Pelgulinna Gümnaasium Mari-Liis Voogla 9c KÜTUS Referaat Tallinn 2012 Sisukord 1.Kütus, kütuse liigid ja tuumaenergia. 2.Omadused. 3.Diiselkütuse omadused või parameetrid, mis teda iseloomustavad ( pilt nr 1 ) 4.Energeetiline tõhusus ja ökoloogilised omadused 5.Kasutatud lingid , raamatud. 1.Mis on kütus? Kütus ehk kütteaine on aine mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana.Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks ( küttepuit , maagaas), eluaseme soojendamiseks (küttepuit), transpordivahendite ja masinate mootoreis (bensiin, petrooleum , diislikütus), tööstuses jne. Kütuste liigid. Gaasiline kütus. Tahked kütused: puit, turvas, kivisüsi, põlevkivi. Tahkete kütuste omadused: orgaanilise aine sisaldus, kütteväärtus, tuhk, mineraalne
Süsivesikud on organismi ehitusmaterjal ja kütus Süsivesikud e sahhariidid on süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Sahhariide jaotatakse lihtsuhkrute arvu järgi molekulis: Lihtsuhkrud e monosahhariidid lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikuaatomit Monosahhariidid: Glükoos e viinamarjasuhkur (taimne) kuusüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine
Metaanhüdraat - kas oht keskkonnale või tuleviku kütus? Metaanhüdraat ehk põlev jää on jääsarnane kristalliline aine, mida leidub ookeani sügavustes. See koosneb jääst ja kergestisüttivast gaasist metaanist. Metaan moodustub muda sees elavate mikroobide elutegevuse käigus. Need mikroobid lagundavad ookeani põhja vajunud orgaanilist ainet. Metaan ühineb peaaegu külmunud veega, misjärel moodustuvad metaanhüdraadi kristallid. Need kristallid on nagu imetilluksed jääpuurid, mis metaani enda sees hoiavad
Kütused Kütused on põlevained, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadme- tes. Kütused jagunevad agregaatolekult: · Tahked kütused puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms. · Vedelkütused mootoribensiin, diislikütus, biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm. · Gaaskütused vedelgaas, maagaas (surugaas) Sisepõlemismootorites, reaktiivmootorites ja gaasiturbiinseadmetes kasutatakse vedel- või gaaskütuseid. Automootorites kasutatakse põhiliselt mootoribensiinivõi diislikütust. Viimastel aastatel leiab järjest enamat kasutamist biodiislikütus ja bioetanool. Neid kasutatakse enamasti segus tavakütustega. Biodiislikütust saab kasutada osades mootorites ka puhtalt.
tootmismahud). Diisli hind Eestis jääb üle 10 krooni. 3/ Väliskaubandus. 2003 aastal eksportis Eesti mineraalseid kütuseid, mineraalõlisid ja nende destilleerimissaaduseid 3,3 miljardi krooni väärtuses ja importis 6,7 miljardi krooni eest. Seega 3,4 miljardit krooni jooksevkontosse. 2003 aastal oli jooksevkonto 15,9 miljardi krooniga ja 12,6% SKPst miinuses. KÜTUSE TARBIMINE* Kütus ning Aasta. 2000 2001 2002 2003 Kerge kütteõli ja diiselkütus, tuhat tonni 450 492 570 586 Autobensiin, tuhat tonni 306 335 311 308 Mõeldav on biodiisli eksport, sest tööjõud, ehituskulud, tooraine, maksukliima on soodsamad kui Saksamaal, Prantsusmaal ja Rootsis. 4/ Keskkonnasõbralikkus
1. Sõida aeglasemalt! Sõida 90km/h õige kiirusega. 100 või 110 km/h sõites suureneb kütusekulu (olenevalt autost) märgatavalt. 2 2. Kontrolil rehvi rõhku! 10% liiga väike rehvirõhk põhjustab kütusekulu suurenemist ca 2%. 3 3. Kontrolli õhufiltrit! Must õhufilter takistab õhu pääsemist mootorisse, mis omakorda raskendab mootori tööd ja suurendab kütuse kulu. Kui käid auto regulaarselt hoolduses, siis ära filtri pärast muretse. Kui sul on aga vanem auto ja regulaarselt täishoolduses ei käi, siis tasub sellele tähelepanu pöörata. 4 4. Lülita välja mittevajalikud lisaseadmed! Näiteks osadel autodel on konditsioneer automaatselt sisse lülitatud ka siis, kui väljas on külm. Kui ...
Nafta ja kütustega seotud aktuaalsed probleemid Katre Pohlak Nafta ja teiste kütuste tähtsus tänapäeva ühiskonnas tõuseb iga päevaga. Kõik riigid sõltuvad naftast ja on sunnitud seda ostma, olenemata hinnast. Järjest enam võetakse kasutusele ka alternatiivseid energiaallikaid, kuid neist saadavad energiakogused on liialt väikesed, et tagada jätkusuutlikust. OPEC ehk Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon on 1960. aastal loodud ühendus, mille põhiliseks ülesandeks on kaitsta läbi hinnapoliitika oma liikmesriikide huve ning hoida nafta hinda stabiilsena. Hetkel kontrollib OPEC ligikaugu 66% maailma nafta reservidest ja toodab ise üle 40% maailma naftast. Praeguse seisuga on OPEC-il kaksteist liikmesriiki. (Kasutatud www.tarkinvestor.ee artiklit ,,OPEC") OPEC-isse mittekuuluvad, kuid siiski naftat tootvad riigid, on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Üh...
Ülesanne: hinnaalandus Näide 9 Kauba hinda alandati 15% võrra. Leidke uus hind, kui enne hinnaalandust maksis see 180 krooni. Lahendus Uus hind moodustab esialgsest: 100 15 = 85%. Leiame uue hinna (vt 1. põhiülesanne): 85 a = 180 85% = 180 = 153 krooni. 100 Vastus. Kauba uus hind pärast hinnaalandust on 153 krooni. Ülesanne: kütus Näide 10 (riigieksamilt 1998). Kütusefirma ostis 24000 liitrit bensiini ning vedas selle oma tanklasse. Veokulud moodustasid 10% ostuhinnast. Müünud ära kogu bensiini hinnaga 6 krooni ja 60 senti, sai firma 20% kasumit. Leida ühe liitri bensiini ostuhind. Lahendus Tähistame 1 liitri bensiini ostuhinna kroonides tähega x. Kui lisada ostuhinnale 10% veokulud, saame kütuseliitri omahinnaks firma jaoks: x + x 10% = 1,1x krooni.
Bensiini- ja diiselmoorori erinevused Tööpõhimõtte erinevused • Benssinimootoril segatakse õhk kütusega väljaspool silindrit • Diiselmootoril segatakse kütus õhuga silindris • Bensiinimootoril on süüteküünlad • Diiselmootoril kasutatakse plahvatuse tekitamiseks rõhu suurendamist • Diiselmootor kestab kauem. • Bensiinimootor kestab u 300 000km. • Diiselmootor kasutab vähem kütust. • Diislis peitub jõud. • Bensiinimootor on äkilisem. Diiselmootor külma ilmaga. • Raske käivitada blokikaane ja silindri külmuse tõttu. • Eelsoojendid • Õli pakseneb. • Kütusesoojendaja kütusepaagis. Diiselmootor
Alkaanid ja maailmapoliitika Üks tuntumaid alkaane on nafta, see on ühtlasi ka üks olulisemaid maavarasid. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, mida kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Kunagi ammu kasutati naftat Hiinas petrooleumi valmistamiseks. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahel sõjapidamiseks. Esimesed nafta puurtornid ehitati juba Hiinas enne meie ajaarvamist. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on naf...
tema võime kiiresti süttida ja ühtlaselt põleda, mis tagab normaalse rõhu tõusu silindris ja mootori sujuva töö. Diislikütuse isesüttivust iseloomustab tsetaaniarv. Kütused: diiselküte Kinemaatiline viskoossus on vedeliku raskusjõu mõjul voolamise takistuse mõõt. Diislikütuse pumbatavus läbi filtrite, puhastite ja läbi kütuse etteandeaparatuuri sõltub kütuse viskossusest ja madalatemperatuurilistest omadustest. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. See kiirendab kütusepumpade ja pihustite kulumist. Kütused:diiselküte Diislikütuse fraktsiooniline koostis: iseloomustatakse 50% ja 96% kütuse destillatsioonitemperatuuriga. 50% kütuse väljakeemise temperatuur on 280ºC ja iseloomustab diiselmootori käivitumise kergust, mootori töötamise pehmust ja ökonoomsust.
Manifold air pressure- MAP). Kütuse rõhk-2bar. Igal silindril eraldi pihusti,mida juhitakse paarikaupa. L Jetronic (1974 ) Põhineb õhukulu mõõtmisel Kütuse rõhk 2,75 bar Kiirendusrikastuse tagab õhukulu mõõtja 1980 ndal aastal lisati lambda andur Kütuse liikumine 1. Kahetoru süsteem Bensiinipump võtab paagist kütuse ja pumpab selle edasi kütusetrassi.Trassis asub kütuse peenfilter.Edasi liigub kütus pihustilatti.Pihusti lati otsas asub rõhuregulaator,mis hoiab kütuse rõhu etteantud rõhul.Üleliigne küte juhitakse rõhuregulaatorist tagasi paaki. 2. Ühetorusüsteem-Ühetorusüsteemi korral on rõhuregulaator kütusepaagis või selle läheduses;samasse jääb seega ka lühike tagasivoolutoru.Kütuserõhk hoitakse võrdelisena välisrõhuga.Erinevus sisselasketorustikus valitsevast rõhust võetakse arvesse sinna paigutatud rõhuanduri abil. 3
Keemilise reaktsiooni kiirus. 1.Too näiteid erineva kiirusega kulgevatest keemilistest reaktsioonidest a) ülikiiresti b) mõõduka kiirusega c) aeglaselt a) plahvatusreaktsioonid (lõhkained, paukgaas), ioonidevahelised reaktsioonid b) ainete põlemine (metalli reageerimine happega) c) geoloogilised protsessid (kivisüsi, nafta) 2.Mida näitab keemiline reaktsiooni kiirus? ära reageerinud või tekkinud saaduste hulka ajaühikus. mõõdetakse mol/dm2 3.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete aktiivsus? mida aktiivsem on aine, seda kiiremini kulgeb reaktsioon 4.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete kontsentratsioon? Mida näitab kontsentratsioon? mida suurem on lähteaine kontsentratsioon, seda kiiremini kulgeb reaktsioon ja osakesed põrkuvad. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumala ühikus. tähis on c ja põhiühik mol/dm3 5.Kuidas mõjutab rõhk gaasiliste ainete reaktsioonikiirust? kiireneb, kuna kui tõsta rõh...
Alternatiivsed energiaallikad ja nende kasutamise võimalused Eestis Essee Energia on tänapäeval kujunenud kogu maailmas kõige olulisemaks probleemiks. Teravaks probleemiks on meie põlevkivielektrijaamad, mis on kogu Põhja-Euroopa ühed suuremad reostajad. Peale tuha annavad nad ka keskkonda tonnide kaupa pliid, elavhõbedat, radioaktiivseid isotoope, väävliühendeid jm. Ka põlevkivist paremad fossiilkütused annavad keskkonda mitmesuguseid kahjulikke ühendeid. Seega peame kasutusele võtma uued energiaallikad, mis oleksid taastuvad ja keskkonnale ohutud. Puit on olnud juba läbi aegade üks põhilisi ehitus- ja energiatooraineid. Puit on energeetikas üks loodusesõbralikumaid materjale. Ta ei lisa keskkonda täiendavalt süsihappegaasi, sisaldab väävlit ja ka tuhka vähem, kui fossiilsed kütused. Kasvav mets võtab keskkonnast pidevalt tagasi selle süsihappegaasi, mis vabaneb puidu põlemisel. Eestis on l...
Tallinna Inglise Kolledz Referaat Vesinikuauto-tuleviku päästja või hävitaja? Koostaja: ............... 8b Juhendaja: õp................ Tallinn 20.. Sissejuhatus Viimastel aastatel on aina rohkem hakatud rääkima globaalsest soojenemisest ja looduse saastamisest, mis on Maale ja inimkonnale suureks probleemiks saanud. Õnneks on tehnoloogia väga palju arenema hakanud ja see võimaldab ka uute ning kasulike leiutiste valmistamist. Autotööstuses on hakatud välja mõtlema uusi viise keskkonnasõbralike autode tootmiseks ja üheks võimaluseks loodust puhtana hoida on vesinikuauto valmistamine. Hetkel veel vesinikuautosid müügil pole, kuid juba sõidab maailmas ringi mõningaid prooviautosid. Näiteks Saksamaal sõidab juba kaks aastat 17 prooviautot, Isalandis on juba kuus aastat tagasi avatud vesinikut...
okspdeerumisele temp 100 C Diiselkütus : - Diislikütuse isesüttivust iseloomustab TSETAANIARV - Suvise diiselkütuse tsetaaniarv peaks olema 40..45 ja talvisel 45..50 - Kui kasutatav kütuse tsetaaniarv on alla 40, siis toimub mootori kütuse hiline isesüttimine ja kiire põlemine. - Kui kütuse tsetaaniarv on üle 55 siis halveneb mootori kasutegur ning suureneb suitsusisaldus , sest kütus süttibja põleb pihusti otsa................ - Kütuse madalatemperatuurilisi omadusi iseloomustatakse : hägustumistemperatuuriga , mille juures tekivad kütuses parafiinikristallid - Hangumistemperatuuriga mille juures kütus kaotab voolavuse. Biodiisel : - Biodisel (monoalküülestrid) on puhtamalt põlev diiselkütus. Tehakse looduslikest taastuvatest allikatest nagu taimeõlid. Biodiisli eelised : - Biodiislit toodetakse taastuvatest allikatest
c) bensiini aurustuvust d) bensiini kangust 2. Mis juhtub talvel suvise diiselkütusega? a) aurustub liiga kergesti ja lendub paagist b) ei aurustu ja seetõttu ei sütti c) hangub ja kaotab voolavuse - õige d) kütuse tihenemise tõttu muutub põlemisaeg liiga pikaks 3. Miks ei kasutata talvist diiselkütus suvel? a) määrimisomadused muutuvad liiga halvaks b) kütus põleb liiga kiiresti - õige c) kütus kaotab korrosioonivastased omadused d) kõrgema temperatuuri juures kütus aurustub ja lendub keskkonda 4. Mida iseloomustab tsetaanarv? a) diiselkütuse isesüttivust - õige b) bensiini põlemiskiirust c) vedelgaasi aurustuvust d) diiselkütuse voolavust 5. Vedelgaasile lisatakse lõhnaainet: a) gaasi lõhna summutamiseks
metallurgia 1) Malmi saamiseks kasutatakse tooraineid: • rauamaak • mangaanmaak • räbusti • kütus 2) Räbusti- mille ülesandeks on sulametalli puhastamine lisanditest. Kütus- peamiseks kütuseks on koks mille maksumus moodustab kuni poole saadava malmi hinnast. 3) 1. Kütuse põlemine → 1800…2000 °C 2. Raua taandamine 3. Raua rikastamine süsinikuga → 400…1400 °C 4. Malmi (3,7...4 % C) moodustumine 5. Räbu tekkimine 4) võib saada kas valumalmi (9-12%), ferrosulami (<1%) või terase 5) terase elektrometallurgia
Tarbimise analüüs Jälgisin oma tarbimist ühe päeva vältel (22.09.2012). Analüüsi eesmärgiks oli teada saada, kui palju ja mida ühe päeva jooksul kasutan ning, et hiljem teha tarbimisharjumustest kokkuvõte, kas saaksin teha muutusi, et säästa rohkem loodusvarasid ning tekitada vähem jäätmeid. Mida kasutasin ? Kuidas, mis otstarbel ja kui palju kasutasin ? Vesi - Pesin hambaid kaks korda, mõlemal korral kulus kaks klaasi vett - Wc-d kasutasin 4 korda ( iga veetõmme kulutab 8 l vett), igakord kulus vett ka kätepesule - Tass teed ...
metaanitootjad on riisipõllud Valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse ka metanooli ja ammoniaaki Nafta : Fraktsioneerivaks destillatsiooniks nimetatakse destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile: Gaasid-kütus(gaasiline kütus) Bensiin, diislikütus- mootorikütus Petrooleum- (raketi)kütus Raskõlid- kütus, määrdeõlid Vaseliin, parafiin- määrdeained, kosmeetikatööstus Bituumen- teekate, katusepapp Praktiliselt võib leida süsivesinikke, kus süsiniku aatomite arv ulatub ühest seitsmekümneni
7. Masinaid, mis välise energia arvel tööd teevad, nimetatakse jõumasinateks ehk mootoriteks. Jõumasinate tarbeks energia hankimine on alati seotud kulutustega.Igavese jõumasina,masin mis töötaks lõputult ilma välise energiaallikata, loomine pole energia jäävuse seaduse kohaselt võimalik. Energia jäävuse seaduse järgi ei saa ükski masin teha rohkem tööd, kui see selleks kulutab. 8. Fossiilkütus ehk fossiilne kütus ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütused on põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel.Peamised fossiilkütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 9
µ 20 xx 19.7 n 5 s 0.25 H₀:µ=20 H₁:µ ≠20 SE=s/√n SE=0,25/√5 SE= 0.11 t=xx -µ /SE t=19,7-20/0,11 t= -2.68 tkr= 2.78 Vastus : H0: Tanklast saadav kütus vastab tellitule Otsus : H0 Firma on huvitatud, kas müra mõjutab raam ing standardhälve. Esimeses grups oli 57 raamatupidajaga katse töövõime hindam eises grupis oli 30 tudengit ning keskmine keskmiseks töövõime erinevuseks 2,5 ja st l, et õppejõud hindas esimest gruppi näitaja 18,8 ning müras 16,3 palli). Oleta ppi
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks. Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks, eluaseme soojendamiseks, transpordivahendite ja masinate mootoreis, tööstuses jne. Põlevad õhus Jagunemine: > Maagaasiks > Vedelgaasiks > Tehisgaasiks > Biogaasiks > kaasnev gaas Põhiliselt metaan Leidub koos naftaga või eraldi Lõhnatu ja värvitu Suurimad leiukohad: > Venemaal > Iraanis > Ameerika Ühendriikides Kodupidamistes kütteks ja toidu valmistamiseks Generaatorgaas Kõrgahjugaas Kasutatakse mitmes tööstusharus ja majapidamisgaasina Propaan ja butaan Vedelas olekus, põleb gaasina Kasutatakse > Majapidamisgaasina maagaasi asemel > Metallide lõikamisel > Kuumutamisel > Jootmisel > Soojapuhurite > Soojakiirgurite küt...
Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1200 kw n- 115 p/min, kasutatav põhikütus IFO 180 Q a- 42500kJ/kg , ps - 0,2 MPa , t0 - 30 0C , tmv. - 200C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt madalama kütteväärtusega kütusele Q a = 40500 kJ /kg 3. Andrei Veselov Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1300 kw Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 120 p/min, kasutatav kütus IFO 180 Q a- 42000kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 20 0C , tmv. - 100C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida mootori töö p+arameetreid merevee temperatuuri tõusul 5 0C võrra ja samal ajal välistemperatuuri tõusul 150C võrra . 4. Artur Iljuhhin Mootori prototüüp : MAK 12 M43 Mootori prototüübi ja projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal : n- 550 p/min, kasutatav põhikütus IFO 180 Q a- 42500kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 - 20 0C , tmv
TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. Kütusest põhjustatud avariid ............................................................................. 2. SCRUBBER ...................................................................................................... 2. 10 välist näitajat, et Diisel Generaator ei tööta korralikult ................................. Kütusest põhjustatud avariid Laeva kütus võib jagada kaheks: - FHO - Heavy fuel oil - MDO - Marine diesel oil . Peale selle peamine kütuse ülesanne on toota energiat kui põlenud ja jahutada ning määrida kütuse süsteemi ja sõlmpunkte. Kütuse viskoossus peab vastama standardile muidu pihustid ja kütusepumbad kiiresti vananevad ja muutuvat kasutamiseks kõlbmatuteks. Kõrge viskoossusega kütus destabiliseerib mootori ja raskendab käivitamis protsesse ja annab ka palju suitsu korstnast.
· mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes peaaegu ei liigu · mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes liigub, aidates kaasa kütuse ühtlasele ruumilisele jaotumisele põlemiskambris ja soodustades seega ühtlase küttesegu moodustumist. · MAN protsess , A- kus sisselasketakti ajal tekib tänu sisselasketorustiku kujule õhu pööris. B- kütus pihustatakse ühe avaga pihustist sfäärilise põlemiskambri seinale, kus moodustub õhuke kütusekile see tagab kütuse hea aurustumise. C - aurustunud kütus haaratakse kuuma õhu pöörise poolt kaasa, mis omakorda tagab hea küttesegu moodustumise ja kütuse täielikku põlemise. Jaotamata põlemiskamber jaotatud keeriskambriga jaotatud eelkambriga 1-Hõõgküünal, 2- pihusti, 3- jaotatud põlemiskamber, 4- õhu sisselaskekanal, 5- kolb, 6-põlemiskamber kolvi peas
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Inseneripedagoogika keskus Mart Hovi Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus Juhendas: Rein Paluoja Tallinn 2012 Arvutus lähtub etteantud kütuse liigist ja selle koostisest. Näide on tehtud tüüpilise halupuidu (kask, lepp, haab) põletamise kohta ahjus suhteliselt kõrge liigõhuteguriga. Suitsugaasi väljumis- temperatuur korstnasse on valitud piisavalt pika lõõriga ahjule vastav. Lühikese lõõriga ahjust võivad tulla märgatavalt kõrgema temperatuuriga gaasid. Tööle on lisatud ka tüüpiline labortöö juhend. Üliõpilased on eelnevalt kuulanud loengu puidust kui kütusest ja läbinud praktilise harjutuse kütuse omaduste ja koguse määramise kohta. 1. Määratakse kütuse tarbimisaine koostise. Lähteandmetena kasutatakse mõõdetud lehtpuu puidu keskmist niiskust Wt=20 % kogumassi suhtes. Kuivaine tuhasi...
Laeva SPM – i töö kontroll ja reguleerimine. Kontrollitavad parameetrid 1. Pi 2. Pz 3. Pc 4. Pk ülelaadimis rõhk 5. Hetegaaside temperatuur 6. Kütusekulu 7. Õlikulu 8. Pimeetriline rõhk 9. Peale nimetatuid suurusi kontrollitakse veel kõiki teisi parameetreid, mida nõuab masinažurnaal. Pc kontroll Mõõdetakse mehaanilise indikaatoritega maksimeetriga või elektrooniline mõõteriist MALIN. Mõõdetavl silinderil peab olema kütus mõõtmise ajaks välja lülitatud (selleks tõstetakse KKP plunzer üles, et ta ei omaks käiku) Pc mõõdetakse nominaalsetel pööretel. Mõõtmise sagedus sõltub diisli valmistaja tehase nõuetest (vajadusel võib vanmmehaanik nõuda ka tihedamaid mõõtmisi) Pc erinevus üksikute silindrite vahel ei tohi ületada ± 2,5% kõigi silindrite aritmeetilisest keskmisest Pc = 40.5 kg/cm² - 1,3 41,8● 2,5 =1,04 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,7 100 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,8
.......................7 4. DIISELMOOTORI PIHUSTID......................................................7 5. PIHUSTITE TÖÖ KONTROLL JA REMONT....................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...........................................................10 2 1. Mootorlaeva kütusesüsteem ja selle osad Kaasaegsetel mootorlaevadel kasutatav vedelkütus võib olla kas kerge diiselkütus või raske kütus. Vastavalt kasutatavale kütusele peab laev olema varustatud kütusesüsteemide ja süsteemide juurde kuuluvate seadmetega, mis tagavad kütuse võtmise laeva mahutitesse, selle säilitamise, transportimise ühest mahutist teise ja äraandmise laevalt. Kütuse laevale võtmiseks ja varude säilitamiseks on laev varustatud suurte kütuse põhjatankidega. Tankid on varustatud torustike ja
ujukikambri tasemest madalamalt. Õhu-kütusesegu kogust ja seeläbi mootori võimsust ning pöörlemissagedust muudetakse seguklapiga. Kaudpritse Selle pritseliigi korral algab kütuse ja õhu segamine väljaspool põlemiskambrit. Sisselaske- ja survetakti ajal peab moodustuma kogu põlemiskambri ulatuses ühtlaselt jaotunud homogeenne õhu-kütusesegu. Eristatakse: Lõõrpritset Hargpritset Lõõrpritse Lõõrpritse korral pritsitakse kütus seguklapikeresse enne seguklappi. Pihustumine seguklapipilus ja aurustumine sisselasketorustiku seintel ning võimalikel lisakütteelementidel parandavad küttesegu ettevalmistust. Eripikkuste kanalite ja nende hargnemiskohtade erisuguse kuju tõttu ei jagune kütus ühtlaselt kõikidele silindritele. Lõõrpritseseadis on ehituselt lihtsam kui hargpritseseadis. Hargpritse Hargpritse korral on klapp-pihusti igal silindril,
Glkoos ehk viinamarjasuhkur-on monosahhariid,mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Fruktoos-on ks monosahhariididest. Trklis-on taimedes olev polsahhariid. Tselluloos-polsahhariid. Anioon-neg. laenguga ioon. Katioon-pos. laenguga ioon. Elektron-neg. laenguga aatomi koostisosa. Prooton-pos. laenguga tuumaosake. Hape-aine,mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid vrreldes hdroksiidioonidega. Oksiid-elemendi hend laenguga. Eksotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus neeldub soojust. Ensmid- on bioloogilised katalsaatorid. Katalsaator-on aine,mis muudab reaktsiooni kiirust,kuid vabaneb prast reaktsiooni lppu endises koguses. Indeks-on aine valemis esinev number,mis nitab antud elemendi aatomite arvu valemis. Sulam-on kahe vi enama metalli vi metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Korrosioon-metallide hvinemi...
Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus küllaltki väike, keskmiselt 33%. Ahju jääb pärast põletamist 45% kuivast massist alles mineraalne osa. Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida-Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamadelähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhka aastas Tuhastamise tehnoloogiad PF ehk tolmpõletamine on levinuim põletustehnoloogia. Temperatuur koldes on 1400 1450 °C. Tolmpõletamisel kütus eelnevalt jahvatatakse, misjärel suunatakse see aeroseguna põletite kaudu koldesse. Tolmküttekolle on põletitega varustatud ekraan soojusvahetuspindadega ümbritsetud kamber, kus põlevkivi kõrgtemperatuurilisel põlemisel antakse soojust põlemisgaasilt üle koldeekraanidele. Seal leiavad aset muundumisprotsessid põlevkivi mineraalosas ja tekib tuhk. Tahkosakesesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi kiirus, kanduvad koos põlemisgaasiga koldest välja,
· Maagaasi ammutatakse puuraukudest · Paljud gaasilasundid asuvad merede all · Gaas viiakse torutpidi kogumispunkti · Tehases puhastatakse Maagaas - tootmine · Puhastamise etapid: o Filtreeritakse vedelikud raskusjõu abil o Eraldatakse butaan ja propaan o J uhitakse gaasivõrgustikku · Eestis tarbitav maagaas imporditakse Venemaalt Biokütus üldine info · Orgaaniline aine, mis on moodustunud organismide elutegevusest · Taastuv kütus · 3 erinevat päritolu Tahket kütust nim. Biomassik o Taimne Vedelkütust nim. biokütuseks o Loomne o Mikroobne · Orgaaniliste jäätmete anaeroobsel kääritamisel saadakse biogaas Biokütus - liigid · Biokütused liigitatakse vedelateks ning tahketeks kütusteks · Tahked kütused: o Puitpõhine biomass o Rohtne biomass o Puuviljade biomass o Lisanditega ja segatud biomass
Tkr= 2,01 VASTUS: Statistiliselt erinevad tulemused oluliselt. Õppejõud oli hinn umma ning standardhälve. standardhälbega 10,3 punkti, standardhälbega 11,5 punkti. e punktidega kui teist gruppi? mest gruppi kõrgemate punktidega kui teist.) SE2 2,173296 oluliselt. Õppejõud oli hinnanud esimest gruppi kõrgemate punktidega kui teist Ül. 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankla tankimisseade väljastab täpse kütus Selleks teostab ta viis tankimist, tellides iga kord täpselt 20 liitrit kütust. Kodus mõõdab ta saadud kütusekoguse täpse mõõtmisvahendiga üle ning saab Kas on alust väita, et tanklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule? x- 19,4 s- 0,25 n- 5 µ- 20 H0: µ = 20l (Kütusekogus vastab tellitule) H1: µ 20l (Kütusekogus ei vasta tellitule) SE= s/n SE= 0,111803
kõrgsurvetoruga. Mõnedes väikemootorites kasutatakse pump-pihusteid kus pump ja pihusti on kujundatud ühtse agregaadina, mistõttu kütuse kõrgsurvetoru puudub. - Kütuse varusid säilitatakse laeva kahekordse põhja vahelistes kütuse põhjatankides. Tankid on varustatud torustike ja seadmetega kütusega täitmiseks, ülevoolu tagamiseks, tühjendamiseks ja soojendamiseks ning mõõtmis- ja õhutorudega. - Põhjatankidest pumbatakse kütus ümberpumpamispumpadega settetankidesse. Settetankides toimub kütuse ettevalmistamine tarbimiseks. Selleks on settetankid varustatud drenaaziklappidega kütusesse sattunud võõrkehade ja vee väljalaskmiseks mudatankidesse (sludge tanks) või lekkeõli (slipp oil tanks) tankidesse. Settetankidest toimub kütuse separeerimine kulutankidesse. - Kütuse kulutankid (päevatankid), mis tavaliselt asuvad masinaruumis, on
Siin ilmselt tekkis küsimus,mis on ottomoor? Ottomootor on leiutatud Saksamaal ja leiutajaks on Nicolaus Otto (1832-1891).Ottomootor on bensiinimootor,mille tunnuseks on see,et kütuse ja õhu segu,mis on silinris kokku surutud,süüdatakse silindris väljastpoolt sinna juhitud elektrisädemega, mis on diiselmootor? Diiselmootoris valmistatakse küttesegu silindris,mis ongi põhiline erinevus ottomootoritest.St,et silindris surutakse kokku puhas õhk,millesse pritsitakse kütus ja mis süttib kuumas õhus ise. 4 Mootor KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB? a)Silinder täidetakse põleva seguga (bensiin,õhk) b)Segu surutakse kokku c)Segu süüdatakse ning kork surutakse gaaside paisumise tulemusena silindrist välja mootoriplokk Sisepõlemismootor töötab põhimõttel,kus kolb pannakse silindris edasi-tagasi liikuma,see
KÜTUSEAKTS IIS Kadi Hinrikus KM12PE MIS ON KÜTUS? Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust. AKTSIISIMAKSUKOHUSTUS Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. MAKSUSTAMISEPERIOOD Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kauplejatel on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu ja aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtajaks ...
Rahvusvaheliste ettevõtete tegevusvaldkonnad: 1) Kõrgtehnoloogia (Biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute materjalide tootmine) 2)Suuremahuliste tarbekaupade (Autod, koduelektroonika, telerid, külmikud) 3) Brändi-tarbekaupade masstootmine (sigaretid, karastusjoogid,, hambapasta, hügieenitarbed jne) Euroopa rahvusvahelised firmad Firma 1. Citroén Prantsusmaa sõidukid 2. Nokia Soome Kommunikatsioonivahendid 3. Statoil Norra Kütus 4. D&G Itaalia Riietus, lõhnad 5. Renault Prantsusmaa Sõidukid 6. Lego Taani Mänguasjad, robootika 7.Carlsberg Taani Joogid
katlamajadees kasutada. Seda kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna tavalise diisliõliga. Murettekitav pool on see, et teatud tingimustes (näiteks kui temperatuur on madal jne) ei pruugi biodiisel töötada. See-eest on biodiisel vähem plahvatusohtlik kui diiselõli või bensiin. Kuid kui vaadata asja teadusliku poole pealt, siis võib öelda, et alternatiiv on vaja tavabesiinile ja –diislile niikuinii leida, mis siis mitte võtta see sama kütus nagu võtsid need poised, kes maailma rändama läksid autoga, mis sõitis tänu heasüdmlikele inimestele, kes jagasid oma toiduvalmistamisest järelejäänud õli? Iseenesest tekib ju seda nii kui nii ja seda maksimaalselt ära kasutades tundub see mõistlik. Lisaks võib ka mainida seda, et kuigi biodiislil sõitval autol heitgaaside hulk pole väiksem kui tavabensiinil või -diislil, kasutavad õlitaimed, millest biodiislit toodetakse selle CO2 hulga kenast ära. Aga
marine and stationary 4 PÕLEMINE OTTOMOOTORIS Põlemine on indikaatordiagrammi kõige keerukam osa. Tema kulgemisest sõltub kütuse kasutamise efektiivsus, seega ka mootori võimsus ja ökonoomsus Bensiinist ja õhust koosnev küttesegu võib süttida liigõhuteguri vahemikus (α = 0,5...1,35. Kui segu sisaldab jääkgaase, on süttimispiirid veel kitsamad. Põlemiskiirus on suurim liigõhuteguri α = 0,85...0,9 puhul. Välise segumoodustamisega mootorites on kütus õhuga ühtlaselt segatud ja seetõttu ei saa teda süttimispiiridest suurema või väiksema liigohuteguri korral süüdata. Põlemise perioodil, mis kostab umbes tuhandik sekundit, pöördub väntvõll 15...25°. Et kolb asub ülemise surnud seisu läheduses, ei muutu maht põlemisel kuigi palju. Seepärast annab põlemisest parema ülevaate diagrammi laotus pθ –koordinaatides 8
Eesti tulevikuenergeetika Pelletiküte MIS ON PELLETID? Pelletid (saepurugraanulid, puidugraanulid) on metsa ja puidutööstuses üle jäävast saepurust või saepuruks jahvatatud höövlilaastust suurel rõhul kokku pressitud väikesed silindrilised pulgad läbimõõduga 610 mm. Saadav kütus on tänapäeval ainuke kodumaine taastuvenergia valdkonda kuuluv katlakütus, millega kütmine on niisama puhas, mugav ja automatiseeritav kui õli- ja gaaskütte korral. Pelleteid hakati tootma selleks, et mõistlikul moel ära kasutada saetööstuses tekkivaid jääke. Saepuru ennast ei ole majanduslikult otstarbekas põletada, sest väga mahuka ja kaalult kerge kütuse vedu kauge maa taha läheks liiga kalliks. Lahenduse pakkus saepuru pressimine
Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis 1.Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on
teisi energiaallikaid(nt. Jaapan, Lõuna-Korea, ja Prantsusmaa). Kekkonnakaitsjate survel on mtimeid tuumajaamu suletud. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumaelektrijaama kasutamise plussid Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid. Kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses. Tuumaelektrijaama kasutamise miinused Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada. Tuumajäätmete ladustamise võimalused 1) taastöötlemine; 2) klaasistamine;
Maailma energiavarudest 55 % naftast ja 40 % looduslikust gaasist asuvad LähisIda riikides 30 % loodusliku gaasi varudest maailmas asuvad Venemaal 27% kivisöe varudest asuvad USAs Tänapäeval kasutab USA 14% kogu kivisöest maailmas, millest 90% läheb energia tootmisele toodetakse umbes 85 miljonit barrelit päevas (1 barrel=159 liitrit) suurimad importijad: USA(11.8), Jaapan(5.3), Hiina(2.9), Saksmaa(2.5), LõunaKorea(2.1) suurimad eksportijad: SaudiAraabia (8.73), Venemaa (6.67), Norra(2.91), Iraan(2.55), Venetsueela(2.36) Nafta on otsa saamas, kuid aega ei oska keegi täpselt ennustada. Seik Yamani on öelnud: "Kiviaeg ei lõppenud kivide puuduse tõttu, ja ka naftaaeg ei saa otsa nafta puuduse tõttu." Naftavarud OPECI riikidel (2009). BP statistika. Ühik miljard barrelit Aasta Iraan Iraak Kuveit Saudi ...
b) ristkäiguline mootor (S=D), c) pikakäiguline mootor (S/D>1) [5] 3. OTTO RINGPROTSESS Otto ringprotsess on sisepõlemiskolbmootori ringprotsess, mille iseloomulik tunnus on püsimahuline (isohoorne) soojuse suunamine protsessi. Otto ringprotsessi alusel töötavates mootorites põletatakse kergeid vedel- ja gaaskütuseid (bensiin, petrool, maagaas jt), mis segatuna põlemisõhuga süüdatakse silindirs elektrisädemega. Kütus põleb mootoris niivõrd kiiresti, et mootori kolb selle aja jooksul ei jõua märgatavalt ülemisest surnud seisust kõrvale nihkuda ning see lubabki põlemist käsitleda püsimahulise protsessina. [3] Otto ringprotsessi termiline kasutegur sõltub mootori surveastmest ja adiabaadi astendajast. Tänapäeva ottomootoris jääb surveaste piiridesse 8-12. Surveastme tõstmist tõkestab kütuse isesüttimistemperatuur ja küttesegu detonatsioonioht. Kui temperatuuri komplimeerimise
com/2012/01/moon_landing.jpg Vedelkütusrakettide sünnilugu Vedelkütusrakett kasutab kütuseks vedelat kütust. Kütuse põlemisel tekkivad gaasid paiskuvad raketi sabast välja ja vastavalt impulsi jäävuse seadusele liigub rakett edasi. Vedelkütuse eeliseks tahkekütuse ees on kontrollitavam põlemisreaktsioon. Vedelkütusega rakett kasutab enamasti kahte paaki, üks kütusepaak nt vedela vesiniku ja teine hapendaja jaoks nt vedel hapnik. Hapendajat on vaja, sest hapniku on vähe ja kütus põleb hapendajaga reageerides. Vedelkütuse eelised: paagid on väikesed, ei ole suure rõhu all, saab ennem testida ja saab uuesti kasutada. Puudused: kütuse või hapendaja lekke korral on võimalik plahvatus, kütus on madala temperatuuriga ja selle pikaajaline hoidmine on keerukas, madala temperatuuri tõttu võivad ümbritsevad seadmed vee või jääga kattudes rikneda. Esimese vedelkütusraketi lennutas õhku ameerika teadlane Robert H. Goddard 1926. aastal 16. märtsil
poliitika valinud maades, nagu Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Saksamaa, Šveits, Jaapan jt, ei peeta kasutatud tuumkütust radioaktiivseks jäätmeks, vaid ressursiks energiatootmises. Nendes maades töödeldakse kasutatud kütus ümber uueks tuumkütuseks. Kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed moodustavad sellisel juhul ainult 3,5% kogu kasutatud tuumkütuse massist: tuumalõhestusproduktid ja pika poolestusajaga väikeaktiniidid. Need materjalid, millele tulevikus mingit kasutusvõimalust ei suudeta hetkel ette näha, kuivatatakse, klaasistatakse boorsilikaatklaasis ja paigutatakse konteineritesse. Kanadas, Rootsis, Soomes ja USA-s on aktsepteeritud avatud kütusetsükkel, mis tähendab, et jäätmeteks
· Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid Etanooli võimel oksüdeeruda juba õhuhapniku toimel põhineb ka alkomeetrite töö. Vastavas seadmes katalüüsitakse väljahingatavas õhus olev etanool. Viimase oksüdeerumisel tekkiv elektrivool ongi võrdeline alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus. Selle järgi hinnatakse alkoholi kogust kontrollitava
1kg/14,7kg Bensiin Õhk Lambda = 1 =m-tegelik / m-teoreetiline Pritsesüsteeme võib jada pritsekohtade arvu järgi: *Keskpritse (mono pritse) *Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisse läinud sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967.a) kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektoris . Põlemine Põlemine on keemiline reaktsioon millega ühineb süsivesinik õhuhapnikuga. Heitgaas CO- vingugaas HC süsivesinik , põlematta kütus,õli Nox tekib lahja küttesegu põletamisel , millega kaasneb kõrge rõhk ja temperatuur Katlüüsmuundur Katalüsaatoris püütakse puudliku põlemise tagajärjel tekkinud heitmed kahjutuks teha. Bensiinimootorite puhul kasutatakse kolmiskatalüsaatorit , mille abil neutraliseeritakse vingugaasi(CO) , süsivesinikke (CH) ja lämmastiku oksiide (Nox). Pärast katalüütilist järelpõletust tekivad neist süsihappegaas (CO2) , lämmastik (N2) ja veeaur (H2O).
xxx KESKKOOL NIMI XI klass ENERGIALLIKAD REFERAAT 2013 SISUKORD SISUKORD…………………………………………………………………………... 2 SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... 3 1. MIS ON ENERGIAALLIKAS?…………………………………………….............4 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD……………………………………..……4 2.1. Fossiilkütused…………………………………………………..............................4 2.2. Tuumkütus…………………………………………………...................................5 3. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD……………………………………….. .........6 KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….. 7 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………….. ..8 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on info energiallikatest,mida saab jagada kaheks rühmaks: taastuvateks ja taastumatuteks. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne. Ref...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
