· Tuleohutus · Keskkonnaohutusnõuded · Valitsevad tuuled · Reljeef · Edasine laienemisvõimalus Asendiplaanile tuleb märkida: · Krundi mõõtmed, planeeritavad ja olemasolevad ehitised, kõrgusmärgid, teede piirid · Kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused · Maa-ala tingmärgid · Lammutatavad ehitised · Kaugused piirist · Kõrgusjooned · Pääsud krundile, tarad · Säilitatavad puud, puhkealad · Põhja-lõuna suund, tingmärgid 2. Veisefarmide planeerimine (soojustatud laut, soojustamata laut). Külm laut ehk soojustamata . Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur hulk tööjõudu ja sööt on alati värskem kui sõimes või söödalaval söötmisel. Madala temperatuuri tõttu on pidurdatud
Edasi minnes sai selgeks, et karjuvad need, kes jaksavad. Oli ka täiesti apaatseid mullikaid, kes vaevu tõstsid pilgu, lamades ise märjas virtsavees. Kõik nad olid märjad, mustad, kõhnad. Kõige kurvem oli valge-pruuniga 4 kuune vasikas, ilmselgelt kurnatud ja vaevatud olekuga. Hommikuks oli ta surnud. Nooremad mullikad olid 56-kesi pandud aedikusse, kus virtsa koht nii paks, et sinna pikali visata ei oleks mingit soovi. Mullikate laut oli pool tühi, mingid trossid, traadid laest rippumas, kõle ja külm. Kui aknad on osaliselt kaetud kilega ning uste vahel praod, pole see ka ime, et seal sama temperatuur on mis väljas. Edasi läbi koridori jõudsime lehmadeni. Esimene pilk lehmade osas oli paistes jalga üleval hoidev lehm. Ka teisel lehmadel olid vigastused- innaajal hüplemisest tagumikukontidel marrastused ja osaliselt maha nühitud karv. Tõsi neil oli jalgealune
Erialane sõnastik Reinard Kann A · ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks · aedsalat-aias kahe teisendina (lehtsalat ja peasalat) kasvatatav salat · aedhernes- söögiherne aiasort · agrokliima- suure maa-ala kliima. · agrokemikaal-kahjurite v. taimehaiguste tõrjeks · agronoom-agronoomia eriteadlane · agronoomia- põllumajanduslikku tootmist, esmajoones maaviljelust uuriv rakendusteadus, põllumajandusteadus. · agrotehnika- taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks · aretus- aretamine · autbriiding- sugulasaretus · ahtrus- tiinuse puudumine sigimiskõlblikul emasloomal B · Biotõrje- bioloogiline tõrje · Botaanika- taimeteadus · Bakter- üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid ...
( kerisahi) ( umbahi ) VILI ● Vilja lõigati sirbiga või vikatiga hiljem jäeti vili kuivama. Vilja kuivaatati partel. lakka kasutati heinte ja õlgede hoiukohana. Viljast tehti Odra, Rukki leiba söögilaud ● Söögilaud asus tavaliselt õuepoolses külgseinas diagonaalselt ahju vastas kahe seinapingi vahelises nurgas rehetuba Rehealune ja laut Laut. ● Laut oli suur Seal elasid kõik taluloomad, Hobustel olid kõigil eralid aedikud muidu võisid nad kellegi kabjaga ära tappa! Laut oli väike valgust seal ei olnud,Lahtritega käidi laudas toimetamas. Inimesed pugesid kitsast laudauksest sisse ja väja. Meie esivanemad olid töökad ja usinad töölised! Laudas oli pime ja külm kuid loomade viidi sooja põhku ehk-Heina alla. ait
aganik saun eeskamber suveköök tagakamber sulaseaidad Laut: sealaut veiselaut küün hobusetall vasikalaut sulaseaidad Taluõu Talu hooned ehitati õuemurule Tähtsaim hoone rehielamu ehitati esiküljega õue poole. 19. sajandil olid talu kõrvalhooneteks ait, suvekoda, laut, Lõuna- ja Ida-Eestis, põhjarannikul ja saartel ka saun Oskussõnad Aganik aganate hoidmise ruum (endisaegse rehielamu osa v. eraldi ehitis). Õuemuru suur ala talukompleksi keskel, kuhu ümber ehitati kõik hooned Tänan kuulamast!!!
Positiv Komparativ Superlativ alt älter am ältesten breit breiter am breitesten- lai billig billiger am billigsten dunkel dunkler am dunkelsten- tume früh früher am frühsten- varajane gross grösser am grössten- suur gern lieber am liebsten gut besser am besten heiss heisser am heissesten- kuum hübsch hübscher am hübschsten- kena hoch höher am höchsten- kõrge jung jünger am jüngsten klein kleiner am kleinsten kurz kürzer am kürzesten- lühike lang länger am längsten- pikk leicht leichter am leichtsten- kerge laut lauter am lautesten- vali langsam langsamer am langsamsten- aeglane leicht leichter am leichtesten- kerge neu neuer am neusten nah näher am nächsten- lähedane schön schöner am schönsten stark stärker am stärksten- tugev schmal schmaler am schmelsten- kitsas schnell schneller am schnellsten- ...
Second level Third level Fourth level Fifth level Wirtschaft Die Schweiz gehört zu den wohlhabendsten Ländern der Welt. Gemessen am Bruttoinlandprodukt rangierte die SchweizWettbewerbsfähigkeit von Ländern misst, rangiert die Schweiz auf dem ersten Platz vor den Vereinigten Staaten und Singapur. Die Banken Die wertvollsten Marken aus der Schweiz sind laut Interbrand: Nescafé (Nestlé), Credit Suisse, UBS und Zurich Insurance Group. Sehenswürdigkeiten Chateau de Chillon Schloss Matterhorn Berg Zurichi Aletschi Gletscher Lugano Danke für Ihre Aufmerksamkeit
Jaava meri Erki Aaver 8.c 1 Jaava meri on meri Euraasia mandrist kagu pool Vaikses ookeanis Sumatra, Jaava ja Kalimantani vahel. 2. Jaava meri on vaikse ookeani osa. 3. Tegemist on saarevahelise merega.Jaava meri on Aasia mandri juures ja Bawean,Madura ja Laut saartega ümbritsetud. Jaava merd ühendab teiste meredega Karimata, Makassari ja Sunda väin. 4. Mere pindala on 320 tuhat km², aga põhiosas on ta madal, sest paikneb mandrilaval. Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8. See meri ei ole nii soolane kui teised ookeanid, sellel merel on mangroovtihnikud 9. Mere rannikul paikneb Indoneesia riik. 10
GROSSE DEKLINATIONSTABELLE Präpositionen ? Postpositionen MASKULINA NEUTRA FEMININA PLURAL W dieser,jeder,solcher, dieses,jedes,solches, diese,jede,solche, diese,solche,welche,alle, E welcher welches welche beide,meine,...,keine N R der ...e das ...e die ...e die ...en O als W ein ...er ein ...es eine ...e - ...e M. A mein,...,kein mein,...,kein meine,...,keine einige,mehrere,wenige, S ...
teenustööna, samuti talus saavad praktikat Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi üliõpilased. 2004. aastal alustati uue 500- pealise lüpsilauda ehitust, mille ehitus lõpetati oktoobris 2005. a. Laudas on kaasaegne tehnika ja karusell-lüpsiplats. 2005. aastal geoloogilise uuringu käigus avastati suured liiva- ja kruusavarud, see on talu tootmisest lahutatud ja loodud eraldi firma 50% osalusega, mis hakkab tootma kõnnitee kive, seega üks vana laut on lammutatud ja selle asemele ehitatud uus kivitehas, teine laut on kohendatud poegimislaudaks. Loomade arv talus on suurenenud aastast aastasse. Alljärgnevas tabelis on näha loomade arvu muutus. Tabel. Loomade arv aastate lõikes Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 Lehmad 360 374 338 437 457 Lehmikud 341 335 379 438 425
6. Er riet mir aufs Land zu fahren. 7. In der Küche roch es nach Knoblauch (küüslauk). 8. Oma rief seinen Namen. 9. Die Sonne schien heute warm. 10. Ein Mann schlug unseren Hund. 11. Wir schrieben einen Aufsatz. 12. Im Schwimmbad schwammen wir 2 Stunden. 13. Ich sah heute ein schönes Auto. II Teil 14. Sie waren auf dem Land . 15. Wir sangen ein schönes Lied . 16. Der Fremde saß im Sessel. 17. Sie sprach ziemlich(üsna) laut. 18. Die kleine Katze sprang hoch. 19. Der Großvater starb plötzlich. 20. Ein Mensch stieg auf den Berg. 21. Die Töchter stritten oft . 22. Die Jungen trugen schwereRucksäcke. 23. Ich traf sie heute. 24. Er trieb damals gern Sport. 25. Sie tarnk eine Flasche Limo . 26. Man verbot hier das Rauchen(suitsetamine). 27. Er vergaß oft sein Heft zu Hause. 28. Er verlor seinen Kuli . 29. Sein Heft verschwand wieder. 30. Sie verstand mich nicht. 31
päevalill päike? 7. Tüdruk toas, juuksed väljas? porgand 8. Hiir läheb auku, saba jääb välja? võti 9. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal inimene nupp, nupu peal mets? 10. Siidikera, niidikera, seitse auku sees? pea 11. Valged kanad punasel õrrel? hambad 12. Laut valgeid lambaid täis, punane kukk hambad ja keel keskel? 13. Kanda jõuad, lugeda ei jõua? juuksed käsi ja viis 14. Üks puu, viis haru? sõrme 15. Kolmkümmend kaks tükki jahvatavad, üks hambad ja keel keerab ringi? 16
küsimust, Click to edit Master text styles millele peab vastama. Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvaluule väikeliigid 7.klass MÕISTA, MÕISTA, MIS SEE ON? Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel? Rahvaluule väikeliigid 7.klass keel ja hambad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune)
MÕISTATUSED METS- LINNUD LOODUS KOOL LOOMAD 1 1 1 1 2 2 2 2 5 5 5 5 10 10 10 10 MÕISTATUS 1- 1 ÜHEKSA MEHE RAMM, ÜHE MEHE MÕISTUS? VASTUS VASTUS 1-1 KARU ALGUS MÕISTATUS 1- 2 KUHJA LUUAKSE, AGA KUHJA LOOJAT EI NÄE? VASTUS VASTUS 1- 2 MUTT JA MUTIMULLAHUNNIK ALGUS MÕISTATUS 1- 5 ÜHEKSA MEHE RAMM, ÜHEKSA MEHE MÕISTUS? VASTUS VASTUS 1- 5 HUNT ALGUS MÕISTATUS 1- 10 SILE KUI SIID, OKKALINE KUI OHAKAS, ÜMMARGUNE KUI KERA? VASTUS VASTUS 1- 10 SIIL ALGUS MÕISTATUS 2-1 KUKUB, AGA MAHA EI KUKU? VASTUS VASTUS 2- 1 KÄGU ALGUS MÕISTATUS 2- 2 VANAMEES ISTUB AIA PEAL, HALLID RÄTIKUD SELJAS? VASTUS VASTUS 2- 2 VARES ...
naera-, oja, sõna, tõuse, võlg jt. Eesti keele iseseisva arengu jooksul on kõige rohkem laensõnu ( üle 1000) üle võetud alam-saksa keelest, mis on seletatav sajandeid kestnud saksa ülemvõimuga Eestis. Alamsaksa laensõnad on näiteks: kool, kampsun, tellis, köök, kamber, nööp, müts, seep, paber, pood, suhkur . Kui Eesti läks 16. sajandi lõpul Rootsi riigi koosseisu, hakkas eesti keelde tulema rootsi laensõnu .Näiteks :plika, särk, tasku, laut, plaat, kelk, ämber, säng. Esimesest vene ajast (18.-19. sajand) on eesti keelde jäänud sellised laensõnad nagu kopikas, pintsak, pliit, puravik, polk, rood, suli, jaam . Üks vanemaid laene on arvsõna sada . Hästi vanad laenud on ka ratas, kirves, oinas, hammas, hernes. Kogu meie sõnavarast on umbes 85% laensõnad. Selles pole midagi imelikku ega ootamatut, sest nagu kõik teisedki keeled, on eesti keel arenenud pidevalt teiste rahvaste ja keeltega kokku puutudes. Kerli Kõiv .
August 1877), Thilde (* 2. Februar 1882) und Ellen (* 16. März 1890). Im Jahr 1888 erhielt Carl Benz auf Grund der ersten automobilen Fernfahrt, die seine Ehefrau Bertha vollbrachte, den ersten Führerschein der Welt, ausgestellt am 1. August 1888 vom Großherzoglich-Badischen Bezirksamt. 1878/79 entwickelte Carl Benz einen verdichtungslosen Zweitakt-Verbrennungsmotor und später einen leichten Viertaktmotor. 1885 baute er das erste Benzinauto, ein dreirädriges Fahrzeug (Tricycle laut Patenttext) mit Verbrennungsmotor und elektrischer Zündung
l Näiteks: Arc de Triomphe (Pariisis) Portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid l Ausambad valitsejadest l Freskod - majade seintele maalitud seinamaalid l l Bütsants l 395 a. Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik, l tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel Ehitati kirikuid l Näiteks: Apostlite (Ateenas) l Frangi riik Rooma impeeriumist jagunenud riik. kloostreid(suur kompleks,kus olid: kool, kõrts, laut, võõrastemaja, munga/nunna eluru Romaani kunst Pärineb Roomast 10-12 saj. l Tunnus: Ümarkaar l Peamiselt ehitati neid kirikutele l Näiteks: Pisa toomkirik ja kellatorn(Itaalia), l l Püha Markuse kirik(Veneetsias) l Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://kunstiabi.weebly.com/
muuseume, tänavaid ja asutusi on mitmeid. Üks tuntumaid on Vargamäe muuseum. Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) muuseum avati kirjaniku sünnikodus 1958. aastal. Taastatuna avati samas rehielamu, laut, saunikute hooned, piiriaiad ning rabadesse rajatud matkarajad 1978. Aastal, mis viivad romaani ,,Tõde ja õigus" tegevuspaikadesse ja tutvustavad Lõuna-Kõrvemaa loodust. Muuseumi juhataja on Aune Suve.
Aaspere Mõis · Aaspere mõisa (saksa k Kattentack) on esmamainitud 1583.a · Mõisa varaklassitsistlik kahekorruseline peahoone valmis 1770.80. aastatel. · Väga suurejooneliselt kujundati ka mõisapark ning kõrvalhooned. Tähtsamad majandushooned - ait, tall-tõllakuur jt - püstitati peahoone esise avara pikliku väljaku äärtele. Väljaku lõpetab tiik, mille taha rajati veel mitmeid kõrvalhooneid - laut, kuivati, valitsejamaja (varemetes), sepikoda jt. · Praegult seisab mõis tühjana. Aaspere Mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1880- 2011.a 1890.a Aaspere mõisa ait · Aaspere mõisa ait on ehitatud u 1790.a ·
Ühe lapsepõlve lugu Üks tore jutt Tamari lapsepõlvest. Tamar on sündinud 28.jaanuar 1986.aastal Viljandi maakonnas Sultsi vallas. Tema lapsepõlv oli hea, sest eesti sai vabaks. Tema peab oma lapsepõlveks aega, kuni ta sai 16- aastaseks. Ta elas maamajas, maja ümber oli suur aed, kus kasvas palju erinevaid puid. Maja juures oli ka laut. Seal majas elas ta koos oma ema, isa ja vennaga. Mujal aga elasid vanaema, vanaisa, tädi ja onu. Kui tema sündis ei olnud nii uhkeid mänguasju nagu on praegu. Tema mängis vanade mänguautodega, mis olid rauast. Aga tol ajal olid need väga kallid. Tema mängusõbrad olid samast külast, nagu tema isegi oli. Ja nad mängisid kõik koos: peitust, värvipotti, triffi, kummikeksu ja kulli jne. Tema lapsepõlve kõige helgem asi, mida ta mäletab, oli see kuidas tema ema teda hoidis. Ning
Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks. Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda. Virtsa äravalgumise tagamiseks ehitatakse ase sõnnikukäigupoolse 23% kaldega. 29. Veiste lõastamata ja lõaspidamine Lõastamata pidamine Kui loomad saavad lauda teatud piirkonnas vabalt liikuda, siis on tegemist lõastamata ehk vabapidamisega. Vabapidamisel on laut jaotatud aladeks. Need alad on ette nähtud söötmiseks, puhkamiseks ja lüpsiks. Lüpsiga seotud ala jaotub üldjuhul kaheks: ootealaks ja lüpsiplatsiks. Lüps ise toimub lüpsiplatsil, kuhu lehmad pääsevad läbi ooteala. Lüpsiplatsi kasutamine vähendab lüpsiga seotud töökulu, sest üks lüpsja suudab teenindada märgatavalt enam loomi kui torusse või kannulüpsil. Enamasti on levinud sügavallapanuga või individuaalsete puhkelatritega puhkealad
Normandia poolsaar. · Rajasid Kiievi ja Novgorodi. · 983 avastas Erik Punane Gröönimaa, see asustati. · 862 lõid püsivad kaubasuhted · Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse. · XII-ks sajandiks lõppesid viikingite röövretked. Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega · Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait Viikingite kodu · Pidasid ka orje · Kasvatasid otra ja kaera, püüdsid kala · Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid mehe vara kaasomanikud · Piltidel viikingite ehted ja kamm Viikingite kirjandus · Kasutasid ruunikirja · Ruunid raiuti rauda, puusse või
maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. Aprillini. NÕUE 3: Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. NÕUE 4: Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende 8 kuu sõnniku ja virtsa. Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab
Lydia Koidula Elulugu ja hariduskäik Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula koduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laut ja ait. Maja oli väga ilus, maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni- ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula oli peres ainuke laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed
Koos Iisakuga mindi mägedesse proovikaevandamist tegema. Oli vaja üles leida Geissler, kelle maatükil oli rohkem maaravara. Inger käis koos Gustaviga marju korjamas. Inger oli Gustavisse armunud. Geissler arutas, kas müüa maavaradega maatükk maha või mitte. Tema arvates pakuti selle maa eest liiga väikest hinda. Ka teisel läbirääkimisel ei jõutud kokkuleppele. Barbro sattus lapse tapmise eest eeluurimise alla ning Aksel kartis, et ka teda võidakse vahistada. Laut sai valmis ja Gustav läks talust ära. Räägiti, et Aronsesn tahab oma talu maha müüa ning Iisaku mõtted läksid kohe jälle Eleseuse peale. Aksel ja Barbro mõisteti kohtus õigeks. Telegraafiliin oli katki läinud ja seetõttu ei saanud ta muude asjadega tegeleda. Aronsen müüs oma talu Elesusele. Geissler müüs oma maatüki maha. Seda kuuldes tahtis Aronsen oma talu tagasi osta, kuid Eleseus keeldus. Iisak pidi tunnistama, et ta
einschließlich, entgegen, für, gegen, gegenüber, in, mit, ohne, statt, unter, von, wider, zu, zuwider, zuzüglich Liste von Wörtern, die als kausale (begründende) Präpositionen (Verhältniswörter) verwendet werden können: angesichts, anlässlich, auf, aufgrund [auf Grund], aus, bei, betreffs, bezüglich, dank, durch, für, gemäß, infolge [in Folge], kraft, laut, mangels, mit, mittels, nach, seitens, trotz, über, um, um - willen, unbeschadet, ungeachtet, unter, von, vor, wegen, zu, zufolge PRÄPOSITIONEN MIT AKK. ODER DAT. WO? Kus? ( paigalolek) + Dat. WOHIN? Kuhu? (liikumine, suund) + Akk. an juures,ääres,alalütlev (am Meer) an juurde, äärde, alaleütlev ( an den Fluss) auf peal, alalütlev (auf dem Stuhl) auf peale, alaleütlev ( auf den Mond)
Grenzen im Leistungssport Zu diesem Thema liegt ein Artikel mit dem Titel „Grenzen im Leistungssport“ von Dominik Schottner. Der Artikel stammt von der Internetadresse http://www.flutter.de und es ist am 11. August im Jahr 2008 veröffentlicht worden. In diesem Text geht um die Grenzen im Leistungssport. Aus Sicht des Sportwissenschaftlers Dr. Hartmut Herrmann, gibt es Grenzen im Leistungssport. Teuretisch seien 9,6 Sekunden auf der 100-Meter-Strecke möglich. Laut Text weiß man aber heute nicht, welche Zeiten der menschliche Körper am Ende erlaubt. Nach der Ansicht des Sportphysiologen sei die Chance zu klein, dass alle wichtige Faktoren in gleicher Zeit ideal sind und deshalb sei es sehr schwer, ein ideales Ergebnis zu erreichen. Ergänzend zum oben genannten Text liegt eine Grafik mit dem Titel „Weltrekorde im 100-Meter-Lauf (Männer)“ von der gleichen Internetadresse und es ist auch am 11.08.2008 veröffentlicht worden.
Talurahva eluolu 19. sajandil 5. klass Talurahva igapäevaelu Kohustus mõisas + oma talutöö Tööd jagus aastaringselt Loodusmärgid ja rahvakalendritähtpäevad Talu naispere: - kodu korrashoidmine - meeste aitamine põllutöödel - loomade talitamine - toidu valmistamine - laste kasvatamine Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või rohkemgi Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama TALGUD – mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud - metsavedu - heinategu - rukkilõikus - hoonete ehitamine Kevadtööd Kündmine - puust ader, millel oli rauast sahk - vedasid härjad, aga ka hobused Äestamine - äke Külvamine - käsitsi ja väga hoolikalt - kasvatati: rukis, oder, nisu, kaer * Lõuna-Eestis linakasvatus * Alles 19. sajandi II poolel (!) hakkas levima ka kartulikasvatus --- aitas kaasa näljahädadele lõpule Sõnnikuvedu --- laudast välj...
Talu juurde kuulub 25 ha maad ja 30 pealine lambakari. Toodanguks on ettevõttes liha, mida hakatakse müüma Otepää lihatööstusele. Loomad on vabapidamisel, nad saavad olla laudas, kui ka käia karjamaal kuna ise tahavad. Ka talvel on väljas käimise võimalus. Püüan majandada oma ettevõtet võimalikult looduslähedaselt ja arvestada keskkonnaga end ümber. Ettevõtte kõige suuremaks eesmärgiks on laiendada karja 70 põhikarja uteni. On plaanis renoveerida vana laut ja tulevikus osta juurde ka uut tehnikat, et oleks lihtsam sööta koguda. Sööt kogutakse oma maadelt sisse ostetakse ainult mineraalaineid ja jõusööta. Ettevõttes varutakse loomadele silo, heina ja põhku, kogumis teenus ostetakse sisse. Loodan majandada talu nii, et loomadel oleks hea ja stressivaba elu ning ka töölised oleksid rahul. 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3 Ettevõtte nimi Terepi talu
Muhv: Aga mul muuseas on auto. Kui teil kummalgi midagi selle vastu ei ole, siis mu auto võiks ju olla meile nii-öelda liikuvaks koduks!? Sammalhabe: Oo, mis meil küll selle vastu võiks olla. Lausa super... Kuid kas me sinna kõik kolmekesi üldse ära mahume? Muhv: See on väike buss, seal on ruumi küllaga. Sammalhabe: Kui tore, lõppude lõpuks ütleb ju ka vanasõna, et häid lambaid mahub palju ühte lauta. Kingpool: Ja kus sul siis see ratastega laut siis seisab? Muhv: Postkontori juures, panin enne paar tosinat kirja posti. Sammalhabe: PAAR TOSINAT? No küll sul on siis ikka palju sõpru. Muhv: Oh ei, hoopis vastupidi. Ega ma ei kirjuta mingitele sõpradele, ma kirjutan endale. Kingpool: Saadad ise endale kirju!? Muhv: Asi on selles, et mulle meeldib väga kirju saada. Aga sõpru mul ei ole, ma olen nii üksik ja sellepärast peangi ise endale kirjutama. Ma panen kirja ühes linnas posti, siis sõidan
Kind oder Karriere? Früher oder später wird jede Frau vor diese Entscheidung gestellt. Tickt die biologische Uhr schon ganz laut, dann schwebt diese Frage immer wieder im Raum. Der Kopf ringt nach einer Kind und Karriere geht auch! - Foto: © Valeriy Lebedev Lösung - es gibt tausend Für und tausend Wider. Letztendlich wird man auf sein Herz hören müssen, um sich für ein Kind zu entscheiden. Zugegeben, den richtigen Zeitpunkt gibt es nie! Je mehr man ein Kind plant, umso länger schiebt sich dieSchwangerschaft hinaus. "Zuerst will ich noch dieses und jenes schaffen!" Und so
Blasmusik zu spielen und die Musiklautstärke auf 85 dB(A) SPL zu begrenzen. Erst abends werden auch Schlager und Popmusik gespielt. Dadurch ist das Oktoberfest auch für Familien und ältere Besucher wieder zugänglicher und die traditionelle Atmosphäre bleibt erhalten. Festzelte Auf dem Oktoberfest sind die Münchner Brauereien Spaten-Franziskaner-Bräu, Augustiner, Paulaner, Hacker-Pschorr, Hofbräu und Löwenbräu mit Festzelten vertreten. Laut Betriebsvorschriften des Festes darf nur Münchner Bier der leistungsfähigen und bewährten Münchner Traditionsbrauereien. Dem Besucher stehen 14 große und 15 kleinere Bierzelte zur Auswahl. Da die Zelte in den letzten Jahren manchmal wegen Überfüllung kurzfristig geschlossen werden mussten, hat die Stadt München auf ihrer Homepage ein Wiesnbarometer eingerichtet, das die jeweilige Auslastung der Zelte vorhersagt. Attraktionen
Kordamine Suur ja Väike algustäht. • andi, miki ja peedi olid naabripoisid. Nende Koduküla Oli Arusaare. Arusaare ligidal oli Kudruküla. Sealt käisid Juku, Mäidu ja Eedi Andil, Mikil ja Peedil külas. Arusaare all oli ilus Merelaht - ahuna. Mõnus oli soojadel suvepäevadel vaikses vees supelda! Poistest oskasid ujuda Mäidu, Miki ja Peedi. Andi, Eedi ja Juku ainult Padistasid vees. Poistega tulid kaasa mõnikord ka nende õed Liisi, Manni, Lilli, Anni, Vaike ja Lagle. Koos mängiti merekaldal mitmesuguseid mänge. Lõbus oli Laste Elu. 1. Kas suure või väikese tähega? • järva - jaani • Järva - jaani • Järva - Jaani 2. Kas suure või väikese tähega? • koer muki • Koer Muki • koer Muki 3. Kas suure või väikese tähega? • laupäev • Laupäev 4. Kas suure või väikese tähega? • mardipäev • Mardipäev 5. Kas suure või väikese tähega? • eesti vabariik • Eesti vabariik • Eesti Vabariik 6. Kas suure võ...
2 Stört dich das? 3 Ach so. Da hast du natürlich recht. 7 1 hoch 2 lecker 3 alt 4 berühmt 8 2 der Turm 3 der Unfall 4 die Zeitung 5 der Flughafen 6 der Quatsch 9 individuelle Lösung 10a 2 fahren 3 springen 4 schimpfen 5 füttern b Lösungsvorschlag: Die Sportlerin ist leider nicht so hoch gesprungen. Der Dieb hat das Portemonnaie gestohlen. Der Junge ist mit dem Fahrrad gefahren. Die Frau hat die Vögel gefüttert. Die Mutter hat laut geschimpft. 11a 2B3D4A b Tabelle: ihm (es) ihr (sie) ihnen (sie) 12 2 Es geht ihr gut. 3 Ein Freund hilft ihm. 4 Das gefällt ihnen. 5 Seine Mutter kauft ihm ein Eis. 6 Die Wurst schmeckt ihm besonders gut. 13 2 Wie gefällt dir mein Rock? 3 Bringst du uns ein Eis mit? 4 Soll ich euch helfen? 5 Kannst du mir den Weg zeigen? 6 Fehlen dir deine Freunde aus München? 14a 3 dir 4 mir 5 euch 6 uns 7 Ihnen
kl Nimi Merovingide kunst 5.-7. Saj. Frangi riigi valitsejate suguvõsa järgi nimetus. Kirjutati ümber kristliku sisuga käsiraamatuid. Kirjutati pärgamendile. Eriti hoolega ilustreeriti lehekülje teksti algustäht ehk initsiaal. Karolingide kunst 8. Saj. Jätkus käsikirjade kirjutamine ja kaunistamine. Ehitati suuri kloostri komplekse-vaimse ja majanduselu keskused: kirik, kool, laut, köögiviljaaed, põllud, kõrts. Romaani stiil 10.saj. Kasutati Vana-Rooma ehitusvõtteid. Algasid palverännakud pühapaikadesse. Hakkati ehitame teede äärde suuri kirikuid ja kloostreid. Aknad tehti ümarkaartega ja kirikud tehti väikeste akendega ja paksude seintega, mis tehti kohalikust maakivist. Gooti stiil Tunnuseks on teravkaar ja suured aknad. Kõrged kirikud,
Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aedniku maja, juustukoda, meierei, masinarehi ja väike laut ning hollandi tuuleveski, kõrtsi, viinavabriku ja "ussikeldri" varemed. Suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis. Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk-rokokoo stiil. Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. Nõukogude perioodil oli siin algkool, raamatukogu ja kino, alates 1977. aastast Suuremõisa sovhoostehnikum. Loss on tänaseni kasutusel, seal asuvad Suuremõisa Rahvamaja, Suuremõisa Põhikooli ja Hiiumaa
jäid aga rehetuppa. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava ehk paja või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Lisaks andis valgust veel peertuli. 1 Ühest hoones jäi aga talumajapidamisel väheseks ning lisaks rehielamule ehitati õue ümber mitmeid vajalikke kõrvalhooneid: ait, suvekoda, laut, Lõuna- ja Ida-Eestis, põhjarannikul ja saartel ka saun. Lõuna-Eesti talus oli üksikhooneid rohkem kui mujal (5-6 ja enamgi). Lääne- Eestis oli neid 2-3, sest rehetuba kasutati sageli ka saunana, rehealust laudana. Ait oli vajalik kõrvalhoone vilja hoidmiseks. Seal säilitati jahu, herneid, ube, tangu, liha, piima, mett ja teisi toiduaineid. Ait oli ka rõivaste ja mitmesuguste tarbeesemete panipaik ning suvine magamisruum
Frillad elasid omaette, sageli mehe perekonnast kaugel eemal. Neil ei olnud kõigi abielunaiste õigusi, kuid nende lapsed olid võrdväärsed üliku teiste lastega. Kuningate frillad olid ühiskonnas lugupeetud emandad, kelle pojast võis kergesti saada uus kuningas. Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja
jäid aga rehetuppa. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava ehk paja või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Lisaks andis valgust veel peertuli. 1 Ühest hoones jäi aga talumajapidamisel väheseks ning lisaks rehielamule ehitati õue ümber mitmeid vajalikke kõrvalhooneid: ait, suvekoda, laut, Lõuna- ja Ida-Eestis, põhjarannikul ja saartel ka saun. Lõuna-Eesti talus oli üksikhooneid rohkem kui mujal (5-6 ja enamgi). Lääne- Eestis oli neid 2-3, sest rehetuba kasutati sageli ka saunana, rehealust laudana. Ait oli vajalik kõrvalhoone vilja hoidmiseks. Seal säilitati jahu, herneid, ube, tangu, liha, piima, mett ja teisi toiduaineid. Ait oli ka rõivaste ja mitmesuguste tarbeesemete panipaik ning suvine magamisruum
aastal. Piistaoja oli Poolide suguvõsa kasutuses olnud ligemale 200 aastat. Jaan Pool müüs oma talu vennale Mart Poolile ja Mart Poolile, kes on Theodori isa. 19. sajandi viimasel veerandil oli Piistoja jaotatud kaheks taluks, pärast müümist sai Piistaojast terviktalu. Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Seal valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. 1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7-väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal. POOLIDE KÜÜDITAMINE: Nõukogu võimu poolt jäi 1940. aastal maareformiga Piistaoja talu tükeldamata. 14. juunil 4941. a. Küüditati Piistaoja Th. Pool ning tema abikaada Ida, lapsed Mall ja Ain, ka Theodori ema Julie Elise. Pärast Pooli
Lehmad fikseeritakse latritesse latri tagaosas paikneva konksuga varustatud kapronköie abil. Kasutusel on ka variant, et lehmad fikseeritakse latripiirde tagaosa külge liikuvalt kinnitatud raamikujulise sulguri abil. Vastava mehhanismiga on võimalik korraga vabastada kogu loomarühm ja suunata see lüpsikotta [3, lk 187]. Kombilatritega lehmalauda ristlõige on esitatud lisas A, joonisel A.1. 3.2. Veisefarmi mõõtmed Veisefarm on projekteeritud 351 looma jaoks. Farmis on üks laut, mis on täpselt mõeldud 351 looma tarbeks. Laut on neljarealine, kahe sööda- ja kolme sõnnikukäiguga. Loomaread on paigutatud piki hoonet, ühes reas on 88 looma. Kaks kohta on varuks. Ühele loomale on jäetud 1,2 meetrine ala. Ühe loomarea pikkus 106m. Lauda laius on 25m, pikkus 130m. Veisefarmi asendiplaan on toodud lisas B, joonisel B.1. 6 4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 4.1. Söödatarve
Iga päev kammiti juukseid, iga nädal käidi saunas, riideid vahetati korrapäraselt. Riietuti maitsekalt ja järgiti kaasaja moodi. Kanti eelkõige nahka, aga ka villast, linast, harva ka siidiriiet. Harjumused võisid paikkonniti ka erineda. Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa
5 Spikrivabrik Savi 10.a klass 2. Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa
Erialane sõnastik A: *Ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks jms. *Agronoom- agronoomia eriteadlane *Aasluharohumaa- on lühiajaliselt üleujutatav luharohumaa *Agrokliimavööde- on piirkond, kus on sarnased kliimatingimused põllumajanduse arenguks *Agroökosüsteem- on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides *Akaritsiidid- on preparaadid (insektitsiidid) lestade ja puukide tõrjeks *Agrotehnika- on maaviljeluse tehnoloogia. Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. *Aretus ehk aretamine- on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel. *aretuspull-...
Ozeanien 24.000 28.000 32.000 35.000 74.000 81.000 75.000 59.000 Zahlen der einzelnen Bundesländer Bisher hat das RKI die Zahlen für das laufende Jahr für sechs Bundesländer veröffentlicht. Die Angaben für die zehn Länder Brandenburg, Hessen, Mecklenburg-Vorpommern, Niedersachsen, Rheinland-Pfalz, Saarland, Sachsen, Sachsen-Anhalt, Schleswig-Holstein und Thüringen sollen am Dienstag folgen, wie die Pressestelle mitteilte. In Baden-Württemberg leben laut RKI rund 7800 HIV-Infizierte und Aidskranke, darunter 5900 Männer und 1900 Frauen. Neu infiziert haben sich 330 Menschen (290 Männer und 40 Frauen), und die Aids-Erkrankung brach bei 70 Menschen aus. Rund 50 Aidskranke sind gestorben. In Bayern leben derzeit 9400 HIV-Infizierte und Aids-Kranke, darunter schätzungsweise 7700 Männer. Neu infiziert haben sich 350 Menschen (310 Männer, 40 Frauen). 90 sind an der Immunschwächekrankheit erkrankt, und 60 Aids-Kranke sind gestorben.
Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas, ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas. Mõisakompleks: Mõisa kompleksi kuuluvad peahoone, park, mõisa puutöökoda, tööhobustetall, valitsejamaja, karjalaut, mõisamüür, kellatorn, sae- ja viljaveski, viinavabrik, käsitöökoda, viinakelder- elamu, auruveski, tall, laut, tall-tõllakuur, tööriistakuur ja meierei. Park: Mõisa juurde kuulub 19. sajandi esimesel veerandil kujundatud inglise stiilis park. Selle põhiosa rajajaks peetakse A. G. von Nolckenit. Pargiaasad vahelduvad puudesaludega, kuhu on istutatud omavahel kontraste moodustavaid puudegruppe. Iga aasa äär on kujundatud eri liiki puudegruppidega. Park on liigirikas, seal kasvab 57 taksonit puid ja põõsaid. Põhipuuliigid on tamm, pärn ja kuusk. Koht kultuuris: 15
Mart Saar Elulugu: Mart Saar sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Nooti õppis Saar tundma Andreas Erlemanni raamatu "Musika öppetus" abil. Helilooja enda sõnade kohaselt luges ta selle läbi sada korda. 1901. aastal oli surnud Mart Saare isa, mistõttu ei saanud niigi vaene tudeng loota väiksemalegi kodusele toetusele. Mart Saare ja Juhan Aaviku õpingute toetuseks korraldas Suure-Jaani lauluselts peoõhtuid. Palju aitas Mart Saart ka asjaolu, et tänu headele eksamitulemustele vabastati ta esimesel aastal poolest, pärast seda aga kogu õppemaksust. Kolmel suvel 1904, 1907 ja 1910 võttis Saar osa alanud süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest. Pärast konservatooriumi lõpetamist a...
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool ...
kahlitest ahjud. Huvitav teada, et mõisahoone on kahel korral põlenud ja, et restaureerimise kõigus avastati puidule maalitud suuremõõtmeline barokilik monumentaalmaaling seintel. 1921. aastast tegutseb mõisahoones kool. Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) muuseum avati kirjaniku sünnikodus 1958. aastal. Taastatuna avati samas rehielamu, laut, saunikute hooned, piiriaiad ning rabadesse rajatud matkarajad 1978. aastal. Huvitav teada, et muuseumi asukoht kannab rahvasuus nime Vargamäe just tänu romaani ,,Tõde ja õigus" tegevuspaigale. Kirjanik on jäädvustanud oma loomingus kodukandi inimesed ning looduse. Tammsaare loomingut on tõlgitud üle 20 erinevasse keelde, samuti oli Tammsaare ise agar tõlkija.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
