Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kujutis" - 501 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Kujutis Näiv/Tõene

1. Konstrueeri kujutis noolest 2. Läätse optiline tugevus on 50 dioptriat. Kui suur on läätse fookuskaugus? Arvutused teha SI süsteemis, seejärel teisendada pikkusühikud cm'ideks. Kasutades joonlauda, tee joonis selle läätse kohta. Märgi fookus sellele kaugusele läätsest, mis sa arvutades said. Konstrueeri joonisele, missugune kujutis tekib kui vaadeldav ese asub läätsest 5cm kaugusel? Iseloomusta seda kujutist? (kas tõeline/näiline, kui suur, mis pidi?)...

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kujutis

Kujutis võib olla 1)suurendatud , 2)vähendatud , 3)ümberpööratud , 4)samapidi , 5)tõeline , 6)näiline See , milline kujutis tekib sõltub eseme kaugusest läätses. Luubist tekib näiline kujutis, mis on suurendatud ja sama pidine. Silm: Silma osad : 1)Sarvkest-katab ja kaitseb silma , 2)silmalääts-koondab valgust , 3)klaaskeha- suunab valguse võrkkestale , 4)võrkkest-sinna tekib kujutis , 5)pimetähn-seal seostuvad omavahel võrkkest ja nägemisnärv , 6)nägemisnärv-viib nägemis aestingu peaajju , 7)läätse pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud .Silmas on kahte tüüpi valgus tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti...

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Lääts ja kujutis

ON LÄBIPAISTVAST MATERJALIST KEHA, MIS HAJUTAB VÕI KOONDAB VALGUST. · LÄÄTSI LIIGITATAKSE KUMER- JA NÕGUSLÄÄTSEDEKS. · KUMERLÄÄTSED ON KESKELT PAKSEMAD JA KOONDAVAD VALGUST. · NÕGUSLÄÄTSED ON KESKELT ÕHEMAD JA HAJUTAVAD VALGUST. Optiline peatelg X X O (Läätse optiline keskpunkt) KUJUTIS · ... ON OPTIKASEADMEGA (NÄITEKS KUMERLÄÄTSE VÕI FOTOAPARAADIGA) SAADAV ESEMESARNANE PILT. · FOOKUSTAMINE- EKRAANI JA LÄÄTSE VASTASTIKUSE ASENDI LEIDMINE. · TÕELIST KUJUTIST SAAB TEKITADA EKRAANILE. · NÄILIST KUJUTIST EI SAA FOTOGRAFEERIDA, KUID SAAB SILMAGA VAADELDA. FOTOAPARAAT · ... ON OPTIKASEADE, MILLEGA JÄÄDVUSTAATAKSE KUJUTISI. · KUJUTISE FOOKUSTAMINE TOIMUB OBJEKTIIVI NIHUTAMISEGA EKRAANI SUHTES....

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Läätsed

Läätsed  Lääts- kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks  Kumerlääts- keskelt paksemad kui servas (koondab valgust)  Nõgusläätsed- keskelt õhemad kui servast (hajutab valgust)  Läätse fookus- punkt, kus koondub kumerläätse läbinud, optilise peateljega paraleelne valgusvihk  Fookuskauguseks (1m) nimetatakse läätse keskpunkti 0 ja läätse fookuse vahelist kaugust  Teravustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastatikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised  Optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust (D=1/f)  Optilise tugevuse ühik on 1 dioptria (1dpt)  Optiliseks peateljeks nimetatakse joont mis läbib läätse fookusi  Optiline keskupunkt on läätse keskel oelv punkt, mis asub optilisel peateljel võrdsel kaugus...

Läätsed ja kujutis
10 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Näiteülesanne läätse valemi ja joonsuurenduse valemi rakendamise kohta

Läätse fookuskaugus on 3 cm. Kui kõrge on kujutis , kui eseme kõrgus on 2 cm? k h1 F’ F f h2 a Ese asub kumerläätsest 4 cm kaugusel. Läätse fookuskaugus on 3 cm. Kui kõrge on kujutis, kui eseme kõrgus on 2 cm? k h1 F’ F f h2 a  4cm a f  3cm h1  2cm h2  ? k h1 F’ F f h2 a a  4cm a k k  h1 a  f  h1   h2  ...

Läätsed ja kujutis
43 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Valguse murdumine looduses ja tehismaailmas (siledatel ja kumeratel pindadel)

Valguse murdumine looduses ja tehismaailmas (siledatel ja kumeratel pindadel) Mis on valguse murdumine? ● nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril ● valguslaine murdub vaid tingimusel, et keskkond on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise ● Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub Milleks kasulik? ● Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, binokkel...) ● Samuti tekivad selle tõttu paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar või tähtede vilkumine Murdumisseadus ● Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. ● St, et valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. Valguse peegeldumine ja murdumine ● http://ww...

Läätsed ja kujutis
23 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Fotoaparaat

Fotoaparaat Fotoaparaat ehk fotokaamera on seade pildistamiseks, see tähendab eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi ehk ­kaamera põhiosad on objektiiv, mis suunatakse pildistatavale objektile ja aparaadi tagaosas olev ekraan, millele tekib kujutis. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Pildistatavast objektist kujutise saamiseks on aparaadi esiotsas läätsedest koosnev objektiiv. Lääts tekitab kujutise aparaadi tagaosas olevale ekraanile. Lääts on tavaliselt kumer, klaasist või plastmassist tehtud. Aga kuidas saab üks klaasitükk midagi sellist teha? Kui valgus jõuab ühest keskkonnast teise, siis selle levimiskiirus muutub. Valgus levib õhus kiiremini kui klaasis, niiet lääts aeglustab selle levimiskiirust...

Läätsed ja kujutis
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika mõisted kontrolltöö jaoks

fookus- on punkt, kuhu koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. fookuskaugus- on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. Kui ese asub koondava läätse kahekordse fookuskauguse taga, siis tekib vähendatud, ümberpööratud ja tõeline kujutis . Kui ese asub koondava läätse ja selle fookuse vahel, siis on eseme kujutis suurendatud, näiline ja päripidine. dispersioon - nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. pidevspekter-värvid muutuvad sujuvalt joonspektris. Kindlad lainepikkused näha triipudena. Geomeetrilise 5 seadust: valguse sirgjoonelisuse printsiip, kiirte sõltumatuse seadus, valguse peegeldumise seadus, valguse murdumise seadus, kiirte...

Läätsed ja kujutis
6 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Nägemine

Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigi silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis , ei näe me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse infot ja kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme. Lisa 1 https://www.google.ee/search?q=n %C3%A4gemine&biw=1024&bih=581&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=x6ddVf- 3AoaKsAHwy4GYCA&ved=0CAcQ_AUoAg#q=n %C3%A4gemine&tbm=isch&tbs=sur:fc Värvuste nägemine Võrkkestas on kahte liiki valgustundlikke rakke: kepikesed ja kolvikesed....

Läätsed ja kujutis
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Füüsika, mõisted, elekter, valgus, kujutis.

klaasplaat, kuhu on tõmmatud kriipsud. ...-10 000 mm´le. Sellise võre abil saadakse väga häid spektreid. Spekter tekib sellepärast, et pikem laine paindub rohkem tõkke taha kui lühike. Neid spektreid kasutatakse ainete kindlakstegemisel, tähe pinnatemp. määramiseks, tähtede kauguse ja kiiruse määramiseks. Difraktsiooninähtus näitab, et valguse puhul on tegemist lainetusega. 5. Geomeetrilise optika mõisted. Valguse peegeldumise seadus ja kujutis tasapeeglis. Geomeetriline optika on optika osa, mis uurib valguskiirte liikumist. Selle aluseks on mitmed mõisted: valguspunkt- valgusallikas, mille mõõtmeid me ei arvesta. Valguskiir- joon, mis näitab valguse energia levimise suunda. Ka selle mõõtmeid me ei arvesta. Geomeetrilises optika üks oluline seadus: valguse peegeldumise seadus- langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal, asuvad ühes tasapinnas ja langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed....

Füüsika
43 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lääts

Optiline tugevus- D=1:f Mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on optiline tugevus D-dioptria Spekter koosneb vikerkaarevärvidest Sfäär on kerapind Kumer-keskelt paksem kui servades Nõgus- keskelt õhem kui servades Fookus- kuhu koondub parallelne valgusvihk peale kumerläätse läbimist Fookuskaugus- läätse ja fookuse vaheline kaugus Parim nägemine Läätse optiline peatelg- sirge, mis läbib fookuspunkti ja läätse keskpunkti Kujutis nõgusläätses- kujutis on alati vähentatud, samapidine, päiv Võrkkest- sinnna tekib kujutis, kujutis on vähentatud, ümberpööratud, tõeline Silmalääts- kinnitub silmalihaste abil, mis muudavad silmaläätse kumerust Normaalnägemine- kujutis tekib võrkkestale nii lähedastest kui kaugetest esemetest Lühinägija- lähedale näeb hästi, kaugele halvasti, lähedastest esemetest tekib kujutis võrkkestale, kaugetest võrkkesta taha Kaugelnägija- kaugele hästi, ligidale halvasti, kaugetest...

Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Joonestamine - Algmaterjal, ruumiline kujutis, ehitusjoonis

1 2 3 4 5 6 7 8 ...

Joonestamine
268 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunsti suured harud ehk kunsti liigid

Monumentaalmaalide loomiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid. Aegade jooksul on kõige rohkem kasutatud freskotehnikat - sel juhul kantakse lahjendatud temperavärv (sideaineks munavalge) niiskele lubikrohvile. Sekkomaali puhul kasutatakse vesivärve kuival krohvipinnal. Sgrafiito puhul maalitakse mitu erinevat värvi kihti üksteise peale ja kraabitakse siis kujutis vastavat värvi kihini. Monumentaalkunsti hulka kuuluvad veel mosaiik (kujutis pannakse kokku eri värvi kivi vms. tükikestest ja vitraaz - klaasimaal. · Graafika- on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Trükiplaadi abil valmistatavat...

teaduslikku uurimistöö...
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maamõõtmine

Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava (joonis 3.1.). Selle konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Arvmõõtkava suhtest lähtudes valitakse sobiv mõõtkava alus Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul. Plaan, so. maapinna väiksemate osade (kuni 300km2) vähendatud moonutusteta kujutis horisontaaltasandil. Kaart, so. maapinna suuremate osade (riigid, mandrid) vastava kartograafilise projektsiooni kohaselt vähendatud moonutatud kujutis. Topograaflised kaardid jaotatakse: 1. suuremõõtkavalised: 1:10 000, 1: 25 000, 1:50 000 2. keskmisemõõtkavalised: 1:100 000, 1:200 000 3. väikesemõõtkavalised: 1:500 000, 1:1 000 000 Plaanid jaotatakse: 1. väikesemõõtkavalised: 1:10 000, 1:5000 2. keskmisemõõtkavalised: 1:2000 3. suuremõõtkavalised: 1:1000, 1:500...

Mõõtmistulemuste...
47 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Matemaatika funktsioonid I

Lineaarfunktsioon- funktsioon, mida saab esitada kujul y=ax+b. Ruutfunktsioon- funktsioon, mis on esitatud ruutavaldisega. Funktsiooni määramispiirikond- valemina antud funktsiooni argumendi x selliste väärtuste hulk, mille korral on võimalik funktsiooni f(x) väärtust välja arvutada. Funktsiooni muutumispiirkond- funktsiooni väärtuste hulk ehk selle määramispiirkonna kujutis . Kasvavaks nimetatakse funktsiooni y=f(x) vahemikus (a;b), kui selles vahemikus argumendi väärtuste suurenedes ka funktsiooni vastavad väärtused suurenevad: kui x1f(x2). Funktsiooni nullkohtadeks nim argumendi väärtusi, mille korral funktsiooni väärtus on 0....

Matemaatika
71 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Printerite tüübid

Neid kasutatakse näiteks pangaautomaatides, kassaaparaatides, faksides jne. 2) Jugaprinterid Jugaprinterid ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid.. 3) Tindiprinterid Tindiprinteriga tekib kujutis siis, kui paberile piserdatakse väikeseid tindipiisku. Kvaliteetsema tulemuse saamiseks piserdatakse tihti mitu kihti (erinevat) värvi. Miinuseks on see, et kulumaterjal on üsna kallis. Selle meetodiga saab spetsiaalsele paberile trükitult kvaliteetse fototrüki. Headel tindiprinteritel on iga värv eraldi, odavamatel on värvid kas ühes või kahes vahetatavas tindianumas. 4) Plotter Plotter on suureformaadiline tindiprinter. Seda kasutatakse peamiselt jooniste trükkimiseks....

Arvutite lisaseadmed
32 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Süvendreljeef

Skulptuurkunst süvendreljeef Reljeef Skulptuuriteos, mille puhul kujutis eendub tahvlitaoliselt pinnalt või on sellesse süvistatud Süvendreljeef Kujutis madalam pealispinnast. Kontuurid süvendatakse kujudesse, õõnestatakse figuurid. Tihti eredavärvilised. Kasutati palju VanasEgiptuses, palju kivisse süvendatult. On kasutatud ka Vanas Roomas Kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid , obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid VanaEgiptus...

Kunst
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Valgusoptika, füüsika

igal läätsel on kaks 2 fookust v näivat fookust, millest üks asub ühel pool läätse ja teine teisel pool 17. fookuse v näiva fookuse kaugust läätse keskpunktist nim läätse fookuskauguseks. Koondaval läätsel on see positiivne, hajutaval negatiivne suurus 18. läätse optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus, 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m 19. tõelist kujutis on võimalik ekraanile tekitada, näivat ei ole 20. kujutise konstrueerimine on kujutise asukohha leidmine eseme asukoha ja läätse fookuse abil 21. koondava läätse korral on läätse valem 1/a+1/k=1/f, kui on tegemist näiva kujutisega, siis on kujutisekaugus k negatiivne 22. hajutava läätse korral on läätse valem 1/a-1/k=-1/f 23. joonsuurus s näitab, mitu korda erinevad kujutise mõõtmed eseme vastavatest mõõtmistest, kusjuures s=k/a 24...

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Valguse peegeldamine

Kõverpeegel Pind pole tasane. Erijuhiks on nõgus- ja kumerpeeglid. Nende pind on ligikaudu kera kujuline. Nõguspeegel Peegel, mille pinnaks on valgust peegeldava kera sisepinna osa. Võimaldab tekitada suurendatud kujutist . Kumerpeegel Peegel, mille pinnaks on valgust peegeldava kera välispinna osa. Kasutatakse valguse suunamiseks taskulambis ja auto tuledes. Sümmeetria Kujutis tasapeeglis on peegelpinna suhtes sümmeetriliselt. See tähendab, et kujutis on sama suur kui ese ja parem-vasak pool on võrreldes esemega ümber pööratud. Eseme peegelkujutise joonestamine 1. Valida eseme äärel mõned punktid. 2. Joonestada valitud punktidest peegelpinnale ristjooned ja pikendada need peegelpinna taha. 3. Märkida punktide kujutised sama kaugele peeglist kui need on peegli ees. 4...

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

SILM JA NÄGEMINE

Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. · Normaalnägijad (30%) · Lühinägijad (20%) · Kaugelenägijad (50%) Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Lühinägelikel inimestel Lühinägelikud kannavad tekib kujutis võrkkesta ette kaksiknõgusate klaasidega prille Kaugnägevus Silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutis tekib võrkkesta taha. Täpselt nähakse kaugel olevaid objekte. Pluss prillid suurendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägelikel inimestel Kaugnägelikud kannavad...

Bioloogia
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun