LAHEMAA RAHVUSPARGI SÜND Lahemaa rahvuspark loodi 1971. aastal esimese omataolise kaitsealana tollases Nõukogude Liidus eesmärgiga kaitsta Põhja-Eesti iseloomulikke maastikke, rahva kultuuripärandit ning säilitada inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esmaseks suuruseks oli u. 440 km². Hiljem on territooriumi lõuna suunas laiendatud ning praegu hõlmab see 725 km², sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Lahemaa rahvuspark paikneb kahe maakonna - Harjumaa ja Lääne-Virumaa ning nelja maastikulise rajooni - Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa territooriumil. Lahemaa on Eesti esimene rahvuspark. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. TAIMKATE Lahemaa kooslustest levinuimad on metsad, võttes enda alla 70% rahvuspargist. Rabasaartel võib leida ka päris inimpuutumatut metsa. Lahemaa metsadest on pooled palumetsad män...
Lahemaa rahvuspark Tartu, 2010 Andmeid Lahemaa Rahvuspargist Lahemaa rahvuspark on Põhja- Eestile asuv rahvuspark. 1. juunil 1971 loodi Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega Lahemaa Rahvuspark. Rahvuspargi pindala on 725 km², sellest maismaad 474 ja merd 251 km². See on Eesti ja kogu Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Miks loodi? Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja- Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mida kaitstakse? Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Millest koosneb Lahemaa? Lahe...
Sissejuhatus: Lahemaa rahvuspark Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal – Lahemaa rahvuspark. 2006. aasta seisuga oli maailmas üle 6500 rahvuspargi. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohasel...
Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eestis asuv rahvuspark. Asutati 1. juunil 1971. Eesti esimene rahvuspark. Pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha. Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Põhja-Eesti rannikul asuvalt Lahemaalt leiab kiviseid ja liivaseid rannaalasid, maalilisi rabasid, männi-, põlis- ja pangametsi, loopealseid, klinti lõikunud kärestikulisi jõgesid ning geoloogia-, ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Palju on Soomest mandrijääga üle lahe toodud hiidrahnusid ja rändkive, millega on seotud rohkesti legende ja lugusid. 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti ja e...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1Lahemaa rahvuspargi andmed..........................................................................................3 2Miks asutati Lahemaa rahvuspark?..................................................................................4 2.1Lahemaa rahvuspargi piirid............................................................................................5 2.2Taimkate ja loomastik......................................................................................................7 Kokkuvõte..............................................................................................................................8 Kasutatud materjalid............................................................................................................9 ...
Lahemaa rahvuspark Asukoht ja pindala Asub Põhja- Eestis. Pindala on 747,84 km². Maismaa on sellest 479,10km². Meri on 268,74 km². Midagi huvitavat rahvuspargi kohta Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kuluuripärandi, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskuluuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mis rahvuspargis asuvad? Looduskeskus- Oandu looduskeskus. Lõkkekoht- Mustoja lõkkekoht, Nõmmeveski lõkkekoht, Kalmeoja lõkkekoht. Matkarada- Oandu-Võsu, Võsu-Nõmmeveski, Nõmmeveski-Liiapeksi, Käsmu matkarada, RMK matkatee. Puhkekoht: Esku-, Koljaku-, Kuueristi puhkekoht. Rattarada: Käsmu jalgrattarada. Telkimisala: Oandu-, Võsu-, Purekkari--, Juminda ja Tditre telkimisala. Rahvuspargi erilisus Rahvuspargi moodustumine 1.juulil 1971.a olu üheks oluliseks rajajooneks Eesti ajaloos. ...
Lahemaa Rahvuspark Pille-Riin Tilk Ajalugu · Alates 1971 asub Harju Rakvere piirimail 64 900 hektari suurune Lahemaa rahvuspark. Eesmärk · Säilitada, kaitsta, tutvustada külastajatele rahvuspargi loodus- ja kultuuri pärandit. · Organiseerida teadusuuringuid jasäilitada selleks alasid võimalikult inimpuutumatus seisundis. Kirjeldus · Lahemaa on üks vanemaid pangapealseid paikse asustusega alasid. · Lahemaal haritakse põldu ja püütakse kala. · Lahemaal on viis reservaati. · Rahvuspargi keskus asub Palmses. · Alal aub ka neli kivist poolsaart. Kirjeldus · Lahemaa mitmekesiseid maastikke on kujundanud mandrijää ja meri. · Paetasandikul kasvavad kadastikud. · Jõed laskuvad peaastangult jugadena. Neist võimsaim on Nõmmeveski Valgejõel. · Lahemaa süda on kõige kivisem. Seal asuvad rikaste suvilad (Ossu oma :-* ) · Lahemaal on 14 järve rannajärved ja...
Eesti rahvuspargid Lahemaa rahvuspark 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart. Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Matsalu rahvuspark Matsalu on meie rahvusparkidest maailmas tuntuim. Rahvuspark on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin oma pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Karula rahvuspark Karula metsades on ammustest aegadest olnud palju karusid, sellest siis ka koha nimi. Rahvuspark asub Lõuna-Eestis. Olulisteks kultuurväärtusteks on pärandkultuurmaastikud. Maastik on väga ...
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduskond Geenitehnoloogia instituut Ökoloogia Lahemaa rahvuspark Referaat Üliõpilane: Angela Pärn Üliõpilaskood: 082615 Rühm: YAGB-31 Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Eesti kaitsealade süsteem on aastakümnetepikkuse arengu tulemus. Esimene looduskaitseala loodi 1910. a Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel asutatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, ka palju geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Meie praegune kaitsealade süsteem on suures osas loodud nendel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel. 1...
Gustav Adolfi Gümnaasium Lahemaa rahvuspark Referaat Nimi: Johanna Berit Sild Klass: 8.c Juhendaja: Helina Reino/Tiina Naissoo 2011 Sissejuhatus Rahvuspargid ehk natsionaalpargid on erilise rahvusliku väärtusega alad looduse ja kultuuripärandi kaitseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on viis rahvusparki: Lahemaa, Vilsandi, Karula, Soomaa ja Matsalu. Neist tähtsaim on Lahemaa rahvuspark, mis on terves Euroopas väga oluline. Lisaks rahvusparkidele on Eestis ka loodus- ja maastikukaitsealad. Näiteks Alam-Pedja Looduskaitseala, Endla Looduskaitseala, Haanja Looduspark, Hiiumaa Laidude maastikukaitseala, Kõrvemaa Maastikukaitseala jne. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0104/uudo.html ...
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood ...
Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2. Punases raamatus on 3 kategooriat. (vale/looduskaitseseaduses) 2.looduskaitseseadus 5 kategooriat. õige 3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (va...
Presentation about three popular sights in Estonia Pärnu Beach · Capital of summer . · Beach and spa city . · 1 kilometer long . · The best and the most popular beach in Estonia · The beach is way of living . · Water is shallow and safe . · Priced guarded parking and bicycle parking . You can find at Pärnu Beach : - First aid - Cabanas - Toilets - Shop - Bar - Nightclub - Rental of beach chairs and towels - Water attractions - Children playground It is not allowed (prohibited) to bring pets to the beach !!! Some pictures ... Lahemaa National Park Lahemaa National Park is 70 km east of Tallinn and covers 725 km . The largest . Has a diverse (mitmekülgne) landscape . Home to numerous birds and animals . Rich variety of fauna . There are permanent communities of bear, wolf and lynx in the park so keep your camera on standby . It's also home to ... mi...
Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstava...
Eesti Rahvuspark LE10 Robert Rootsi Allan Marran Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikustikku. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna piirides, hõlmates kihelkonna idaosa. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna. Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Lahemaa Rahvuspark Lahemaa Rahvuspark loodi 1.juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Juba alguses rõhutati, et tegu pole lihtsa...
Valga Põhikool EESTI RAHVUSPARGID Referaat Vlada Trussova 8.A klass Juhendaja: Tiivi Rüütel Valga 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Karula rahvuspark.......................................................................................................................5 Ajalugu....................................................................................................................................5 Loodus.....................................................................................................................................5 Ajalugu....................................................................................................................................6 Loodus...............................
1.Mis aastal loodi Lahemaa rahvuspark? 1971 2.Kui suur on Lahemaa rahvuspark? Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha. 3.Millised haruldased loomad elavad Soomaa rahvuspargis? Lendorav, rabapüü, suur- ja väike konnakotkas, ilves, kasetriibik. 4. A) Millised haruldased taimed kasvavad Soomaa rahvuspargis ? Ööviiulid, niidu kuremõõgad. B) Kas punase raamatu liikidel on seaduslik kaitse? Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi 5. Kas punase raamatu liikidel on seaduslik kaitse? Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi. 6.Millised on punase raamatu kategooriad? / kirjelda neid. Looduseuurijad peavad pidevalt jälgima ohustatud ja haruldaste liikide olukorda ja kandma uued andmed punasesse raamatusse. See võimaldab looduskaitse administratiivasutustel rakendada meetmeid ohtu sattunud liikide päästmiseks hävimisest. 7.Milliseid ülesandeid tä...
RAHVUSPARGID Raimond ja Enrico Mis on rahvuspark? Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja...
Eesti rahvuspargid Vlada Trussova 8. A klass Juhendaja: Tiivi Rüütel Sissejuhatus · Rahvuspark on suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte. · Meie rahvuspargid on: Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Matsalu rahvuspark Lahemaa rahvuspark Karula rahvuspark · Asub Valga-ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste, Varstu valla maadel. · Asustati 1979. aastal, rahvuspargi nime kannab alatest 1993. aastast. · Kaitstakse metsa-ja järverikkaid maastikke, pinnavorme, liike ja pärandkultuuri. · Pindala 12 300 ha. · Võru murrak · Pinnavorm Soomaa rahvuspark · Asub Viljandimaa, Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõiste vallas · Asustati 1957. aastal, rahvuspargi nime kannab 1993. aastast. · Kaitstakse loodus-ja pärandkultuurimaastiku. · Pindala on 39 640 hek...
Eesti rahvuspargid Jenina Ksenija 9a Rahvuspargid ja kaitsealad Eestis Eestis on 5 eriilmelist rahvusparki ja hulgaliselt põnevaid kaitsealasid. Loodus, kultuur ning ajalugu on kõigis Eesti rahvusparkides väga tihedalt põimunud. Lahemaa Rahvuspark asub Eesti põhjarannikul ja annab hea ülevaate Eestile iseloomulikest loodus ja kultuurmaastikest. Sealt leiab piki poolsaari looklevaid kiviseid ja liivaseid rannaalasid, maalilisi rabasid, loopealseid, kärestikulisi jõgesid, geoloogia, ajaloo ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on ka Euroopa üks olulisemaid metsakaitsealasid. Selle eriilmelistes metsades elab rohkesti suurimetajaid. Märkimisväärsed on ka Lahemaa 4 suurt mõisakompleksi. Matsalu Rahvuspark Lääne-Eestis asuv Matsalu Rahvuspark on oluline lindude peatuspaik ning toitumiskoht rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel. Haruldaselt palju linnuliike peatub ja pesitseb nii madalas rannikumeres kui ka rannaniitude...
KESKKONNAKAITSE 1.Elukeskkonnaks nimetatakse liikide omavaheliseid suhteid ja liikide ning eluta looduse keerulisi vastastikuseid seoseid.( http://www.envir.ee/loodus/9page.html ) 3.Säästva arengu põhimõtted on looduskeskkonna pikaajaline säilitamine ja tema kasutusvõimaluste hoidmine tulevastele põlvedele.(Liisa-Kai Pihlak,Andres Tõnisson,Geograafia Põhikoolile,Koolibri,2005) 5.Eestis on neli rahvusparki. LAHEMAA RAHVUSPARK Lahemaa rahvuspark asub Põhja-Eestis. Ta pindala on 64 915 ha maismaad Lääne- Virumaal ning Harjumaal. Lisaks sellele veel 47 069 ha sellega piirnevat rannamerd. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. Selle rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja- Eestile iseloomuliku pärandkultuurmaastike ja looduse kaitse. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) KARULA RAHVUSPARK Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis Karula kõrgustikul.Karula rahvuspark asutati 1979. a maastikukaitsealana ning temast sa...
eesti keele kontrolltöö nr 3 B - osa 1. vasta tabeli järgi küsimustele. rahvuspark maakond Pindala (ha) moodustamise aeg 1. vilsandi saaremaa 16 900 1910 2. matsalu läänemaa 48 610 1957 3. lahemaa harjumaa, l-virumaa 72 500 1971 4. karula võrumaa 11 045 1979 5. soomaa viljandimaa, l-virumaa 36 890 1981 a)mitmendal sajandil asutati eestis rahvuspargid? rahvuspargid rajati eestisse 20. sajandil. b)milline eesti rahvuspark on kõige väiksem? eesti väikseim rahvuspark on karula rahvuspark. c)milline rahvuspark asub põhja-eestis? p-eestis asub lahemaa rahvuspark. d)milline rahvuspark on kõige vanem? kõige vanem on v...
Looduskaitse Eestis EESNIMI PEREKONNANIMI Looduskaitseseadus Looduskaitseseadus on käitumisreeglite kogu, mille eesmärk on hoida kodumaa elurikkust ja eluta looduse väärtusi ning pärandada need järgmistele põlvkondadele. Eesti esimene looduskaitse seadus võeti vastu 1935. aastal. Praegu kehtiv, kuues looduskaitseseadus on vastu võetud 2004. aastal, samal aastal kui Eesti astus Euroopa Liitu. Kahjuks kõik inimesed suured seaduste lugejad ei ole. Kuid seaduse nõudeid täitma peame ikkagi. Kaitsealad Kaitsealad on loodud selleks, et hoida seda mis on meie looduses ainulaadne. Nendel aladel piiratakse või suunatakse inimtegevust, et looduses püsiks tasakaalustatud areng. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Seisuga 1. Jaanuar 2010 oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti. Eesti lood...
Kaitsealade jagunemine ja nende kaitsekorrad Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks:rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala(looduspark), programmiala RAHVUSPARK Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark...
Tallinna Tööstushariduskeskus Roland Randma Looduskaitse Eestis Referaat Tallinn 2014 Sisukord Looduskaitse ajalugu.............................................................................................. 3 Looduskaitseseadus............................................................................................... 3 Kaitstavad loodusobjektid...................................................................................... 4 Kaitsealad............................................................................................................... 4 Rahvuspargid.......................................................................................................... 4 Lahemaa rahvuspark........................................................................................... 4 Matsalu rahvuspark................................................................................................
Lahemaa looduskaitseala. Ülevaade: Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha . Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas , maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid (NSV Liidus omataolistest esimene). Lahemaa rahvuspargi kaitset korraldavad Riikliku Looduskaitsekeskuse JärvaLääneViru regioon ning Harjumaa ja LääneVirumaa Keskkonnateenistused (vastava maakonna piires). Rahvuspargis elab 24 kala, 213 linnu ja 37 imetajaliiki, suur haruldus o...
Tartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007 Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrg...
LÜHI-REFERAAT Inimtegevuse mõju loodusele Kaitsealad ja kaitstavad objektid Eesnimi Perekonnanimi 2010 Looduskaitsealad on alad, mille abil kaitstakse ökoloogilist tasakaalu ja ka haruldlaste loomaliikide ja taimeliikide kaitseks. Kaitse alasid kasutatakse ka katsete tegemiseks. Kaitsealadesse kuuluvad kõik rahvuspargid, maastikukaitsealad, looduskaitsealad ja programmialad. Praegu on Eestis üle 300 kaitseala, kus kaitstakse metsi, soid, rohumaid, ja teisi meie jaoks olulisi kooslusi, liikide kasvukohti ja elupaiku. Eestis leidub ligikaudu 60 Loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 50 looma- ja taimeliiki, kelle kaitseks on vaja moodustada loodushoiualad ning sadakond Linnudirektiivi alusel kaitset vajavat linnuliiki, mille kaitseks on vaja luua linnuhoiualad. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala...
Eesti rahvuspargid 12.Klass 2014 Rahvuspark • Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. • Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Vilsandi rahvuspark • Üle poole rahvuspargi alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. • Rahvuspargi pindala on 237,6 km². • Mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis. • 247 linnuliiki, 520 soontaimeliiki, ligi 500 liiki samblikke ja samblaid, umbes 80 liiki kalu. Rahvuspargi ülesanded: • kaitsta rannikumerd ja korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust; • kaitsta liike ja nende elupaiku • ennistada ja tutvustada elurikkust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; • toetada, arendada ja säilitada Lääne-Eesti ...
Looduskaitse 100 aastat 1910-rajatakse esimene looduskaitseala (Vaika linnukaitseala) 1935-Esimene Eesti looduskaitseseadus 1955-asutatakse ENSV Teaduse Akadeemia looduskaitse komisjoni 1957-Esimene looduskaitseseadus ENSV-s 1966-asutatakse Eesti Looduskaitse Selts 1970-suur soosõda rabade kuivendamise vastu 1971-Lahemaa rahvuspark 1987-fosforiidisõda 1991-Eestimaa looduse fond 1993-asutatakse Soomaa ja Karula rahvuspark 1995-Ranna-ja kalda kaitseseadus 2001-luuakse loodushoiutoetuste süsteem 2004-Natura 2000 2007-saab Eesti rahvusvahelise loodus- Kaitseliidu liikmeks
Looduskaitse korraldus Eestis Rainer Reinsaar V2E Ajalugu Looduskaitse kui kauni ja haruldase looduse hoidmise riiklik korraldamine hakkas nii Euroopas kui Eestis kujunema 19. sajandi lõpul. Aastal 1920 moodustati Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsekomisjon Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 1936, nimekirja kuulus 24 taimeliiki Aastal 1955 moodustati Looduskaitse komisjon 1958. aastal kinnitati uus kaitsealuste liikide loetelu, sinna kuulus 55 taimeliiki ja 54 loomataksonit. 1990 moodustati LääneEesti Saarestiku Biosfäärikaitseala 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus 2004. aastal hakkas kehtima Looduskaitseseadus Looduskaitse all olevad liigid Eestis Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse. Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid...
Referaat Eesti looduskaitsealad Ingrid Jakobson 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord : 1.Sissejuhatus 2.Rahvuspark 3.Looduskaitseala 4.Maastikukaitseala 5.Looduskaitse algus ja areng 6.Loodusharidus 7.Kuidas muuta looduskaitsealasid paremaks Eestis katavad kaitse all olevad piirkonnad tervelt 683 099 hektarit, millest 591 024 on maapind -- see on ligi 11% tervest riigist. Kõige olulisimateks kaitsealadeks Eestis on rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad. Rahvuspark: Rahvuspargid on riiklikult tähtsad alad loodus- ning kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ning teadlikkuse tõstmiseks. Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga. Looduskaitseala: Looduskaitsealad on kaitse all oma loodusliku või teadusliku väärtuse poolest, mille säilitamiseks, kaitsmiseks ja u...
Tallinna Ülikool Tervise- ja Sporditeaduste instituut Ökoturismi pakett Merlin Miido RK-31 2008 Reisipiirkond Reisipiirkonnaks on Lahemaa rahvuspark. 1. Toolse 2. Vainupea 3. Altja 4. Sagadi 5. Palmse 6. Võsu Programm · Matkaprogramm algab Toolse kivikindluse külastamisega · Väike süstamatk Vainupeale · Vainupeal külastame kohalikku kirikut ning ööbime sealses turismitalus · Uuel päeval rattamatk vainupealt Altjale · Altjal kiigume, vaatame võrgukuure ja kinnitame keha kohalikus kõrtsis · Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile · Sagadi mõisa külastus · Sagadilt väntame Palmsele, seal tutvume ka kauni mõisaga · Viimased jõupingutused, et jõuda Võsule, kus on ka meie matka lõpp Tools...
Euroopa vs Hiina Erik Allorg, Gervin Ansi, Kadri Assin, Linda Blande Maastik/pinnamood Euroopa ja Hiina maastikul/pinnamoel on mõningad olulised erinevused. Kuigi Hiina oma pindalalt väga palju Euroopa omale alla ei jää, on Hiina pinnamood veidi mitmekesisem. • Hiinast võib leida nii mägesid kui ka madalamat maad. • Euroopa pinnamood on valdavalt madal. Kuigi Euroopas on ka mitmeid mäestikke (nt. Skandinaavia mäestik, Alpid, Pürenee mäestik, Apenniinid jne). Hiina maastik Laojunshan’i rahvuspark Maastik Suure Hiina müüri ümbruses Euroopa maastik Durmitor’i rahvuspark, Montenegro Lahemaa rahvuspark, Eesti Hiina kliima Tänu suurele territooriumile on ka klimaatilised erinevused suured. • Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmiselt -28°, madalaim mõõdetud temperatuur -50°). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-2...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2.Eesti sise- ja välisturism.................................................................................................7 2.1.Välisturismi populaarsus.........................................................................................7 2.2.Väliskülastajate viibimine Eestis: majutus ja liikumine...............................
Ökoloogia 1. Keskkonnaõigus Mõiste: õigus- riigi poolt kehtestatud seaduste kogum, mida me võime ja mida me ei või teha. Keskkonnaõigus- seaduste kogum, mille eesmärg on kaitsta meie ümbritsevat keskkonda. I Keskkonnaõiguste tunnusjooned 1. Keskkonnaõiguse printsiibid 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: 1. Jätkusuutlik (säästev) areng 2. Integreerimine 3. Kahju vältimine 4. Ettevaatus 5. Saastaja maksab 6. Keskkonna kaitstuse kõrge tase II keskkonnaõiguse tunnusjoon on avalikkuse kaasamine- kaasatakse inimesi, et vähendada illegaalseid tegevusi, tehakse koosolekuid, toimitakse seaduste alusel. Hea on see, et selle abil on inimesed rohkem teavitatud. III keskkonnaõiguse tunnusjoon on rahvusva...
Kaitsealade loomine ja majandamine Eestis Kaitstavad alad on territooriumid, kus inimtegevus on piiratud või üldse keelatud. Neid moodustatakse selleks, et säiliksid Eesti loodusrikkused. Eestis kaitstavateks aladeks ja objektideks on: rahvuspargid,looduskaitsealad, maastikukaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, pargid ja puistud, kaitstavad looduse üksikobjektid,vana ehk uuendamata kaitsekorraga alad,kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad alad. Kaitsealade kujunemine Eestis sai alguse 14. augustil 1910. aastal, mil Riia Loodusuurijate Selts kuulutas eraalgatusel kohaliku tuletornivahi Artur Toomi eestvõtmisel Vaika saared (praegu Vilsandi rahvuspargi territooriumil) loodusreservaadiks. See sündmus pani alguse Eesti kaitsealade ajaloole. 70-ndatel aastatel võeti omaks rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted looduse kaitse ja korralduse alal. Samuti koostati rahvuslik Punane Raamat. Rajati esimene ...
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad sell...
1297- Taani kuningas E.Menved keelas metsaraie 3. saarel Tallinna lähedal. Esimene dateeritud looduskaitse. 1644- J.Gutslaff urvaste pastor avaldas ''pikse palve''see rääkis pühavee reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõust. 1664- hakati rajama talurahvakoole, rootsi metsa seadus laienes eesti aladele. Sellega kaasnes säästev metsaraie ja mõndade puuliikide säilitamine. 18 saj- hakati rajama mõisaparke 1853 asutati eesti loodusuurijate selts 1910- asutati I looduskaitseala eestis 1913- asutati saarema loodussõprade selts 1920- asutati eesti looduskaitse sektsioon, see tegeles loodusmälestusmärkide arvele võtmiseg,uurimise ja hoidmisega eestis 1924 hakkasid ilmuma looduhoiuga seotud ajakirjad (eesti loodus) 1935- võeti vastu I Eesti Loodukaitsesead. Mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool looduskaitsealasi. Asutati riigi looduskaitse nõukogu 1936- alustas tööd esimene riiklik looduskaitse inspektor ( Gustav Vilbas...
(Niguliste kirik) 1230 (Kirik rajati algkujul 1230. aastal) (kirik on gooti stiilis) (Tallinna loomaaed) 350 (Üle 350 looma- ja linnuliigi) (peipsi järv) :3555 km² : 25 km³ : 15,3 m :7 m (Kõrgus merepinnast) 30 m vali ise kumb pilt parem on (Tuhamäed) (Suurimad tehismäed Eestis) (Kõrgeim) 115m : 2 603 ² : 37 525 (endla raba) : 10110 ha 460 182 (460 taimeliiki ning 182 linnuliiki) (Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis.) 1272 (Ehitamist alustati juba 1272. ...
Looduskaitse Sõnasta säästva arengu mõiste selgitus. Kasuta materjali slaididel. Millised on säästva arengu 4 kõige üldisemat ja olulisemat põhimõtet? Säästev areng tähendab mõistlikku käitumist keskkonnaga praegusel hetkel, et meie tulevastel põlvedel oleks samaväärne või isegi parem elukeskkond. Ehk see rahuldab meie praegused vajadused mõjutamata tuleviku omi. Põhimotted: 1. Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud otsused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse) mõjuga keskkonnale 2. Põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskkonnapoliitilised otsused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte) 3. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale 4. Keskkonna kaitsmine: loodusressursside säilitamine ja keskkonna kaitsmine Millised on looduskaitse ee...
Berni konventsioon Kokkupandav materjal saab olema õppematerjal kaasüliõpilastele. Ülevaates peavad kindlasti olema: 1. Mille kohta konventsioon käib? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta. 2. Konventsiooni eesmärk? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. 3. Mis aastal ja kus konventsioon allkirjastati? 1979. aastal Bernis Sveitsis (jõustus 1982. a.) 4. Kes/kui palju on praeguseks liikmeid, kes algatasid? Praeguseks on 39 liiget: Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Burkina Faso, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti (1992 a), (Euroopa Komisjon), Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Lichtenstein, Leedu, Malta, Moldova, Monaco, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Senegal, Hispaania, Rootsi, Sveits, Tunees...
Ivo Rohula Õpilane Kullamaa KK Mai 2011 Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse Riigimetsa heaperemehelik majandamine annab tööd tuhandetele inimestele RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult 13 puhkeala 5 rahvusparki, millest suurim on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kas...
Kõrvemaa Kallavere Keskkool Jana Smirnova 9.klass Kõrvemaa Pindala: 3130 km2 kõrgeim punkt: 107 meetrit üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi Edelasihiline pikk (110 km) ja kitsas (40 km) maastikurajoon Piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loode...
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. 1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus. 1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" 1879-Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1910-rajati vilsandi saare majakavaht artur toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon 1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1925-loodi hiiumaal tahkuna poolsaarele jugapuude kaitseala 1927-võeti kaitse alla kuressaare lähistel asuv linnulaht 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1930-võeti kai...
Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis Sissejuhatus Looduskaitse vajadus seisneb looduse hoidmises ja selle säilitamises. Kuna 20. sajandi alguses võeti kaitse alla vaid haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme, siis aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et sellest ei piisa. Hakati rääkima keskonnakaitsest, mis tähendab elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitset elupaikade hoidmise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Me peame enda ellujämise nimel hoidma iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta- nagu need kõik oleks haruldased. Tuleb tegelda paljude erinevate keskkonnaprobleemidega, mis ohustavad õhku, vett jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja ...
Põhja-Eesti looduskaitsealad Põhja-Eesti klint kus ja mis see on? · Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja- Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida- Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (19031981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. · A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika ...
Looduskaitseseadus Jaanika Märdimäe Taavi Tuvikene Merli Soolind Looduskaitseseadus on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Varem kehtis Eesti Vabariigis kaitstavate loodusobjektide seadus (KLOS). Seaduse eesmärk Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade nind loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Looduskaitseseaduse tegevusalad Loodusobjekti kaitse alla võtmine Kaitse korraldamine (nt liikumine kaitstaval loodusobjektil) Kaitsealade, hoiualade, randa, kalda, liikide, kivis...
Loodus- ja keskkonnakaitse Liikide kadumine ja uute tekkimine on loomulik protsess. Lubatav pole aga see, kui loodusliku keskkonnaga hästi kohastunud liigid hävivad inimeste mõtlematu tegevuse tagajärjel. Taime- ja loomaliike pole võimalik kunstlikult luua. Nad on pikaajalise evolutsiooniprotsessi saadus. Seetõttu on iga looma- ja taimeliigi kadumine korvamatu löök inimkonnale. Enamuselt kaitstakse haruldasi või väljasuremisohus olevaid taime- ja loomaliike. Selleks on kasutusele võetud järgmised meetmed: üksikisendite kogumise ja korjamise keeld nad võetakse looduskaitse alla ehk kantakse Punasesse Raamatusse. Et kaitsta liike jahimeeste eest on välja mõeldud kindlad reeglid nende küttimise jaoks. Punase Raamatu algatus tuli Sveitsist rahvusvahelise Looduse- ja Looduskaitse Liidust (1941.a. Maailma Looduskaitse Liit). 1966.a. ilmusid esimesed Punased Raamatud, kuh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
