Noorte püüded Iga inimene maailmas püstitab endale eesmärke - olgu need suured või väikesed. Aastal 1905 elanud Eesti noortel olid aga tänapäeva omadega võrreldes hoopis teistsugused sihid. Kui praegu on noortele oluline vaid enda heaolu, olid sajand tagasi elanud noored huvitatud eesti ühiskonna kokkuhoiust ja üksmeelsusest. Tänapäeva noored käivad koolis, omandavad hariduse ja seejärel suunduvad tööle. Koolilapsed võtavad käsile hobisid ja treeninguid, vaba aeg veedetakse sõprade ja pere seltsis. Kokkuvõttes tehakse seda, mis endale meelt mööda on. Edaspidise elu ideaaliks on kõrge palk,meeldiv töökoht, suur maja ja enda perekond. Suuresti ollakse keskendunud enda heaolule ning kui see on saavutatud, siis võib-olla ka teisi aidata. Aga kui on juttu ühiskonna paremaks muutmisest, ei näita noored välja suurt tähelepanu. Nad on pigem pealtvaataja rollis - ise ei tee midagi, kuid
Mida aeg edasi, seda rohkem sellesse kiindutakse. Televisioonil on ka häid külgi. Vaadates võõrkeelseid saateid, õpitakse mingil määral neid keeli. Kindlasti on sellest tulevikus kasu, sest võõrkeel on omakorda tuttav. Televisoon on meie elu mugavamaks muutunud, see on korraga hea kui ka halb. Kuid liigse teleka vaatamise tulemused on halvad, sest silmanägemine halveneb ning telekas tekitab kiirgust, mis omakorda paneb pea valutama. Sellepärast peaks piirama teleka vaatamist. Koolilapsed on muutunud laisaks ja nendel tekib huvipuudus kirjanduse ning enese harimise vastu. Samuti on muutunud lihtsamaks õppimine. Arvuti kõrval saab kasutada ka telekat. Kuna võimalusi on palju, siis minnakse tavaliselt kergema vastupanu teed. Paljudest kirjandusteostest on tehtud ka filme, mistõttu õpilased eelistavad kohustusliku kirjanduse lugemisele selle sama teose põhjal tehtud filmi vaatamist. Televisioonis on kõik
on kohustuslik kirjutada hariliku pliiatsiga. Kunstitundides on olemas kõik värvimiseks vajalikud asjad. Näiteks quassvärvid, värvipliiatsid, rasvakriidid , erinevaid värve pastakaid ja akrüüle. Aga vanasti polnud nendest asjadest kuuldagi. Kui kodus on vaja mingeid jutte kirjutada, siis on minu abimees ikka arvuti ja printer, aga vanasti pidi kõik trükimasinaga kirjutama. Kooli toit on koolis tasuta. Töövihikud on riik õpilaste eest ära maksnud, aga ka vahepeal pidid koolilapsed ise oma töövihikud ostma. Päevikud ja vihikud ostavad koolilapsed ise ja kirjutusvahendid. Kui koolis pahandust teed, ei panda nurka ega midagi. Tänapäeval on ka suitsetajaid koolis väga palju, kui suitsetamisega jäävad lapsed õpetajatele vahele , siis ei tehta midagi, vaid pannakse õpilane seletuskirja kirjutama. Sporti tehakse ikka nagu vanasti, võib-olla mõni muutus on. Kui ilmad soojemaks lähevad, tehakse sporti õues, ja kui viletsad, siis sees
praktiseerida. Eesmärgiks oli ka kiirust ja meeskonna tööd arendata praktikal ning valmistada lihtsamaid toite. Ettevõtte üldine iseloomustus: 3 Äriidee: On toitlustada põhikooli ja lasteaeda. Täpne nimetus: Halliste Põhikooli söökla Ettevõtte liik on Põhikooli söökla Asukoht: Pornuse Halliste vald Viljandimaa Lahtiolekuaeg : 10:50-11.10 ; 11:55-12:15 ja hommikul saavad koolilapsed hommikupudru 7.30 Suurus (kohtade arv): 65 inimest saab mahutada Töötajate arv : Sööklas töötab 2 inimest Menüü: Menüü on seal mitmekesine 2 korda nädalas on supp, kord nädalas on kala. Ettevõtte reklaam: Nad ei reklaami, sest võõraid ei käi seal. Ettevõtte areng : Tugevad küljed : Ruumid asuvad üksteisele lähedal. Hea asukoht on ja õpilased ei pea väga palju jalutama, vaid seal samas on neil söökla. Kokk proovib teha uusi toite ja vahest teeb uusi retsepte.
KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS Getri Mitt Moestilistika IV Univormide ajalugu Õppida, õppida, õppida! – V.I Lenin • Kaudselt mõjutas Nõukogude aja koolielu kõige rohkem Vladimir Lenin, hiljem Jossif Stalin • Lenin ja Stalin on tuntumad kommunismi rajajat ja edasiviijat • Koolid olid sunnitud neid ülistama • Koolinädal kestis 6 päeva • Koolivorm oli kohustuslik • Keelatud olid ehted, meik. Tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ning poistel ei tohtinud olla pikki juukseid. Reeglite rikkumisel ootas karistus. • AJALOOST • Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Tookord kuulus Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Selle suure riigi juhtide arvates pidid kõik lapsed käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. • Koolivormi juurdumine võttis pikalt aega, e...
Inimõiguste rikkumine Riik, nimega Dogland, elas naine nimega Reanne. Ta kolis sinna hiljuti oma perega ja ta ei teadnud selle riigi õigustes mitte midagi. Ta läks siis kohalikku valitsusse ja uuris asja. Ta sain teada, et usulisi inimesi diskrimineeritakse, riigis pole inimestel õigus sõna vahele öelda, ministritele ei tohi vastu vaielda, inimestel pole pealmiselt üldse vabadust. Riigilt ei saa koolilapsed tasuta toitu, peresid ei toetata. Kui keegi sult midagi varastad siis ei ole see riigi asi, vaid sa pead ise selle asja korda ajama. Kui sind lastakse töölt lahti siis riik ei aita sind rahaliselt ja selles riigis pole töötukassat vaid sa pead ise hakkama saama. Kui inimene jääb raskesti haigeks siis riik ei toeta sind ravimite ostuga. Doglandis elavad mustanahalised inimesed aga kui sinna sattub näiteks valgenahaline inimene siis nad hakkavad narrima ja riigil on sellest suva.
Vanuse kasvades väheneb Meie unevajadus ööpäevas: Täiskasvanud - ~ 8 tundi Noorukid vähemalt 9 tundi Koolilapsed vähemalt 10 tundi Vastsündinu 16 tundi Vanuse kasvades väheneb Uni algab aeglase unega suureneb aju elektriliste lainete võnkeperiood. Aeglase une neli staadiumi: 1) kerge uni - ~ 2 minutit 2) uinumine - ~20 minutit 3) deltauni e. sügav uni ~30 min 4) üleminekuseisund (sarnaneb teise staadiumiga) Nimetatakse ka: Paradoksaalne uni REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silma liikumine) Pimedatel samad staadiumid
Kehaline aktiivsus on kasulik mitte ksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hdavajalik arengutegur, tiskasvanule lheb neid vaja ldvestuseks ja tvime silitamiseks. Tehnika tiusutmise tttu jb kehalist td jrjest vhemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordihingud annavad selleks hid vimalusi. Koolis on pilastel kll vimlemistunnid, ilmselt aga jb neist napiks. Kik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult vimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, vrkpalli vi teisi liikumist nudvaid mnge harrastab, on kauem terve ja tvimeline. Mngides, sportides ja ppides me vsime. Meie keha ja vaim ei suuda taluda kestvat pinget. Vsimus kaitseb organismi lekoormuse eest. Elundite tvime taastub, kui saame puhata. Kige phjalikum puhkus on uni. Kuid puhata saab ka aktiivselt. Prast pingutavat ppetundi vi raske
peaaegu kaks korda rohkem kui autosid. Hollandis on vähemalt 15000 km jalgrattateed. Euroopa suurim sadam on Rotterdami sadam. Algselt oli Rotterdam väike kaluriküla, mis on arenenud maailma suurimaks sadamaks. Ta on üheks olulisemaks naftatöötlemise ja -transiidi keskuseks. Teisi põnevaid fakte Hollandlased on pikimad Euroopas. Hollandi kõrgeim punkt on 323m, Eesti kõrgeim punkt jääb 5m alla (318m). Kui Hollandi koolilapsed teevad oma eksami läbi, siis nad riputavad õue Hollandi lipu ja oma koolikoti. Holland on poulaarne tänu oma tuule- veskitele, juustule, puukingadele, tulpidele ja jalgratastele. Leida võib lillekimbu peaaegu igalt elutoamööblilt.
Soome-ugri keelkond Juba üle saja aasta on Eesti koolilapsed oma emakeele õpikust leidnud soome-ugri keelepuu Soome-ugri keelte hargnemise aja ja koha üle on keeleteadlased väidelnud viimase ajani Soome-ugri keeli kõnelevaid rahvad on soomeugrilased Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soome-ugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena.
Sellega ma ei ole nõus, et teksad on välistatud ja kõlbavad ainult impregneerriidest lohvakad paljude taskutega püksid. Selliseid pükse ei kanna keegi ja paljud kannavad teksapükse niitüdrukud kui ka poisid. See, et poiste T-särkidel on ropud kirjad või paremal juhul metallibändide pildid peal, sellega ma ei ole nõus, sest koolis ei kanna keegi selliseid T-särke. Koolis kantakse ilusate piltide ja lahedate kirjadega T-särke. Sellega ma olen nõus, et koolilapsed on riietuse suhtes sageli tundlikud nagu maavärinaid registreeriv seismograaf. See, et õpilased ei taha ühesugused olla, isegi kaksikud tahavad säilitada individuaalsuse. Sellega ma olen täiesti nõus. ,,Kampsun asnedub fliisiga seetõttu, et tänapäeva laste tundliku naha ajab maavillane tõesti kihelema (eriti kui kampsuni all ei kanta särki, et kõhnemana paista). Sellega ma ei ole nõus, sest kõik kannavad kampsuni või fliisi all mingit särki
Kommentaar B.Püve ja J.Püttsepa artikle ,,Koolimood:kampsun nurka,fliis asemele " kohta Lugesin B.Püve ja J.Püttsepa artiklit ,,Koolimood:kampsun nurka,fliis asemele".Seal oli ka Kirjutatud koolivormi kohta. Minu arvates võiks olla igas koolis koolivorm. Siis oleks kõik Riietuse suhtes võrdsed. Artiklis oli kirjas ,,Poiste T-särkidel on ropud kirjad või paremal juhul metallibändide pildid peal". Olen selle väitega nõus, sest poisid lasevad endale T-särgi peale panna selle kirja või sõna mis parasjagu pähe tuleb. Margit Tätte väitis, et ,,Teksad on välistatud, kõlbavad ainult impregneerriidest lohvakad paljude taskutega püksid". Selle väitega ma nõus ei ole. Nüüd käiaksegi peamiselt teksadega koolis, tööl, vabal ajal. Veel ei nõustu ma väitega, et ,,Tüdrukud kannavad väikesi naba paljastavaid toppe".Nüüd käiakse väga harva selliste riietega. Nüüd vist mõeldakse kas tahetakse neerupõletikuga haiglas istuda....
Laudas oli suur hiire mure-hiiri oli nii palju, et kui lehmalüpsja lauta läks, nägi ta alati hiiri. Lauda kass püüdis küll hiiri, aga mitte piisavalt. Siis, kui Tooni lauta toodi, hakkas hiiri järk-järgult vähenema. Hiljem tuli välja, et see, kes neid hiiri tapab, on Tooni. Lauda kass läks sellises olukorras väga laisaks. Igal hommikul (kuni avastati, et Tooni hiiri tapab), kui lüpsja lauta tuli, oli lauda kass lüpsjal surnud hiirega uksel ja kass sai sai selle eest oma preemia. Koolilapsed püüdsid Toonit toita, kuid asjatult ,sest Tooni oli öösiti hiirtest oma kõhu täi söönud. Kui Tooni tiib terveks sai, lasti ta lahti, vabadusse. Ta hakkas lendama aina kaugemale ja kaugemale. Kool lasi panna püsti ühe suure posti, kuhu Tooni sai pesa teha. Kui Tooni oma perega sisse oli kolinud, siis tuli sinna üks võõras toonekurg. Tooni kaitses pesa koos oma abikaasaga Teodoriga, kuid nad jäid võitluses alla võõrale kurele
Raamatuanalüüs "Ahoi, maa lõunas!" Enn Kreem Ilmunud 1977. a Kirjastus "Valgus" Tegevus toimub u. 1960-1980nendatel aastatel Antarktises. Koolilapsed rajavad Mäemännikule oma polaarjaama. Mäemännik oli pisike männitukk vanast sadamast edelas. Näiteks mängivad lapsed, et "külastavad" populaarset polaarjaama Vostok. Vostok Lapsed jagasid oma ülesanded ja ametid ära: Kristjanist sai laeva kapten ja ekspeditsioonijuht, Arturist ja erakordsete teadmistega Reinust said tüürimehed. Metsa Tiiust sai kokk ja koristaja. Kõik peale Tiiu tegelesid ka andmete kogumisega.
Kool 19.saj 19. sajandil loeti talurahvaseaduse järgi kõiki lapsi alatest kaheksandast eluaastast kuni leerieani kooliealisteks. Seal oli kaks kategooriat: Kodulapsed ja koolilapsed. Nemad pidid läbima kooliõppeprogrammi mis oli lugemine, katekismus ja kirikulaul. Külakoolis käivad lapsed olid kolmes rühmas: Tähtede õppijad, veerijad ning lugejad ja katekismuse õppijad. Külakoolis algas 1830aa. Üleminek kirjutamise ja rehkendamise õppimisele. Ka mitmehäälne koorilaul ja noodiõpetus. Hakati looma koolikoore. Esimene tütarlaste kool oli Vana-Vigalas 1841aa. Tüdrukutele õpetati lisaks ka käsitööd. Kirjutamise ja rehkendamise õppimine jäi sajandi lõpuni poolvabatahtlikuks. Õppevahenditest ja õpikutest: 1849.a kooliseaduses nõuti, et iga koolikogukond peab koolile muretsema suure musta tahvli, piibliraamatu, kirikulaulu raamatu, piiblilugude raamatu ja neljahäälse noodiraamatu. 1852.a Lõuna-Eestis ja 1854 Põhja-Eestis hakat...
Eelkooliealist last võiks interneti kasutamise ajal abistada täiskasvanu. · Eelkooliealised lapsed võiksid pääseda ligi ainult teatud ja perekonnas kokku lepitud lehtedele. Vanemad lapsed leiavad tuttavad lehed üles internetibrauseri menüüst "Lemmikud". · Kõige ohutum on luua lapsele personaalne töökeskkond, mis avab juurdepääsu ainult eelnevalt kindlaksmääratud lehtedele. 2.2 7-9-aastased Nooremad koolilapsed puutuvad internetiga kokku nii koolis, sõprade pool kui ka kodus. Vanemad peaks lastega interneti õigest kasutusest rääkima ja leppima kokku edaspidi järgitavates reeglites. 7-9-aastastel lastel võib olla juba üsna hea arusaam sellest, mida nad näevad. Siiski pole nad valmis toime tulema kogu internetis leiduva materjaliga (piltide, teksti või helidega), mis võib osutuda ehmatavaks või muul moel ebasobivaks
Pedja looduskaitseala asub Palupõhja looduskool ja Tallinna lähistel Muraste looduskool. Nahkhiirte ja lendoravate kaitse 2010 aprillis käivitusid välitööd Liivi lahel seonduvalt projektiga Gorwind 22. oktoobril 2011 korraldas ELF oma 20 aastapäeva puhul konverentsi, et leida täiendavaid viise keskkonnakaitsel ning -hoidmisel. Sihtrühm: Kõik loodus-ja keskkonnakaitsest huvituvad inimesed. Koolilapsed, tudengid, ka tavakodanikele. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. 2005. aastast põhirõhk looduskaitselistele tegevustele - metsa, mere, märgalade ja liigikaitsega seonduvale. Inimesed: Juhatus: Jüri-Ott Salm - juhatuse esimees Tarmo Tüür - juhatuse aseesimees Kadri Kalmus Praegune nõukogu: Rainer Nõlvak (esimees) , Andres Arrakm, Rein Einasto, Üllas
Ajad möödusid ja koolid muutusid nõukogulikeks. Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Kõik lapsed pidid käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. 1967. aastal lõpul võeti Eesti koolides kasutusele uus vorm. Kui varased koolivormid olid sarnanenud mujal Nõukogude Liidus kantutega, siis nüüd eristusid Eesti koolilapsed oma välimuselt selgelt teiste liiduvabariikide koolilastest. Kohustuslik kooliharidus oli algul kuus klassi, mis hiljem muutus järkjärgult üheteist klassiliseks. Maalapsed kes elasid koolidest kaugel elasid internaadis ja ka nemad pidid algus aastatel kaasa võtma nädalase toiduportsu. Hiljem hakati koolis toitustlustama. Õppimine toimus tihti klassiruumides kus olid koos kaks klassi. Õppepingid olid musta värvi, üles tõstetavate klappidega. Laual olid
saanud noorik ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Enamik lapsi, kes lähevad igal hommikul kooli, võivad tunda koolipäeva lõpus väsimust. See tuleneb sellest, et eelnev koolipäev oli lõppenud umbes nelja paiku, ning õppida oli antud väga palju. Õpilased ise ütleks, et see on 'normaalne', et nad õppisid öösel kella kaheni mitmeks eesseisvaks kontrolltööks, kuid paljude lapsevanemate arust ületab see igasugused normaalsuse piirid. Mõndades koolides on koormus väga suur ja koolilapsed tunnevad end ülekoormatult ning stressis. Kui koolis puuduvad kapid, kuhu mitte vajaminevaid asju panna, on õpilaste seljakotid väga rasked. Leidub paljusid, kes sooviksid ka peale koolipäeva treeningutest osa võtta, kuid neil lihtsalt pole füüsilise treeningu jaoks aega. Pikad koolipäevad võivad ka põhjustada õpilastes agressiooni, ning nad muutuvad rahututeks, millega kaasneb tundides tähelepanematus. Mõelda on ka võimalik teisiti. Ilma koolita ei saaks
Me kõik õpilased käime koolis ühel eesmärgil - saada targaks ning omada head haridust. Selge on aga see, et selleks tuleb kõvasti pingutada ning mõista, et haridus omandatakse endale, mitte kellegile teisele - vanematele, õpetajale. Kuidas aga tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Tihti on algklasside õpilastel sellised programmid, kus heade hinnete eest saadakse erinevaid meeneid või taskuraha. See on heaks motivatsiooniks, kuid kas see on õige? Kindlasti mitte, juba väikesed koolilapsed peaksid mõistma, et õpitakse ju vaid iseendale ning oma tulevikku silmas pidades. Kahjuks on väga palju just selliseid inimesi, kes sellest aru ei saa/ei ole saanud ning neid võib näha tänavapildis kurbades värvides. Kui aastaid tagasi võis tõesti ka ilma väga hea hariduseta saada korralikule töökohale ning alustada normaalset elu, siis praegusel juhul on selline võimalus peaaegu et välistatud. Raske on hakkama saada juba ilma kõrghariduseta.
eesti keele tund. Naod küsisid õpetajalt:,,Kas me võime tulla ka siia õppima?'' Ja õpetaja vastas:,, Jah, loomulikult.'' Naod olid väga õnnelikud,et nad said selles klassis õppida eesti keelt.Nad istusid viimastesse ridadesse ja hakkasid tundi kuulama. Naod oskasid päris hästi eesti keelt ja said kohe viied. Järgimine tund oli matemaatika ja seal nad said suurepäraselt hakkama. Kui tunnid läbi olid läksid Naod poodi ja peale seda enda hotelli. Järgmisel päeval pidid kõik koolilapsed minema prügilasse ekskursioonile.Kui nad prügilasse jõudsid nägid Naod paljusi roboteid kes oli ära visatud.Kui nad olid pool tundi prügilas kõndinud läksid kolm Naod hulluks ja hakkasid karjuma. Nende kolme nimed olid: Tegusõna Nao, Nimisõna Nao ja Omadussõna Nao. Kui kolm Naod oli hullumajja viidud ,jalutasid teised kooli õpilased edasi. Kui eksikurisoon läbi sai istusid kõik tagasi bussi ja sõitsid tagasi kooli.
Jõe ja mere vesi Vallikäär puit Tulekahju Elu ümbritsev vesi Üleujutus kohalikud elanikud Tulekahju 2 2 2 4 koolilapsed turistid Üleujutus 2 2 5 3 Keskkond Vara Tervise Turism Vedelkütus Plahvatus ELU Plahvatus 4 2 1 5 Paradiis Tulekahju Personal ja
laulupeod kõige massiivsemaks rahvaüritusteks. Näiteks esimese üldlaulupeo korraldamise luba rajati faktile, et pärisorjuse kaotamisest on möödas 50 aastat ning selle tänuks korraldatakse laulupidu. Korralduskomisjoni eesotsa ei kirjutatud aga peakorraldajat J. V. Jannsenit vaid sisuliselt mitte asjassepuutuv Tartu Maarja kiriku baltisaksalsest praost A. H. Willigerode. Maa laulukoore juhatasid köstrid ning pillimeesteks olid õpetajad, vanemad koolilapsed ja ümbruskonna talurahvas. Niisugune organiseeritud muusikaharrastus on esteetilise ja emotsionaalse eneseväljenduse kõrval ka sotsiaalne tegevus, mille tulemusena laulukooridest arenesid sajandi kolmandal veerandil muusika-, heategevus- ja karskusseltsid. Esimesel laulupeol esines kokku 51 koori ning puhkpilliorkestrit ehk kokku 851 esinejat. Kokku käis kahe päeva jooksul läbi 15 000 kuulajat. See võimendas eestlaste rahvuslikuse tunnet. Uueks sihiks seati rahvusluse
Istuva ameti terviseriskid ja nende vältimine Kärol Pilberg Arvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks. Selle kasutamisel on rohkelt võimalusi, erinevaid funktsioone ning teeb paljud tööd lihtsamaks. Selle ees veedavad pikki tunde kontoritöötajad ja koolilapsed, koduperenaised ja pensionärid. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Aga arvuti on toonud meie ellu ka uusi hädasid. Levinud on arvamus , et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased , liigesed , närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. Peamised arvutitööga seonudvad tervisehädad võib jagada kolme rühma: esimeseks
Argipäevarutiin - mis ja miks? Tänapäeva inimeste argielud on muutunud üksluiseks. Pea võimatu on vältida rutiinilangemise tunde kogemist. Päevast päeva käime tööl või koolis, seejärel soovi korral tegeleme huviringidega ja millalgi jõuame ka koju. Koju jõudes hakkavad koolilapsed õppima ning tööinimesed kodu korrashoidmisega tegelema. Kas on üldse võimalik vältida kardetud rutiini ja kuidas peaksime oma elu mitmekülgsemaks tegema? Meie ühiskonnas on levinud küllaltki sarnased elumudelid. Inimesed õpivad lapse east kuni täiskasvanueani esmaspäevast reedeni, loovad pere, käivad tööl. Nii möödub paljude inimeste terve elu tänapäeval. Me kardame muuta enda harjumusi ja rutiini, kuna see nõuaks meilt mugavustsoonist väljumist, mis omakorda nõuab julgust spontaansete otsuste tegemiseks. Kui inimestel puuduks säärane hirm uute kogemuste ees, oleks meil võimalik palju rohkem oma eluga ette võtta ning olla rõõm...
Mina elan Eestis. Ma arvan, et enamus Eurooplasest teab meie isamaast seda, et see on suht väike. Eesti pindala on 43 432km2 (võrdleme Venemaaga 17 098 246). Miks ma seda ütlen? Vastus on loogiline: mida suurem riik, seda rohkem maaressurssem ja kuna Eesti pole suur tuleb meile leida mingit teist ressurssi selleks, et meie majandus saaks kuidagi arendada. Õnneks Eesti haridus on väga kõrgel tasemel, eriti keskharidus. Oma kogemusest saan öelda, et matemaatikat meie koolilapsed õppivad palju tõsisem, kui näiteks Inglismaal (kus paiguvad maailma kuulsamad ülikoolid). Keelte kohta saan öelda, et eestlastel on lapsepõlvest vajadus teisi keeli õppima (kuid see vajadus hoopis ehitab meile eelist), sest et eesti keelset infot on palju vähem, kui näiteks inglise keeles või saksa keeles (info all ma mõtlen ka erinevaid filme, muusikat, ajakirju ja õppematerjale). Kõik nimetatud punktid annavad Eesti inimestele tähtsa
" Minu koolitee oleks ohutu, kui..." Ühiskonnaõpetus. Kuigi mõne lapse koolitee on lühike, võib seal siiski peituda ohte, millest alljärgnevalt tahaksin rääkida. Alustame kasvõi sellest, et tänapäeval on paljudes peredes olemas autod, mõnes koguni mitu. Sõidukite rohkuse pärast on liiklus läinud keerulisemaks ja meile ohtlikumaks, mistõttu peavad koolilapsed oma kooliteel olema eriti ettevaatlikud ning tähelepanelikud. Mitu autot peres on potensiaalsed õhusaastajad, mis on tervisele kahjulik. Parem oleks kui inimesed läheksid tööle kas jalgrattaga või jala. Eelmisel sajandil ei olnud üldse autosid, siis käisid kõik tööl või koolis jala, hobusega või rattaga. Ei olnud nii palju keskonda saastavaid tegureid. Inimesed olid tervemad. Kindlasti peaksid kõik liiklejad tundma liikluseeskirju. Kas tead, et kahesuunalisel
trollidega tasuta sõita. Klassivennad Erik ja Karl-Mark oskasid tasuta transpordi kohta öelda ainult head. ''Minu arust on täiega lahe, et inimesed saavad tasuta sõita,'' arvas Karl-Mark. ''Jah, nüüd ei pea enam muretsema, kas pileti jaoks on raha kaasas,'' täiendas Erik. Pensionär Juta pole tasuta ühistransporti veel kasutanud. ''Mul pole veel põhjust olnud ühistransporti kasutada, aga mul on hea meel, et teised saavad tasuta sõita, eriti koolilapsed. Minu meelest meeldiv ettevõtmine linnavalitsuse poolt.'' Enne ühistranspordi tulekut arutas ta sõbrannadega, kas see ka tasuta muutumisel viletsamaks muutub. Tundus, et vähema rahaga ei ole võimalik transporti nii hästi korras hoida. "Praegusel juhul ei ütleks, et tasuline transport parem oleks, bussid on endiselt korras ja kõik on nii nagu varem. Ma pole seda küll oma silmaga näinud, aga teised on nii rääkinud.''
võõraste hoole all. Third level · Perekonna elu määrab: Fourth level 1.Töö Fifth level 2.Väljas käimine ·. Lapsed pannakse sõime kuuekuuselt. ·. Koolilapsed käivad pikapäevarühmas. ·. Lapsed saavad pärandiks kaks nime. ·. Vanurid on sõltumatud ja elavad omaenda elu. Kokkuvõte:
Kõige kurvem on aga see, et tavaliselt räägitakse eesti keeles ja siis lausutakse mõni ropp inglise keelne väljend peale. Kõige kõige rohkem kuuleme ehk näeme segakeelt internetis. Noorte seas on populaarne Facebook, kus räägitakse omavahel inglise-eesti segakeeles. Tänu sellele ei oskagi mõni enam ilma inglise keeleta hakkama saada/olla. Samuti kasutatakse ka teiste keelte nö enim kuulduid fraase/väljendeid. Olen paljudely kuulnud, et lasteaia- ja väiksemad koolilapsed kasutavad ka segakeelt. Nagu eelnevas lõigus mainisin, siis nad õpivad inglise keelt multikatest, kuid vanemad ei märka seda ja nii võivad ka mõned keeled varsti hääbuda. Miks pole emakeel tähtis inimestele? Kindlapeale on selliseid inimesi, kes eelistavad/ tähtsustavad teisi keeli. Olen kindel, et need on sellised inimesed, kes tahavad välismaale ära minna. Kuna võimalus õppida võõrkeeli on väga suur, siis on üsna paljudele inimestele tähtsad hoopis teised keeled
Kanji hõlmab tegusõnu, nimisõnu, omadussõnu. Hiragana väljendab grammatikat nende vahel. Ja katakanat kasutatakse võõrnimede, võõrkohtade ja võõra päritolu sõnade jaoks. Jaapani keeles on ainult viis vokaalI: a, e, i, o, u ja on mitu erinevat lugemissüsteemi (erinev hääldus jne). Nii katakana kui ka hiragana kirjutamissüsteemis on 46 märki. Kui on soov õppida jaapani keelt, siis tuleb alustada just nendest. Ka Jaapani koolilapsed alustavad sellest. Kui on soovi saada vilunud lugejaks või kirjutajaks tuleb hakata õppima kanjit. Kanji märke on kokku umbes 50 000, kuid osa neist ei ole igapäevaselt kasutuses. 1,945 märki on nn Jooyoo kanji märgid, mis on kõige tihedamini kasutuses. Kõige kasulikum oleks õppida kõik 1,945 kanji märki, kuid piisab ka 1000, et saada aru 90% ajalehtedest. Kui aga peaks sattuma Jaapanisse hieroglüüfe oskamata, siis ei jää seal hätta. Jaapani keeles
Samuti võiks 1 Heli Mäemat, RK31 02.01.2008 välja tuua reklaame, kus kirjutatakse sõnu suurte tähtedega. Näiteks firma GoBus või BalSnack. See on viis silmapaista. Kuid selle kaudu õpivadki koolilapsed valesti kirjutama ja rääkima, sest ega nad ei õpi ju keelereegleid üksnes grammatikaraamatust. Suure osale Eesti elanikonnast on eesti keel teine keel. Välismaalastest enamuse moodustavad venelased, kes kas trotsist või oskamatust riigikeelt ei räägi, mida võib kohata vägagi palju kauplustes. Keeleinspektsiooni teeb eriti murelikuks, et puudulik eesti keele oskus on silmatorkav just nende noorte teenindajate juuresm, kes on vene õppekeelega kooli alles hiljuti lõpetanud.
Tulevikukool Tulevikukool ei tohi ega saagi olla samasugune, nagu me kooli tänapäeval ette kujutame. Ka minevik näitab, et õppeasutus on kunagisega võrreldes väga palju muutunud. Me poleks 30 aastat tagasi unistanudki koolist, kus peaaegu igas klassis on sellised universaalsed ja võimsad masinad nagu arvutid ning kus informatsioon kooli, hinnete ja õppimise kohta on kirjas e-koolis kõigile õpilastele isiklikult. Kui kunagi võtsid koolilapsed toitu kodust kaasa, siis nüüd on võimalik kiiresti ja lihtsalt süüa saada kooli sööklas. Ka toiduvalmistamine köögis käib kergemalt tänu uuetele leiutistele, näiteks elektripliidid ja nõudepesumasinad. Tulevikukool on avar, lai ning kõikide mugavustega, millest on praegu õpilased õppeasutustes ilma jäetud. Kindlasti oleksid treppide asemel eskalaatorid ja liftid. Ja pealegi
Koolinoored oskavad tehnikasaavutusi suurepäraselt enda heaks ära kasutada - palju töid ja esseesid tehakse ära arvutitega, esitatakse plagiaate. Nutitelefone kasutatakse spikerdamiseks, vahest ka kontrolltööde tegemisel kõik on ju internetis olemas! Minu vanemad ei osanud sellisest koolielust unistadagi, minu jaoks on see täiesti tavaline, kuid milline võiks välja näha kool, kus hakkavad õppima minu lapsed? Hetkel, aastal 2012 on äärmiselt oluline, et koolilapsed jõuaksid kooli õigeks ajaks. Võib julgelt öelda et vähemalt 25% õpilastest hilinevad esimesse tundi. Mis võiks olla selle põhjuseks? Kas see, et õpilaste äratuskell heliseb liiga hilja? Kui jah, siis miks see nii on? Koolipäevad on pikad ning väsitavad. Õppeaineid on palju, seega on ka palju koduseid töid. Kõik õpetajad peavad enda ainet teistest tähtsamaks ning tahavad, et õpilased selles valdkonnas palju omandaksid. Kuid õpilased on erinevad, kellele meeldivad reaalained,
aprillil. Suvel on kõigest mõnenädalane koolivaheaeg, samuti on kaks vaba nädalat uue aasta paiku. Kooliaasta lõpeb märtsi keskel ja enne uue õppeaasta algust on kaks nädalat vaheaega. Jaapanlastest lapsed on kasvatatud koolist rõõmu tundma ja kõigis oma ettevõtmistes väga hoolikad olema, neile ei tule mõttessegi nuriseda lühikese vaheaja pärast ja koolist välja kukkumine on nende jaoks katastroof. Ühe Eestis käinud jaapani vahetusõpilase sõnade kohaselt on jaapani koolilapsed kasvatatud viisakamaks kui seda on tehtud eesti koolilastega. Kuidas Jaapanis tervitatakse? Käed asetatakse põlvedele ja kummardatakse sügavalt. Näiteks Koreas aga laskutakse põlvili ja kummardatakse niiviisi tervitatakse vanemaid ja vanavanemaid. Küsimusele, kas iga kord, kui nendega kohtutakse, kõlas jaatav vastus. Eesti lapsed ja ka paljud täiskasvanud ei vaevu tihti üldse tervitama. Samas lihtne tere ütlemine on meil ju märgatavalt kergem kui Jaapani või Korea variant
Nende rikkumise korral tuleb tekitatud kahju heastada , mitte liituma kiusajate kambaga (kaasõpilaste terroriseerimine ja alandamine on seadusega ettenähtud korras karistav ) , tegema koostööd kiusamise ja vägivalla ärahoidmiseks , teadades õpetajatele igast vägivalla juhust ( vastasel korral võid sa kiusamisele ja vägivallale kaasaidata) ; ära hoidma kaklusi ja kiusamisi oma sõpruskonnas . Neid reegleid teavad vaid mõned õpilased kuid tegelikkult peaksid neid tedma kõik koolilapsed . Iga laps võiks läbi lugeda neid reegleid kuigi see millegipärast see ei huvita neid. Kui inimene teaks oma õigustest oleks tal palju lihtsam elada ja palju suurem võimalus kaitsta ennest eriti puudutab seda koolilaps. Kirjand :Õpilaste õigused ja kohustused Sofia Karkus 06.03.2010.
1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kiriku...
Koolivgivald on vga populaarne teema ja hiljuti on sellest aina rohkem rkima hakatud. Vgivalda esineb igas koolis. Kui tiskasvanutele thendab vgivaldne kitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest fsiliselt, siis koolipilastele thendab vgivald midagi muud. Esiteks, vgivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha vi lakse nrgemaid. Vaimne vgivald see-eest nii hsti vlja ei paista. Philiselt seisneb vaimne vgivald narrimises vi lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame, siis vaimset vgivalda ei saa me kuidagi seadusega piirata ja nii ei saa ka seda kuriteoks nimetada. Selline...
,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Inimese elu on kui üks lõputu teekond. Lapseeas otsitakse endale mängukaaslased, koolilapsed otsivad teadmisi. Pärast haridustee lõppu otsitakse seiklusi, mõned armastust või unistuste karjääri. Igas elujärgus on meie ees kindel silmapiir, nagu valgus tunneli lõpus, mille poole me püüdleme. Me elame kõik sama taeva all, kuid igal inimesel on oma eesmärk, oma enda silmapiir Meie ühine taevas ja meie ühine maailm jääb tihtipeale tagaplaanile. Me ei märka elus seda, mis meid tegelikult mõjutab. Näiteks Islandi vulkaanipurse ei mõjutanud vaid Islandi elanikke, see mõjutas tervet maailma. Eyjafjallajökulli tuhapilve tõttu tühistati terves maailmas peaaegu sada tuhat lendu. Samas usun, et "meie ühine taevas" ei ole vaid lennuliikluse seisak, suured sõjad või majanduskriis, kuigi need on aktuaalsed. ...
hakkliha kaste, liha. Inimesed käisid tollel ajal enamasti siiski väljas söömas (lõunatamas), sest poest polnud võimalik valmistoitu osta ja hinnad olid odavad. Maal kasvatasid inimesed omale ise toitu: kartulit, kapsast, porgandit jne, ning varusid neid isegi keldrisse, et terve aasta saaks süüa. Linnainimestel olid ka enamasti suvilad kus nad kasvatasid omale peamiselt toiduks juurvilju. Seoses maal elamisega ja toidukasvatamisega pidi koolilapsed alates põhikoolist käima kolhoosi põllul kartuleid korjamas. Käisid septembris paar päeva koolis ning siis läksid kaheks nädalaks põllule kartuleid korjama, nõukogude ajal oli lapstööjõu kasutamine täiesti normaalne asi. Kooli minnes oli kõikides koolides üle kogu Eesti kohustuslik koolivorm ning see oli kõikides koolides üle kogu Eesti täpselt samasugune, koolivorm oli tollel ajal odav nagu olid ka laste riided ning seda said lubada omale kõik
luterlike) soomlaste ning eestlaste vahel, kes ometigi keeleliselt vadjalastele lähedasemad. Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal käies märgata ka mõnd positiivsemat muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on "ilmunud" inimesed, kes on hakanud väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist. Luuditsa külas on loodud esimene omaalgatuslik koduloomuuseum ning Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule. Peterburis tegutseb vadjafiilide ring, kes käivad vadja memmedelt lindistamas vanu laule ja lugusid. On ehk tegu esimese vadjalaste rahvusliku ärkamisega? Loodame, et pole veel lootusetult hilja. Õpetus Vadja keelt võib õppida mitmes ülikoolis: · Helsingi Ülikool, Soome-ugri osakond: Läänemeresoome keeled · , Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled
Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Vadja keeles kasutatakse ladina tähestikku. Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal märgata ka mõnda positiivset muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on tulnud inimesed, kes on hakanud väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist. Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule. Peterburis tegutseb vadjafiilide ring, kes käivad vadja memmedelt lindistamas vanu laule ja lugusid. 1997. aastal asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi ka
eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Mõju südame veresoonkonnale Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises
koolmeistrid. Aabitsaõpetuse kohustus kõigil lastel. Lugemisoskuse omandamiseks läks mitu aastat. Koolis käidi 10-12 aasta vahel. Kirikukoolide kaudu väljus lugemisoskus linna piiridest, samuti levis linna madalamias rahvakihtides. Oluline oli kiriku lähendamine rahvale ja usuõpetuse ümberkorraldamine. Kirjasõna õpetamisele aitas kaasa ka ägenenud võitlus kahe usuvoolu vahel. Põhimõte- koolis õpitu pidi kantama kodudesse, koolilapsed pidid õpetama kodulapsi ja vanemaid. Oluline oli loetust arusaamine- üldise arengu tendents. Kirikukirjanduse kaudu hakkas linnaeestlaste teadvusesse tungima kristlik õpetus- vanad kasvatuspõhimõtted asendati uutega. 1601 oli näljahäda ja sellele järgnes katk, mis viisid hauda suurema osa linnarahvast. Tagasilöögi sai kooliõpetus. RÜÜTLIKASVATUS Lääne-Eesti eeskujul kujunesid feodaalide seas rüütlikombed,- kasvatus,- kultuur. Rüütlilit ei nõutud
Itaalia põhjaosas, s.o. Alpides ja Pürenee mäestiku piirkonnas. Tähtsamateks koopamaalide leiukohtadeks on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Lisaks Lääne-Euroopale on ka Uraali mäestikus koopamaale, kus tuntuimaks on Kapovo koopamaalid. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Esimene teadaolev koopamaali leiukoht on Altamira koobas mis avastati 1879. aastal, Lascaux'i leidsid koolilapsed 1940. aastal. Erinevalt skulptuuridest on koopamaalid tavaliselt monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux'i koopast on leitud isegi 3 meetri kõrguseid maale. Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat. Koopaseintel kujutati peamiselt suuri jahiloomi nagu mammuteid, piisoneid, veiseid, hobuseid ja põhjapõtru. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende
Igal inimesel on tähelepanu valiv ja mitte kõike ei märgata ega jäeta meelde. Ka õppijad on erinevad mõni õpib kuulde põhjal , teine eelistab näha ja kolmas soovib ise teha. ,,Parem vähe ja paremini!" on õppimise kuldreegel. Ka meie oma president Toomas hendrik Ilves on ölnud, et just haridus ja teadmised aitavad elus edasi jõuda, hästi hakkama saada, hea töö saada ja eluga rahul olla. Eestlased on hariduseusku rahvas. Rahvusvahelise PISA-uuringu järgi on Eesti koolilapsed maailma mõõtkavas ühed kõige paremini haritud. Kui inimene õpib, teeb ta seda temale ainuomasel viisil- see ongi inimese õpistiil. Ei ole olemas õiget või valet, head või halba õpistiili. Olles ise loengus panen enda jaoks alati kirja tähtsad asjad ja mõnikord lisan sinna juurde mõne huvitava joonistuse. Algklassides meeldis mulle väga kõva häälega ette lugeda oma koolitöid. Õpetajatel endal on samuti oma õpistiil ja eelistused
riigikorra vahetusest oli üle läinud, kogus Käbin ennast ruttu ja teatas, et olgu muuga kuidas on, aga tema tegi ENSV põllumajanduse korda. Käbin teatab veel samal päeval et enne 1954 aasta kevadet tuli kõikjal teha seminarid ruutpesiti istutamise kohta. 22.septembril 1953 aastal tuli telegramm, et söödavarumine läheb kehvasti, varuge ruttu. Juba samal päeval kurtis büroo, et koerasööta oli varutud vaid 30% ning heina 52% plaanitust ja saadab kaheks nädalaks maale kõik koolilapsed 8.-11. Klassini ja tehnikumide ja kõrkkoolide õpilased. Kuu aja pärast teatas Käbin, et maale saadeti ligikaudu 40 000 inimest, kuid abi oli vaja veel ja veel- ta saatis maale uuesti tehnikumidest ligi 10 000 õpilast ning kõrkkoolidest 6ja pool tuhat õpilast. Peale selle veel 8000 sõdurit. Kuigi isegi partei nägi et kolhoosid, ei näidanud ta algatust asja parandada vaid piilus ise alandlikult Moskva poole, kolhooside peale aga kortsutati kulmu. Juba 1952. Ja 1953
Koolielu algab Jaapanis 1.aprillil ja lõppeb märtsi keskel , enne uue õppeaasta algust on neil 2 nädalat vaheaega. Muidugi leidub neil veel vaheaegasi..Klassid on Jaapani koolides suured, tihti on klassis kuni 40 õpilast . Klassid jagatakse aga rühmadesse, mis võistlevad omavahel õppimises ja koristavad kordamööda erinevaid kohti koolis. Jaapanis puudub ühtne koolivorm. Kuid enamikes koolides nõutakse oma kooli vormi. Peaaegu kõik jaapani koolilapsed õpivad koolis inglise keelt alates 7. kooliaastast, seega keskharidusega jaapanlane on seda õppinud 6 aastat. Sellele vaatamata on jaapanlaste inglise keele oskus väga vilets. Väga palju aega ja energiat kulub jaapani koolis emakeele õppimisele. Eriti raskeks teeb asja see, et jaapanlased kasutavad kirjamärkidena Hiinast üle võetud kirjamärke . 9. klassi lõpuks tuleb omandada kõik 2000 hieroglüüfi. Kohustuslikud õppeained alama astme keskkoolis on jaapani keel,
äratust ja eeskuju. Miina Härma oli muusikaõpetaja ning koorijuht Tartus ja KroonlinnasKoor esines menukalt ka Riias, Pihkvas ja Peterburis tutvustades sel viisil eesti kultuuri ka teistele rahvastele. Kui Härma asus 1903. a. Kroonlinna jäi kahjuks koori tegevus soiku. Vahel koor siiski esines, näiteks "Murueide tütre" lavaletoomisel Peterburis. Oma koorijuhi kogemused sai Härma juba Peterburi konservatooriumist, kus ta õpetaja dr. Hurda kaasabil koondas eesti soost koolilapsed ja õpetas neile pühapäeviti rahvuslikke laule. Sellega soovis ta virgutada sealseid eesti rahvusest noori nii muusikaliselt kui ka rahvuslikkult. Elades Peterburis juhatas Miina Härma ka lühemat aega Peterburi Eesti Heategeva Seltsi segakoori. Elu hilisemal perioodil elustab ta omanimelise segakoori taas, mis muutub Miina Härma nimeliseks lauluseltsiks. Miina Härma heliloojana Miina Härma on viisistanud mitmeid Anna Haava luuletusiHärma loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed
hädavajalik ning see peaks olema ka kooliprogrammide üks osa. Õppurile peab looma võimalusi sporti teha, eriti tänapäeval, kus moodne tehnoloogia paneb noort huvituma ekraani taga istumisest, mis sisaldab suuri ohte. Liikumiseks tuleb jätta alati rohkem ruumi. Sport on igaljuhul kasulik kõigile. Mida peaksid noored oma tervise hoidmiseks veel tegema, peale spordi? No just, üks asi on sport ja liikumine. Statistikast on teada, et 80%-l õpilastest on nõrk lülisammas ja närvikava. Koolilapsed töötavad üldiselt ülepinge all, nende päevad on pikad ja kui sellega kaasneb halb meeleolu, siis jäävad lapsed kössi. Mitte koolipink ei ole süüdi, vaid see, et lapse meeleolu on halb. Ta peab olema rõõmus. Närvikava kohta kehtib see sama retsept. Tööpinge ja koolipinge peab vahelduma lõõgastusega. Seega väikene ulakus, väikesed mängud peavad kuuluma noore inimese juurde. Mis aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
