedele. Levikut soodustab soe kuiv õhk. Karilase meelistaimed on tomat, kurk, salat, fuksia, gerbera, pelargoon, jõulutäht ja priimula, kuid ta võib toituda ka umbrohtudel. Taimelehtede pinn...
Märksõnad: tomat, tomati, kasvuhoone, kahjur, röövik, laigud, viirus, õhuniiskus, valmik, õhuniiskus, laik, viljad, mahl, seen, varre, vastsed, öölased, mosaiik
Aiandus - Kutsekool
7 allalaadimist, 0 arvamust
33
... puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi. Näited: ainuraksed: amööb, hüdra jt algloomad (protistid); hulkraksed: imetajad, linnud jne. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited Kattekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed; ülesanne: kaitsta organismi väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, osaleda aine- ja energiavahetuses (nt nahk) Sidekude (sageli rohke rakkudevahelise ainega): pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed, veri; ülesandeks organite sidumine ja ainete transport nende vahel Lihaskude: silelihased ja vöötlihased; ülesanne: võimaldab organismil liikuda Närvikude: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid, aju; ülesanne: ärrituste vastuvõtt ja organite töö koordineerimine. Katekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed...Epiteelkude katab organismi välispind...
Märksõnad: ussid, elund, rakk, emas, silm, sool, karp, putuka, vastne, epiteel, rakud, kere, elundid, vähid, vähk, magevee, valmik, moone, pärak, vöö, kalad
Vee elustik - Eesti Maaülikool
44 allalaadimist, 1 arvamus
13
... alla tohutu suured liitsilmad, mis on suurimad putukate hulgas, koosnedes kuni 30 000 osasilmakesest. Nendega näeb kiil teravalt kuni 10 meetri kaugusele. Kiilide tundlad on seevastu lühikesed ja vähemärgatavad. Tiibu on kiilidel kaks paari. Kilejad tiivad on varustatud äärmiselt tiheda tiivasoonte võrgustikuga, mis on putukate hulgas vanapärane tunnus. Tiiva tipus paikneb tumedam laiguke - tiivatäpp ehk stigma, mis ei lase tiival lennul vibreerida. Kiire ja osava lennu võlgnevad kiilid sellele, et nad ei vehi üheaegselt mõlema paari tiibadega. Erinevalt suuremast osast teistest putukatest liigutavad nad vaheldumisi esimest ja tagumist tiivapaari. Oma tiibu seljale kokku voltida nad ei saa, vaid hoiavad neid puhkeolekus laiali või ülestõstetult. 4 ...
Märksõnad: kiil, kiilid, veekogu, laigud, vastsed, kiililised, vastne, laik, bioloogia, rohe, tondihobu, kategooria, karula, sigimine, sugukonnad, sperma, kalad
Bioloogia - Põhikool
16 allalaadimist, 0 arvamust
7
Lk 127 128 Viljastumine Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1 Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane Tõene 2 Moondelise arengu etapid on muna vastne nukk ja valmik Tõene 3 Menstruaaltsükkel on enamasti 32 päevane Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28 päevane 4 Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat Tõene 5 Taime looteline areng kulgeb seemnes ...
Märksõnad: organism, emaka, elund, munarakk, emakas, embrüo, loode, ontogenees, juur, moondeline, imetaja, talitlus, moondeline areng, kõldkest, platsenta, kõldkesta
Bioloogia - Keskkool
167 allalaadimist, 1 arvamus
17
Putukad Lülijalgsed Ämblikulaadsed Skorpionilised Putukad Mardikalised Liblikalised Kahetiivalised Kiletiivalised Sihiktiivalised Lepatriinu Lepatriinu Lepatriinud on  eredavärvilised,  tavaliselt punase –  mustakirjud. See värvus on neile  kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu  – lennutiivad ja  kattetiivad. Parm Sugukond parmlased  kuuluvad putukate  klassi kahetiivaliste  seltsi. Parmud on levinud  kogu maailmas ja neid  tuntakse verdimevate  putukate...
Märksõnad: parm, kärbes, second, isend, sääsed, lepatriinu, munad, jaanimardikas, toakärbes, tirtslased, ritsikad, vastne, jaanimardikad, lepatriinud
Geograafia-bioloogia - Põhikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
3
...ljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine – munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng – organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng – organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kahepaiksed, kalad) Täismoone – putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad) Vaegmoone – areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad) Liitsuguline – ühes organismis on nii emas- kui isassuguelundid (teod, taimed) Lahksuguline organism – suguelundid on eraldi – emassuguelundid ühes ja isasrakud teises organismis Viljastumine – protsess, kus ühinevad seemnerakk ja munaraku tuumad; vajalik järglaste saamiseks Sügoot – vilj...
Märksõnad: rakk, kromosoomid, organism, loode, sperm, elundid, rakud, munarakk, meioos, embrüo, mitoos, emaka, sperma, munand, emasurakkuti, kromosoomistik
Bioloogia - Keskkool
17 allalaadimist, 0 arvamust
9
PÄEVAPAABUSILM Koostanud: Johannes Müür • Päevapaabusilm Sugukond ja päritolu • Päevapaabusilm (Inachis io L. või Nymphalis io) on koerlibliklaste sugukonda päevapaabusilma perekonda kuuluv liblikaliik. • Päevapaabusilm on oma perekonna ainus liik ja vahel ei peeta seda perekonda iseseisvaks, vaid koerliblika perekonna alamperekonnaks. Sel juhul on päevapaabusilma teaduslik nimi Nymphalis io. Tema lähim sugulane on kollatähn-pajuliblikas (Nymphalis polychloros). • Päevapaabusilm on saanud oma teadusliku nime vanakreeka mütoloogia tegelaskujude, jõejumala Inachose, tema tütre Io ja nümfide järgi. Elukoht • Ta elab Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Liblika eluviis ja ehitus • Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 40–55 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. L...
Märksõnad: päevapaabusilm, liblika, röövik, nukk, sugukond, pajuliblikas, kollatähn, mütoloogia, vanakreeka, johannes, müür, peeta, aasia
Bioloogia - Põhikool
5 allalaadimist, 0 arvamust
8
...või haigused, kelle vastu puudub organismidel kaitsevõime • Igatahes jäävad ellu need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Kes jäävad ellu • Ellujäämine ja järglaste andmine ei sõltu üksnes piiravatest asjaoludest, vaid organismi individuaalsetest iseärasustest. • Nt. On liikuvamad, suurema produktsiooniga, parem kaitsevärv- seega ellujäämine sõltub veel individuaalsest iseärasusest. • Individuaalsuse, määrab ära pärilik muutlikkus. • Järglased saavad geneetilisi omadusi, mis aitavad paremini kohastuda 1 Looduslik valik • Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest. • Looduslik valik on võimalik ainult tänu s...
Märksõnad: organism, organismid, evolutsioon, miljon, kohastumus, isolatsioon, homo, kalad, roomaja, isend, sapiens, kolju, looduslik valik, selgroog, ellujäämine
Bioloogia - Põhikool
21 allalaadimist, 1 arvamus
5
Väike-koerliblikas Aglais urticae Rainer Otstavel Tallinna Tehnika- gümnaasium 8a klass Märts, 2009 Väike-koerliblika välisehitus Tundla Tiib d Pea Rindmik Tagakeh a Väike-koerliblikas Tunneb maitset jalgadega Suu on muundunud imilondiks Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid on lülijalgsete selts putukate klassist Tundlad võivad olla kehast mitu korda pikemad Tavaliseim li...
Märksõnad: koerliblikas, valmik, nukk, vastne, välisehitus
Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist, 1 arvamus
6
...tiidi ühes kromosoomis 24. Miks on munarakk suur ja täis varuaineid? Et tagada lootele arenguks vajalikud ained 25. Miks on sperm väike ja viburiga? Ta peab olema kiire, et jõuda munarakuni, 26. Millises organis küpsevad munarakud? Spermid? Munarakud - munasarjades, spermid - munandites. 27. Millised on ovogeneesi ja spermatogeneesi kolm peamist erinevust. Spermatogenees - meestel, seemneraku areng, spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil . Ovogenees - naistel, munaraku areng, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas. 28. Põhjenda tsütoloogiliselt, miks tütarlapsed eriti peavad kinni pidama tervislikest eluviisidest. 29. Mis on ovulatsioon?Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse 30. Mis on folliikuli ja kollakeha ülesanded? Folliikul - toodab östrogeeni, mis väldib munaraku küpsemist ja ei lase emakasse igasuguseid aineid ligi n...
Märksõnad: loode, kromosoom, organism, rase, platsenta, emaka, embrüo, mitoos, kromosoomid, rakud, sperm, suguline, rakus, munarakk, sugulise, emakas, telomeer
16 allalaadimist, 0 arvamust
5
PALJUNEMINE Organismide paljunemine jaguneb- suguliseks ja mittesuguliseks paljunemiseks. Suguline paljunemine: enamasti 2 vanemat, paljunemine sugurakkude abil, üldjuhul toimub ka viljastumine e. sugurakkude ühinemine: kehaväline(kala) kehasisene (inimene), pärilik muutlikkus on suur. Mittesuguline paljunemine: jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks paljunemiseks. Eoseline: ühekordse kromosoomistikuga rakk, rakk mis idaneb mullas, viljastumine toimub sama taime rakkude vahel(seened,samblad,sõnajalad), pärilik muutlikkus esineb, kuid...
Märksõnad: rakk, kromosoomid, mitoos, kääviniidid, viljastumine, meioos, menstruatsioon, moondega areng, profaas, moondega, metafaas, anafaas, telofaas
Bioloogia - Keskkool
21 allalaadimist, 0 arvamust
12
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suun...
Märksõnad: organism, rakk, organismid, viirus, bakter, pärmseen, tsütoplasma, metsad, samblikud, loodusvara, tähtsus looduses, sümbioos, koloonia
Bioloogia - Keskkool
43 allalaadimist, 2 arvamust
2
...d – Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) elundkondade talitluse täiustumine, reflektoorse tegevuse areng, suguelundkonna areng Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 2. Sigimisvõimeline elujärk e generatiivne: järglaste andmine, jätkub kohastumine 3. Raukumine ehk vananemisperiood elundkondade talitluse häired, elutegevuse aeglustumine, muutub välisilme 4. Surm a) kliiniline b) bioloogiline Vananemine Algab inimesel viljastumise hetkest. 1. Rakkude tasandil: toimub dehüdratsioon...
Märksõnad: organism, elund, moondega, moondega areng, talitlus, vastne, valmik, vastsündinu, imetajad, rakud, generatiivne, suguelundid, sekundaarsed, kohastumine
Bioloogia - Keskkool
10 allalaadimist, 0 arvamust
8
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne – otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline ...
Märksõnad: rakk, kromosoom, viirus, tuum, geenid, kromosoomid, rakud, organism, palavik, molekul, meioos, mitoos, sügoot, homo, embrüo, kääviniidid, membraan
Bioloogia - Keskkool
4 allalaadimist, 0 arvamust
2
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organis...
Märksõnad: rakk, faasrganism, kromosoomid, mitoos, meioos, embrüo, profaas, emaka, munarakk, looteleht, rakud, loode, kääviniidid, anafaas, telofaas, viljastumine
Bioloogia - Keskkool
28 allalaadimist, 1 arvamus
15
1. Ökoloogia – aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide “kodu elu”. Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted – isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos...
Märksõnad: kooslus, organism, populatsioon, ökosüsteem, kiskja, konkurents, organismid, mitmekesisus, ökoloogia, liigirikkus, lämmastik, saakloom, parasiidi, suhe
20 allalaadimist, 0 arvamust
6
...lijalgsete kaks ühist tunnus ja üks erinev tunnus. ühised tunnused: lüliline keha, kitiinkest. Erinevus: vähkidel on sõrad. 9. Jõevähi kaitse ja teda ohustavad tegurid. (lk 48) ohustav tegur: parasiitseen (põhjustab vähikatku, mis tapab). Kaitse: 10. Vaegmoone: millistest etappidest koosneb? Näiteid organismidest, kes nii arenevad. putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (rohutirts, vähid, kalad, lutikas) 11. Täismoone: millistest etappidest koosneb? Näiteid organismidest, kes nii arenevad.. teatud putukate arengutsükkel, mis koosneb neljast staadiumist: muna - vastne – nukk – valmik. Vaegmoondest erineb täismoone selle tõttu, et seal puudub nukustaadium. (liblikalised, kahetiivalised, mardikalised) 12. Mesilaste ja herilaste ühiseid elulisi tun...
Märksõnad: organismid, samblik, bakterk, samblikud, bakterid, paeluss, toiduahel, rahvuspark, ainevahetus, parasitism, tarbijad, putuka, põllumajandusukest
Bioloogia - Põhikool
13 allalaadimist, 0 arvamust
13
...d annavad viljakaid järglasi. RIIGID – on kõige suuremad ja üldisemad süstemaatilised üksused. ? Taimed ? Loomad ? Seened ? Bakterid ? Protistid (amööbid, vetikad) Taimeriik HÕIMKOND ? Katteseemnetaimed ? Paljasseemnetaimed ? Sõnajalgtaimed ? Sammaltaimed SUGUKOND ? Roosõielised ? Liblikõielised ? Ristõielised ? Kanarbikulised KLASS ? 2- idulehelised ? 1-idulehelised PEREKOND ? Toomingas ? Õunapuu ? Pirnipuu ? Murakas Loomariik HÕIMKOND ? Käsnad ? Ainuõõsed ? Lameussid ? Ümarussid ? Rõngussid ? Limused ? Lülijalgsed BIOLOOGIA 2010 ? Keelikloomad KLASS – lülijalgsed ? Vähilaadsed ? Putukad ? Ämblikulaadsed KLASS – keelikloomad ? Luukalad ? Kahepaiksed ? Roomajad ? Linnud ? imetajad Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK: loomar...
Märksõnad: rakk, kude, funktsioon, organism, molekul, membraan, tuum, bioloogia, ensüüm, hormoonid, seen, lipiidi, tsütoplasma, ainevahetus, sahhariid, vakuool
Bioloogia - Keskkool
230 allalaadimist, 4 arvamust
1
Mõisted Lahksuguline – Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline – Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng – Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng – Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine – Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine – Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö – Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna – Viljastatud munarakk , mis on kaetud ...
Märksõnad: organism, peremees, viljastamine, vastne, nukk, parasiit, valmik, seemnerakud, looduslik tasakaal, konkurents, kiskja, seenjuur, hüüf, mütseel, röövloom
Bioloogia - Põhikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
12
...siooni käigus saab neist spermatosoidid, kasvatavad viburi. Spermatogenees algab suguküpseks saamiseks elu lõpuni, spermid pole geneetiliselt identsed. Spermi pea otsas akrosoom ( ensüümid munaraku aktiviseerimiseks). Ovogenees: toimub munasarjades kehatemperatuuril. Esmasteks eellasteks ovogoonid, millede paljunemine lõppeb juba looteeas (meioosi I profaasis katkeb). Ovogenees jätkub 12- 14 vanuselt, lõppeb menopausiga 45-55. Ovogoonides kasvavad ovotsüüdid, neist polotsüüdid ja munarakk. 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti. Ovulatsioon: küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, kui jääb viljastamata, ta hukkub ja algab menstruatsioon. Munarakk koosneb rebust ja kestadest: Kõikidel olemas esmaskest (munarakk ise teeb), v.a inimmunarakk Teisesed ja kolmandased...
Märksõnad: rakk, molekul, kromosoom, geenid, kromosoomid, organism, koodon, rakud, transkriptsioon, alleel, bakter, isend, molekulid, ensüüm, pärilikkus
Bioloogia - Keskkool
7 allalaadimist, 0 arvamust
10
SISSEJUHATUS Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põllumajanduses tähendab paljude poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates põllumajanduse jõudmist uude etappi, mis võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske. Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üles riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses, toidus jm toodetes. Õiguslik regulatsioon peaks siinkohal olema teatud konsensuse või tasakaalu leidmise fikseerimise punktiks, mis näitab, millistel tingimustel on GMO-de kasutamine ja kasvatamine täna ühiskonna poolt aktsepteeritud. http://www.eesti...
Märksõnad: muundatud, geneetiliselt, geneetiliselt muundatud, organism, põllumajandus, organismid, tehnoloogia, putuka, riskid, geenid, riskianalüüs, komisjon, mais
Bioloogia - Keskkool
103 allalaadimist, 4 arvamust
10
...  kuuluvad väikesed kiililised nagu liidriklased (pildil  kuuliidrik) ja kõrsiklased ja veidi suuremad  vesineitsiklased. ? Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad, eriti  tiibade alused. Sellesse rühma kuuluvad suurimad kiilid:  tondihobulased (pildil rohe­tondihobu) , samuti  hiilgekiillased ja vesikiillased. Liblikalised ? Liblika tiivad on soomustega kaetud. ? Liblikas areneb täismoondega (muna­, vastse­, nuku­ ja  valmikujärk). ? Tiibu on neil 2 paari. ? Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks  muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat  toitu (peamiselt nektarit). NT: koerliblikas, admiral Ühepäevikulised ? Ühepäevikulised on putukad keda võib Eestis leida suve  õhtupoolikutel veekogude lähedu...
Märksõnad: putuka, liblika, kiletiivalised, liblikas, ühepäevikulised, mardikalised, tondihobu, kiililised, rohe, liblikalised, kiilid, suised, minuti, admiral
Bioloogia - Põhikool
13 allalaadimist, 0 arvamust
3
Märksõnad: elund, emaka, munarakk, rakud, elundkond, organism, viljastumine, imetaja, generatiivne, embrüo, loode, emakas, bioloogiline, ovulatsioon, ontogenees
Bioloogia - Keskkool
5 allalaadimist, 0 arvamust
12
...sliike kui inimese looduid. Neljandas peatükis loetletakse niidul elavaid loomi. 1. NIIDU ÜLDISELOOMUSTUS Sõnal niit on seos sõnaga niitmine. Niitmine ei lase noortel puudel ja põõsastel kasvada ja nii kasvavad niidul ainult rohttaimed. Puude ja põõsaste kasvu piirab ka loomade karjatamine. Niidud on elukooslused, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed. (1) Niitude hulka kuuluvad heina- ja karjamaad. Niidu taimkate esineb kamarana ehk sellise taimevaibana, milles rohttaimede juured ja maaalused varred on tihedalt läbi põimunud. (1) Niit on avatud maastik, see tähendab, et siin ei ole enamasti puid ega põõsaid, mis annaksid varju päikese, tuule ja vihma eest. (1) Niidul on palju valgust, sest siin ei kasva eriti puid ja põõsaid. Seetõttu on niidul rohkesti valguslembeseid taimi. See aga ei tähenda, et kõikidele taimedele on valgust piisavalt. Madalamakasvulised taim...
Märksõnad: niidu, niit, taimestik, niitmine, liigirikkusohttaimed, imetajad, varre, karjatamine, loomastik, loodusõpetus, bakterid, kuresoo, looniit, maapind, jõed
Bioloogia - Põhikool
32 allalaadimist, 2 arvamust
Muu