Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kilpvulkaanid" - 134 õppematerjali

kilpvulkaanid – vedelam, magma aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist rahulikult (Islandil, Hawaiil, Uus-Meremaal). Kihtvulkaanid – magma viskoossem e. paksem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub lõõrist plahvatusega (Vesuuv, Kijutsi, Fuji). Aktiivsed vulkaanid – perioodiliselt purskavad või pidevalt gaasi välja ajavad.
thumbnail
11
pptx

Vulkaanid. Kilpvulkaanid

Lõõrvulkaanid jaotatakse veel: § Kihtvulkaanideks § Kilpvulkaanideks § Slakikoonusteks § Maarideks ja teisteks liikideks. Mis on kilpvulkaan? § Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Magma omadused Kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase tempoga kaugele, siis tekib lame kilbi taoline mägi. Olulist rolli sellise kuju tekkimisel mängivad magma omadused. Tekkimine See on aluseline (PH>7), sisaldab vähe räni ja gaase. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikult ­ see tähendab väikse viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Purskamisprotsess...

Geoloogia
5 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Litosfäär

Mandriline maakoor Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist ­ lasuvast settelisest pealiskorrast ja lamavast kristalsest aluskorrast, mille all omakorda on gabroidse koostisega kivimkiht. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit). Ookealine maakoor Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Vanus ei ületa 400miljonit aastat. 2.Laamad Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes pii...

Geograafia
241 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vulkaanid

VULKAANID. Mõisted: Vulkaan koonusekujuline laavat ja tuhka purskav mägi. Magma tulikuum vedel kivimmass, mis on sulanud. Laava maapinnale jõudnud magma. Geiser kuumaveeallikas. Tabel: KIHTVULKAAN · Kasvab kõrgusesse. · Magma tahkem. · Magma ei voola kaugele. KILPVULKAAN · Kasvab laiuti. · Magma vedelam. · Magma voolab kaugemale. Kihtvulkaan. Kilpvulkaan. ...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vulkaanid (referaat)

Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv 3 2.Erinevad vulkaanitüübid 2.1 Kilpvulkaanid Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani...

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Litosfäär

(Island, Vaikse ookeani tulerõngas). Nad võivad esineda ka kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas (Havai ja IdaAafrika). Basaltne magma ­ 35% 52% ; andesiitne magma ­ 52% 65% ; graniitne magma ­ 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, msi ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid . (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater....

Geograafia
151 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Litosfäär

LITOSFÄÄR Maa ümbermõõt ekvaatoril 40 076 km Läbimõõt 12 756 km a1- ülemine vahevöö a2- alumine vahevöö b1-välistuum b2- sisetuum (tahke) 6000 ºC NB! Infot on saadud seismilisi laineid uurides ja kasutades modelleerimist SEISMILISED LAINED ­ levivad erinevas keskkonnas,erineva kiirusega jne. MAAKOOR ­ maaväline tahke kivimiline kest paksusega 3 ­ 80 km. Esineb kahte tüüpi maakoort mandriline ja mereline Litosfäär on umbes 200 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine osa on atmosfäär. ASTENOSFÄÄR ­ kõrge rõhu all ja kõrge temperatuuriga poolvedel kivi mass, mille peal liiguvad maakoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nimetatakse pinnamoeks ehk RELJEEFIKS: Reljeef koosneb erineva tekkeviisi, kuju ja koostisega pinnavormidest. Liigestatud reljeef ­ mitmekesine või vaheldusrikas. A ­ absoluutne kõrgus S ­ suhteline kõrgus Kaartidel kasutatakse ainult a...

Geograafia
216 allalaadimist
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid tardunud laava kihid KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena...

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

(Island, Vaikse ookeani tulerõngas). Nad võivad esineda ka kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas (Havai ja IdaAafrika). Basaltne magma ­ 35% 52% ; andesiitne magma ­ 52% 65% ; graniitne magma ­ 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, mis ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid . (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater....

Geograafia
157 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Geograafia riigieksamiks materjal

lained,kurrud - kurdmäestik ­ nooremad - pangasmäestik ­ keskmine - kurdpangas - vanemad 3)V ulkanism - seotud magma tekkimisega maakoores, seotud murrangu vööndiga Magma - Maa sisemuses olev ränirohke tulikuum sulam Magma ja maakoore iseloomu järgi jagatakse vulkaanid: a) Lõhepurske vulkaanid ­ tekivad väiksed lõhed ja siis laavavoolud, tekivad laava platood b) Keskpurske vulkaanid - Kilpvulkaanid ­ Mauna kea - kuhikvulkaanid ­ Etna Tuff ­ vulkaansest tuhast moodustunud poorne ehitusmaterjal Kuumaveeallikad ­ geisrid ­ vulkaanide levikuga seotud 4) Maavärinad - seismograafiga - lumelaviinid - võivad kaasneda maa nihked - mudavoolud e. selid mägedes - purustused - rusuvoolud Hüpotsenter ­maavärina tekke kolle Tsunaami ­maavärina tekitatud hiidlaine...

Geograafia
226 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast viskoossusega hästi liikuvast basaltsest andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud magmast. See voolab suhteliselt rahulikult on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma maapinnale, valgub pikkade laavavooludena...

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Litosfäär. Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt + ülesanded.

7 · KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid kihid Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse....

Geograafia
233 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Vulkaanid

Vulkaanid Silver Ratnik Kenno Epler Mihkel Välja 11a Sisukord 3 ­ Vulkaani mõiste 4 ­ Vulkaanide levik 5 ­ Magma 6 ­ Kilpvulkaanid 7 ­ Kihtvulkaanid 8 ­ Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 9 ­ Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 10 ­ Vulkaanipursete ennustamine 11 ­ Kasutatud kirjandus Vulkaani mõiste · Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. · Vulkaanide seisundid: 1) Kustunud ­ inimajaloo jooksul mitte pursanud...

Geograafia
122 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis ­ nn kuumad täpid). Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning gaasidevaesestväikese märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt viskoossusega hästi liikuvast voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. basaltsest magmast. See voolab Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad suhteliselt rahulikult maapinnale, üldse...

Geograafia
299 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Mõisted: · Litosfäär ­ maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär ­ 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind ­ 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika ­ õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Rift ­ maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. · Maardla ­ maavara leiukoht. · Maavärin ­ maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma ­ Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava ­ vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia ­ teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter ­ koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter ­ maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine ­ uuesti kasutuskõlblik...

Geograafia
107 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär.

Vulkaane leidub laamade piirialadel ( islandi ja vaikse ookeani tulerõnga vulkaanid ) ning ka laamade sisealadel kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas ( havai saarestiku ja ida-aafrika vulkaanid ). Kilpvulkaanid ­ tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai.Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (nt. Mauna Loa) Kihtvulkaanid ­ moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka plahvatuslikud vulkaanipursked.Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Kaldeera ­ hiidkraater, mis tekib magmakolde lae sissevajumisel või plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel (nt. St. Helensi vulkaan)....

Geograafia
149 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid kihid Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse....

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Astenosfääris tekkiva aluselise (basaltse) magma ränisisaldus kõigub 35% ja 52% SiO 2 vahel. Ränisetteid sisaldava ookeanilise koore ülessulamisel tekib 52-65% SiO2 sisaldusega keskmine (andesiitne) magma. Liiva- ja savikivimiterikkast mandrilisest koorest tekib aga 65-70% SiO2 sisaldav happeline (graniitne) magma. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laamavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid....

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maateadus alused

2)lõhevulkaanid 5 Kilpvulkaanid ehitatakse basaltse magma kihtidest (nt Havai) Mauna Loa üldine kilbi kõrgus kokku 17km. Maailma aktiivsemaid vulkaane. Esimesed laavavoolud 1Mat, vee alt väljas 400 tuh at. Kaldeera 3x5 km. Kaldeera tekib vulkaani ülemise osa allavajumisel peale suure aktiivsuse perioodi lõppu. Ookeanipõhja vulkaanid on kõik basaltsed kilpvulkaanid ja toituvad astenosfäärist. Purskeprotsess fontaneeruvate laavavooludena. Strato- e kihtvulkaanid. Keskmine ja happeline magma. Gaasiderikkam. Koonus järsunõlvaline ja moodustunud püroklastika kihtidest (tuhk, liiv, pommid, jms purustatud kivimeid, koos laavakildudega). Magma suhteliselt madalal temperatuuril ja kristalliseerub kergelt. Kraatri tippu kristalliseerub kork, mille all hakkab kogunema rõhk. Kihtvulkaanid palju väiksemad kui kilpvulkaanid....

Maateadus
117 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid tardunud laava kihid KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. magmast. See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena...

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

rabedus, läige, lõhenevus, murre, tihedus Kivimid Magmakivimid: basalt, gabro, rüoliit, graniit Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Vulkaanid Vulkaanide tüübid: lõõrvulkaanid (kilpvulkaanid, kihtvulkaanid), lõhevulkaanid Vulkaani purskeproduktid: laavavoolud, pürolastiline materjal, lõõmpilved, mudavoolud Mandlid ­ hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Millised on ookeanipõhja vulkaanid? basaltsed kilpvulkaanid Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist? kilpvulkaan kihtvulkaan suurus palju mastaapsem väiksemad purskeprotsess fontaneeruvate gaasilis-püroklastiliste plahvatustena laavavooludena Kuidas on vulkaanid levinud globaalselt? Vaikse ookeani rannikutel on väga palju Kuidas tekivad basaltide platood? magma tõuseb piki lõhevulkaanide lõhet,...

Geoloogia
116 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun