Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise. 1.2. Heakskiidu mõiste 4 Kõik vanemad on inimesed, kes tunnevad oma laste käitumise suhtes aeg ajalt kahte sorti tundeid - heakskiitu ja mitteheakskiitu. Käitumine on miski, mida laps teeb või ütleb. See ei ole lapsevanema hinnang sellele. Näiteks, kui laps jätab riided põrandale vedelema, on see käitumine. Kui lapsevanem nimetab teda lohakaks, on see hinnang. On selge, et mõningaid lapse käitumisi ollakse valmis kohe heaks kiitma, teisi mitte. Kui paljusid lapse käitumisi vanem heaks kiidab, sõltub osaliselt sellest, milline inimene ta ise on. Mõned vanemad on juba loomu poolest sallivad. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Kui jälgida neid laste seltskonnas, võib olla üllatunud, miks nad ei talu
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilm...
Milline lapsevanem tahaksin olla ? Üha enam ja enam mõeldakse sellele, kuidas paremini planeerida oma elu. Üheks tähtsaimaks otsuseks mis selles suures ja tähtsas plaanis langetada tuleb on laste sünd. Lapseootust peavad planeerima tulevased vanemad koos. Mõlemad peaksid endalt küsima : "Kas ma tunnen, et olen praegu valmis saama emaks / isaks ? Kas me tunneme, et tahame koos olla vanemad meie lapsele ? " Milline lapsevanem tahan mina olla? Kuna mu tädi on lasteaia-õpetaja uurisin temalt vajalikku informatsiooni,ning leidsin referaadi,mis töötles läbi erinevad emade prototüübid.Neid on neli: Super ema,Peaaegu ema,Äravaevatud ema ja Pedant-ema.Just nende 4 prototüübi alusel proovin mõtiskleda,milline ema võib minust kunagi saada. SUPER EMA: Tema otsib kõiges tasakaalu. Lapsega tegelemine toimub kas tema initsiatiivil või lapse palvel. Kui too ilmutab iseseisvust ning ütleb emale: "ma ise",
Lapsi on erinevaid: ühed on head suhtlejad ja aktiivsed, teised jällegi rahulikumad ja tasakaalukamad. Samuti on ka lapsi, kes on sünnipäraselt tundlikumad ja lapsepõlves saanud halva kogemuse, mis mõjutab ka täiskasvanuna olles. Oluliseks põhjuseks lapse halvaks käitumiseks võivad olla: ümbruskonna muutus, sünnid peres, toimetulematus koolis, õpetaja või kooli vahetus, uued sõbrad, lapse haigused, abielulahutus peres jne. Kuidas saaks tulla toime lapsevanem oma hüperaktiivse lapsega? 1. Viha vastu võitlemine - last tuleks kuulata, veeta võimalikult palju aega lapsega koos, jutustada oma lapsepõlvest, pahandustest, õnnetustest. Kui peres on mitu last,siis tuleks jaotada aeg nii, et tähele panu jaguks igale lapsele eraldi. Kindlasti tuleks lapsevanemal ennast jälgida, et kuidas ise ta käitub stressi ajal. See, kelle peale viha valatakse, ei pruugi olla üldse viha põhjuseks, lihtsalt kantakse üle. Mida
Usun küll. Siin tuleks kasuks enesekriitiline lähenemine, mis võib aidata väljuda stereotüüpsest arvamusest ja panna maailma vaatama noore pilgu läbi. Toon paar näidet olukordadest, mis on Sakus silma hakanud. Esimesel juhul jalutavad kolm noorhärrat tänaval, suitsud suus ja õlu kaheliitrise plastikpudeliga näpu otsas. Sellel pildil ei oleks midagi valesti, kui ühel neist ei oleks käeotsas ka, silma järgi öeldes, kolmeaastane tüdrukutirts. Millise signaali selline lapsevanem oma lapsele annab, miks me eeldame, et see laps käitub suurena teistmoodi? Teine näide: parklas istuvad autos nooremapoolsed inimesed, nii üle kahekümne. Tagaistmel istub kaks tütarlast, aknad praokil, ja mõlemad tõmbavad isuga suitsu. Jällegi ei oleks pildil midagi valesti ega väga taunitavat, kui nende vahel tagaistmel ei istuks 34-aastane tütarlaps. Auto on suitsust hall. Oleks lausa huvitav teada, kas need tütarlapsed või noormehed ütlevad
Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et
arvamuse andmiseks. Vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. Vanema õiguste taastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Kokkuvõte Minu töö eesmärgiks oli uurida, millised on lapsevanemate õigused ja kohustused. On väga tähtis, et iga lapsevanem teaks ja jälgiks neid, kuna nende rikkumine võib tuua kaasa väga suuri probleeme. Iga laps vajab hoolitsust ja turvalist keskonda, kahjuks aga kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Minu arvates on väga õige see, et kohtul on õigus lapsevanematelt, kes kohtlevad oma lapsi halvasti ja ei hoolitse nende eest piisavalt, võimalus vanemlikud õigused ära võtta. Nii tagatakse lapsele terve arengukeskkond ja parem tulevik.
meeldib ning millesse ta suhtub kirega, isegi kui see tundub väiksele lapsele natukene liiga palju. Õnnelik lapsepõlv on lapsel, kelle vanemad pööravad talle piisavalt tähelepanu ning temaga tegelevad. Kui vanemad pööravad oma lapsele liiga vähe tähelepanu, võib laps sattuda halba seltskonda ning see võib tema tuleviku tõeliselt pea peale pöörata. Lapsega tegeledes tekib ka lapsel endal suurem emotsionaalne põimumine oma vanematega. Iga lapsevanem peaks avaldama oma lapsele siirast armastust, kuna ühele lapsele on lõppude lõpuks kõige tähtsamad oma vanemad. Õnnelik laps on see, keda tema vanemad ei hoia ahelates. Isegi, kui vanemana peaks teadma, millega sinu laps tegeleb ei tohiks teda liialt piirata. Kui puu otsa ronimine tundub ohtlik, sest ta võib kukkuda ja haiget saada, siis mis sellest on? Väike kukkumine toob halvimal juhul mõne murtud luu, kuid naljakaid ja väärtuslike kogemusi
muutunud, ning seetõttu koolis on nad automaatselt tõrjutud seisuses. Aga kuidas teha lastele selgeks, et ei loe mida teine kannab, loeb see, et ta on võrdväärne kaaslane? Kahjuks ei teegi seda kuidagi selgeks, sest ka koolis on enesekehtestamine ja seda tehakse teiste arvelt. See tõrjutud olek aga mõjutab last rohkem kui esmapilgul välja paistab, sellest tulevad erinevad hirmud ja see mõjutab ka õppeedukust. Iga lapsevanem kardab veidi oma lapse murdeiga. Sel perioodil ilmub lapse käitumisse trotsi ja püüd iseseisvusele, sageli hinnatakse üle endas toimuvate muutuste tähtsust, kui neid keegi vanem parandab, tunnetavad nad selles, et nende õigusi piiratakse või alahinnatakse.(V. Zukovskaja, ,,Vestlusi kasvatusest", lk.47). Selleks, et lapsega ühine keel leida, tuleb teha kompromisse ning eelkõige peab nooruk teadma, et võib vanemat usaldada, kui usaldust ei ole, siis ei ole mitte midagi
Eneseanalüüs ,,Mina koostöös lapsevanemaga." Kõige tähtsam lasteaia eesmärkide saavutamiseks on koostöö. Aktiivne ja pingevaba suhtlemine lastevanematega on tugevaks aluseks omavahelisele koostööle. Lasteaia õpetaja ja lastevanemate koostöö on oluline selleks, et kodu ja lasteaed suudaksid luua tingimused, kus oleks toetus lapse arenguks. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Selleks, et tekiks minu ja lapsevanema vahel hea koostöö, peab olema üksteise suhtes usaldus. Sageli valdab lapsevanemaid hirm, tuues laps uude lasteaeda, kus on uued õpetajad ning võõras keskkond. Seetõttu pean oluliseks luua usaldus lapsevanemaga. Vanem peaks oma last lasteaeda jättes tundma, et laps on turvalises kohas. Seega pean vajalikuks luua loomulik ja vaba suhtlemine enda ja lapsevanema vahel. Väga olulisteks omadusteks enda puhul pean avatust ja ausust. Isegi, kui rühmas on palju lapsi, püüan tähelepanu pöörata igale la...
on selleks suurepärane väljund. Viies uurimust läbi vaatluse vormis ei häiriks see laste tavapärast käitumist ning suhtlust mängu ajal. Vaatlust läbi viies tuleks jääda diskreetseks ning mitte sekkuda laste mängule vahele, seejures aga jälgides, et lastel oleks turvaline ja stressivaba koos olla. Kindlasti on oluline uurimust läbi viies, et laste isiksus jääks anonüümseks. Samuti tuleks tagada uurimuses osalemise vabatahtlikus, kui lapsevanem ei soovi, et ta laps osaleks antud vaatluses või soovib seda katkestada, peab tal olema selleks õigus. Vaatluse käigus ning analüüse tehes lähtuksin pigem üldisest lastelt saadud tagasisidest ning ei teeks järeldusi ühe lapse käitumise põhjal, vaid arvestaks neid kui 6-aastaste laste gruppi või kommuuni. Viies läbi uurimust lastega on oluline, et neil oleks palju vabadust ning neid ei sunnitaks millekski, eriti kui uurimise eesmärgiks on jälgida nende suhtlus mängu ajal
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Mäng, mängimine, mängud essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige ka...
Pere, kus on olemas mõlemad vanemad – ema ja isa – tuleb paremini toime ka kasvatusülesannetega (Tuuling 2007). Laste sotsiaalne kompetentsus on samuti seotud emade-isade emotsionaalse eluga. Vanemate oskus lapsi nende negatiivsete emotsioonide väljendamisel lohutada on seotud lapse oskusega paremini oma viha kontrollida. (Santrock 2007) Jälgides vanemaid, õpib laps, kuidas käituda, end väljendada, tundeid näidata ja konflikte lahendada. Laps teeb seda, mida lapsevanem ees teeb ja õpib rohkem läbi vaatlemise kui korraldusi kuulates. Tänapäeval puutuvad lapsed oma vanavanematega aina vähem kokku kuna enam ei ole palju suurperesid. Sellegi poolest on vanavanemad tähtsad soojuse ja helluse jagajaks, suhete tasakaalustajaks ja vanemate närvilisuse eest kaitsjad. Kaasaegsed vanavanemad püüavad mitte muutuda oma lastest sõltuvaks. Et säiliks iseseisvus. Ja ei taheta olla ka lapselaste pidev hoidja
Selle mõttega ei ole võimalik mitte nõustuda, kuna me kõik peaksime teadma, kui head on armastavate inimeste embused. Kahjuks ei ole alati saanud lapsed taolist hellust ning hoolt oma vanemate poolt tunda. See võib olla tingitud kas aja või kultuuri iseärasustest või hoopiski vanemate puudumise tõttu. Nii laste kui ka nende vanemate enda jaoks on väga tähtis mõista, kui suur roll on neil laste elu kujundamisel. Lapsed peaksid mõtlema, kui raske on tänapäeval olla lapsevanem ning kas ja kuidas väärtustatakse vanemaks olemist riiklikul tasandil. Lapse sündides on ema rolliks õpetada imikule elu põhitõdesid: nälg kustub süües, mugavus järgneb ebamugavusele ning külma asendab soe. Samuti õpetab ema meile emotsioone, mis peegelduvad tema silmades. Edaspidigi saame emotsionaalset mõju üldiselt emalt rohkem kui isalt. Nii poegadele kui ka tütardele on emad väga suureks eeskujuks.
Vanemad Vanemaid on olemas väga erinevaid. Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi, hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid, kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem. Karmid vanemad on need, kes arvavad, et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või saamatu isik, nad on oma lapsesse või lastesse nii kiindunud, et ei taha neid kellegagi jagada. Nad tahavad, et nende lastest saaksid teadlased või professorid, üldiselt siis suure palgaga ja tunnustatud isikud. Aga oleme ausad, tavaliselt nii see ei lähe. Laps võib küll olla viieline õpilane, aga see ei tee temast kohe tarka inimest, ega taga talle head töökohta
"Mis aitab tagada head koostööd lapsevanemate ja õpetajate vahel? Võimalused selle parandamiseks." Lapse arengu toetamises on kõige suurem roll lapsevanemal. Koostöö lasteaia personali ja perekonna vahel algab esimesest hetkest, kui lapsevanemad lasteaia uksest sisse astuvad. Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ja turvatunde tagamisele lasteaias. Sellise koostöö aitab saavutada see, kui lapsevanem ise on positiivse ja heatahtliku suhtumisega lasteaeda, õpetajatesse ja lapse mängukaaslastesse. Muidugi koostöö peab olema vastastikune. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Lapsevanem on see, kes tunneb enda last kõige paremini ja teab, mis on nende lapsele kõige parem ja sobivam, seetõttu on oluline leida minul kui õpetajal aega lapsevanema kuulamiseks ja tema soovidega arvestamiseks ja ühiselt alternatiivseid lahendusi leida.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna...
valitsema.Väga tähtis on olla lapse vastu tähelepanelik. Seda lihtsam on siis märgata ka võimalikke kõrvalekaldeid lapse arengus. Ei maksa olla liiga murelik. Selles vanuses laps oskab end juba väljendada ja küsida ning kõige rohkem vajab ta täiskasvanut, kes teda mõistaks. Kolmas ja neljas eluaasta. Selles vanuses laste jaoks on olulisim õppida oma valikuid ja soove valitsema. Laps on sel eluperioodil tihti trotslik. Toimub kiire areng. Lapsevanem saab last juhtida ning jagada tunnustust, nii et iga õnnestumine kasvataks temas enesekindlust. Igas argipäevas on olukordi, kus laps teeb väikseid valikuid ja õpib, et just tema valikust sõltub õnnestumine. Laps valib algul ebateadlikult , mis talle maitseb, kui palju ta sööb, mida selga paneb jne. Lapsevanem saab last tema valikutes jälgida ning aidata tal mõista seoseid valiku ja tulemuse vahel. Sel eluperioodil on täiskasvanul eriti oluline mõista, et väljakujunenud
kasvatusviisidest. Oma vanematelt saadud teadmised ei pruugi alati olla need kõige tõhusamad, sest aegade jooksul on arusaamad lapsest, tema vajadustest ja kasvatamisest muutunud. Lapsevanemaks olemine ongi enamasti lapse hoidmine kõikvõimalike õnnetuste ja ebameeldivuste eest. Aga ometi tähendab vanemaks olemine ka riski. Ükski laps ei saa kunagi täiskasvanuks, kui ema- isa tema eest otsustusi teevad. Tänapäeva inimene, sealhulgas ka lapsevanem on järjest enam ühiskonna kiire arengu tõtu üle koormatud ja ei suuda tihtipeale adekvaatselt hinnata enda mõju lapse arengule. Lapse kasvatuses minnakse kaasa moodsate mõtteviisidega, mille mõju lapsevanem ei mõista enne, kui on lapsel tekkinud juba sellised käitumishäired, kuhu peab sekkuma spetsialist. Täiskasvanute ülekoormatus ja probleemid mõjutavad oluliselt viisi, kuidas nad lapsi enda ümber tajuvad
Enne ta tundi ei saa, kui on vestlusel käinud. Selgitada välja põhjus ja leida kokkulepe. Aga mida me peaksime teistmoodi tegema, et tund oleks põnevam, kui lapse jaoks on tunnis igav. Vastastike kokkulepete loomine. · Järgmisel vestlusel võtan kaasa veel ühe või kaks õpetajat, kes annavad talle tunde. Enne räägin nende õpetajatega läbi olukorra ja oma kasvatusmeetodid. Tuleb mõelda, keda juurde võtan ja hoolikalt. · Lapsevanem kooli. 3) * Õpilane peab teadma, miks, mida on rakendatud. * Arenguvestlus, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialistige teenuste osutamine, õpilase võib määrata pikapäeva rühma põhikoolis(õpiabi). Huviringid või õpilaskodud, õpilase üle viimine käitumisraskustega klassi( võib alates 6ndast klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades. * Lapsevanema kooli kutsumine.
lapse huve? Ei saa naiivselt eeldada, et nooruk täidaks konventsiooni, kui vanemgi seda ei tee. Minu ,,väike õde" oli see, kes ei pidanud ühtegi lapsele ettenähtud kohustust täitmisväärseks. Mida ma teda tundma õppides ei saanud ka ette heita, sest nii palju kui on lapsel kohustusi, on neid ka lapsevanemal tema ees. Tugiisiku eesmärgiks oli tegelikult lapsega kohtuda ning leida talle meelepärast tegevust. Näidata noorele, et teistmoodi on ka võimalik elada. Olingi olukorras, kus lapsevanem eeldas minult seda, et minuga kohtumise järel saab tema tütrest taas tubli õppur ja sõnakuulelik noor tütarlaps. Oli olukordi, kus tundus, et tema möödalaskmised pidin siluma mina. Mõistsin kuude möödudes, et valukoht polnud laps, vaid tema ema, kes jäikade reeglitega majandades lapsel minna lasi, kuna ei suutnud kompromisse luua. Juhtusin ühel päeval kakaotassi taha ,,õega" rääkima. Jutust lähtuvalt võisin põhjuseid leida juba vanemast generatsioonist, kus olulist rolli
allasurumine ja autokraatlik kohtlemine üks vanem ilma sõnaõiguseta ülemäärane kaitsmine ja poputamine, laps hakkabki eeldama, et teda teenindatakse, ta kasvab türanniks, kes ei saa elus hakkama (näiteks: naiselt eeldatakse, et ta teenindaks nagu ema või vanaema lapsepõlves), vastutustunne ei arene liidud perekonnaliikmete vahel 4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutadesselget ja kindlat suhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja "miks" küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüab peegeldada ka lapse tundeid. Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada. 5. Karistuse poolt ja vastuargumendid. Kuidas võib karistus last mõjutada? Pidev karistamine ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha:
olla nn tõukeks, miks isik reaalselt seksuaalkuriteo toime paneb, samas võib tõukeks olla ka oma impulsside madal kontroll, tugev stress. nad on emotsionaalselt ebaküpsed ning neil on lapsepärased emotsionaalsed vajadused, mistõttu tunnevad soovi olla seotud lastega. nad on olnud ise lapsepõlves seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. 2. kuidas saab lapsevanem, lastega töötav spetsialist jt täiskasvanud ennetada lapse sattumist väärkohtlemise ohvriks? Lapsevanem või lastega töötav spetsialist peaks märkama ohumärke ja muutusi lapse käitumises ja olemises. Lapsevanem peab lapsele rääkima sellistel teemadel ja veelgi parem oleks näidata lastele õppevideoid. Kõige olulisem turvariski vältimiseks on usalduslik suhe lapse ja lapsevanema vahel. Lapsel peab olema teadmine, et ükskõik,
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Amina Rõbakova Kuidas õpetada last suusatama Referaat Juhendaja: Liidia Kuusksalu Sissejuhatus Kui lapsevanem tahab last õpetada suusatama, peab ta meeles pidada olulised asjad õpetades. Last saab hakata õpetama suusatada alates 2 aastast, sest mida nooremalt ta õppib suusatama, seda kiiremini ta õpib ja edaspidi on tal kergem. Lapsevanem ei tohiks koguaeg oma lapse juures olla, parem aga oleks, kui lapsevanem ise võtaks suuski ja sõitis koos lapsega, sest laps õppib nii kiiremini ja palju selgitusi pole vaja kuna laps õpib eeskuju järgi.
Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis viib üksteise parema mõistmise, suurema aktiivsuse ning entusiasmi tõusuni. Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud vestlus, kus arutatakse lapse arengu eeldatavaid tulemusi, tulevikuplaane, ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuse suhtes. Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab lasteaiaõpetaja ja lapsevanem koostöös lapse arenguks soodsaid tingimusi luua. Arenguvestluse ajaks on nii lasteaiaõpetaja lapsevanem läbi mõelnud, mida soovitakse arutada seoses lapse isikliku arenguga. Arenguvestluse läbiviimise juhend Arenguvestluse läbiviimise juhend koosneb kolmest suuremast osast: üldsätted, arenguvestluse läbiviimise kord ja vormid. Protseduurireeglid aitavad tagada sujuva arenguvestluste korralduse ja määratleda vastutuse ning vormid võimaldavad infot hallata ja arhiveerida ühtse standardi järgi. Arenguvestluse läbiviimise põhjendus
nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja hubane õhkkond koos tee (kohvi) ja küpsiste (kommidega). Toimub ruumis, kuhu on uksele asetatud silt „ARENGUVESTLUS“, et ei tekiks häirivaid faktoreid. Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja endale märkmeid teha vms. Lapsevanem saab aimduse, millest arenguvestlusel räägitakse. Sissejuhatus Vestlust alustab õpetaja
Direktor Margus Veri Pärnu Ülejõe Gümnaasium Lapsevanem: __________________________ Taotlus Taotlen oma lapsele ________________________________________________________ (lapse nimi ja klass) õpilaspileti korduvat väljaandmist seoses (põhjendada korduvõpilaspileti saamise vajadus) _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ _________________________ (Lapsevanem allkiri)
Vanem ühe lapsega Gerli Künnapuu Liisi Küünarpuu Perekonnavorm · Mittetäielik perekond, sest peres puudub üks lapsevanematest Majanduslikult positiivsed jooned · Üksikvanem saab toetust, kui lapse sünniaktis puuduvad andmed lapse isa kohta või lapsevanem on tagaotsitav · Juhul, kui lapsevanem ei maksa lapsele elatist on võimalus saada elatisabi riigilt Negatiivsed jooned · Vanemal ei ole aega lapsele, sest ta peab töötama, seetõttu võib tunda laps end üksildasena · Laps võib igatseda/tahta isa või ema · Last võidakse kiusata, sest tal puudub üks vanematest · Perekond peab hakkama saama ühe palgaga Hinnang õnnelikkusele · 10, see et üks vanematest puudub ei tähenda, et perekond ei ole täiuslik Reklaamlause
omandamine; 3-7 aastastel lastel kujundatakse välja baasmotoorika liigutusoskused. Oskus ühendad erinevaid liikumisviise ning oskus kasutada seda erinevates tingimustes, luues soodne keskkond ja võimalus tegeleda erinevate kehaliste harjutustega, liikumismängudega, fantaasiavõimlemisega ja sportlike ühisüritustega, lõimides erinevaid õppevaldkondi- see on pidev õpiprotsess, milles osaleb iga lapsevanem ning täiskasvanu. Lapse liikumistegevuse planeerimisel ning aktiviseerimisel etendab suurt rolli iga õpetaja lasteaias, sest kõiki õpioskusi on võimalik õppida läbi mängu. See on, mille kaudu laps areneb, omandab teadmisi ja eluks vajalikke oskusi. Kui tahame, et lapsed areneksid loomulikult ja vastavalt oma võimetele, peavad nad saama veeta aega koos teiste lastega ja samuti peab neil olema võimalus mängida, liikuda nii vabalt kui ka planeeritult juhendaja õpetajaga
Lapsed kannatavad kuna nad on otsesed kuritarvitamise pealtnägijad Lapsed võivad ise saada füüsilise vägivalla osaliseks kuna nad tihtipeale üritavad vägivaldsele rünnakule vahele astuda ja/või üritavad vägivalda ennetada Lapsed on väga sensitiivsed – nad tunnetavad ära hirmu, ärevustunde ja traumaatilised emotsioonid, mida elab läbi lapsevanem, keda kuritarvitatakse. Samuti tunnetab laps ära kogu agressiivsuse, mida kannab endas kuritarvitaja. Lastel, kes elavad kodus, kus esineb koduvägivalda/lähisuhtevägivalda, on väga suur oht osutuda otsese lapse kuritarvitamise rünnaku ohvriks. (organisatsioon NSPCC avastas hiljuti oma uuringus, et 1/3 laste kuritarvitamise juhtumitest käis kaasas sellele eelnev koduvägivald/lähisuhtevägivald)
Lapsevanema roll seksuaalkasvatuses Lapsevanema roll oma lapse seksuaalkasvatuses on väga tähtis. Koolis ja lasteaias räägitakse sellest liiga vähe, et selle asjaga täielikult kursis olla. Lapsevanem peab olema oma lapse poolt usaldatud, et oma lapsega sellisel teemal rääkida. Tavaliselt on lapsed selle teema kohapealt arglikud ja vanematel on lapsega sellel teemal raske rääkida. Laps peab vanemat nii palju usaldama, et laps julgeks ise küsimusi küsida ja sellel teemal kaasa rääkida. Tänapäeval on asi lihtsam kui vanasti, laps saab seksuaalelust teada varem kui kunagised lapsed, sest tänapäeval on internet ja see aitab vägapalju kaasa. Internetist nähakse kuidas asi käib aga ei teata tagajärgi ja milleks see vajalik on. Kui sinu laps ei käi internetis nii palju, et sealt seksuaal elu kohta teada saada siis on tema sõbrad/sõbrannad ikka selle kohta kuulnud või lugenud ja jagavad omavahel informatsiooni....
Lapse enesehinnangu ja enesekindluse suuredamiseks, on oluline, et vanem teeks tööd iseenda enesehinnangu ja enesekindlusega. Seeläbi arendavad nad neid ka oma lastes. Kui laps tunneb, et tal on lubatud olla tema ise, tuleb enesekindlus automaatselt. Tähtis on lapse sisemine enesekindlus, see tähendab, et mina kui isik tean, et annan endast parima ja keegi ei saa minult enamat nõuda. Laps peab teadma ja tundma, et vanemad märkavad ja aktsepteerivad teda, mis ei tähenda sugugi, et lapsevanem automaatselt lepiks kõigega, mida laps teeb. (Näiteks, kui laps lööb oma väiksemat õde, peab lapsevanem ütlema, et nii ei tohi teha ja et mina ei kiida sellist käitumist heaks. Me peame lapsele selgeks tegema, et meile ei meeldi tema teguviis. Seevastu mõjub vanema öeldud ,,sa oled halb ja rumal ja lööd alati teisi" lapse enesehinnangule igal juhul halvasti.) Kuidas tugevdada laste eneseusaldust ja enesehinnangut
Sea sisse kindel elurütm ATH lastele on vaja selgeid piire, kindlaid reegleid hommikusel ärkamisel, söömisel, õppimisel, sõpradega kohtumisel, telekavaatamisel ja magamaminekul. Varu aega sellised lapsel vajavad pisut rohkem aega igapäevatoimetustega hakkamasaamisel. Lapsevanemate põhimõtted kasvatuse osas peavad ühtima lapsel on väga raske aru saada, kui lapsevanemad ei ole ühel meelel. Ära ole manipuleeritav lapsevanem peab endale kindlaks jääma, kui midagi on otsustatud. Lapse jaoks on segadust tekitav kui üks hetk ei lubata midagi, mõne aja pärast aga antakse alla ja lubatakse. Õdedelevendadele tuleb selgitada ATH lapse käitumist ja sellega seonduvat. Ka vastupidi, enne uue pereliikme sündimist vajab ATH laps põhjalikku selgitust ja ettevalmistamist. Lapsevanem vajab ka puhkust tuleb leida endale aega puhkuseks, sest väljapuhanuna oled parem lapsevanem
Head lapsed kasvavad vitsaga või vitsata? ,,Kui üks laps lööb teist, siis me peame teda kiusajaks. Kui nooruk klaarib arveid rusikaid kasutades, siis me peame teda pätiks. Kui seesama nooruk võtab naise ja avaldab talle ,,armastust" teda lüües, siis peetakse teda vägivallatsejaks. Aga kui sellest samast noorukist saab lapsevanem ja ta kasutab oma lapse kasvatamisel karistamist, siis peetakse seda sageli normaalseks." ( Mari-Liis, 2017). Lugedes lastekaitseseadust, siis on paragraafina välja toodud järgmine lõik: § 24. Lapse väärkohtlemise keeld, mis keelab kasutada füüsilist vägivalda lapse karistamise eesmärgil (Riigiteataja, 2016). See paragraaf või keeld on paljudele vastuoluline, kuna minu arvates paljud arvavad, et kuna neid kasvatati vitsaga siis oleks õige seda teha ka tänapäeval
Hiljem võib tekkida raskusi laste saamisega või ei saada enam kunagi lapsi. Võivad tekkida muud terviseprobleemid. Alaealine ja abort. Alaealist ei usaldata nii paljugi, et teda lasta mööda maailma ringi rändama või ilma vanema loata vaksiini saama. Kuidas peaks siis üks alaealine tüdruk hakkama saama väikese lapsega? Kui tüdruk on alla 15-aastane, siis ei ole tal õigust otsustada, kas ta tahab jätta lapse alles või ei. Selle otsustab lapsevanem. Kui tüdruk on alaealine siis ilma hooldaja või lapsevanemata ta aborti teha ei saagi. Abordi tegemisel peab kõrval viibima lapsevanem. Üle 16-aastasel on vaja vanema kirjalikku luba. Üldiselt ei mõista ma üldse, miks on vaja nii vara, ehk siis näiteks 14-aastasel või veel varemgi alustada seksuaalelu, mille tulemused võivad olla väga halvad. Haridus jääb pooleli, terveks eluks on hinges haav ja edaspidi ei pruugi lapsi saada. Las lapsed jääda lasteks.
Loodusõpetuse võimalused lapse väärtushinnangute ja maailmapildi kujundamiseks ja selle tähtsus Loodusõpetuse roll koolieelses kasvatuses on väga suur. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad väga edukalt kujundada lapse maailmapilti ja väärtushinnanguid. Kuidas seda aga edukalt teha? Minu arvates on lastele kõige tähtsam positiivne eeskuju. Õpetaja või lapsevanem võib ju lapsele rääkida, et näiteks prügi pole ilus maha visata, kuid kui ta seejuures ise seda teeb, ei võta laps täiskasvanu juttu nii tõsiselt ja hakkab ka ise suure tõenäosusega prahti maha loopima. Samuti on näiteks ka vee kasutamisega. Kui laps näeb, et vett kasutatakse säästlikult, näiteks hammaste pesemise ajal ei lasta veel koguaeg joosta, käitub ta samuti, kui aga kodus ega lasteaias sellele üldse tähelepanu ei pöörata, ei teagi ta, et vett ei tohi raisata.
SUHTLEMISTASANDID Age Taal Igal inimesel on 3 minatasandit: Lapsevanem ehk VANEM Täiskasvanu Laps Inimene on iga päev mõnda aega igal neist tasanditest ja kõik need 3 tasandit mõjutavad tema käitumist. Mina- tasand on psühholoogiline reaalsus: tunnete süsteem, millega käib kaasas teatud käitumismustrite kooslus. Inimese suhtlusstiil sõltub sellest, kas temas räägib parasjagu Lapsevanem, Täiskasvanu või laps. VANEMLIK TASAND Moraalinõuded Moraalinõudedjaja piirangud piirangud Käsud Käsud Keelud Keeludjuhtnöörid juhtnöörid Õpetamine Õpetamine Organiseerimine Organiseerimine Kiitmine Kiitmine Karistamine Karistamine Lohutamine
Lapse arengu etapid S.Freudi ETAPP(1-3.a) Enesekindluse ja enesehäbenemise tekkimine, laps omandab autonoomia sellel perioodil.Vanemad, kes liiga palju teevad lapse heaks, ei lase käsitluses: S.Freudil psühhoseksuaalne teooria. Oluline3 esimest eluaastat- olulineon suhe emaga. I-ORAALNE FAAS(0 -1 a) Suu ja huuled on erogeensed lapsel kujuneda sõltumatuks ja iseseisvaks. III ETAPP(3-6.a) Initsiatiivi või süütunde tekkimine, autoriteediks saab samast soost lapsevanem. IV ETAPP(6- piirkonnad, naudingut pakub imemine. Oraalne rahuldamatus- probleemid täiskasvanueas. Laps vajab toitu ja armastust. Kuiei saa seda piisavalt- tekib aplus, 12.a) Ettevõtlikkuse või alaväärsuse tekkimise aeg, vajadus lahendada konflikt töökuse, kohusetundlikkuse ja alaväärsuse vahel. Sellel eluperioodil saab ahnus, omamiskirg. Oraal- agressiivne faas-laps hammustab. Täiskasvanueas sarkasm, agressioon, klatsh, ka hammustavate kommentaaride tegemine on
Mis on lastekaitse??? Lapsed on täieõiguslikud ühiskonnaliikmed, aga kuna nad ei suuda alati iseseisvalt oma õigusi teostada, siis on selleks loodud erimeetmed kaitsmaks laste õigusi. Lapsed väärivad pidevat ja süsteemset tähelepanu, et nende õigustest päev päeva järel kinni peetakse. Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda ja hoolt. Kahjuks kõik vanemad ei suuda seda oma lastele pakkuda. Kui 20 aastat tagasi lapsevanem tõesti võis imestusega küsida: mis need lapse õigused veel on, siis täna seda enam väga ei juhtu. Lapsevanem on aina teadlikum, väärtustab last ning kasutab nn positiivset kasvatusmeetodit, mis austab lapse õigusi ja lubab lastel kasvada vägivallatus keskkonnas. Laste häält on ühiskonnas üha rohkem kuulda. Kas Eestis on juba ka seda ette tulnud, et laps oma vanemad kohtusse kaebab või ähvardab sellega?
Lõuna 12.15 Uneaeg 13.00-15.00 Oode 15.30 Aed vanem Hommikusöök 08.30 Õuesolek 11.00-12.00 (vastavalt õppetegevustele) Lõuna 12.30 Uneaeg 13.15-15.00 Oode 15.30 14 8. Kodukord Laps tuleb hommikul lasteaeda puhanuna, puhtalt riietatuna ja kõiki kohalolijaid tervitades. Laps siseneb lasteaeda ja lahkub lasteaiast oma rühma uksest. Hommikul annab lapsevanem (või lapsevanema poolt volitatud isik: vanaema, vanaisa, onu, tädi vm.) lapse isiklikult üle õpetajale või õpetaja abile. Juhul kui laps (kehtib vaid koolieelikute kohta) saabub hommikul või lahkub õhtul ilma täiskasvanud saatjata, tuleb lapsevanemal esitada sellekohane avaldus juhatajale. Kord nädalas külastab lapsevanem rühma, et tunda huvi lapse tegemiste vastu. Soovitatav on laps tuua lasteaeda hommikusöögiks, kuid kindlasti hiljemalt kell 8.45,
KINNITUSKIRI Olen nõus oma lapse (hooldatava) ................................................................................................................... (nimi) isikukood ....................................................... õppimaasumisega Haapsalu Kutsehariduskeskusesse asukohaga Ehitajate tee 3, Uuemõisa, Läänemaa. Lapsevanem (või hooldaja) ................................................................................... (nimi) Isikukood ......................................................................... Allkiri
eelarvamused, ranged ja põhjendamatud veendumused, reeglid, mida ei seata kahtluse alla ja mida ei kritiseerita. Vestlustes kasutatakse sageli ründavat või süüdistavat tooni. Normaalne täiskasvanu teab lapse vajadusi, on teadlik ka lapsevanema käskudest- keeldudest. Ta suhtleb ja teeb otsuseid iseseisvalt, ilma et laseks ühel sisehäältest end käsutada. 2. Kuidas ennast analüüsida? Transaktsioonianalüüsi oskus tähendab õppida märkama, millal teis räägib lapsevanem, laps või täiskasvanu. Näide: bussis nähvab tõugatu tõre Vanem kõrvalseisvale (kasvatamatule) Lapsele: "Ärge trügige!" ja vastuski "Mind ju tõugati!" tuleb (ülekohtuselt süüdistatud) Lapselt (ebaõiglasele) Vanemale. Thomas Harris pakub oma raamatus "I´m OK You´re OK" välja kaks reeglit oma jutu analüüsimiseks: 1. Õppige märkama oma sisemist last, tema nõrkusi ja hirme ning seda, kuidas ta neid tavaliselt väljendab. 2
tüübist ego-seisundist, iga seisund esindab tervet mõtte, tunde ja käitumise süsteemi, läbi mille me oleme vastastikuses suhtlemises teineteisega. Vahe Vanema, Täiskasvanu ja Lapse egoseisundi vahel moodustabki Transaktsionaalse Analüüsi teooria aluse. Need mõisted on laienenud paljudesse teraapia valdkondadesse, haridusse ja konsulteerimisse, mida tänapäeval praktiseeritakse.Nagu mina olen aru saanud , siis ego-seisundil lapsevanem on niisugused mõtted : reeglid , mooraalnõuded, juhtnöörid, käsudkeelud.Võib ka kuulata niisugused laused nagu: “Ära ole laisk...” , “Ära kiitle...”,”Ei tohi!” , aga ego-seisund laps tahab õppida ,kogeda , katsud, vajab emotsioone – armastus , rõõm, hirm,viha, solvumine. Tal on palju energiat , aga rahulolematus iseendaga. Temalt võib kuulata palju küsimusi :”Miks? , Milleks? jne” ja ego-
midagi või kedagi kartmata. Pahatihti on kodusid, kus see on teisti, näiteks kui mõni vanematest joob või/ja kohtleb oma abikaasat ning lapsi ülekohtuselt. Selline olukord kodus teeb kodu lapse jaoks vastumeelseks kohaks, parema meelega veedetakse aega sõpradega tänaval luuside. See aga võib viia kuritegevuse, joomise ja narkootikumideni. Igal lapsel on õigus kohale, kus ta saab rahulikult olla, õppida ja oma vaba aega veeta. Iga lapsevanem peaks selle oma lapsele tagama. Iga lapsevanem peab oma last austama ja temaga arvestama. Lapsi ei tohi unustada, neile peab pöörama tähelepanu ja nendega koos aega veetma. On perekondi, kus vanematevahelistesse tülidesse kaasatakse ilma põhjuseta ka laps, mis on viimasele vaimselt väga traumeeriv. Veel hullem on, kui tüli põhjuseks tuuakse laps ja süü tema peale pannakse, kuigi laps ei ole milleski süüdi.
kelle vanemad pole teda ümbritseva maailmaga kokku lasknud ning see, milliseks inimesed muutuvad, kui saavad kontakti kõikide nende terminitega, mis tänapäeva noorsoole olulised on, nagu näiteks ühtekuuluvus, sotsialiseerimine ning vajadus gruppi kuuluda. See, kas lapsevanem peaks reeglina last tema valikutega piirama nii, et laps sinna midagi parata ei saa, on samuti oluline teema, kuid lõppkokkuvõttes teeb selle otsuse lapsevanem. (kasvumeetodid, vanematega väljaspool elamine vs ainult nende ümber) Film paneb mõtlema kaasaegse peremudeli peale. Kui suurt rolli mängib tegelikkuses see, millesse usuvad sinu vanemad. See mõjutab otseselt ka seda, mida noorele inimesele õpetatakse ning millised on tema traditsioonid. On väga ebatõenäoline, et laps hakkab suuremaks kasvades uskuma midagi, mis on vastuolus sellega, mis on seatud justkui tema elu aluseks
konkreetses õppemetoodikas. Ta peab olema võimeline selgitama lapsele ka teisi võimalikke lähenemisi ja lahenduskäike tulemuse saavutamiseks. Õppetöös peaks kasutama palju aktiivõppe meetodeid, et õpilane oleks ise kaasatud ning poleks passiivse kuulaja rollis. Häid tulemusi annavad mängulised ja loovtöö harjutused. Haridusliku erivajadusega lapse õpetamise juures on väga oluline õpetaja ja lastevanemate hea ja usalduslik koostöö. Kui lapsevanem usaldab õpetajat siis ei tee ta saladust lapse tegeliku diagnoosi suhtes ning koos saab läbi arutada kuidas on kõige efektiivsem antud lapse õpetamine. Ka oskab lapsevanem nõustada õpetajat kuidas vajadusel tema last töösse kaasata ja vajadusel rahustada. Õpetaja omalt poolt saab anda soovitusi lapse õpetamiseks ja oskuste arendamiseks kodus. Hea koostöö puhul on lapse kiire areng ja efektiivne õpetamine kergemini tagatud. Kindlasti mängib rolli õpetaja isiksus
Miks valisin? Ei tea sellest midagi, tahan saada lasteaiaõpetajaks ja kui lapsevanem peaks küsima, miks ta võiks/ei võiks oma last edasi kodus õpetada, siis oskan vastata. Magistritöös tuli välja see, et need õpetajad, kes koduõppest midagi ei tea, ei ole selles suhtes kuigi sallivad ja postitiivsed ning näevad koduõppes isegi konkurentsi 2. Slaid olemus Laps võib olla koduõppel vanema soovil või tervislikel põhjustel Oma lapsi kodus õpetav ema näeb koduõppes elustiili, koduõppe õpilane näeb seda
Mitmete uuringute aluseks on olnud lapsepõlve, kasvatuse ja õppeedukuse seosed. Kui lapsepõlv möödub kiiresti, võivad jääda teatud vajadused märkamata ja teadmised puudu. Perele kaasneb lapse saamisega väga suur kohustus. Kohustus, mille nimel peab kogu aeg tööd tegma. Emad-isad peavad austama ja hindama oma lapsi, samuti kasvatuses ei tohiks vanemate võim hirmutav olla, vaid pigem vastutulelik ja arvestav Usaldus pere suhetes seab piirid mõlemale osapoolele. Pole alust arvata, et lapsevanem ei soovi oma lapsele head, vastupidi, tahetakse võimaldada parimat. Seetõttu pannakse lapsi võimaluse korral erinevatesse vaimu arendavatesse ringidesse, olgu selle tegevuseks siis sport, kunst või hoopis muusika. Pole kahtlustki, et see on lapsele hea ja arendav, aga tuleks olla ettevaatlik valikute rohkusesuhtes. Lapsel peab olema oma lapse aeg, kus saab ta puhata ja teleleda millega ise soovib. Kasvatus on tundlik teema, sest ükski lapsevanem ei tahaks kuulda, et tema laps on kasvatamatu
käsunduslepingu, töövõtulepingu või muu sarnase lepinguga. Alaealine on teatavasti piiratud teovõimega isik, kelle tehingu tegemine ehk siis antud juhul lepingu sõlmimine on samuti seadusest tulenevalt piiratud. Igasuguse lepingu sõlmimiseks alaealisega on vaja tema seadusliku esindaja ehk üldjuhul lapsevanema nõusolekut. Vanema antud nõusolek ei pea olema kirjalikus vormis juhul kui tööandjal ja seaduslikul esindajal on võimalik rääkida näost näkku . Kui lapsevanem seadusliku esindajana nõusolekut ei anna, on tehing tühine ja tööandja alaealist tööle lubada ei tohi. Töölepingu sõlmimine tähendab tööandjale vastutuse võtmist töö korraldamise eest. Kui laps asub tööd tegema töövõtu- või käsunduslepingu alusel, vastutab tema tegemiste eest lapsevanem ja kui tööle lubatud noor jätab lepingus näidatud tellimuse või käsundi täitmata, võib juhtuda, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
