Kiviktaimla Mis on kiviktaimla? Kaunitele mägitaimedele loodu kasvutingimused kus taimed asetsevad kivide vahel jäljendades looduslikku paigutust. Istutusala, kus kasutatakse kive ja sinna sobivaid mägitaimi. Mis taimed? Enamus valguslembesed taimed. Näiteks mägisibul, kukehari, basiilikulehine seebilill, metssalvei, villane paju, metsvits, tulinelk, aediiris, kuldkann, varretu emajuur, sõnajalg, harilik drüüas, harilik kaksikkannus, nelk, palu-näsiniin, harilik müürilill, karvane kadakkaer, tarn, kellukas, aubrieeta, merikann, kaukaasia hanerohi, kalju kuldkilbik jpt. Rajamine Kiviktaimla üheks oluliseks ja iseloomulikuks eelduseks on et rajatis peab olema väga hästi dreenitud.Kiviktaimla muld peaks olema selline et ämbritäis vett jõuaks sellest läbi joosta, kui samal ajal aeglaselt kümneni lugeda. Mida aga igaüks pma kiviktaimlas kasvatab on täiesti maitse asi. Liiga väikest kivide kasutamisel kipub tule...
Kiviktaimla rajamine ja hooldamine Kiviktaimla mõiste ja olemus Kiviktaimla tänapäevases mõistes on selline kividest ja erinevatest taimedest kombineeritud istutusala, kus püütakse kõige otstarbekamalt esile tuua nii taimede kui kivide ilu. Kiviktaimla (alpiinium) on iluaia osa, kus korrapäraselt või
......................6 Mini-alpinaarium...............................................................6 Vee alpinaarium................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................7 Kasutatud kirjandus......................................................... 8 2 Sissejuhatus Käesolevas referaadis saame teada olulisema kiviktaimla ehk alpinaariumi rajamise kohta. Rajamine võib olla keerukas, kuid eelkõige võimaldab see aias kasutusele võtta muidu kasutult seisvaid aiasoppe, näiteks erinevaid kaldpindu. Muidugi, see referaat ei muuda meid veel prohvessionaalseks maastikukujundajaks, peale selle, klassikaline alpimägi pole ainult töömahukas, vaid ka üsna kulukas. 3 Ajalugu
Räpina Aianduskool Kivikaimla ja turbaaed Referaat Koostaja : PilleRiin Tilk Juhendaja : Katrin Uurman Räpina 2007 Kiviktaimla Kiviktaimla - see on maalapp aias, kus on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. Põhitingimus on päikesepaisteline ja valgusrikas tuultele avatud koht, hea eeldus - künkad, nõlvakud, kiviääristusega
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused Koostas: Merlin Oja Juhendas: Jaana Vaino Tartu 2008 TURBAAED Turbaaiad said alguse 1927 aastal sotimaalt, kus nad võib-olla meenutasid linnainimesele nostalgilisi lõputuid põhja-inglise rabamaastikke. Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia
Võib omaltpoolt vaid lisada ehk parimad sordid, milledest eraldi juttu polnud: Goldfinger (kõrgus 100cm, ) tuntuim suureõieline kollane. Õie läbimõõt 3-4cm, õied ei pleeku. Tugeva kasvuga sort. Ideaalne hekiks. Dart`s Golddigger ® (kõrgus 50cm, laius 100cm) uus sort, mis ei jää õie suuruselt ega kasvutugevuselt alla Goldfingerile, kuid kasvujõud on suunatud laiusesse. Goldstar (kõrgus 70 cm, laius 70cm)- suured kuldkollased õied kompaktsel põõsal. Sobilikud kasutuskohad: kiviktaimla, multsi- ja püsikupeenar, madal vabakujuline hekk. Abbotswood (kõrgus 100cm)- puhasvalged õied on 3-4cm suurused, õisi rikkalikult kuni külmadeni. Sobib kasvatada multsipeenardes. Manchu (kõrgus 30cm, laius 80cm) väikeste valgete õite ja hõbehallide lehtedega laiuv kääbuspõõsas. Sobilik istutuskoht püsikupeenar ja väiksem kiviktaimla. Lovely Pink® (kõrgus 80cm)- säravroosade pooltäidisõitega uus elujõuline sort, ei pleeku
Tiik sai oma nime sellel alal kunagi eksisteerinud Tallinna linnaaedniku Schnelli aiaäri järgi. Suuremaid korrastustöid praeguse Toompargi alal alustati 1907. aastal, mil vallile istutati hobukastaniallee ning sellest Toompea poole hõberemmelgaid, samuti kujundati Balti jaama poole jääv ala. Enne pargi rajamist oli see ala kasutusel linlaste heinamaana. 1926 29 rajati Toompea nõlvale jalgteed ning pargi keskossa staadion kesklinnas töötavatele koolide jaoks. Rajati kiviktaimla, mis on tänaseni säilinud. Esmakordselt on parki nimetatud Toompargiks 1934 aastal. Par- gis asuvad veel Skulptor Tauno Kangro "Puhkaja" ja Anton Soansi kujundatud pursk- kaev. Looduskaitse alla võeti Toompark 2004 aastal. Varjurikas vallipealne ja maalili- selt lookleva vallikraav, kus ujuvad luiged ja muud veelinnud, meelitavad siia rohkesti jalutajaid. Siit saavad raudteel saabunud külalised esimese mulje Tallinnast ja tema parkidest
Roosad või olenevalt sordist pruunikad punakad õied. · Sobib tavaline kuivem aiamuld, ka liivmuld. · Ei talu liigniiskust! Kasutada kiviktaimlas Harilik murtudsüda Dicentra spectabilis Harilik murtudsüda Dicentra spectabilis · Mõned sordid: Alba, Valentine. · Roosakad, punakad või valged õied. · Kõrgus 50-60 cm. · Õitseb juunis-juulis. · Poolvarjuline kuni päikseline kasvukoht. · Parasniiske, huumusrikas muld. · Kiviktaimla, varjuline kasvukoht, varjuaed. Lursslill Cimicifuga simplex Liht-Lursslill Cimicifuga simplex · Kõrgus 128-180 cm. · Õied valged roosa varjundiga. Õitseb juulist septembrini. · Purpurpunased lehed, seetõttu dekoratiivne. Puhmik. · Poolvarjuline kuni päikeseline kasvukoht. · Parasniiske, viljakas aiamuld. Heleenium Helenium Heleenium Helenium · Mõned sordid: `Moerheim's Beauty`, 'Sahin´s Early Flowerer`
Missugune võiks olla mu elu 10- ne aasta pärast? Loodan elada oma majas, kuskil linna ääres, kus on hea elada oma mehe , tütarde ja poegadega. Minu koduks peaks olema maja koos aia ja kõrvalhoonetega. Kindlasti oleks mul iluaed ja ka tarbeaed, kus ma saaks kasvatada endale sobivaid köögivilju. Tarbeaias oleks koht ka maasikapeenardel, kasvuhoonel ja maitseainete peenardel. Nii hea on söögi sisse oma peenralt võtta supirohelist. Iluaias kasvataksin roose ja kindlasti oleks mul kiviktaimla. Sobilik oleks ka väike veesilm, kus kasvaksid vesiroosid. Millisena ma kujutan ette oma tööd? Töötaksin meeldivas kohas, kus on hea palk ja normaalne töö aeg, et jääks aega laste kasvatamiseks ja perega koos olemiseks. Minu töö ei peaks olema selline, kus ma pean palju inimestega suhtlema. Mulle meeldiks oma kätega midagi teha, et sellest oleks kasu nii mulle, kui mu klientidele. Oma perre sooviks kahte tütart ja poega (või vastupidi). Just seda tahaks, et mul oleks
Tulbid Tulp (Tulipa) on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki. Tulpe on pea kõikides värvitoonides ja neid on aias lihtne kasvatada. Eesti parkides kasvab metsistunult ehk naturaliseerunult kollaseõieline metstulp (T. Sylvestris). Stoolonite tõttu võib muutuda raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mistõttu sobib suurepäraselt loodusparkidesse. Aiailutaimena ja lõikelilleks kasvatatakse aedtulpi (T. Gesnerana) rohkeid sorte, neid on aretatud u. 10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani. Kasvuperioodil on soovitav mulda kobestada ja kui on sademetevaene kevad, siis tuleks tulpe ka kasta. Kui aga multsite tulpide aluse pinna freesturba, männikoorepuruga, siis jääb mulla kobestamine ä...
Puit vahelaed ja trepid . Saunaruumid, köök ,esik, majapidamisruum põrandaküttega, torustik põranda sees. Tubades regulaatoritega radiaatorid. Teisel korrusel küttetorustiku valmidus. Elektrivõimsust 3*16 A. Tööstusvool. Maja soojus tuleb maakütte abil. Hinna sees ka peagi paigaldatav kamin. Energiamärgis puudub. Kanalisatsioon imbsüsteemil, kaks settekaevu. Krundil kuivendustrassid. Majatagusel aiaosal kaks kaunist tiiki , kiviktaimla, maja ette istutatud elupuuhekk 2. Kambja vald, Sipe küla Maksumus: 137 000 eurot, krundi pind on 8312 m2 ja maja suurus on 81m2. Majas on tuulekoda-esik, köök, 3 tuba, dusiruum/WC ja panipaik ning lisaks katusekorruse väljaehitamise võimalus ca 50 m². Renoveerimise käigus on maja saanud uue välis-ja siseviimistluse, kaasaegse keskküttesüsteemi ning kõik kommunikatsioonid. Majas on kaasaegne õhk-vesi põrandaküte, lisaks ahiküte (uus
Lehed: heitlehine pealt tumeroheliste ja altpoolt sinakasroheliste lehtedega , Lehed on kolmeli kolmetised, lehekesed elliptilised kuni munajad Õied või õisikud: Mais juunis õitsevad tassikujuliste 15-30 cm läbimõõduga, mõnikord lõhnavate valgete, roosade või punaste õitega Liigi eritunnused: Paarikümne suure õiega kaetud pojengipõõsas on vaatamisväärsus omaette Kasvukoha nõuded: viljakas, parasniiske, soe päiksepaisteline asupaik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimla, soolotaim Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/169 http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/poosaspojeng http://rohelineaed.blogspot.com/2012/06/pojengid.html 1.21 Leeklill (Phlox) Konkreetne liik: aedfloks ehk aed-leeklill (Phlox paniculata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 1m. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: mitu püstist vart, mis on ovaalsete roheliste lehtedega kaetud.
2.3 Ebahüatsint 6 Ebahüatsint (Hyacinthoides, syn. Endymion) on sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast, mis looduslikult kasvavad Lääne Euroopas ja Põhja Aafrikas. Eesti aedades on enim kasvatatud liik hispaania ebahüatsint (vt lisa 10) ja temast aretatud erivärvilised sordid, mis on rahva seas tuntud kui kellukaõieline silla või kiviktaimla hüatsint. Ta on varajase õitsemisega talvekindel kevadlill, läikivate lehtedega ümaras puhmikus. Puhmiku kohal püstises sirges õisikus kuni 15 kokkukasvanud lehtedega lõhnata kellukat, 30 cm kõrge püsilill. Sobib kasvatamiseks peenras, kiviktaimlas, terrassil või rõdukastis. Eesti oludes võib sibulaid istutada augustist kuni külmade saabumiseni. Istutussügavus peaks olema 5 kuni 10 cm. Sibulaid võib jätta samale kasvukohale mitmeks aastaks. 2.4 Kobarhüatsint
parki korrastama ja renoveerima. Täielikult uuendati Mere ja Kaarna allee, Kirdetiik ja Luigetiik koos ümbrusega. Lossi restaureerimisjärgsel taasavamisel kunstimuuseumina 2000. aastal avati ka taastatud lossitagune Lilleaed koos purskkaevudega. Miraazi sein taasehitati paar aastat hiljem ning 2005. aastal paigaldati kaskaadiorva M. Karmini pronksskulptuur ,,Poseidon". Samal aastal taastati Kontsertväljak ja loodi kunagise kiviktaimla asemele roosiaed (5600 roosi) ning taastati purskkaev. 2006. aastal paigutati Ülemise aia terrasside tugiseina orvadesse presidentide K. Pätsi ja L. Meri büstid, nii nagu seda nägi ette 1938. aastast pärit pargikujunduse projekt. Samal, 2006. aastal korrastati ka Luigetiigi ümbrus. 2007. aastal taasavati korrastatud Noortepark. KASUTATUD ALLIKAD: http://www.ajaloomuuseum.ee/et/eesti-ajaloomuuseum/muuseum-maarjamae-loss http://fotki.yandex.ru/users/fotosergs/view/397098?page=0 http://www
Samal ajal koliti ka Soinaste tänava paljunduskasvuhooned botaanikaaiale lähemale Oa tänavale, kus praegusel ajal asub kaks kasvuhoonet. Alates 1. jaanuarist 2014 liideti botaanikaaed loodusmuuseumiga, tekkis asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed. 4 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID Esindatud on süstemaatika osakond (ühe- ja kaheidulehelised taimed), Eesti looduslikud taimed, püsikute org, Põhja-Ameerika taimed, Euroopa taimed, okaspuud, kiviktaimla, Ida- Aasia taimed, kasvuhooned, rosaarium, elulõngad, ravimtaimed ja pojengid. 2.1 Taimesüstemaatika osakond 1870.a rajatud taimesüstemaatika osakond asub kasvuhoonete ja aia peasissekäigu vahel. Kollektsioon tutvustab meie kliimas vastupidavaid looduslikke rohtseid õistaimi võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest. Suguluse alusel jagatakse õistaimed kaheks klassiks: üheidulehelised ja kaheidulehelised.
Taime välislaadi kirjeldus: puhmas Lehed: Sõrmjagused, nahkjad, igihaljad, tumerohelised Õied või õisikud: valged, välisküljelt õrnalt roosakas, õie diameeter kuni 8 cm Õitsemine: märts-aprill Liigi eritunnused: Igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes Kasvukoha nõuded: Huumus- ja lubjarikas, parasniiske ja kobe muld, pool- või täisvari Kasutamine haljastuses: metsikutes aedades ja parkides, kus rohi ei ole väga tihe ja kõrge. Sobivad kiviktaimla varjulisse ossa ja kiviaeda, suurte puude alla. Aiatee ääres, segabordüürina või üksikult Joonis 26. Must lumeroos (http://kiskjasiil.blogspot.com/2010/04/lounal-tartu-botaanikaaias- 3.html) 30 Joonis 27. Must lumeroos 31 Päevaliilia (Hemerocallis) Konkreetne liik: aed-päevaliilia (Hemerocallis hybrida)
html Korea kitseenelas (Aruncus aethusifalius) Puhmik keskmise tihedusega, madakasvuline, 30.40 cm Kasvab päikeselises, varjulises kasvukohas Sobib tavaline aiamuld, mis on parasniiske, huumusrikas muld Õitseb maist-juulini, valged püramiidsed õisikud, lehed suvehaljad, väikesed, rohelised, sulglõhised, sügisene värv oranz. Õisikud pärast õitsemist kohe maha lõigata. Paljundamine seemnetega kevadel, kuid puhmiku jagamise teel raske paljundada Kasutusotstarve püsikupeenar, kiviktaimla, peenraservad, soololill Sortidid ,,Noble Spirit", Harilik metspipar (Asarum europaeum) Taim on roomav, madal. Kasvab Euroopas (v.a Briti saared, Holland, Skandinaavia), Lääne-Siber levinud metsas ja metsastepis Kasvukoht poolvari kuni täisvari, taim on mürgine Muld niiske, lubjarikas, kohev Õitseb õied purpur-punased, väikesed, ühekaupa varre tipu, sõitseb mai-juuni, lehed talvehaljad, keskmise suurusega, tumerohelised, neerjad, nahkjad, läikivad
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Puna...
Huviorbiidis olid ka eksootilised maad, nagu näiteks India, ka sealset arhitektuuri jäljendati nn india-tüüpi aedades. Räägiti ka itaalia, prantsuse, hollandi stiilis aedadest, mis kõik kujutavad endast korrapärast tüüpi aedu. Meelsasti kasutati kõike stiile läbisegi (Hellström 1997). Readleaf, Penshurst, kujundatud William Wells'i poolt (amatöör-kunstnik) 19. saj esimesel veerandil. Eksootilised okaspuud, kiviktaimla - the rock garden, köögiviljaaed - the kitchen garden, puuviljaaed - orchard, inglise lilleaed, hollandi lilleaed... Rustikaalsed ehitised, "crazy paving" - korrapäratu kujuga kividest sillutis. Eeskujuks paljudele hilisematele halvamaitselistele aedadele... (Hellström 1997). Ka huvi eksootiliste taimede vastu püsis. Inglise impeeriumi kõige kaugematest nurkadest voolas neid lakkamatult sisse. Kew Gardens Londonis kujunes 18. saj lõpul üheks kõige liigirikkamaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
