-. Pt, � ,, I Riigi plaanilise. . Sorestikmast (ferm) 1<-p ct"� p5hiv5rgu punkt 6 J1 Kohaliku plaanilise ·J Valgustuspost p5hiv5rgu punkt Reeper 1 t• r' Kattega tee, maantee, k5nnitee M55distusv5rgu punkt Kattega tee aarekiviga, ...
docstxt/14821710552175.txt
docstxt/1520163945859.txt
Temaatilised – kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jälgitavad Kaartide jagunemine kujutava ala suuruse järgi * Maailmakaardid *Mandrite ja ookeanide kaardid * Regioonide kaardid * Riikide kaardid * Kohalikud kaardid * Linna, küla kaardid Eriotstarbelised kaardid * Merekaardid * Sõjaväekaardid * Lennukaardid * Geoloogilised kaardid * Mullakaardid *Ehitusplaanid * Teedeatlased Topograafilised leppemärgid Maastikuobjektide, situatsiooni ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke Leppemärgid on: mõõtkavalised mõõtkavatud leppemärgid Kõik maastikuobjektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: Pindobjektid Joonobjektid Punktobjektid Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala (mets, järv, põld). Pindobjektid kujutatakse mõõtkavalistena
Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt A jääks kümnendik jaotusele 2. Loe vahemaa punktist B punkti A 3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama maastikuala kaardil Topograafilised leppemärgid 1. Joonleppemärgid 2. Pindleppemärgid 3. Mõõtkavatud leppemärgid Teed ja rajad Elektriliinid ja raudteed Piirid ja piirjooned Nimetage näidatud leppemärk Värvid Mõõtkavatud leppemärgid Selgitavad kirjed Reljeefi kujutamine horisontaalidega Reljeefi kujutamine horisontaalidega Horisontaalid jagunevad: 1. Põhihorisontaal 2. Poolhorisontaal 3. Veerandhorisontaal Ümar ja koonuseline tipp Lame ja korrapäratu tipp Seljandik Orvand Sadul
kõrguskasvu. Nivelleerimiseks nim. selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Enim kasutatavaks ja täpsemaks viisiks on geomeetriline nivelleerimine ehk horisontaalkiirega nivelleerimine. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. 11. Tuntumate leppemärkide tundmine plaanilt Pindleppemärkideks ehk mõõtkavalised leppemärgid Joonleppemärgid ehk enamasti poolmõõtkavalised leppemärgid Punktleppemärgid ehk mõõtkavatud leppemärgid 12. Mis on mõõtkava, mõõtkava täpsus ja kuidas väljendatakse mõõtkava? Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse. Mõõtkava väljendatakse arvmõõtkavana , selgitava mõõtkavana ning graafiliselt joon- ja põikmõõtkavana. 13. Nimeta punkti asukoha määramise viise.
säilimiseks ja temaga töötamiseks KAART KILETATAKSE. Kui kaart on kiletatud, siis saab sellele ka kirjutada. KIRJUTAMISEKS KASUTAGE SPETSIAALSEID KILEVILDIKAID (mitte pastapliiatseid). Kui hoiate kaarti märjaks ja räpaseks saamast, on selle eluiga pikem. Kaardi eluiga pikendab veel selle õige voltimine. Kui kaart on volditud nii, et ilusti põue- või kaarditaskusse mahub, siis hoiame kaardi puhtana ning säilib tema hea seisukord. TOPOGRAAFILISED LEPPEMÄRGID Topograafilised leppemärgid (tingmärgid) jagatakse kolme gruppi: 1.joonleppemärgid 2.pindleppemärgid (kontuursed ja mõõtkavalised leppemärgid) 3.mõõtkavatud leppemärgid Lisaks kasutatakse selgitavaid kirjeid. JOONLEPPEMÄRGID Kui vaatate kaarti esimest korda, jäävad kõigepealt silma joonleppemärgid. Topograafilised joonleppemärgid on kasutusel joonekujuliste objektide kujutamisel, mille pikkus väljendub kaardi mõõtkavas. Nende täpne asend kaardil on määratud objekti pikiteljega.
meetodid? -evakuatsioonisüsteemid -kes teadustab reisijatele 4.Mis on kinnise ruumi -verbaalne (rääkimine,lugemine ja -päästeparved olukorrast tunnuseks? kirjutamine) -puudub alaline ventilatsioon - 20.Mida sisaldab ohutu 26.Mida näitavad leppemärgid? mitteverbaalne(zéstid,häälistused,k korraldamise süsteem(SMS)? -ohutust tagava 5.Nimetage kinnised ruumid ehakeel) -protseduurid varustuse,seadmete,süsteemide -magade vee,kütuse- ja - -tekija masina põhioperatsioonid paigutust
näitab, mitu meetrit maastikul on üks sentimeeter kaardil. Kaitsejõududes kasutatakse järgneva mõõtkavaga kaarte: 1:20 000 1 cm = 200 m (maastikul liikumiseks) 1:50 000 1 cm = 500 m (maastikul liikumiseks, taktikaliseks planeerimiseks) 1:250 000 1 cm = 2500 m (operatsioonide planeerimiseks) Leppemärgid võimaldavad kaardilt maastikuinfo lugemise ja on reeglina ära toodud ka kaardi legendis. Vastavalt kujule jagunevad leppemärgid järgnevalt: 1. Pindleppemärgid - kasutatakse objektide ja alade (metsad, järved, asulad, suured ehitised, laiemad jõed jne) pinna ning suuruse kujutamiseks. Nende asend ja kuju vastavad alati kaardi mõõtkavale. 2. Joonleppemärgid - kasutatakse joonekujuliste objektide (teed, elektriliinid, kraavid jne) kujutamiseks. Nende pikkus ja asend vastavad kaardi mõõtkavale, kuid laius (paksus) reeglina mitte. 3
Riiklik geodesiline punkt Puka 52,455 Kanalisatsionitorustik K 52,1 Kohalik geodesiline punkt 168 12,6 Gaasitorustik G 12.456 Reeper SR 156 14,156 Lehtpuuderida 13,8 Koordinaatvõrgu rist Mobiilimast Seinamärk KK Puittara Sõrestikmast Metalltara Valguspost Tõusuastmetega välistrepp Raudtee Segamets Heinamaa põõsastega kask 12 0,15 Pinnas...
1 Tegevusjuhend küla atlase koostamiseks 1. Vali sinule tuttav Eesti küla 2. Koosta küla iseloomustus ( asukoht, suurus, elanikearv, vaatamisväärsused, tekkelugu jne). Lisa asukohta kirjeldav kaart. Tee vajalikud mõõtmised kaartidelt. Kasuta http://atlas.ibs.ee/ http://www.regio.ee/ http://www.maaamet.ee http://www.maaamet.ee/docs/kasutusjuhend_v1.pdf 3. Koosta lühike küla maa-ala geoloogilise ehituse ja pinnavormide iseloomustus Kasuta Eesti atlase kaarte, geograafiaõpikut, Eesti geograafia CD ja vaatlust 4. Tutvusta küla erinevate teemakaartide abil. Koosta vähemalt 6 teemakaarti. Salvesta juhendi järgi iga kaart kõigepealt pdf-failna ja pärast liida üheks dokumendiks. Kasuta Kiira Mõisja Kaardiõpetuse tööjuhend Kodukoha atlase koostamine http://www.maaamet.ee/docs/kasutusjuhend_v1.pdf 5. Oma töö illustreerimiseks võid lisada fotosid, mis tuleb kindlasti a...
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas,...
Eesti põhikaart on topograafiline kaart (internetiversioonis on see tehtud 1:10 000, sinna on kantud teed, piirid, elektrivõrgud jne asjad. Või siis 1:20 000. Põhikaart on viirutatud ära kordinaatidega. Eesti baaskaart oli mõõtkavas 1:50 000 , viimased uuendused olid 1990 ndate lõpus, pärast seda ei ole kaarti uuendatud. Baaskaardilt on võimalik saada meil kõik nn baasinfo, mida vaja. Baaskaart on jaotatud 25x25 km suurusteks tükkidesk, mis on kantud kaardile. 8. Leppemärgid. Milleks neid vaja on? Leppemärke kasutatakse maastikuobjektide, reljeefide jne kasutamiseks kaardil, kuna kaart on liiga väike, et sinna kirjtuada. Objektid jagatakse kolme rühma: - Pindobjektid- majad, hooned jne - Joonobjektid- rajad, jõed, teed jne. Kõik näidatakse plaanil või kaardil nii nagu nad päriselus on.
väljendus on struktuursete suhete organiseeritud süsteem. · Keelte mõistmiseks on vaja keelt õppida keele valdamine on õppimise tulemus. · Filmidest arusaamine võib olla näiline nagu ka sugulaskeeltest arusaamine võib tunduda näiline sõnad on sarnased ning seetõttu arvame mõistvat, kuid tegelikult on tähendused teised. · Märgid jagunevad kahte gruppi: leppemärkideks ja kujutavateks märkideks. Leppemärgid väljenduse ja sisu seos ei ole sisemiselt motiveertud, vaid kokkuleppeline. Kujutav märk väljendusel on ainus, loomuldasa temale omane tähendus. Nt. joonistus. · Kujutamine on suhteline, mitte absoluutne omadus. · Ikooniliste ja leppemärkide maailmad mitte ainult ei eksisteeri koos, vaid nad mõjutavad pidevalt teineteist, lähenevad katkematult teineteiseks üle või põkkuvad. Eriti eredalt ilmneb see kunstis.
Atmosfäär Atmosfäär - maakera ümbritsev õhkkond, mis on kilise ehitusega. Atmosfääri hoiab Maa ümber külgetõmbe- ja gravitatsioonijõud. Albeedo - mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus-kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4 Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel oo...
Võib olla 0-st 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. Mis on magnetiline asimuut? Magnetiline asimuut on magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuut. Mis on horisontaal, selle omadused? Samakõrgusjoon ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Mis on horisontaalide lõikevahe? Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus. Mis on leppemärgid? Kaardi leppemärgid ehk tingmärgid on märkidest, tähtedest või graafilistest kujutistest koosnev süsteem, mida kasutatakse kaardistamisel, et luua kõigile lugejaile üheselt mõistetav ruumiline pilt. Mis on kõlvik? Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. Millised leppemärgid on mõõtkavalased ning millised mõõtkavatud? Kui objektid või nähtused on kaardil piiritletud oma tegelikus geograafilises asukohas
Orienteerumise põhiline vahend on kaart. Kaart on maapinna vähendatud ja üldistatud tasapinnaline kujutis, mis näitab mitmesuguste objektide paiknemist looduses. Valisin oma uurimistöö teemaks „Eesti orienteerumiskaardid läbi aegade“, sest ise tegelen orienteerumisega, siis soovisin rohkem teada saada orienteerumiskaartide kohta. Millised olid need minevikus, kuidas on leppemärgid muutunud, kuidas joonistatakse kaarte ning soovin viimast ka ise proovida joonistada. Plaanin joonistada suusaorienteerumise kaardi Tehvandi suusaradadele. Juhul kui lund piisavalt maha ei tule, et antud kaarti oleks võimalik kaardistada, siis teen selle asemel rattaorienteerumise kaardi Aptreekrimäele
Koordinaatvõrgud Eesti Baaskaardil ja Eesti Põhikaardil Eesti Põhikaart (1: 20 000) koonus lõikeparalleelidega ja , mõõtkavategur k=0,999 932 428, millele vastab mõõtkava moonutus 1:14 800 Eesti Baaskaart ristkoordinaatide süsteem TM-Baltic Mercatori konformne põiksilindriline projektsioon (ühetsooniline) Ellipsoid GRS-80, telgmeridiaan L= 24°00'00'' Alguspunkti geodeetilised koordinaadid: B=0°00'00'' L=24°00'00'' Alguspunktide ristkoordinaadid: X=0,000 m Y=500 000,000 m 6. Leppemärgid Kaardistatavad pindobjektid on punkt-, joon ja pindobjektid. Pindobjekte ja konkreetses kaardistusmõõtkavas alamõõdulisi joon- ja pindobjekte kujutatakse vastavate leppemärkidega, mõõtkavalised pindobjektid näidatakse tegelikkusele vastavates piirides, mõõtkavalised joonobjektid tegelikkusele vastava kuju ja pikkusega. Mõõtkavalised pindobjekt- näidatakse tegelikkusele vastavates piirides. Leppemärgid enamasti malekorras
Topograafiline kaart maastiku üldistatud kujutis, kus on erinevad objektid ja nähtused märgitud leppermärkidega. Kaardi mõõtkava 2 nulli vähemaks siis saad teada mitu m vastab 1 cm-le. Joonleppemärgid joonekujulised objektid nt teed, elektriliinid jne, mille pikkus väljendub kaardi mõõtkavas. Mõõtkavatud leppermärgid niisugused objektid, mida ei ole võimalik väljendada kaardi mõõtkavas väikeste mõõtude tõttu. Pindleppermärgid kontuuride ja mõõtkavade leppemärgid, mis näitavad kaardi mõõtkava objektide pinda. Valge või kollane lagendik. Pruun pinnamood, teed. Must ja punane inimtegevusega seotud objektid. Maastikupunkti absoluutkõrgus punkti kõrgus merepinnast. Suhteline kõrgus kõrgus künka jalamilt. Põhihorisontaalid samakõrgusjooned, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele. Mägi või küngas vesi vollab kõrgelt kõiki nelja punkti, eristatakse nõlva, harja, jalamit. Sadul vesi voolab juurde
digitaalse maa-ala plaani kohalikule omavalitsusele 10 päeva jooksul tööde lõpetamise päevast arvates. 4. Millistel kihtidel võib kasutada joonestiili ,,0/continues"? Abijoonte kujutamisel võib kasutada joonestiili «0»/«Continuous». 5. Mida tehakse kasutamata kihtidega digitaalsel joonisel? Lõplikult valminud digitaalsest joonisest eemaldatakse kõik kasutamata ja ajutised kihid. 6. Mis suunas orienteeritakse joonisel leppemärgid? Mida võib leppemärkidega Erandkorras teha? Kõik mõõtkavatud leppemärgid orienteeritakse põhjasuunas, välja arvatud need, mis määruse lisas 1 toodud tingimuste kohaselt joonestatakse objektidega paralleelselt või risti. Vastavad juhised on toodud lisas 1 leppemärkide tabeli selgituste veerus. Erandkorras võib leppemärki pöörata, et see ei varjaks teisi objekte. 7. Mis ühikuid ja koordinaatsüsteeme kasutatakse digitaalsel joonisel?
GEO MÕISTED Geograafia- geograafia teadus loodi juba antiikajal ning kõige väljapaistvamaid avastusi saavutati Vanas-Kreekas Eratosthenes- arvutas välja Maa ümbermõõdu võrreldes varje, mis langesid keskpäeval eri laiuskraadidel Ptolemaios- lisas kaardile kaardivõrgu ehk koostas maailma esimese tõelise maailmakaardi Kaart- on Maa või mõne muu taevakeha üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega varustatud mõõtkavaline kujutis Üldgeograafilised kaardid- neil kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood, veekogud, riigipiirid jne). Siia hulka kuuluvad ka topograafilised kaardid, mis on neist kõige täpsemad Teemakaardid- need on kaardid, kus on kujutatud mingi kindel teema (nt poliitiline kaart) Erikaardid- need on sellised kaardid, mida kasutavad kindlate erialade spetsialistid või kindlate hobide esindajad (nt: merekaart) Digitaalkaart- a...
1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2. Näidata põhiliste vaadete paigutus joonisel peavaate suhtes projektsioonilise seotuse korral. 3. Kuidas näidata vaate suunda ja pealkirjastada vaateid, mis ei paikne peavaatega projektsioonilises seoses? Selgitada lihtsa joonise abil. 4
Üldgeograafilised kujutatakse leppemärkide vaid kõige olulisemaid nähtusi, pinnamoode, veekogusi, tähtsamaid teid ja asulaid, sageli ka riigipiire. a) Topograafilised kaardid- väga täpsed ja üksikasjalikud maastiku kirjeldavad kaardid. 2.Temaatilised e teemakaardid- sinna kantakse mitmesuguseid erinevaid näitajaid nt: aastane sademe hulk, kraadid, rahvastiku tihedus jne.... · Aerofoto- õhust pildistatud foto, mille järgi hakatakse kaarti koostama · Leppemärgid kokku lepitud märgid, mis tähistavad kaardil kindlaid objekte. · Legend leppemärkide seletus, mis on tavaliselt kaardi nurgas · Absoluutne kõrgus objekti kõrgus mõõdetuna merepinnast · Suhteline kõrgus objekti kõrgu mingi teise objekti suhtes · Samakõrgusjooned e horisontaalid jooned kaardil, mis ühendavad kõiki samal kõrgusel asetsevaid punkte. · Mõõtkava- näitab mitu korda on tegelike kaugusi kaardil vähendatud Nt: 1cm 1km
viseerimisseadistega magnetkompass, millega mõõdetakse maastikul magnetilist asimuuti: a) ringbussool koosneb limbist ja mgnetnõelast. b) orientiirbussool magnetilise meridiaani näitab ainult suunda Pindobjektid kujutatakse õiges mõõtkavas veidi vähendatult, üksteisest kontuurjoonega, täidetakse pindleppemärkidega. Joonobjektid on looduslikud ja tehnilised joonelised objektid, sõltuvalt kaardi mõõtkavast, võivad leppemärgid olla sama suurusega. Punktobjektid on looduslikud või tehnilised üksikud puud, mälestusmärgid. Reljeefi vormid: planetaarne; megareljeefid; makroreljeefid; mesoreljeefid; mikroreljeefid. Horisontaalid liigitatakse: täishorisontaalid, poolhorisontaalid ja veerandhorisontaalid. Merepinnast ühel ja samal kõrgusel asuvad punktid on kaardil ühendatud horisontaalidega. SuureM kaartidel joonistatakse horisontaalid iga 10 meetri järel, väikse rohkem kui 200 meetri järel
1) Pinnavormid a) Positiivsed (mäestikud) b) Negatiivsed (orud) c) Neutraalsed (tasandikud) 2) Kõrgussüsteemid H - geoid h - ellipsoid Kujutamise viisid Kõrgusarvud Horisontaalidega (samakõrgusjooned) - joonel asuvad punktid on sama kõrgusega, horisontaal ei hargne ega lõiku Nõlvakriips - näitab languse suunda. Horisotaali väärtus on on kirjutatud languse suunas. Täiendavad leppemärgid Kevad 1. loeng Joonte orienteerimine (tõeline asimuut, magnetiline asimuut, direktsiooninurk, rumb) Kõrgused-ellipsoidist(h)/geoidist(H). Ellipsoid Eestis madalamal. HD- horisontaalprojektsioon, SD-tegelik kaugus, kaldjoon Joonte orienteerimine- looduses või kaardil olevate joonte asukoha määramine Tõelise meridiaani suhtes- nurk päripäeva, tõeline asimuut, meridiaanide koonduvus Magnetilise meridiaani suhtes- magnetiline asimuut, kompassi abil
kindlaks, millise osa tervest langejoone pikkusest moodustab punkti kaugus ühest horisontaalist. Hinnata võib nii silma järgi kui mõõta joonlauaga. Saadud tulemus tuleb korrutada horisontaalide lõikevahega ja sõltuvalt punkti asukohast horisontaali suhtes, millest kaugus mõõdeti, ning langekriipsu suunast liita vastava horisontaali kõrgusega või sellest lahutada 21. Leppemärgid. On kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised millede abile näidatakse objektide e. Situatsiooni asukoht. Situatsioon – kõik mis asub maapinnal, tee, küla, kõlvik. Kõlvik – maatükk mis erineb temaga kõrvalolevast looduslike tingimuste või kasutusala poolest. Leppemärgid jagunevad: mõõtkavalised e kontuurilised – kontuuri vähendatakse vastavalt plaani mõõtkavale. Pinnaobjektid.
paberkandjal kui digitaalselt. 3. Geodeetilise uurimistöö tegija peab esitama digitaalse maa-ala plaani kohalikule omavalitsusele 10 päeva jooksul tööde lõpetamise päevast arvates. 4. «0»/«Continuous» joonestiil peab olema paigutatud kihtidele «VORMISTUS» või «ABIJOONIS». 5. Lõplikult valminud digitaalsest joonisest eemaldatakse kõik kasutamata ja ajutised kihid. 6. Kõik mõõtkavatud leppemärgid orienteeritakse põhjasuunas. Erandkorras võib leppemärki pöörata, et see ei varjaks teisi objekte. 7. Digitaalsed joonised koostatakse meetermõõdustikus. Digitaalne joonis esitatakse tasapinnalisena, s.o kahemõõtmelisena (kõik objektid peavad paiknema null kõrgusel), kasutades riiklikult kehtestatud koordinaat- ja kõrgussüsteemi. 8. Digitaalsel joonisel konstrueeritavad objektid peavad olema kinnitatud nende mõõdistamisel saadud punktidesse
Vallo Rauni tragikomöödia ,,Naine tahab tantsida" · Leppemärgid: Isikudeiksis Ruumideiksis Ajadeiksis Mees: Ah! (performatiiv) Naine: Pead sa oma sõrmi ka igale poole toppima? (ekspressiiv kirumine) Või tahad sa öelda, et jälle olen mina süüdi? M: Ma olen ju vait. N: Sa kavaldad. Tegelikult otsid sa võimalust süüdistada mind. M: Lihtsalt vastik. N: Kook lõigata kihiti kolmeks... niisutada pihlakaveini ja suhkrusiirupiga... katta vahukoorega... vaniliini ja pähkleid... M: Ptüi
Kartograafilise keele puhul sõnavara=leppemärgid. Lause ehitus=kartograafiline kujutusviis. b. Märgisüsteem peab tagama kaardi loetavuse, tasakaalu, mitmeplaanilisuse (üldplaan, sisulised plaanid 1-mitu), nähtuste hierarhilisuse (olulised nähtused rõhutatud esiplaanil, vähemolulised tagasihoidlikuma kujutusviisiga), kontrastsuse (märkide suuruse, värvuse ja paigutuse vahekord; leppemärgid peavad olema eristatavad). c. Märgisüsteemi kujutus sõltub kaardi kasutuseesmärgist (Eristatakse: kvaliteetkaardid, tehnilised või toimetusjärgus olevad kaardid) 68. Milles seisneb kaardi loetavus ja tasakaal? a. Kaardi loetavus toimimise mõõt. b. Teemakohasus (ainult vajalikud nähtused) c. Õige üldistuse aste (ei ole liigseid detaile ja üldistata üle) d
7. Laeva sisesed sidepidamisvahendid, alarmsüsteemid ja nende kasutamine 27 7.1. Eraside 28 7.2. Tuleohutuse andurid 29 7.3. 6 ja 7 teki päästevahendite plaanid 30 8. IMO sümbolid laevas 31 8.1. Laevakorpuse vigastuste kõrvaldamist hõlbustavad leppemärgid 32 8.2. Tuleohutuse leppemärgid 33 8.3. Päästeseadmete ja –vahenditega seotud leppemärgid 36 8.4. Ohualased leppemärgid 37 8.5. Kohustusliku tegevuse ja keelavad leppemärgid 38 8.6. Reisilaevade ja terminalide leppemärgid 39 8.7
2. keskmisemõõtkavalised: 1:2000 3. suuremõõtkavalised: 1:1000, 1:500 Topograafilise kaardi elemendid on: 1. koordinaatvõrgud- ristkoordinaatide võrk, geograafiliste koordinaatide väärtused; 2. kaardi raamida. siseraam- piirab maastiku kujutist b. minuti-e. kraadiraam- ühikute skaala c. välisraam- dekoratiivse tähtsusega; 3. mõõtkava; 4. nomenklatuur; 5. leppemärkide selgitus, legend; 6. järsksuste mõõtkava; 7. kaardi koostamise ja trükkimise kohta andmed. Topograafilised leppemärgid kasutatakse maastiku objektide, situatsiooni-ja reljeefielementide kujutamiseks plaanidel ja kaartidel. Maastiku objektid, situatsiooni-ja reljeefielemendid jagatakse lähtuvalt nende kujust ja suurusest kolme rühma: 1. pindobjektid; 2. joonobjektid; 3. punktobjektid. Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast
ORK Määrab Kuidas peab tööd tegema Mis on lubatud ja mis keelatud Milline on õige või vale käitumine Ühtlustab seeläbi töötajate käitumist, muudab org-i tegevuse stabiilsemaks ning vähendab formaalse juhtimise ja kontrolli vajadust. Organisatsioonikultuuri avaldumisvormid KATEGOORIA NÄITED Sümbolid Riietus, pastakad, kontorimööbel Keel Släng, zestid, leppemärgid, laulud, kuulujutud, metafoorid Jutustused Jutud, legendid, müüdid Tegevuspraktika ja kombed Rituaalid, tabud, tavandid Nähtava kultuuri tegurid Tervitamine, viisakusväljendid 2. Slängi ja zestide kasutamine 3. Teenindajate välimus 4. Ettevõtte sümboolika ja selle kasutamine 5. Teenindusruumi sisustus ja väljapanekud 6. Teenindusstiil 7. Reklaam 8. Muu nähtav tegur keskkonnas Organisatsioonikultuuri tasandid
Orienteerumine. Orienteerumine - see on aktiivse puhkuse suurepärane vorm, üks kõige meeldivamaid, huvitavamaid ja värskendavamaid füüsilisi tegevusi. Sellega võivad tegeleda inimesed igas vanuses ning erineva füüsilise ettevalmistusega. See spordiala ei pane üksnes lihased liikuma, vaid ka aju tööle. Tänu sellele tekib tõeline rõõm, mis paneb unustama igapäevased mured. Orienteerumine nõuab mõningaid teadmisi topograafias, oskust lugeda spordikaarti ja maastikku ning neid teadmisi omavahel siduda. On vaja osata valida ratsionaalne teekond, mis nõuab sportlaselt kiiret ja täpset olukorra analüüsi suure füüsilise pinge all. Orienteerujal kujunevad sellised vajalikud omadused nagu tähelepanelikkus, vastupidamine, tahtejõud ja oskus orienteeruda halbades tingimustes. Sportlik orienteerumine maastikul - see on intellektuaalne spordiala, mis vajab optimaalse tee valikut punkti leidmiseks ja selle võtmiseks. Sellest lähtudes saab välja tuua...
absoluutkõrgused nii, et numbri jalad oleksid langu suunas.Samakõrgusjoon, mis vastavab reljeefi põhilisele lõikevahele. 22) Võrdtäpseteks mõõtmisteks nimetatakse mõõtmisi kui ühe suuruse mitmekordsel mõõtmisel on kasutatud üht ja sedasama instrumenti, ühesugust metoodikat, mõõtmised on toimunud ühesugustes välitingimustes. Kõikidel teistel juhtudel on tegemist isetäpsete mõõtmistega. 23) Juba vastatud 24) Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille abil näidatakse maastikuobjekte ehk situatsooni asukoht. Situatsiooniks nimetatakse kõike maapinnal asuvat. Käik, mis asub objekti läheduses. Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. 25) Maa-ala plaan koostatakse vastavalt „EG uurimistööde korrale“ Eesmärgiks lähteandmete saamine
absoluutkõrgused nii, et numbri jalad oleksid langu suunas.Samakõrgusjoon, mis vastavab reljeefi põhilisele lõikevahele. 22) Võrdtäpseteks mõõtmisteks nimetatakse mõõtmisi kui ühe suuruse mitmekordsel mõõtmisel on kasutatud üht ja sedasama instrumenti, ühesugust metoodikat, mõõtmised on toimunud ühesugustes välitingimustes. Kõikidel teistel juhtudel on tegemist isetäpsete mõõtmistega. 23) Juba vastatud 24) Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille abil näidatakse maastikuobjekte ehk situatsooni asukoht. Situatsiooniks nimetatakse kõike maapinnal asuvat. Käik, mis asub objekti läheduses. Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. 25) Maa-ala plaan koostatakse vastavalt „EG uurimistööde korrale“ Eesmärgiks lähteandmete saamine
tardkaart (analoogkaart, tavakaart), ka traditsiooniline kartograafia. · Arvutikartograafia (didgitaalkartograafia) kartograafia haru, mis tegeleb täielikult arvuti abil valmistatud kaartidega; tulemisk võib olla nii tard- (nt paber-) või ka arvutikaart (digitaalkaart), millel olev info on täielikult salvestatud/kasutatav arvuti abil · Kaardielement kaardil esinev leppemärkide grupp; kõik antud lehel esinevad kartograafilise kujutise detailid (nt leppemärgid, raam, raamivälised tekstid jm.) · Kaardi matemaatilised elemendid kaardi elemendid, miss määravad ruumi ja kaardi(lehe) suhte (nt geodeetiline alus, raam, mõõtkava, kaardivõrgustik, kaardijagu e nomenklatuur). · Kaardi sisu element kaardi väikseim sisuline osa antud mõõtkava juures. · Kaardi joonelemendid kaardi leppemärgid, mida kasutatakse antud mõõtakavas ilmnevate joonobjektide kujutamiseks, analoogiliselt pind- ja punktelemendid.
RIIGIKAITSE KT nr.2 1. Mis on jagu, meeskond, rühm, kompanii, patarei, pataljon, rügement, brigaad, diviis, korpus, armee? Kui palju on neis sõdureid ja millistest väiksematest üksustest need koosnevad? Millised on nende üksuste NATO taktikalised tingmärgid? Jagu on sõjaväeline allüksus, mille koosseisus on tavaliselt 5...15 inimest. Harilikult kuulub jagu rühma koosseisu. Jao isikkoosseis võib olla jagatud lahingpaarideks, lahingkolmikuteks, gruppideks või pooljagudeks. Jao koosseis ja relvastus sõltuvad otstarbest ja ülesannetest. Näiteks: · jalaväejagu · motolaskurjagu · luurejagu · snaiprijagu · tulejuhtimisjagu · pioneerijagu · juhtimisjagu · sidejagu · remondijagu · laskemoonajagu Jagu juhib jaoülem, kelleks on tavaliselt allohvitser. Relvasüsteemi või kindlat seadet käsitsevat ja jaoga võrdsustatud...
lahenduse leidnud. Vastus saadakse andmete analüüsil ja sünteesil. Kartograafia - õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiat võib vaadelda ka kui üsna paljude distsipliinide kokkupuutepunktis asuvat tegevusala: • kaardi koostamine - haru, mis tegeleb ainult kaartidele spetsiifiliste küsimustega nagu projektsioonid, • generaliseerimisnõuded, leppemärgid jms; • tehnoloogia - trükiprotsessi omapära, suhteliselt hiljuti veel ka fotoprotsessi peensuste arvestamine; • kujutav kunst - kaardi oluline komponent on visuaalne esteetilisus, nii saab kunstist vajalikku abi esteetilisuse saavutamisel; • visuaalne taju - kaarte "kasutatakse" silmade abil. Hea kaart arvestab inimsilma omadusi, nägemise seoseid teiste meeltega ning ka inimpsüühikat;
vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suunas. 65. Mullastikukaardid ja andmebaasid. Mullastikukaardid on enamuses mõõtkavas 1:10000. kaardilt saab teada üldjoontes muldade leviku. Kaartidele on kantud mulla šihver, huumuskihi tüsedus, lõimise valem, mulla boniteet ja perspektiivboniteet, leppemärgid, kivisuse aste. Eksplikatsioonikaart – kõik tingmärgid, leppemärgid ja muldade koondandmed on antud tabelina. See on aluseks, mis võimaldab mullakaarti lugeda. Andmebaas - http://geoportaal.maaamet.ee/ 66. !Haritava maa väärtuse kompleksne hindamine. Etteantud mullastikukaardi põhjal osata hinnata ja analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust ning anda hinnang selle maa võimaluku turuväärtuse kohta.!
1. Mis on geodeesia? Geodeesia on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtsal kohal sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja muus. 2. Nimeta geodeesia harud. Topograafia- maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanil Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3. Nimeta põhilised geodeetilised instrumendid. Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimisla...
2. kaardi raam 3. mõõtkava (joon, arv ja võrdlus) 4. kaardi võrgustik (koordinaadid): a) geograafilised koordinaadid – nurkkoordinaadid algkoordinaadi suhtes b)kilomeetrivõrgustik - x arvu kilomeetritega seotud koordinaatvõrgustik c)ristkoordinaadid - koordinaatteljed, mis on teineteise suhtes risti d) muud võrgustikud 5. kaardi korrektsioon 6. kaardi jagu ja nomenklatuur - kaardi number Mittematemaatilised kaardielemendid: 1. kaardi nimi 2. kaardi väli 3. leppemärgid, legend 4. kaardivälised kirjed: kaardi tootja kaardi alusandmete (aerofoto) tootmise kuupäev kaardi korrigeerimise e. välitööde tegemise aeg kaardi trükkimise kuupäev kaardi lisakirjed (tekstilised lisad, kaardil olevate objektide või nähtuste kohta; tavaliselt temaatilisel kaardil) 5. kaardiandmete visualiseerimise elemendid: indekskaart ehk kartogramm - nomenklatuuri kajastav lisakaart
3 Baaskaart Eesti baaskaardi moodustavad nii paberkaart kui arvutiandmebaas. Eesti baaskaardi aluseks on nn. ortofotokaardi idee, kus kaardi taustaks on kasutatavasse projektsiooni ja mõõtkavasse teisendatud satelliitpilt. Viimasele kantakse topograafiline situatsioon: hüdrograafia, infrastruktuur, reljeef jmt. Fotole kantava lisainfo hulk on minimaalne ja leppemärgid tagasihoidlikud. Eesti baaskaardil on fototaustaks must-valge SPOT satelliidikujutis nähtava valguse alas, mis on toonitud harjumuspäraselt. Eesti baaskaart katab kogu Eesti territooriumi 112-l kaardilehel. Kasutatud kaardiprojektsioon ja kaardilehtede numeratsioon on ühtne kõigile kolmele Balti vabariigile. Eesti baaskaardi andmebaasi moodustavad satelliidikujutised rasterandmetena ja teiselt poolt andmed, mis on vajalikud fototooni kujundamiseks ja kaardiobjektide esitamiseks
Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis keelatud, milline on õige ja milline on vale käitumine. 9. Organisatsioonikultuuri kategooriad KATEGOORIA NÄITED Sümbolid Riietus, pastakad, kontorimööbel Keel Släng, zestid, leppemärgid, laulud, kuulujutud, metafoorid Jutustused Jutud, legendid, müüdid Tegevuspraktika ja kombed Rituaalid, tabud, tavandid 10. McKinsey mudel Väärtuste süsteemi mudel 7S. Süsteemid Oskused Stiil Väärtused
a)Otepää, Karula kuplid madalamad, aga järsema nõlvaga ja erosioon tugevam. Lähtekivim rohkem karbonaatne. b) Haanja kõik vastupidi. Vähem karbonaatsed, happelisemad. Mullastiku andmebaaside ja teaduse rakendused Mullastikukaardid on enamuses mõõtkavas 1:10000. kaardilt saab teada üldjoontes muldade leviku. Kaartidele on kantud mulla sihver, huumuskihi tüsedus, lõimise valem, mulla boniteet ja perspektiivboniteet, leppemärgid, kivisuse aste. Eksplikatsioonikaart kõik tingmärgid, leppemärgid ja muldade koondandmed on antud tabelina. See on aluseks, mis võimaldab mullakaarti lugeda. Seletuskirjas olevad peatükid: 1) mullatekke tingimused 2) koondiseloomustus kõikide kaardistatud muldade kohta 3) mullastiku kõlvikuline iseloomustus siit tulevad järeldused maakasutuse kohta 4) kokkuvõte
· tunnussõna kehtestatakse ööpäevaks; · tunnussõna määrab allüksuse ülem; · tunnusõna koosneb küsimusest ja vastusest, mis võib olla sõnapaar või arvude summa. · Näiteks: "Oscar- Charly"; · tunnimees küsib - tulija vastab; · tunnussõna öeldakse vaikse häälega; · tunnussõna korratakse ainult tugeva tuule puhul. 116 2.13 KÄEMÄRGID Käemärgid on ühtsed kokkulepitud leppemärgid, mille abil on võimalik suhelda. Erinevad üksused võivad kasutada üksuse ülesandest lähtuvalt lisa käemärke. Antud materjali tegemisel on kasutatud Valdo Veski poolt ja leitnant Arti Levandi juhendamisel sooritatud 6. põhikursuse lõputöö "Käemärkide alane väljaõpe kaitseväes." Käemärke kasutatakse: · kui vahemaad on pikad (nt rännakul); · kui on vaja tegutseda vaikselt (nt patrull, varitsus jne); · kui müra tõttu on sõnaline käskimine raske;
1. Selgita kartograafilise projektsiooni mõistet. Lk.12 Kartograafiliseks projektsiooniks nimetatakse Maa pinna või selle osa kujutamist kaardil ettenähtud üldises mõõtkavas ja teatud matemaatiliste seaduspärasuste kohaselt. Maa pind on geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavali...
karavanil. Tõukav alla 50 m 2 topituld, pardatuled. 1 tõugatav pardatuled. Puksiirlaev küljel 2 topituld, küljel pole. Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga kahe minuti tagant andma järjest neli helisignaali – ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see helisignaal otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt antud helisignaali. • Leppemärgid laevas, nende asukoht ja otstarve. Kogunemiskohad, päästejaamad. Igal leppemärgil on kindel värv. Leppemärgid jagunevad: • Laevakere vigastuste kõrvaldamist ja võitlust sissetungiva veega hõlbustavad(helesinised) • Keelavad (punased) • Tuleohutuse alased (tumepunased) • Ohualased (kollased) • Päästevahendeid ja –vahendeid juhendavad (tumerohelised) • Suunavad (helerohelised) • Kohustuslik tegutsemine (tumesinine)
Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. Pindobjektid on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile tavaliselt punktiiriga või peene pideva joonega
kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. Pindobjektid on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile tavaliselt punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide
· kompositsioon, värvid, leppemärkide valik - tasakaal 40. Milles seisneb kaardi tasakaal? Tasakaal seisneb: · kompositsioonis · värvides · leppemärkide valikul 41. Milliseid nõudeid esitatakse leppemärkidele? Nõuded: · võimalikud lihtsad ja väikesed · selgesti üksteisest eristuvad · kujutatava objektiga sarnased (assotsieeruvad) · moodustavad ühe kaardi lõikes visuaalselt tervikliku süsteemi 42. Milliseid funktsioone leppemärgid kaardil täidavad? Funktsioonid: · määratlevad objekti asukoha · määratlevad objekti omadused: 1) kvalitatiivseid omadusi (liik, kvalitatiivne klass: näiteks klass koolilapsed: poisid, tüdrukud); 2) kvantitatiivseid omadusi (arvuliselt mõõdetud suurus, statistiliste klasside näitamiseks: näiteks tee laius üle 12 m laiused teed, alla 12 m laiused teed)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
