· Hiinas õpitud · J aapanis levis kirjakunsti arendati vabam, suurema luksuse spontaansem ja suunas (värvilised mänglevam ilukiri. paberid, kullapritsmed jms). · Eelistati kirjakunsti · Kaligraafias on visuaalse ilu hieroglüüfid ühendamist enamasti kaunisisuliste nelinurksed, selged luuletustega, et ja korrapärastes pakkuda naudingut ridades. nii silmadele kui ka mõtetele. Hiina J aapan · Alates 12. saj levis hiinast J aapanisse chan-budism, mida J aapanis tähistati sõnaga ,,zen". · Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkustest ja rituaalidest. · Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõeli...
vitraažikunst • Mosaiikmaal Seinamaal Tahvelmaal Raamatu- ehk miniatuurmaal Klaasimaal ehk vitraažikunst Mosaiikmaal IV Graafika: Graafika tuleneb kreeka sõnast graphikē ´kirjutama´ Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund trükkimise abil. Graafika on joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafikat viljelev kunstnik on graafikakunstnik ehk graafik. Graafika alaliigid • Illustratsioon • Kalligraafia ehk kirjakunst • Tarbegraafika • Plakat • Karikatuur • Vabagraafika • Arvutigraafika • Graafiline disain Illustratsioon Kalligraafia ehk kirjakunst Tarbegraafika • Tarbegraafika (ka graafiline disain, kujundusgraafika, rakendusgraafika)on ümbritseva materiaalse keskkonna graafiline kujundamine. • Tarbegraafika väljundid on näiteks pakendid, kaubamärgid, logod, voldiku d. Plakat Karikatuur Vabagraafika Arvutigraafika Graafiline disain
Mis on kunst? Eetika käitumis ja moraalinormid. Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud, kunstlik, tehis; tegevus. Jaotatakse kolme suurde gruppi: · KUJUTAV KUNST · TARBEKUNST · VISUAALKUNST KUJUTAVA KUNSTI liigid: · joonistus · maal · graafika · skulptuur VISUAALKUNSTI liigid: · teatrikunst · tantsukunst · fotokunst Kaudselt haakuvad tarbekunsti mõistega: · moekunst · kirjakunst (kalligraafia) · disain Enesekontrollitest 1) profaanarhitektuur 2) keraamika 3) grafiti 4) kunstkäsitöö 5) arhitektuur 6) sakraalarhitektuur 7) skulptuur 8) arhitektuur 9) puittehistö 10)maastikuarhitektuur
Põhjas kanti sooja karvamütsi, lambanahast kasukat ja vateeritud jopet. Riiete stiil ja isegi värv oli määratud seadusega ning näitas sotsiaalset seisundit. Näiteks kaupmehed ei tohtinud kanda siidi, see oli lubatud ainult keisritele kes kandsid kollasest või lohemustriga siidist rüüd. Hiinas oli moes meestel kanda pikka patsi ja kasvatada väike küüs võimalikult pikk ning et selle pikkust säilitada, kasutati eraldi kaitset, et see ei murduks. Rõivad Kirjakunst Hiina keelt kirjutatakse sümbolitega, mida kutsutakse hieroglüüfideks. Neid kirjutati käsitsi pintsli abil, kasutades 11 erinevat pintslitõmmet. Seda nimetatakse kalligraafiaks ning seda on alati peetud üheks kunstiliigiks. 6.saj. hakkasid hiinlased kasutama trükkimiseks puust klotse. Alguses kirjutati käsitsi bambuseribadele. Hiljem leiutasid hiinlased ka paberi. Selleks hakiti riie või puukoor ribadeks ja peenestati ühtlaseks massiks, mis kuivatati raamidel. Kirjakunst
§3. Jaapani kunst Rene Räkk 11e Tartu Jaan Poska Gümnaasium 11. november 2012 Jaapani kunst · Arenes kaua omaette · Sintoism - "kogu loodus on hingestatud" · Templid · Budismi, hiina kunsti mõjud · Zen budism · Puulõiketehnika Horyuji budausu klooster · Asub Naras · Tempel üks vanimaid puitehitisi maailmas · 7. saj (Horyuji tempel) Himeji linnus ·· e. Valge Haigru linnus 1581. aastal, Toyotomi Hideyoshi ·· täiuslikem Jaapani vanadest linnustest peatorn ja 3 madalamat torni · labürindid (Himeji peatorn) Video · Himeji Linnus (0:00-3:34) Video räägib Himeji linnusest (vana joonistus Himeji linnusest) Puulõiketehnika · Pärit Hiinast · algselt kasutati usuliste tekstide illustreerimiseks · Igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlej...
kunsti, mistõttu arhitektuur sõltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast ning otstarbenõudeist aga ka ilupõhimõtteist ja kunstivaadetest. Kadrioru loss Tallinna linnas Valge Maja on Ameerika asuv barokkstiilis loss Ühendriikides asuv presidendi hoone Graafika Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus- , joonestus- ja kirjakunst, joonistus ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja peamiselt mustvalge pind. Levinud on ka värvigraafika Mõisted : originaal kunstniku ainuteos reproduktsioon trükitõmmis sügavtrükk trükkivad osad on trükivormi süvistatud lametrükk trükkivad ja mitte trükkivad osad asetsevad ühel ja samal tasandil Näited :
Jaapani kunst Sintoism ja templid · Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser (tenno), kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. · Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3. sajandil. Eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. · Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest rohkem kui tuhat aastat on iga 20 aasta järel ehitatud selle templi täpne koopia, misjärel vana tempel on pidulikult hävitatud. · Püstpalkidele toetuv massiivne katus on jäänud jaapani rahvaliku arhitektuuri üheks omapäraks tänaseni. Valge Haigru ehk Himeji linnus Himejis asub täiuslikem Jaapani vanadest linnustest. Sellel on traditsioonilises jaapani stiilis katuste ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega ümbritsetud komp...
mitte tuhanded kunstiliigid ning nende esitlemise tehnoloogiad. Töökodadest ja muuseumidest on suured kunstiteosed kolinud nüüd suures osas tänavatele ning muudkui arenevad edasi. Graafikakunst on üks sellistest kunstiliikidest, mis on üüratu oma fantaasia poolest ning aina kogub pöördeid oma populaarsuses. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. (Vikipeedia, 2014) Graafika on artefakt, mis reprodutseerib mingi subjektiga (tavaliselt füüsiline objekt, isik) sarnase pildi. (Rinde, 2012) Graafika kitsamas tähenduses on kasutusel trükigraafika sünonüümina, s.o kõigi trükimenetluste teel saadud teoste üldnimetus. Trükimenetlused jagunevad kõrg-, sügav- ja lametrükiks
Kontrstsed värvid. Elu, surm ja kunst mere ja laevadega seotud. Ruubikivid. Merovingid Germaani vallutavaest hõimudest sai alguse neide paiknema jäädes feodalismi teke. Relvakandjad kaitsevad talupoegi töö eest. Barbarite vallutus kõigele tagasilöök. Tekkis frangi riik, merivingide dünastia võimu all. Kultuur segunes kigi vahel, ristiusk levis. Idagootide pealinn Ravenna. Theoderichi maosoleum. Käaitöö. Relieevfid madaldusid, geomeetria ja abstraktsuse pealetung. Kirikuriistad. Kirjakunst ja illustratsioonid levivad. Kirik peamine kirjalik allikas. Iirimaal misjonäride töö õnnestus. Kloostrid levisid kõikjale. Iirlased kristlased, kuid paavstist vähesõltuvad. Iiri mungad arendasid usklikku kirjandust.kaunustati teoseid paelornamentide jms, kuid alati ka mõne kristliku sümboliga. Inimese kujutamine ei edenenud just kõige täpsemalt, kuid see ei pruukind olla ka taotlus. Initsiaalid eriti suured ja kaunid. Külakirikud ja kiviristid
Tsikuraadid - astmiktemplid Silindrikujulised pitsatid Gilgamesi eepos Egiptus 3200 eKr - 500 eKr pinnakunst haudehitised idakaldal elatakse läänekaldale maetakse Nastaba - vanim kaudehitis astmikpüramiid - haudehitis Tähtis tegelane kirjutaja Seistes üks jalg eespool, käed rusikas - sõjapoos istudes käed põlvedel Pea viltu, habe ja juuksed stiliseeritud. kujud idealiseeritud kokku üle 3k jumala kasutati aknaid Nebamuni aed. Hiina kunst 2200 ekr - 20. saj pKr trükikunst, kirjakunst on kunstiliik, tähtsad on väravad ja nende valvurid. Pagoda - kihiline tornehitis. Savist vaasid, mis kaevati maa sisse. Budism India - Hiina - Jaapan Terakota sõdurid. Pronksist kaarikud. Tehakse koopiaid. "Kotka kursilt" kirjutatakse ülalt alla. Meso-Ameerika ehk Vana-Ameerika 1500 ekr - 1600 pkr ratast ei leiutanud, astmikpüramiid tempel, Steel - võidusammas väikeste majakeste stiilis altarid, kummardasid jaaguare Tuntud Kuu, Päikese templid Astmikpüramiidi trepi kallak väga suur
ümbritseb kaaristu, mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel) · Tegeleti käsitööga roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. · Kirikuesemed (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad). Neid valmistati väärismetallist, kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (nt kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentika). · Käsikirjad (tähtsad neis leiduv kirjakunst ja illustratsioonid) usulise sisuga, neid kirjutati ja illumineeriti ,st kaunistati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega. Iirimaa: · Kloostrid (vaimse elu keskused) · 7. Ja 8. Saj kultuurilise õitsengu aeg · Käsikirjade kujunduses kasutati keldi ja germaani rahvakunsti kogemust ( leheküljed kaetud peene värviküllase ornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi)
Kirjandusest rääkides, on esimene mõte tihti raamat, sellele vaatamata on kirjandusel eri vorme ja väljundeid. Erinevat vormi kirjandus on inimese jaoks vajalik: ajakirjandus toob inimeseni aktuaalseid teemasid, ilukirjandus aitab inimeste jaoks luua teisi reaalsusi, mida võrrelda enda eluga või millesse põgeneda, teaduskirjandus hoiustab erinevat infot, luule seevastu on täis erinevaid tundeid, mida autor soovib lugejani viia. Kirjanduse üheks olemuseks ongi kirjakunst ehk raamatukirjandus. Raamat kui eseme teostus on üks klassikalisemaid raamatukultuuri vorme. Raamatu autor on soovinud lugejateni tuua enda mõtteid ja kogemusi. Raamat kui ese on väga mugav. Nendesse on talletatud eelmiste põlvede erinevaid tekste ning need on hea võimalus edasi anda teadmisi tulevastele põlvedele. See on odavam võimalus kui igasugune tehnoloogia, mis pakuks ligipääsu samale infole, suuremad eliitkoolid ja jõukamad
lilleseadekunst e. ikebana (taimede kasutamine kompositsiooni loomisel). 4. Küsimus: kunstimõisted Animatsioon - joonistatud film, kus illusioon liikumisest on saavutatud korduvate piltide kiire esitlemisega, nt. Lotte Graafika - kujutava kunsti liik, väljendusvahendiks jooned Ikoon - pühapilt, kus kujutati Maarjat ja Jeesuslast, tänapäeval kasutatakse kuulsatest inimestest rääkides, nt moeikoon (Madonna, Lady Gaga) Initsiaalid - nime esitähed, nt. märkmikukaantel Kalligraafia - kirjakunst, nt. päeviku kirjutamine, õnnitluskaardid Karikatuur - naljapilt kellestki või millestki, nt. ajalehe päevakommentaar Koloriit - pildi värvikasutus, nt. soe koloriit (kollased toonid) Kompositsioon- pildi ülesehitus, st. kuidas asjad pildil paiknevad, nt. tasakaalus kompositsioon (kõik asjad pildil mõjuvad ühetaoliselt, miski ei püüa teistest enam tähelepanu) Staatiline kompositsioon - pilt, mille ülesehitus mõjub liikumatuna, rahulikuna
Kunstistiilid Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Kehakunst on moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Videokunst on meediakunsti esimesi ilminguid, milles vahendina kasutatakse videot. Videokunsti esindajaks on 1960 aastatel videoeksperimentidega alustanud korea päritoluga ameerika kunstnik Nam Jun Paik. Videokunsti alaliikideks on: 1. VIDEO-PERFORMANCE - video tehnoloogia või video piltide kasutamine 2. VIDEOSKULPTUUR - nimetame videotehnika (monit...
Kreeka ja Rooma kõrgkultuuriga paralleelselt arenes põhja pool Rändrahvaste e. Nomaadide kultuur, kes elasid stepialal Hiinast Ungarini. Kõige levinum oli kunstkäsitöö, arhitektuur ja maalikunst rändava eluviisi tõttu puudub. Barbarid olid madalama kultuuriarenguga kui Kreeka ja Rooma. Sküüdid elasid 7. saj. e. Kr 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa k...
Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Kollaaž on kunstivorm, milles enamasti kleepimise teel kinnitatakse alusele erinevaid materjale (näiteks fotosid, pabereid, kangaid). Kompositsioon kunstis (kõnekeeles kompa) on teose, näiteks heli-, kirjandus- või kunstiteose, paigutuslik tasakaal. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. piltl (olustikuline) omapära, (olustikulised) iseloomulikud jooned. Lavastuses on tabatud ajastu koloriiti. Kreeka filmikunst on tugeva rahvusliku koloriidiga. Kohaliku, lokaalse koloriidi loomiseks tarvitab autor murdesõnu. Ls. lokaal|koloriit, üldkoloriit. Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka
kirikutes ja kloostrites ning millele omistatakse imettegevat jõudu. Seepärast väga hinnatud ja pidev võitlus selle eest. Pilt 3. Reliikvialaegas Relikviaar väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Võib olla kasti, risti, majakese jne kujuline. Või omab selle säilitatava pühaku kehaosa vormi (käsi, pea, jalg jt). Tähtsam kunstipärand kirjakunst, illustratsioonid (usulise sisuga). Põhiliselt viljeleti seda kloostrites (mungad). Kloostrid tärkasid rooma riigi idaosas ja Lääne-Euroopasse levisid tänu Iirimaale. 7.-8. Saj oli Iirimaal kultuuriline õitseaeg ja klooster oli vaimse elu keskuseks. Pilt 4. Kloostri ideaalplaan. St. Galli klooster Sveitsis. Jumalasõna tähtsust rõhutati usulise sisuga käsikirjade kaunistamisega. Illustratsioonid
tingmärke nt.hieroglüüfe. Esimese numbrisüsteemi leiutasid sumerid.Numbriteks olid erikujulised märgid, mida vajutati savitahvlitesse. Esimese mündi võttis kasutusele Lüüdia kuningas. Vanim seadustekogu,mis reguleeris kaubandust ja arvepidamist oli Babüloonia kuninga poolt kehtestatud seadustekogu-koodeks. Muistses Egiptuses võeti kasutusele papüürus,millele kirjutati pilliroost kepikestega. Kreekas sai kirjakunst alguse tänu raamatupidamisele,kauba ja selle liikumise ülesmärkimise vajadusele. Üheks pöördelisemaks sündmuseks raamatupidamise ajaloos oli aga raha kasutuselevõtt. Juba muistses Roomas oli arenenud eelarveline raamatupidamine.Uuenduslikuks sammuks oli aastaeelarve,mis kordineeris finantsasutusi.Seda võib pidada esimeseks riigimajanduslikuks bilansiks. Muistses Hiinas esines raamatupidamine peamiselt riigiraamatupidamisena.Hiinas leiutati ka esimene arvelaud.
INDIA, HIINA JA JAAPANI KUNST India Kunst on seotud religiooniga (hinduism, budism, dzainism - üksikute religioonide piiri on raske eraldada). Arhitektuur ja skulptuur on sulandunud omapäraseks tervikuks. Templid on enamasti vana kunsti mälestusmärgid (meenutavad rohkem monumente) - ehitati kivist (ilma mördita, vahepeal kasutati metallklambreid). Sambad seisavad väga tihedalt üksteise kõrval. Välisseinad näivad koosnevat skulptuuride massist, tühja pinda reljeefide vahel pole peaaegu üldse. Välisseinu kaunistavad jumalate kujud keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Templi keskel asub pühamu, templi torn, jumaluse kuju. Sisekujunduses on kujusid vähe, laed kiviplaatidest, siseruumid on hämarad. (Khajuraho tempel, kaljutemplid, stuupad) Stuupad - Buddha mälestusmärgid. Hakati ehitama u. 3. saj eKr. Neid on üle 84 000. Algselt olid stuupad poolekerakujulised mullahunnikud, kuid siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega....
siseneb Jeruusalemma" elevandiluust reljeef; Vladimiri Jumalaema. 10. vanavene 917saj. Ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks kirikud. Skulptuur ei leidnud kuigipalju viljelemist, ümarplastikast ei saa üldse rääkida. Mosaiikide ja freskodega kaunistati siseruume. Kõige väärtuslikumad aga ikoonimaalid. Andrei Rubljov, Dmitri peakirik Vladimiris. 11. merovingid 57saj Tähtsaimaks kunstipärandiks käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Germaanlaste ja keltide rahvakunstis valitses nn loomastiil, mis oli kujunenud juba pronksiajal paljude Euraasia rändrahvaste ühisloominguna. Säilinud on paljud metallist esemed, mida ehivad fantastilised lamedaks stiliseeritud elukad ja lõputult väänlev paelornamentika. Puust loomapea Viikingilaeva detail Osebergi laevahauast Norras. 12. karolingid 89saj Arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Tolleaegne arhitektuur oli väga tagasihoidlik
Tahvelmaal- transporditav pilt, mille aluseks on nt puuplaat või lõuend 3. Miniatuurmaal- (it., lad.- miniare- "mennikuga värvima") e. raamatumaal: nt. käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal. Ka väike peenelt teostatud pilt, eriti portree IV GRAAFIKA- tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil 1. Kõrgtrükk 2. Sügavtrükk 3. Lametrükk · Graafika hulka arvatakse ka mittepaljundatav joonistus · Graafika alaliigid on raamatugraafika, karikatuur, kirjakunst, plakat, tarbe- ja vabagraafika V TARBEKUNST- tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Liigitatakse tihti materjalide järgi: 1. Keraamika- savi(ka portselan)esemed 2. Metallehistöö: ehted, sepised-võred 3. Klaasikunst- puhutud, valatud, lõigatud, lihvitud jne esemed 4. Tekstiil- vaibad, gobeläänid, maalitud ja trükitud kangad 5. Nahkehistöö- köited, nahkesemed, -ehted ja -objektid 6. Puitehistöö jne. VI DISAIN e. tööstuskunst
Pärsia armee vallutab Mesopotaamia. Babüloonia riigi lõpp. EGIPTUS Samasus Mesopotaamiaga: sama kliima, kindel organiseerija, jõgi (Niilus). 3000 aastat eKr ühendati Alam- ja Ülem-Egiptus Erinevused: ehitusmaterjaliks kivi, usk hauatagusesse ellu, jumalate süsteem (asenenud mütoloogia). Jumalad: Ra (Amon-Ra) päikesejumal Osiris allmaailma valitseja Anubis saakali peaga (Osirise abistaja) Isis viljakus Thoth kirjakunst Sekhmet hävitus (emalõvi) Bastet kasside jumalanna Hathor muusika ja kunst (lehm) Sobek krokodill, sõi ära halvad hinged Vanemad jumalad on inimkehaga ja looma peaga, uuemad on üleni antropomorfsed. Vana Riik (püramiidid) Keskmine Riik Uus Riik Mastaba ühekordne, vaarao maeti maa alla. Astmimkpüramiid. Sile püramiid. Giza väli Cheops (143 m), Chefren, Mükerinos. Pärast püramiide hakatimatma kaljuhaudadesse. Ramses II (Abu Simbel).
• Ra ja tema tütar Maat („õigus”, „tõde”) • Aton (kui päikeseketas lõppeb kättega, siis see on Aton) • Kuningas Ehnaton ja Aton • Amon- algselt Teeba kaitsejumal, viljakusjumal, Raga samastatuna (Amon-Ra) • Hapi- Niiluse üleujutuste jumalaid • Ptah- Memphise kaitsejumal, käsitööliste kaitsja, lõi maailma ja temal ei olnud algust ja lõppu • Apis- viljakusejumal, oraakliloom ◦ ainult loom, härg • Thot- kuujumal, kirjakunst ja tarkuse jumal, maailma looja • Hathor- armastuse ja tantsu jumalanna • Isis- egiptlaste emajumalatar, Osirise õde ja naine • Osiris- viljajumal, surnute jumal ja -kohtunik • Anubis- allilma jumal, kes balsameerib surnuid (Inuku), kohtu teener, südame kaalumine • Sobek- viljakusejumal Peajumalad • Vana-Riik- Horos, Ra, Ptah • I vaheperiood- Atum • Keskmine riik Teokosmogoonilised süsteemid • heliopolise süsteem (looja Atum-Ra)
Sekkomaali puhul kasutatakse vesivärve kuival krohvipinnal. Sgrafiito puhul maalitakse mitu erinevat värvi kihti üksteise peale ja kraabitakse siis kujutis vastavat värvi kihini. Monumentaalkunsti hulka kuuluvad veel mosaiik (kujutis pannakse kokku eri värvi kivi vms. tükikestest ja vitraaz - klaasimaal. · Graafika- on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Trükiplaadi abil valmistatavat graafikat nimetatakse estampgraafikaks. Graafika jaguneb veel omakorda 8-ks alaliigiks. · Skulptuur- on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Skulptuur teises
Merovingide ja karolingide kunst: Germaani hõimud, kes Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mid...
silmad otse, õlad otse ja jalad olid külgvaates. Pildid olid ilma varjudesta ja polnud ühelt värvilt teisele üleminekuid ka ruumiline kujutamine puudus. Inimsed ja teised asjad pandi lihtsalt ritta, kes oli tähtsam oli tehtud suuremalt ja kes vähem tähtis väiksemalt. Ma arvan seda, et kuna erinevad inimesed kujutasid maalidel inimesi kõiki ühes poosis, muudabki selle nii omapäraseks ja tähtsaks Egiptuse ajaloost. Ka kirjakunst oli egiptlastele tähtis, sest need inimesed kes kirjutada oskasid pääsesid kas kirjutajaseisusesse või preesterkonda. Egiptuses olid kirjamärkideks hieroglüüfid, mis tähistasid mõistet või siis olid hoopis kaashäälikute sümboliteks. Hieroglüüfide hulka kuulusid ka seletavad märgid ehk determinatiivid. Kirjutati papüürusetaimest tehtud paberitaolisele materialile - papüürusele. Hieroglüüfid maaliti sellele pintsliga
........ 3) Iga kirjand algab alati ......................................................... 4) Iga kirjand lõpeb alati ......................................................... 5) Jutustav kirjand annab edasi .................................................. 6) Arutlev kirjand väljendab ...................................................... 7) Kirjeldav kirjand ............................................................... Graafilised tekstid- joonistus-, joonestus- ja kirjakunst Elektroonilised tekstid- arvutis kirjutatud e publitseeritud tekstid Kirja kirjutamine · http://www.youtube.com/watch?v=LzQYHNJgsXU 1.12.2013 Riina Rotsan Kirjandite teemad Jutustavad 1. Suvine koolivaheaeg arutlev 2. Linn varahommikul 3. Meeldejääv matk · Kellega tahaksin 4. Minu esimesed "triibulised,, reisida 5. Viimane kinoskäik 6. Kõik läks teisiti
Milline tähendus oli varasel keskajal ristiusul? Varajasel keskajal oli ristiusk peamine üldkultuurilise ja kunstilise järjepidavuse kandja. Millised kunstialad olid sel ajal esikohal? Reljeefkunsti kasutati näiteks sarkofaagidel. Kirikuriistu valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (näiteks kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentikat). Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Mida tead tollase Iirimaa kultuurist? 7. ja 8.saj olid Iirimaa kultuurilise õitsengu aeg. Iirlased polnud kunagi olnud Rooma alluvuses. 5.saj Iirimaale tulnud ristiusu misjonärid said hea vastuvõtu. Iirlased muutusid kristlasteks, kuid arendasid oma usuelu iseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest. Iiri külaühiskonnas kujunesid kloostrid vaimse elu keskusteks. Kust said iiri mungad eeskuju raamatute kaunistamisel?
värvusegakivim); hiina tarbekunsti iseloomustas puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormirikkus; hiina kalligraafias on heroglüüfid enamasti 4-nurksed, selged, korrapärastes ridades. Fakte: Draakon kole loom, lind; looduse ja kogu maailma ühtsuse sümbol; kehastab elujõuda ja võimu; Pagoodid monument, austusavaldus Buddhale; püstitati pühakusäilmete lähedale; kirjakunst kuulus ülemkihi harduse hulk. Jaapani kunst Tunnuseid: paks elegantne; väljavenitatud; maitsekas; stiilne; ühevärviline; vähe inimesi piltidel; paksud poosid; töntsakus; kujutatakse tükikest elust mitte kogu eluteed; üks pilt teise sees; pilt koosneb läbimaalimata pinnast ehk ei proovita kogu pildi pinda täita vähe asju; ehitab erilise eesmärgita ehitisi (nt värav keset jõge); palkidele toetuv massiivne katus ja
- Olav Tryggvason elas eesti orjana. Merovingide kunst. Iirimaa. - Hakkas kujunema feodalism relvakandjad võtsid talupoegi oma kaitse alla. - Rahamajundus asendus naturaalmajandusega, linnad tühjenesid, kultuuri langus. - Idagoodid rajasid oma riigi Põhja-Itaaliasse. Pealinn Ravenna. Rajati Theodrichi mausoleum. - Realistlik kujutamine asendus geomeetrilise abstraktse dekooriga. - Kirikuriistad valmistati väärismetallist ja kaunistati. - Tähtsaimad kirjakunst, illustratsioonid. - 7-8 saj oli Iirimaa kunsti õitseaeg. Kloostrid muutusid vaimse elu keskuseks, oli eeskujuks Lääne- Euroopale. - Kristlite käsikirjade illustreerimine rõhutas jumalasõna väärtust. Lisati sümboleid ingel, lõvi, härg, kotkas. - Inimeste kujutamine oli kohmetu. - Initsitaali rõhutati.
polnud esimene riik Frangi riik- valitseb Merovingide dünastia (Merovech). Levib ristiusk, kloostrites peamine kultuuri ja kunsti järjepidevuse kandja. Kunst: kõige kultuursemaks piirkonnaks oli iirimaa 7,8 saj Iirimaa kultuurilise õitsengu kõrgaeg kloostritest said küla ühiskonna vaimse elu keskused on säilinud külakirikud ja loodusesse paigutatud kiviriste kloostrites levis kirjakunst ja miniatuurmaal. Kunistati initsiaalidega- seotud paelornamendi ja loomastiilis kujutistega, põimitud ka kristlikud sümbolid idagoodid rajasid 5 saj lõpul oma riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna. Sellest ajast on Theoderichi mausoleum (6 saj algus) katab ühes stiilis 10 m kuppel, ümar hoone KAROLINGIDE KUNST Taust: 732. a peatas viimane Merovingide kuningas (Karl Martell) islami pealetungi Euroopas
Jaapani kunst Referaat Allar Kiirats 11d Audentese Erakool Jaapani kunsti on mõjutatud Hiina, aga ka Korea ja India kultuur. Budism hakkas kunsti mõjutama VI-VII sajandil, selle vahetas umbes XV sajandil välja zen-budism. Euroopas on tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Pärast II maailmasõda on Jaapani paljud kunsnikud läindu akasa uuendustega. Jaapani tarbekunst aga rikkalikult ja peenelt kaunistatud. XV sajandil tagasihoidlik ja lihtne hiinapärane keraamika sai rakendust jaapani teetseremooniatel. Rituaal pööras erilise tähelepanu nõude kujule ja dekoreerimistehnikatest sobiva valimisele. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone on kasutatud t...
Endise Rooma impeeriumi aladele tekkinud germaani hõimude riikidest sai tähtsaimaks Frangi riik. Seda juhtis Merovingide dünastia, mis andis nime kogu ajastule.(5-8saj) Pärisid rooma kunstitraditsiooni ja lisasid enda rahva kunsti elemente. Oskused olid tagasihoidlikud. Ehitistest on tuntuim ida-gootide kuninga Teoderichi mausoleum Ravennas(Itaalias) 6.saj. ainus kuppel ehitis. Käsitöös oli tähtsaim kiriku tarvete kunstipärane valmistamine. Merovingide tähtsaim kunsti varamu on kirjakunst. Säilinud on pärgamendist käsikirjad kalligraafilises kirjas ja illustratsioonidega. Teoste sisu oli usuline ja need valmisid peamiselt Iiri ja Inglismaa kloostrites. Terve lehekülg kaeti pael ornamentidega, millesse põimiti mõni kristlik sümbol. Eriline tähendus oli lehekülje esimesel tähel e initsiaalil, mis võis kaunistusena täita suure osa leheküljest. Karolingid Lääne- Euroopas oli üldine kultuuri tase väga madal. Kirjaoskajaid oli mõni tuhat.
Ürgaja kunst 30 000-2000 a. eKr Willendorfi Veenus u. 30 000-25 000 a. eKr (kõrgus 11,9 cm) Inimesi kujutati abstraktsete jumalatena. Materjalideks luu, savi, kivi. Lascaux' koobas u. 16 000-14 000 a. eKr (nim. eelajalooliseks Sixtuse kabeliks) Loomi kujutati väga tõepäraselt ja looduslähedaselt. Tehnikateks süsi, värvimullad ( segatud veega, loomarasvaga, taimemahlaga ), veri. Monistat arvatavasti jumalate ja vaimumaailmaga suhtlemiseks (jahI- ja loomaõnn ), taust ja paigutus polnud olulised. Altamira piison u. 15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujul...
sajandini. al 17.saj püütakse elu kujut. Mitmekülgsemalt ja toodakse sisse ruumi. Ikoonide jutustav sisu. 17.sajandil hakkab vene kunsti mõjutama lääne-euroopa looduslähedane kunst. Merovingide kunst 5-7 saj olid merovingid frangi riigi valitsejad. arhitektuur: Theoderichi mausoleum- parim merovingide kunsti näide. 10-nurkne ja pealt kupliga. Käsitöös võeti palju üle roomast (jooginõud, kirikuriistad). Merovingide ajastu tähtsaim pärand on käsikirjad, millest areneb välja kirjakunst ja illustratsioonid. Kasutatakse initsiaale-suur esitäht, neid kaunistati paljude ornamentidega. inimeste kujutamine oli kohmkas. iiri kunsti õitseaeg- st.patrick! Karolingide kunst Hoopis looduslähedasemaid kujutisi näeme raamatutes Karolingide ajal. Sellele valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur (742 814). Kuigi keiser ise õppis lugema alles vanul päevil, soodustas ta igati kunsti ja teadust. Tema loss Aachenis (praegusel
vapustav oma halastamatus naturalismis, dramaatilises hingestatuses ja ilmekuses. Rembrandti tähtsus maalijana on võrdne tema tähtsusega graafikuna. Viljeles oforti (üle 300 lehe). Küpse perioodi ofortides saavutab ta sametpehme heleda-tumeda abil kohati täieliku toonmaali illusiooni.Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Vermeeri kunstis on eriline rahu, suletus ja keskendatus. Omamoodi täiuseni on tal viidud pildi ülesehituse läbikaalutus. Kõige olulisem on Vermeeri valgusekujutus, mis muudab värvid kiirgavaks. Olustikumaalija, luugivalgus. Prantsuse arhitektuur Louvre, alates 16.- 17.saj, Versailles, Invaliidide kirik. Võrdle Itaalia arhitektuuri Prantsuse arhitektuuriga, prantsuse park. Prantsuse arhidektuur on
-8. saj. eKr. Arhailine ajastu 7.-6. saj. e.Kr. Klassikaline ajastu 5.-4. saj. eKr. Hellenistlik ajastu: I periood 338-146.a. eKr. II periood 146 - 30 a.e.Kr III periood 30a. eKr - 395 a.e.Kr. Homerose ehk pimeajastul iseloomustab, et oli kirjakunst olematu, Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Tegemist on ka ajaga kus algasid antiiksed olümpiamängud, mis hiljem keelustati - paganlikud mängud. Arhailine ajastu - Arhitektuur ja kunst hakkasid kiiresti arenema. Esimeste müntide vermimine, saarel Aegina, mis oli rahapada. See oli mandrilt eemal julgeoleku kaalutlustel.
9. Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal? 10. Frangi riigi kuulsam esindaja. 1. Ristiusk tekkis meie ajaarvamise alguses Rooma riigi idaosas Ees-Aasias 2. Ristiusk kuulutas, et kõik inimesed on jumalast ees võrdsed. 3. Keiser Constantinus aastal 313 4. Jeesus Kristust tähistas lambatall õlal kandev karjane. 5. Merovingide dünastia ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on käsikirjad, neis leiduv kirjakunst ja illustatsioonid. Sellega tegeldi kloostrites, igas kloostris arenes kunst ise rida ja nii tekkis palju raamatumaali koolkondi. Raamatute pilte nimetatakse miniatuurideks, Merovirgide ajal olid need veel lihtsustatud ja varjudeta. 6. Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud. 7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa.
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri...
loomingus said müüdid uue sisu, Sophokles kujutas inimese nii nagu nad olema peaksid, Euripides nii nagu nad on · Kreeka komöödia- ametlik tunnustus hiljem kui tragöödial, paljud said nime koori riietuse järgi, kasutati täielikku pilkamis- ja mõnitamissvabadust, vahel ka koos nimega, oluline osa agoonil (sõnasõda), publik asjatundlik, elas kaasa · Kirjakunst ja kõne- kirjutusviis vasakult paremale, retoorika e kõnekunst, tegutsesid kõnekunsti õpetajad (reetor), kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid (pidulikkõne, kohtukõne, poliitiline kõne) 8. Mida tähendab hellenistlik ajastu Kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330- 146 eKr, Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklastele, Kreeka kultuur laienes Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga,
tarbeesemed. Inglismaa. U. 698-700. Tähtis oli kirikuriistade(relikviaasid ehk reliikviate säilitamine; anumad.ristid, vaagand) valmistamine ja kaunistamine(kärgsulatusega email, paelornamentika). Valmistati väärismetallist. Tähtsaim kunstipärand – käsikirjad s.o. kirjakunst (initsiaalid ehk kaunistatud suur tähed nt G.M) ja illustratsioonid Reljeefid peaaegu tasapinnalised ; kujutati geomeetrilist abstraktset dekoori(pinnakaunistus) Muiredachi rist iirimaal. Keldi.
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
Kaukaasia.8.saj tungiti Pürenee ps, nad peataks Frangi kuningas Karl Martell. Kalifaadi edu põhjusteks oli arvukus, usk ja püha sõda, hobused, relvad. Pealinn Damaskus (Süüria) Baddad (Pärsia). Kalifaadi valitsemine: kaliif- riigi- ja usujuht. Vesiir- peaminister, emiirid- provintside juhid. Kaliifipalee ja õukond Damaskuses (väga luksuslik) 7-8.s. Bagdadis 8-13.s. Õukonda kuulusid nt enuhhid, poeedid, õpetlased, muusikud, kunstnikud, tantsijad, levisid aia- ja kirjakunst. Kõrgaeg oli 9.s, lagunes emiraatideks. Suuremad linnad-Kairo, Tunis, Toledo,Cordoba, Jerusalemm, Damaskus. Peateel paiknesid karavanseriad, peatus paigad. Kaubeldi siidi, portselani, paberi, lõhnaainete, vürtside, terase, vaipade ja vääriskividega. Araablaste kultuurisaavutused: araabia tähestik 4.s (28 konsonanti) loodi kreeka tähestiku alusel; grammatika. Tekstid papüürusel/pärgamendil/paberil. Kalligraafia- ilukiri, enim kaunistati esitähti
Tähtsaim hipodroom Circus Maximus asus keisrilossi kõrval. Võistlesid eri värvustes võiskonnad: pikalt sirgelt tuli teha ohtlik tagaspööre, tavaliselt 7 sirget ( 4 km ). Nii gladiaatorid kui kaarikujuhid olid orjad, kes võidu korral hulga raha võisid teenida. Mõõgavõitlust gladiaatorite vahel, või ka metsloomaga, peeti ringi/ovaalikujulisel areenil, tuntuim on Colosseum. Korraldati ka rühmade võitlusi ning merelahinguid. Mõnele orjast gladiaatoile anti edukuse eest vabadus. KIRJAKUNST JA KULTUUR Rooma varajasest kultuurist pole teada midagi, tõeline kirjandus kujunes kreeklaste baasil 3. saj-st eKr. Algselt piirduti kreeka kirjutiste tõlkimise ning mugundamisega. Ka teatri ning kõnekunsti alal on kreeka mõjutused suured, kuid siiski loodi toeseid, mis on hilisemat euroopa kultuuri mõjutanud. Selgelt jäädi kreeklastele alla teoreetilistes tedustes ja filosoofias, kuna neil puudus huvi teooriate edasiarendamiseks. Selle asemel püüdsid nad neist leida elu- ja
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf ...
9. Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal? 10. Frangi riigi kuulsam esindaja. 1. Ristiusk tekkis meie ajaarvamise alguses Rooma riigi idaosas Ees-Aasias 2. Ristiusk kuulutas, et kõik inimesed on jumalast ees võrdsed. 3. Keiser Constantinus aastal 313 4. Jeesus Kristust tähistas lambatall õlal kandev karjane. 5. Merovingide dünastia ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on käsikirjad, neis leiduv kirjakunst ja illustatsioonid. Sellega tegeldi kloostrites, igas kloostris arenes kunst ise rida ja nii tekkis palju raamatumaali koolkondi. Raamatute pilte nimetatakse miniatuurideks, Merovirgide ajal olid need veel lihtsustatud ja varjudeta. 6. Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud. 7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa.
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
Keskus Knossoses. Ilmselt ei rääkinud üldse indoeuroopa keeli, kasutusel lineaarkiri A, ei osata tänapäeval lugeda. Minoilise kultuuri tõrjus välja Mükeene kultuur (Mandri-Kreekast). Kreeklaste jaoks n-ö "kangelaste ajastu", kus toimusid paljud müütilised sündmused (Oidipuse lugu, Trooja sõda). Protokreeka keel, kasutusel lineaarkiri B, on tänapäevaks desifreeritud.Sõjakad dooria hõimud hävitavad Mükeene kultuuri 12. saj eKr, kirjakunst unustati paarisajaks aastaks (kreeka tähestik ~ 8.9. saj). 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles,
10. saj. laevakujutiste ja ruunikividega. Haudadest on leitud igapäevaseid esemeid, saane, vankreid, vaipu, puukujusid jpm., mida kaunistavad paelornamentika, draakonid ja ruunikiri. Germaani hõimud moodustasid Merovingide dünastia juhtimisel 5.7. saj. Frangi riigi. Merovingidele oli tähtis ristiusk, ehitati palju kirikuid, osavad käsitöölised valmistasid kauneid kirikuriistu, keraamikat ja klaasist esemeid. Kunstipärandist nimekaimad on kirjakunst ja raamatuillustratsioonid. Kloostrites valmisid käsikirjalised pühakirja tekstid, kus iga lehekülje algustäht oli võimsa dekooriga initsiaal, mis ulatus peaaegu üle lehekülje. Karolingid, kes said nime Karl suure järgi, võtsid eeskuju Rooma riigist ja nende ajastu kestis 8. 9. sajandini. Kirikud olid ehitatud basiilika ja tsentraalehitistena. Ehitati kivihooneid: losse ja kloostreid koos hulga abihoonetega. Kloostrites tehti kõiki vajalikke töid ja kirjutati
metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid, paelornamentikat. Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
