liikumine horisontaalsuunas b. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine c. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine d. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine Küsimus 10 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. tempermalm b. kiirlõiketeras c. roostevaba teras d. süsinikteras Küsimus 11 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. pinnatud kiirlõiketeras b. roostevaba teras c. tempermalm d. süsinikteras Küsimus 12 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. kõvasulam ja/või kermis b. roostevaba teras c
d. Lisandid i. Süsinik 0.65-0.80%, ii. Kroom 3.75-4.0%, iii. Wolfram 17.25-18.75%, iv. Mangaan 0.1-0.4%, v. Räni 0.2-0.4%. e. Omadused i. Kõvadus 810-850 HV ii. Tihedus 8 -9 g/cm3 iii. Survetugevus 3000-4000N/mm2 iv. Kuumataluvus 550 ⁰C v. Elastsusmoodul 260-300 kN/mm2 f. HSSV-Vanaadium Kiirlõiketeras M9V i. Suur kulumiskindlus, kõvadus ning head töötlemisomadused. Kõvadus 830- 870 HV ii. Hea kasutada keermeinstrumentidel. g. HSSCo–Koobalt kiirlõiketeras M35/M42 i. Kiirlõiketerasele on lisatud koobaltit 5%, mis suurendab kuumataluvust. Materjal omab head kombinatsiooni kõvadusest ja vastupidavusest. Head
number W järel (1-vääris, 2- kvaliteet) Madallegeerteraste puhul: Cr, Co, Mn, Ni, Si, W – koefitsent – 4 (jagad neljaga protsendi) Al, CU, Mo, Ti, V – Koefitsent – 10 (jagad 10ga) S (automaadi ehk masinaehitusteras – koefitsent – 100 Kõrglegeerteraste puhul: X – kõrglegeerterase tähis Legeerelementide sisaldus täisprotsentides Legeertööriistateras Märgitakse samuti nagu madal ja kõrglegeerkonstrukts (va EN) HS – kiirlõiketeras HS’i puhul arvus näitavad järjekorras – volframi, molübdeeni, vanaadiumi ja koobalti sisaldust täisprotsentides
Freesimiseltekib muutva paksusega kaarekujule laast . Silinderfreesid kinnituvad freespingi võllile Otsfreesid on vardakujulised lõikeinstrumendid , millel lõikeservad on otspinnas ja külgpinnas Otsfreesid kinnituvad varrega pingi padrunisse või tsangi Otsfreeesidega tehakse järgmisi töötlemisi Sooned Tapipesad . Soovituslik lõikekiirus freesimisel : Pehme puit kiirlõiketeras 50..80% Pehme puit kõvasulam 60…90% Kõva puit kiirlõiketeras 40…60% Kõva puit kõvasulam 50…80% Plaatmaterjalid 60…80% Puurimine . Puurimine on lõiketöötlemine vardakujulise lõikeinstrumendiga, millel lõikeservad paiknevad otspinnal Puuri vardale on töödeldud spiraalne soon , mille ülesandeks on laastu väljstoomine avast . Pealiikumine puurimisel on puuri pöörlemine ümber oma telje
Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 1 Koostas: Reppy 21.11.2012 4. Terikute omadused: a. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaadiumisisaldusega tööriistateras. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62...65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) 600...650 °C. Kõvadustaseme säilitamine on väga oluline seoses soojuse eraldumisega laastu eemaldamisprotsessis, mis soodustab lõikuri kulumist ja vähendab püsivusaega. b
Selle vältimiseks peab lõikeriista materjalil olema suur tugevus. Töötlemise kestel tuleb terikul taluda lööke. Nende mõjul ei tohi aga teriku pindkiht mureneda. Seepärast peab terik olema üsna sitkest mater- jalist. Teriku tööpindade ning tooriku ja sellelt eralduva laastu pindade vahel esineb suur hõõrdumine, mille tagajärjel terik kuumeneb tugevasti. Sellest tulenevalt peab teriku materjal olema ka kulumiskindel ja soojuspüsiv. Enam levinud tööriistamaterjal on kiirlõiketeras. Pärast termilist tööt- lemist - karastamine ja noolutamine - saab kiirlõiketeras suure kõvaduse (kuni HRC 65) ja soojuspüsivuse (kuni 650 °C), samuti tugevuse ja kulu- miskindluse. Kiirlõiketerase eripära on võime taastada pärast ülekuume- nemist õhu käes jahtudes oma lõikeomadused. Sellised omadused annab teraste legeerimine volframi, molübdeeni, kroomi, vanaadiumi ja koobal- tiga. Kiirlõiketerased jaotatakse kolme rühma - normaalse, kõrge ja ülikõrge
Ledeburiitstruktuur toatemperatuuril on eutekukum 6. Süsinuku sisaldus perliidis on 0,8% 7. Keevterase tunnuseks on teras mida deoksüdeeritakse ferromangaaniga 8. Terase struktuur tekib külmsurvetöötlemisel 9. Alaeutektse malmi süsinikusisaldus on 4,3% 10. Malmi struktuur toatemperatuuril koosneb perliidist, ferriidist ja grafiidist 11. Üleeuteutektoidse terase struktuuris toa temp on perliit ja tsementiit 12. Terase Vene tähistussüsteemis on ,,P"- kiirlõiketeras 13. Kõrgtugeva malmi struktuuri tunnuseks on keragrafiit 14. Malmide struktuuri ,,valgendab" mangaan 15. Valgemalmi kiirjahutus A1 temp piirkonnas peale lõõmutamist soodustab perliidi teket 16. Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad 17. Väävel malmis mõjutab vähendab vedelvoolavust 18. Terase karastuse tunnuseks on kõvaduse kasv 19. Terase normaliseerimine on jahutamine temperatuurist üle A1 õhus 20
b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine d. tööriista liikumine Küsimus 2 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline laast tekib hallmalmi lõiketöötlemisel? Vali üks: a. murde b. voolav c. elemendiline d. poolmurde Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. kiirlõiketeras b. tempermalm c. süsinikteras d. roostevaba teras Küsimus 4 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke terasest tooriku välispinna treimiseks vajalik spindli pöörlemiskiirus N (p/min). Tooriku välimine raadius R=68,2 mm ja lõikekiirus V=992 m/min. Treimisel lõikekiirus arvutatakse kui V=(π·D·N)/1000, kus D - tooriku läbimõõt, mm; N - pöörlemiskiirus, p/min. Vastus tooge täisarvudes. Vastus: Küsimus 5
1.3 Legeeritud tööriistaterased. Nendele terastele lisatakse kroomi, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani. Legeeritud tööriistaterased ei ole keevitatavad. Legeeritud terasest lõikeriistadega võib töötada temperatuuril kuni 350º...500ºC C. Legeerivate elementide sisaldus annab lõikeriistale töödeldavuse, teritatavuse ja termilise töötluse võimaluse. 1.3.1 Kiirlõiketeras See on kõrgelt legeeritud tööriistateras. Põhiliseks legeerivaks elemendiks on volfram, mis viiakse legeeriva elemendina sisse suures Koguses (6% - 8%). Volfram suurendab kiirlõiketerase kuumustugevust 500 ...600ºC juures, mis teeb kiirlõiketerase võrreldes süsinikterasega 3- 3,5 korda paremaks. Volfram moodustab süsinikuga karbiide, mis on väga kõvad. Nüüd on hakatud valmistama ka puidulõikeriistu nn poolkuumuskindlatest terastest, selle vahe
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 Materjaliõpetus Sissejuhatus Eesmärk omandada teadmisi auto ehituses kasutatavatest materjalidest, omadustest ja töödeldavusest. Toodetavast metalli kogusest enamus läheb masina ehitusse. Lisaks auto hoolduses ja remondis vajalikke kasutusmaterjale. 1. Metalli sulamid. Põhiomadused. 1.1. Füüsikalised omadused 1.1.1. Värvus - metalli läige peegeldunud valguses, murtud metalli pinnal. a) mustad: teras, malm b) värvilised: Cu Au Al Ni Cr 1.1.2. Tihedus metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/c...
Teraste tähistus 1. Teraste Eurotähistussüsteem Teraste tähistamisel Eurostandardi (EN 10027) järgi kasutakse: Teraste margitähist Terase tunnusnumbrit Teraste margitähistamine põhineb teraste keemilisel koostisel, kasutusalal ja mehaanilistel ning füüsikaliste omaduste iseloomustamisel. Lähtudes tähistuste eesmärgist liigitatakse margitähiseid: I. Terased, mille tähistus põhineb nende kasutusel ja mehaanilistel või füüsikalistel omadustel II. Terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel. Omaduste järgi markeeritavate ( I grupi) teraste margitähiste põhilised sümbolid on: a) S-ehitusterased, P-surveotstarbelised terased, L-torujuhtmeterased, E-masinaehitusterase Järgneb number, mis näitab minimaalset voolavuspiiri (kas ReH ,ReL, Rp või Rt vastavalt vajadusele) N/mm2. Näiteks: S355JO (Re= 355N/mm2, täiendava tähisena purustustöö tähi...
4. legeerivate elementide sisaldust näitavad numbrid nt: x5 Cr Ni 18-10 C5 : 100 = 0,05% c ; 18% Cr , 10% Ni D. kiirlõiketerased 1. tunnus täht HS 2. järgnevad numbrid näitavad legeerivate elementide sisaldust järgmises järjekorras 1.volfram (W) 2. Molübteen (Mo) 3. Vandaadium (V) 4. Koobalt (Co) Teraste markeerimine Vene süsteemi järgi Cm või G tavaterased Y U süsiniktööriistaterased A automaaditeras kuullaagriteras P R kiirlõiketeras E elektrotehniline teras Margi tähise lõpus olevad tähed näitavadterase kvaliteeti, otstarvet, valmistamist või... kn keevteras pc poolrahulik cn rahulik A kõrgkvaliteetteras A eestis kõrgekvaliteediga teras L - valuteras Nimetus Sümbol Tähis NB Alumiinium Al Boor B P Margitähise lõpus
LÕIKERIISTADE JAOTUS OTSTARBELT FUNKTSIOONILT · Treitera · Otsatera · Freestera · Astmetera (erineva peanurgaga plaanis) · Hööveltera · Mahalõiketera · Tõuketera · Sooneterad · Keermeterad (väga mitmesugused) · Kujuterad LÕIKAVOSA LÕIKAVOSA MATERJALI JÄRGI KINNITUSE JÄRGI · Kiirlõiketeras · Mehaanilise · Kõvasulamid kinnitusega · Mineraalkeraamilised · Joodetud · Teemant 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS LÕIKAMISE SUUNALT GEOMEETRIALT · Välisterad · Vastavalt töödeldavale · Siseterad materjalile on erinevad · Parempoolsed lõikeriista nurgad: · Vasakpoolsed · teritusnurk · esinurk
Terased Teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on süsiniku 2,14%, mangaani 1%, räni 0,4%. (Raua sulamistemperatuur on 1535oC ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 3400oC) Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja legeerterasteks. Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Teraseid iseloomustatakse oluliste näitajatega ja need oleksid: karastuvus, töödeldavus, keevitatavus, tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. Süsinik konstruktsiooniteras. Süsinik terased jagunevad süsinik konstruktsiooni-terasteks ja tööriistaterasteks. Konstruktsiooniterased jagunevad tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased. Taandamisastme järgi toodetaks tavakonstruktsiooniteraste grupis nii keevaid, poolrahulike ja rahulike teraseid. Tavateraseid kasutatakse laialt mitte vastutusrikaste detailide valmistamiseks näiteks raudbetoondetailides tugevdu...
kõvasulamplaatidega. Terik peab olema kõva, soojuspüsiv (st. säilitama kuumenemisel kõvaduse), kulumiskindel ( vastu pidama hõõrdumisele) ja sitke (taluma löökkoormust). Lõikeriistade valmistamiseks kasutatakse kiirlõiketerast. See kujutab endast legeeritud tööriistaterast, mis sisaldab 6...18 % volframit ja 3...4 % kroomi.Lisaks nendele sisaldab mõnd marki kiirlõiketeras veel koobaltit, molübdeeni jt. elemente. Enamlevinud on margid P9 (sisaldab 9% volframit), P12 (12 % volframit), P6M5 (6% volframit ja 5 % molübdeeni), P9K5 (9% volframit ja 5% koobaltit) jt. Kiirlõiketeras säilitab lõikeomadused kuni 650" C- ni.Suurel lõikekiirusel töötava treitera terik valmistatakse karbiidkermistest.Terik moodustub sobiva kujuga plaadist, mis kinnitatakse treitera esipinnale.Kermiste soojuspüsivus ulatub 1000" C ni.
Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 40. Lõiketöötluse täpsus Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks 45. Treitera põhielemendid lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja mida mõjutab nii töödeldav materjal kui vanaadiumisisaldusega lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on tööriistateras. Kiirlõiketerasest laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62...65 deformatsioonid, ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur)
Puidulõikeriistade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale : Süsinikterased Legeeritud instrumenteelterased Kiirlõiketerased Metallkeraaamilised ja mineraalkeraamilised kõvasulamid Sünteetilised ülikõvad materjalid . Teramaterjalide tähistused vastavalt Euronormile EN 847-1 SP – legeeritud tööristateras HL – kõrglegeeritud tööriistataeras HS (HSS) – Kõrglegeeritud kiirlõiketeras . HW (HM) – Katmata kõvasulamteras . HC – kaetud kõvasulamteras . DP – polükristalliline teemant ehk tehisteemant . Süsinikterased Süsinikteras on raua ja süsiniku sulam kus süsinikusisaldus on piires 0,7 % …. 1,3 % Süsinik on terase põhiline lisand, see annab terasele karastumisvõime ja määrab füüsikalis-mehaanilised omadused Süsiniku sisalduse tõusuga terases suureneb selle kõvadus ,
Materjaliõpetus Materjali tihedus.tiheduseks nim antud materjali kaalu ja ruumalasuhet. p = G/V = (g/cm3)(N/m3) Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/cm3 Titaan = 4,7g/cm3 Materjali sulamistemperatuur.Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. Volfram = 3360C Raud = 1539C Vask = 1083C Alumiinium = 660C Tina = 220C Elektrijuhtivus.Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida.Selleks,et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust.Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikega materjali oomides. Soojusjuhtivus.Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale Magnetilisus. keha mõõtmete määramine soojenemisel Värvus. Jagatakse mus...
29. Laastusoojuse sõltuvus V-st Lõiketöötlemisel muutub ligikaudu 98% kogu kulutatud mehaanilisest energiast soojuseks, mille tulemusena võib lõiketsoonis teriku ja laastu piirpinnas temperatuur tõusta üle 600°C. Ainult 2% energiat salvestab laastus. Soojus tekib materjali deformeerimise kui ka laastu ja tooriku hõõrdumisel vastu lõikeriista tahku. 30. Terikumaterjalid Enimkasutatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermised, sealhulgas pinnatud kermised. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaadiumisisaldusega tööriistateras. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62-65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) 600-650 °C. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide. Alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850-1350 °C). 31. Pinnetega kermised
Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõikete...
Kiirklõiketeraste puhul kasutatakse teistest legeerterastest erinevat markeerimist. Märgitähis algab tähtedega HS, seejärel on sidekriipsuga eraldatud arvud, mis näitavad järjekorras volframi, molübdeeni, vanaadiumi ja koobalti sisaldust täisprotsentides. Süsinikusisaldust kiirlõiketeraste margitähises ei näidata, selle kogus (umbes 1%) peab tagama piisava legeerivate karbiidide moodustumise. Samuti ei näidata igas kiirlõiketerases olevat 4% kroomi sisaldust, seega kiirlõiketeras HS 6-5-2-5 sisaldab keskmiselt 6% W, 5% Mo, 2%V ja 5%Co, ei ole näidatud 0,87-0.95% süsiniku ega 3,8- 4,5% kroomi sisaldust. Margitähisele vastavalt puudub kiirlõiketerases HS 2-9-2 järjekorras viimasena näidatav element Co, näidatakse 2% W, 9% Mo, 2% V. kui kiirlõiketerasest puudub mõni järjekorras vahepeal olev element, siis näidatakse seda numbriga 0, näiteks HS 18-0-1 on 18%W, puudub Mo (0), 1% V ja puudub Co. 7 TERASE TERMOTÖÖTLUSE OLEMUS JA PÕHIVIISID
1. Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmi...
Välja on töötatud metallid, mis peavad taluma kõrget temperatuuri ka kasutuskäigus. Nendeks võivad olla kollete restid, katelde küttepinnad, erinevad silindrid, kolvid, reaktiivmootorid jms. Metallide vastupidavust gaaskorrosioonile nimetatakse kuumuspüsivuseks. Samuti tuleb arvestada ka metalli kuumustugevust ehk kui tugev on metall suure kuumuse juures. Metallid võivad olla väga suure kuumustugevusega, kuid ei pruugi olla kuumuspüsivad ning vastupidi. Näiteks säilitab kiirlõiketeras oma kõvaduse ja tugevuse 600-700 oC juures, kuid ei pea säärasel temperatuuril kaua vastu. Seega pole omadustelt kuumuspüsiv. Metalli kuumuspüsivus sõltub korrodeerumisel kaitsva oksiidi omadustest. Kui kaitsvat oksiidikihti ei teki, siis oksüdeerub metall ühtlase kiirusega. Kui kaitsev kiht tekib, siis pidurdub korrosioon. Kaitsev oksiidikiht võib ka praguneda sisepingete tõttu. Seega on metallide
habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 40. Lõiketöötluse täpsus Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast 45. Treitera põhielemendid lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja Lõikehammastega varustatud tööpindade kuju järgi vanaadiumisisaldusega liigitatakse freese järgmiselt (sele 2.38): silinderfrees tööriistateras. Kiirlõiketerasest (a), otsfrees e. laupfrees (b), ketasfrees (c), sõrmfrees lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62…65 (d), kujufrees (e, f), mille kuju kopeeritakse
· Legeteeritud terased madalalt- (lisandeid <3%), keskmiselt- (lisandeid 3...5%), kõrgelt legeteeritud (lisaneid >5,5%), 1. Legeteeritud vedruterased lisatakse mangaani, kroomi, vanaadiumi (elastsus ja tugevus), 2. Legeeritud tööriistaterased lisatakse kroomi, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani (ei ole keevitatavad), 3. Kiirlõiketeras kõrgelt legeteeritud tööriistateras, lisatud volframi (suurem kuumustugevus, kõvadus) Cr Tugevus, karastavus, korrosioonikindlus Al Kuumuskindlus, korrosioonikindlus Ni Sitkus, tugevus, korrosioonikindlus Mn Elastsus, kulumiskindlus, kõvadus Co Magneetilised omadused, tugevus, muudab Si Voolavus, vastupanu keemilistele reaktiividele, peenstruktuuri elastsus
lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnime- tatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. Tänapäevane lõikurimaterjalide nomenklatuur on lai ja hõlmab kiirlõiketeraseid, karbiidkermiseid, pinnatud kermiseid, oksiidkermiseid, kuubilist boor- nitriidi, tehis- ja looduslikku teemanti. Enimkasu- tatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermi- sed, sh. pinnatud kermised. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaa- diumisisaldusega tööriistateras. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62...65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise tempe- ratuur) 600...650 °C. Kõvadustaseme säilitamine on väga oluline seoses soojuse eraldumisega laastu eemaldamisprotsessis, mis soodustab lõikuri kulumist ja vähendab püsivusaega. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...