Otsingule "kohtuotsused" leiti 67 faili

Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted
16
doc
Üldised põhimõtted:  täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid:  loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava:  samad nõuded, mis I  üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti. Kohtuotsused:  pretsedendiõigust ei ole, kouhstsulikud osalejatele  praktiliselt pretsendeni mõju olemas RÕ põhiallikad:  tava  lepped Kuidas rahvusvahelised tavad tekivad? ÜLDINE PRAKSIS 1. Mis on riigi praksis? 2. Kui palju on seda praksist vaja? Kas piisab ühest aktist? 3. Ajaline küsimus – kui pikk see aeg peab olema? 4. Kui pole pretsedenti normi rikkumisele, kas võib olla eritingimusi? 5. Kui mitu riiki on vaja? 6. Kui juba norm olemas, kui mitut riiki on vaja, et normi ümbe...
157 allalaadimist, 1 arvamus
Euroopa Liit-komisjon-parlament-nõukogu
11
doc
Istungil esitavad poolte advokaadid oma seisukohad kohtunikele ja kohtujuristile, kes võivad neile küsimusi esitada. Kohtujurist teeb seejärel oma esitise, mille järel peavad kohtunikud aru ja teevad oma otsuse. Alates 2003. aastast peavad kohtujuristid asja kohta esitise tegema ainult siis, kui kohtu arvates kõnealune kohtuasi tõstatab uue õigusküsimuse. Samuti ei pea kohus kohtujuristi esitist ilmtingimata järgima. Kohtuotsused tehakse häälteenamusega ja kuulutatakse avalikul istungil. Eriarvamusi ei esitata. Otsused avaldatakse nende väljakuulutamise kuupäeval. Euroopa Kontrollikoda Kontrollikoda asutati 1975. aastal. Selle asukoht on Luksemburgis. Kontrollikoja põhiülesanne on kontrollida, kas ELi tulud laekuvad nõuetekohaselt ning kas rahalisi vahendeid kasutatakse juriidilises ja majanduslikus mõttes õigesti ja eesmärgipäraselt. Kontrollikoja eesmärk on tagada, et maksumaksjate raha kasutatakse hästi ning seepärast on kontrollikojal õigus...
Ühiskonnaõpetus - Keskkool
257 allalaadimist, 6 arvamust
Euroopa Liit- võimaluste-aga ka piirangute ühendus
2
docx
Kuuendaks – piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga võitlemiseks on tagatud koostöö liikmesriikide politsei, tolliameti, migratsiooniameti ja kohtute vahel. EL-i kodanikel on kõikjal liikmesriikides tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele, liikmesriikide valitsused peavad tagama EL-i õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Samas kehtivad EL-i territooriumil erinevates eluvaldkondades liikmesriikide kodanikele teatud reeglid, õigused ja kohustused. Liituvatele riikidele on kehtestatud mitmes valdkonnas üleminekuaeg või teatud piirangud. Kõige pikem piiranguaeg kehtib tööjõu liikumisele uutest liikmesriikidest „vanasse EL-i”, seda piirab kuni 7-aastane üleminekuaeg, seega ei pääse kohe kõik soovijad kõigisse liikmesriikidesse tööle. Samuti on piirangud ja nõuded kuulumaks EL-i...
Ajalugu - Keskkool
113 allalaadimist, 5 arvamust
Eesti teise maailmasõja ajal
10
doc
Kõigepealt vangistati või koguni hukati endised sõjaväe- või politsejuhid ning ka poliitilised liidrid, seejärel hakati arreteerima inimsesi kõigist seisustest. Kogu rahvas oli hirmul. Repressioonide kulminatsiooniks said massiküüditamised, mis algasid 1941. aasta 14. juunil. Küüditamiste käigus viidi Eestist vägivaldselt minema üle 10 000 inimese. Minemaviidutele ei esitatud ühtegi süüdistust ning puudusid ka kohtuotsused . Inimesi valiti täiesti suvaliselt, kedagi ei huvitanud vanus ega sugu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised mehed aga vangilaagritesse, kus kahjuks enamik neist ka raskete elutingimuste tagajärjel hukkus. Rangele kontrollile allutati ka ühiskondlik- ja kultuurielu. Suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ning isegi raamatuid. Lisaks sellele natsionaliseeriti ehk riigistati ka kõik eraettevõtted ( pangad, kauplused, kohvikud jne ). Seda kõike tehti majandusreformi nime all. Kõikide uute reformid...
Ajalugu - Põhikool
203 allalaadimist, 15 arvamust
õpiku peatükid 1-7 vastused
14
pdf
Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused ). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus 2. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? EL, kui organisatsioon omab iseseisvat õigussüsteemi, kusjuures õigus jaguneb esmaseks ja teiseseks. Esmane õigus on: A)Ühenduse asutamise lepingut, nt euroopa sõe ja terase ühenduse asutamise leping, 1951 B)Riikide liitumis lepingut C)Olulisemaid asutamislepinguid muutvaid kokkuleppeid, 1992 a maastriti kokkulepe. D)Eelnimetatud lepinguid...
Loengute konspekt
32
doc
1915 a sundis kari mosleminaisi riiki sekkuma abielu - ja perekonnaseadustesse. Sündis dekreet, mille alusel võisid naised mõne koolkonna heakskiidul algatada abielulahutuse (1917). Common law e üldine õigus e pretsedendi õigus Kuni 18nda saj seotud ennekõike Inglismaaga, al. 18 saj levinud ka üle maailma (Briti Rahvasteühendus). Common lawd ehk üldist käitumismalli hakkasid kujundama kohtuinstantsid. See on siiamaani õiguse sünnitee common law-maades. Kohtuotsused on kohad, kust leida õigust. Konflikt on õigusemõistmisesse sisse programmeeritud. Sellisele pingele on vaja leida lahendus - common lawd moodustavate kohtute kõrvale tekkis teine instants - apellatsioonikohtute instants, kantslerite kohtud. Nemad hakksid looma 'õiglase õiguse' norme. Välja kujunes common law dualistlik struktuur. Kuninglikud kohtud, kes lõid common lawd ja apellatsioonikohtud, mis lõid 'õiglast õigust'. Iga kohtuotssus, mis on pretsedent ja sisaldab õigust, sisaldab kahte poolust: I obiter dictum - kirj...
Riik ja Õigus täiskonspekt
41
doc
Kanooniline õigus koondab endas usudogmasid, lähtub sotsiaalsest normist teadvuse tasandil. Õigusaktide liigid: Tunnuse alusel: a) üldaktid (normatiivaktid); b) üksikaktid (individuaalaktid). Põhitunnusena aluseks, millise primaarse või sekundaarse riigiorgani poolt antud: 1) seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislaktiivaktid; 2) täidesaatva riigivõimu õigusaktid e haldusaktid e eksekutiivaktid; 3) kohaliku omavalitsuse õigusaktid e haldusaktid; 4) juristiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused); 5) korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid Üldaktid Üldakt - normatiivakt - õigustloov akt. Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähendsuses on alati legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadused. Põhitunnused: ¤ sisaldavad õigusnorme, luues käitumiseeskirja; ¤ üldnormi õigusnorm on üldjuhul impersonaalne; hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale; ¤ nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tulenevalt subjektiivse ...
Kordamisküsimuste vastused eksamiks
11
doc
31) Tõendid tsiviilkohtupidamises Igasugune teave, mille alusel saab kohus oma otsused teha, esitavad menetlusosalised (hageja ja kostja). • Tunnistajate ütlused • Menetlusosalise vande all antud seletused • Dokumendid • Asitõendid • Vaatlus • Eksperdiarvamus • 32) Menetlusdokumendid ja nende kättetoimetamine Hagiavaldussed, kaebused, kohtuotsused , kohtukutsed, kohtumäärused. Kohtuotsused – asjas tehakse sisulised lahendused Määrused – käivad kaasas protsessi kulgemisega 8 9 Kättetoimetamist korraldab kohus: posti teel või kohtukordnik. Toimetatakse ka kohtumajas neid kätte. Kutsed antakse kätte allkirja vastu. Posti teel: lihtkirjana või väljastusteatena. Kui isik keeldub allkirja andmast, siis see tuleb fikseerida. Loetakse, et ta on kirja k...
Tsiviili vastused
8
doc
31.Tõendid tsiviilkohtupidamises: igasugune: igasugune teave, mille alusel kohus saab oma otsuse teha, tõendeid esitlevad menetlusosalised(hageja, kostja); tunnistajate ütlused; ütlustest andmise keeld; menetlusosalise vande alla antud seletus; dokumendid; asitõendid; vaatlus; eksperdi arvamus. 32. Menetlusdokumendid: hageja avaldused, kaebused, kohtukutsed, kohtuotsused ja kohtu määrused. Kohtu dok. tuleb kätte anda nii, et isikule jääks piisavalt aega(nt, end kaitsta). Toimet, kätte posti teel, kohtukordniku kaudu. Neid võib kätte toimetada ükskõik mis päev, mis kell ja ükskõik kus kohas. Kutsed antakse kätte isikule kätteandmisel allkirja vastu. Avalik kättetoimetamine: ajalehes, vähemalt kaks korda ja nädalase vahega. 20, päeva kohal.... 33. Eelmenetlus: tehakse ettevalmistusi kohtuistungiks. Eesmärgid: 1) kohus selgitab välja hageja nõuded ja kostja vastuväited. 2) tõendid, kui mõl...
Tunnikonspekt
7
doc
Kuid tavaliselt ikka kutsutakse tunnistaja kohtusse Ütluste andmisest võivad keelduda : vaimulikud, advokaadid arstid meditsiinitöötajad ametisikud Dokumendid : ärakiri tunnistusest Arstitõendid –ükskõik milline dok.võetakse ja uuritakse ja siis antakse tagasi kui otsus tehtud ( fotografeeritakse tõend) Vande all antud menetlus vanne Vaatlus –ruumide ja asukoha üle protokoll fotod Eksperdi arvamus-eriteadmisi omav isik kes ütleb oma arvamuse ja ekspertiis Menetlus dok: hagiavaldused Kaebused Kohtuotsused Kohtukutsed Kohtumäärused Kutsed allkirja vastu ka . ükskõik kuna ja mis ajal . toimetab kohale kas kohus kohtukordnik isik ei tohi keelduda juhul kui keeldub siis see ka fikseeritakse ja siis loetakse kui kätte saadad kirja . Erijuhtumid :kui pole kodus siis 14 aastasele teisele isikule allkirja vastu Kohtukutse tuleb toimetada isikule 10 ennem et tal jääks aega selle jaoks Enne hagi kohtusse esitamist peab see olema kostja käes olema 30 päeva Eelmenetlus – protsess kus tehakse ettevalmistusi kohtistungiks eesmärgiks et...
Eksamiküsimuste vastused
17
doc
jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused) korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid (korporatiivsed aktid, põhikiri, põhimäärus) 28. Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament. Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Seadused peavad tuginema konstitutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas. Nad sisaldavad valdavalt üldnorme. Parlament võib anda ka üksikakte e riigikogu otsuseid. Seadusi ning otsuseid võetakse vastu. Seadused kuulutab välja riigipea. 29. Riigipea annab...
Hansa- ja Euroopa Liit
9
doc
ELi riigid kooskõlastavad ka varjupaigapoliitikat ning tugevdavad üheskoos kontrolli ELi välispiiridel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada vabalt valitud liikmesriigis ning neile peab kõikjal olema tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele. Seetõttu peavad liikmesriigid tagama ELi õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Euroopa Liit on juba palju ära teinud abiellumise, lahuselu, abielulahutuse, laste eestkoste ja muude tsiviilvaidlustega seotud piiriüleste õigusprobleemide lahendamiseks. KOKKUVÕTE 16. sajandil hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas ühelt poolt Inglismaa, Rootsi ja Venemaa sõltumatu majanduspoliitika jätkuv tugevnemine - eriti Novgorodi hõivamine Moskva poolt 15. sajandi lõpul. Liivi sõda (1558-1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu...
Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist, 0 arvamust
Õiguse alused konspekt
88
doc
ÕIGUSRIKKUMISED JA JURIIDILINE VASTUTUS Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav ja lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine on aga õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid. 26 Õigusrikkumise koosseisuks nime...
Eesti maailmasõjas
2
doc
Käivitusid ka ulatuslikud repressioonid ehk surve avaldamised, mahasurumised ja karistamised. Kõigepealt vangistati või koguni hukati endised sõjaväe- või politsejuhid ning ka poliitilised liidrid, seejärel hakati arreteerima inimsesi kõigist seisustest. Kogu rahvas oli hirmul. Repressioonide kulminatsiooniks said massiküüditamised, mis algasid 1941. aasta 14. juunil. Küüditamiste käigus viidi Eestist vägivaldselt minema üle 10 000 inimese. Minemaviidutele ei esitatud ühtegi süüdistust ning puudusid ka kohtuotsused. Inimesi valiti täiesti suvaliselt, kedagi ei huvitanud vanus ega sugu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised mehed aga vangilaagritesse, kus kahjuks enamik neist ka raskete elutingimuste tagajärjel hukkus. Rangele kontrollile allutati ka ühiskondlik- ja kultuurielu. Suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ning isegi raamatuid. Lisaks sellele natsionaliseeriti ehk riigistati ka kõik eraettevõtted ( pangad, kauplused, kohvikud jne ). Seda kõike tehti majandusreformi nime all. Kõikide uute reformid...
Ajalugu - Keskkool
24 allalaadimist, 1 arvamus
Ühinguõigus
57
doc
Kohtunikuabi võib ka pikendada avalduse läbivaatamise tähtaega või peatada avalduse läbivaatamine (kui seotud kohtuvaidlusega ja eeldab kohtulahendit). Kandemäärus jõustub kättetoimetamisega (kui avaldust täielikult ei rahuldatud) adressaadile või kande tegemisega (kui avaldus rahuldatakse täielikult), vt TsMS § 597 lg 2 ja 3; ÄS § 34 lg 1 b) Kohtulahendi alusel Teiseks aluseks kannete tegemisele on tsiviilkohtumenetluse korras tehtud ja äriseadustikus (aga ka muudes seadustes) sätestatud kohtuotsused (nt pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus). Sellisel juhul formuleerib registripidaja ise kohtulahendi alusel kande teksti. Nii kohtuotsus, millega on tuvastatud nõukogu otsuse, mis on juhatuse liikmete valimise aluseks, tühisus; samuti pankrotiotsus või sundlõpetamise otsus, vt ÄS § 33 lg 1.1 ja lg 1.2; TsMS § 593 lg 1. Kohtulahendi resolutsioon peab sisaldama ka juhist, millised kanded tuleb teha. c) Registripidaja omal algatusel Kolmandaks võib algatada kande tegemist registripidaja ise juhul, kui registripidaja...
Arvestuse küsimused ja vastused
8
doc
Õigusakt võib olla: 1)õigust loov akt ehk üldakt 2)üksikakt ÜLDAKT Normatiivsed aktid erinevad individuaalsetest selle poolest, et nad on suunatud õigusn. kehtestamisele, nad sisaldavad õigusnorme, s.t. nad sisaldavad ülkohustuslikke käitumisreegelid.Järelikult on üldise tähendusega ja seetõttu nimetatakse mõnikord ka õiguse üldaktidex. ÜKSIKAKT Individuaalne õigusakt on selline akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide ringile (kohtuotsused, töölemääramise käskkirjad). Normatiivne akt õigusnormina tekkis koos riigiga ning tema osa õiguse arengu protsessis on pidevalt kasvanud.Mandri-Euroopas on normatiivne akt peamisex õigusevormix. Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemax normatiivsex aktix on seadus.Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §59 kuulub Eestis SEADUSANDLIK võim Riigikogule ja § 65 kehtestab, et Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid. SEADUSALGATUSÕIGUS on Eestis vastavalt põhiseaduse §1...
Rahvusvahelise õiguse põhikursus
25
doc
See kohus ise asub Haagis. Selle statuudi art.31 loetleb allikad, mida kohus saab õigusemõistmises kasutada: - rahvusvahelised lepingud (konventsioonid) - rahvusvaheline tavaõigus o riikide praktika o opinio iuris arusaam o ius cogens o erga omnes normid - üldised õiguse põhimõtted - abistavad allikad - kohtuotsused - kõrgelt tunnustatud juristide kirjutised Rahvusvahelised lepingud Väga vanaks nähtuseks – juba Vana-Egiptus jne. Teatud lepingute sõlmimise kultuur algab keskaja lõpul, uusaja alguses. Viini 1969 rahvusvahelise lepinguõiguse kodifikatsioonis on peegeldus Euroopa traditsioonilisest arusaamast ja arengust lepingust ja rhv-lepingust.See kodifikatsioon tehti ILC kodifitseeritud – rahv õ spetsid – nad ühtlasi edendavad rahvvahelist õigust. Nt Viini rhv-õ lepinguõiguste konventsioonis ius cogens’i kohta – lepingus...
231 allalaadimist, 6 arvamust
Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid
26
doc
kehtib teabele juurdepääsu piirang. 2. teabevaldaja ei valda teavet. 3. teabenõudest pole võimalik aru saada, mida küsitakse. 4. teabenõudja sideandmed puuduvad. 5. kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks. Kulud katab üldjuhul teabevaldaja. Osa teabest kuulub avalikustamisele. (Riigi ja omavalitsuse majandusprognoosid, kuritegevuse statistika, põhimäärused, dokumentide vorming, ametijuhendid, info ametnike kohta, täitmata ametikohad, avalike ürituste kavand, palgamäärad, jõustunud kohtuotsused , erakondade liikmete nimekirjad). Riigi saladused ei kuulu avalikustamisele. Juurdepääsu piirangud on ka veel delikaatsetele isikuandmetele. (tervislik seisund, etniline päritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv) Järelvalvet selle seaduse täitmise osas teostab Andmekaitse Inspektsioon. Kodakondsusseaduse alused Kodaniku mõiste pärineb juba Vanast Kreekast. Kodanikud on see osa inimestest riigis, kes on riigiga tihedamalt seotud kui mittekodanikud ja kellel on veidi rohkem õigusi ja kohustusi. Eesti...
111 allalaadimist, 0 arvamust
Õigusalane inglise keel
19
doc
administrative courts – halduskohtud 211. circuit court – ringkonnakohus 212. the Supreme Court (national court) – riigikohus 213. court of first instance – esimese astme kohus 214. offence matters – seadusrikkumiste asjad 215. tried in court – menetletakse kohtus 216. at the request of the parties – poolte nõudmisel 217. lay judge – rahvakohtunik 218. exclusively appellate courts – eranditult apellatsioonikohtud 219. review judgements – vaatavad üle kohtuotsused 220. by way of appeal proceedings – apellatsioonimenetluse teel 221. divided into chambers – jagatud kambritesse 222. respectively – vastavalt 223. handling criminal offence matters – käsitleb kriminaalkuritegusid 224. in panels of at least three judges – vähemalt kolmest kohtunikust koosnevas paneelis 225. en banc - (kohtunikekogu) täies koosseisus 226. the justices of the Supreme Court– riigikohtunikud 227. a leave to appeal – luba apelleerida 228. to grant – andma 229. Appeals Selection Committee – apellatsioonide valimisk...
116 allalaadimist, 1 arvamus