Talitlusühikuid on 2: 1MJ elektrienergiat 1MJ soojusenergiat Uurimisel kasutati CML 2 Baseline 2000 Andmebaasid: ecoinvent v2.0 GEMIS 4.5 Puidu jagunemine: Mikro 70%FR 30%SR Väike 70%FR 30%SR Keskm. 90%FR 10%SR Keskkonnamõjude jagumenine erivevates skaalades soojus- ja elektri energia vahel MIC skaalal 69% elektri-, 31%soojusenergiale SML skaalal 72%elektri-, 28% soojusenergiale MED skaalal 78%elektri-, 22% soojusenergiale Elektritootmise keskkonnamõjud Soojusenergia tootmise keskkonnamõjud Järeldused Energia ühik ja mõju jäävad kõigis skaalades samasse suurusjärku Suurema skaala korral on suuremad globaalsed keskkonnamõjud, väiksema skaala korral kohaliku tähtsusega keskkonnamõjud Valitud skaaladest on lõppkasutajale kõige otstarbekam kõige väiksem skaala Poliitilised mehhanismid peaksid soosima koostootmisjaamade edendamist Minu arvamus
See võiks olla Eestile lahendus. Seda tüüpi reaktorid on palju tõhusamad ega vaja paljusid kaitsemehhanisme, mida vajavad vesijahutusega reaktorid. Kui vaadata võimsust, siis see ulatub 120 megavatist kuni 165 megavatini, mis on omakorda atraktiivne, sest selliseid reaktoreid saab rajada moodulitena vastavalt vajadusele. Eelis on ka, et algne kapitalimahutus on väiksem ja võrreldes suure elektrijaamaga saab ta kiiremini tööle. Keskkonnamõjud õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendeist tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes
· Hallitus, mikroorganismid ei kahjusta polüestrit · Negatiivne omadus on suur elektriseeruvus. · Lähevad topilisteks (pillingualtid) · Mittehügroskoopsed · Termoplastilised Polüestri mõju keskkonnale ja inimese tervisele ? Pidevalt on kasvanud tehismaterjalide tarbimine. Nafta baasil valmistatud polüester, millest on valmistatud palstpudelid ja fliispusad, on aasta aastalt populaarsemaks muutunud. Polüestri tootmisega on seotud mitmed negatiivsed keskkonnamõjud vee reostamisest kasvuhoonegaaside tekitamiseni, mis mõjutab ka lõpuks inimeste tervist. Naftast polüestri tootmine ei ole keskkonnamõjudest prii. Esmalt mängib rolli suur energiakogus, mida protsessis vajatakse. Energiatootmise ja -tarbimise keskkonnamõjud peaksid olema aga piisavalt tuntud, et siinkohal neil pikemalt mitte peatuda. Samuti tekib hulgaliselt jääkprodukte: süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, süsivesikud, vääveloksiidid, ammoniaak ja happed, mis kõik
· Müratase võib ulatuda kuni 100 db-ni. · Negatiivse mõju vähendamiseks tuleks mitte teostada süvendustöid öisel ajal kella 23.00 ja 7.00 vahel sadama akvatooriumis ja laevakanali süvendamisel sadamast kuni 300 m kauguseni. Võimalikud negatiivsed ja positiivsed mõjud huvigruppide kaupa · Linnavalitsus on huvitatud, et sadam oleks võimalikult atraktiivne turistidele. · Kuressaare jahisadama sissesõidutee süvendamise ja uue kai rajamise keskkonnamõjud: Sadama omanik · 0-Alternatiiv: Sadama atraktiivsus ja võimalused turistidele teenuste osutamisel jäävad praegusele tasemele. · Alternatiiv I. Selle rakendumisel ristluslaevade kaid ei rajata ja see ei vasta Linnavalitsuse kavadele. · Alternatiivid II, III ja IV on sadama omaniku seisukohast tõenäoliselt suhteliselt võrdselt positiivsed. Alternatiiv II on vähem positiivsem, sest see kallim, kuna kogu suvendatav pinnas kaadataks.
-Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. -Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: -kiirguse kontsentreerimisega paigaldised -kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised Päikesepaneelide plussid ---Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ---Ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda ---Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud ---Suhteliselt madalad hoolduskulud ---Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku ---Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks ---Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid kütusehinna kõikumine ei mõjuta. ---Päikeseelektrisüsteem töötab hääletult
......................................................................5 Ajalugu...................................................................................................6 Tuumareaktorite põlvkonnad......................................................................7 Tulevik....................................................................................................8 Eelised ja puudused................................................................................10 Keskkonnamõjud - ühiskonnasaaste.......................................................10 Keskkonnamõjud vesijahutus reaktorites...............................................11 Kasutatud kirjandus....................................................................................12 Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.
Linnastumise keskkonnamõjud Joogivee puudus arengumaades Tänapäeval kasutatakse põllumaa niisutuseks 70%, tööstuse tarbeks 20% ja olmeks 10% tarbitavast veest. Linnastumine, industrialiseerimine ja rohke kemikaalide kasutus põllumajanduses on halvendanud pinna ja põhjavee kvaliteeti, mis omakorda ohustab inimese tervist ja loodust. Aastaks 2015 ei saa arengumaad puhast joogivett, kuna arenenudmaad kulutavad rohkem kui peaks. Energiavarude kulutamine Tänapäeva linnad kurnavad taastumatute energiavarude kulude ja tulude tasakaalu, sest linnades kulutatakse tohutult küttele ja kliimaseadmetele elektrit ja gaasi. Turistid kasutavad rohkem vett, kui kohalikud elanikud, sama palju kulutatakse ka elektrit. Õhusaaste ja müratase Linnade keskkonnaprobleemid on sageli seotud tootmisprobleemidega ning neid saab osaliselt lahendada, muutes tootmist keskkonnasõbralikumaks. Autod on järjest enam kättesaadavamad ja se...
KMH PROTSESSI KORRAL: määratleda, ette näha, hinnata ja leevendada arengukavas toodud tegevuse bioloogilisi, füüsikalisi, sotsiaalseid ja teisi olulisi toimeid; otsuse tegemine. KMH PROTSESSI SAMMUD: 1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid.
Üheks eeltingimuseks, mis vähendab negatiivset keskkonnamõju on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Teistest jäätmete käitlusviisidest on olulisem põletamine nii energia tootmiseks kui ka ilma energiat tootmata. Samuti põletatakse tekkekohas ja kohalikes katlamajades ka vanaõli ning veel teisi ohtlikke jäätmeid. (Peet 2004: 5) 2. Keskkonnamõjud Tahke prügi kuhjamine prügilatesse on kõige tavalisem jäätmekäitlustoiming paljudes maades. Prügila nõrgveed tekivad vihmavee tungimisel läbi prügila jäätmekihtide. Füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside tulemusena transporditakse saasteained jäätmetest nõrgvette. Jäätmete kokkusurumisel tekib anaeroobne keskkond, mis annab väga sarnaste omadustega nõrgvee erinevatest prügilatest. Keskendudes kõige tavalisemale prügila tüübile,
Mõju keskkonnale võib hinnata nii otseseks kui kaudseks. Otseselt võib kahjulik mõju ilmneda inimeste tervise kahjustamises läbi loodusliku keskkonna reostamise (jäätmete põletamine, jäätmekäitlusest tekkiv nõrgvesi, reovesi jne). Kaudselt mõjutab (positiivne mõju) keskkonda ressursside taaskasutamine (mida rohkem jäätmeid taaskasutatakse, seda vähem raisatakse ressursse). Jäätmekäitluse erinevates etappides on keskkonnamõjud erinevad. Seega on väga oluline teadvustada elanikele sellega kaasnevad head ja halvad küljed. Selgitada, et jäätmejaama negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ja seotud eelkõige jäätmete kontsentreerimisega ühte konkreetsesse kohta. Teha selgitustööd, vajadusel läbi viia infopäevi. Kõik, ka ilma erihariduseta kohalikud inimesed on vägagi teadlikud ja huvitatud oma kodukoha keskkonnaseisundist ning valmis oma arvamusi ja teadmisi jagama, kui neilt õigel viisil küsida
liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia. Lühemalt öeldes on see aineosakeste kineetiliste energiate summa. Mida kiirem see liikumine on, mida sagedasemad on põrkumised, seda suurem on aine (sise)energia - soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset aine temperatuur. Eelised Eelised ● Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ● Energia tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda ● Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud ● Küllaltki madalad hoolduskulud ● Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku ● Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks ● Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid ei mõjuta kütusehinna kõikumine
Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus küllaltki väike, keskmiselt 33%. Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida- Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamade lähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhka aastas. Põlevkivitööstusega seotud jäätmed moodustavad umbes 70 protsenti kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Põlevkivituha keskkonnamõjud on aastakümnetega suurenenud. Poolkoksimäed Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ohustavad keskkonda mitmel eri moel. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kõige olulisem on veereostus, eriti Kohtla-Järvel, kus ladestute nõrgvesi seguneb linna ja
TURISMIVORMID Kai-Liis Vesper, MTTp-13 Puhketurism Turist valib endale ise sihtkoha Tasub reisi eest ise Eesmärgiks on: lõõgastuda, argielule vaheldust teha, puhata jne. Reis toimub puhkuseajal või nädalavahetusel. Meelelahutusturism ja kruiisiturism Meelelahutusturism sisaldab endas näiteks teemaparkide külastamist jne. Kruiisiturism on see, kui inimesed reisivad merepiirkondades laevadega, purjekatega. Aegajalt peatutakse eri saartel, kus siis nauditakse päikselist puhkust. Puhketurist Mida ootab puhketurist reisilt? Sooviv psüühiliselt ja füüsiliselt taastuda Puhkaja soovib puhata, lõõgastuda, teha vaheldust tavapärasele elule, nautida erinevaid ravi protsesse jne. Nagu nt: SPA külastust, meres ujumist, erinevad masaazid, nautida maitsvaid sööke ja jooke, pidutseda jne. Külastatavad sihtkohad puhkajale Kuus suuremat regiooni on : LähisIda, Euroopa, Ameerika, Aasia ja Vaikse ookeani maad ja Aafri...
high price; relatively high resource costs and the high price expensive; solar panels are expensive and requires specialized labor long payback. long payback period without additional support Päikesepaneelid Plussid: Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud Ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud Suhteliselt madalad hoolduskulud Päikeseelektrisüsteem töötab hääletult Miinused: Vajalik päevavalgus, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat Sesoonsus. Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal Suhteliselt suur ressursikulu ning kõrge hind
tsellofaan Tselluloositehase küsimus hakati arutama linnaosaseltside ümarlaual. Suureks hirmuks oli põhiliselt riigisuunalised. Riigi eriplaneering on algatatud ja kohta justkui valitakse, aga tegelikult ei kaaluta muid kohti peale Tartu, tartlastega rääkimata. Hirm ka selles, et strateegilisest keskkonnamõjude hinnangust minnakse ikka ja jälle mööda. Hirmude hajutamiseks alustasid linnaosaseltsid infoseminare. Kuidas tselluloosi toodetakse? Tselluloositootmise peamised keskkonnamõjud 2 Tselluloos on taimede rakukestade ehitusmaterjal. Et seda head tugevat materjali kätte saada,
Isiklikud kontaktid Poliitiline tegevus Globaliseerumise head ja halvad küljed Plussid Miinused Soodustab kaubavahetust Töötajate kasvav ekspluateerimine madala Globaalne kultuuriline areng tulutasemega riikides Kauplemine paljude riikidega Farmerite tulude kasv vs näljahäda Odavam rahvusvaheline transport Keskkonnamõjud vaestes riikides Majandusliku avatuse kasv Sotsiaalsed rahutused Riigiülesed kaubanduskokkulepped Elatustaseme kasv suurendab nõudlikkust Madalamad ärikulud Multinatsionaalsete korporatsioonide tekkimine Globaalse kommunikatsiooni areng Soodustab migratsiooni Globaliseerumine nii vähendab kui ka suurendab riikidevahelisi erinevusi. 2 näidet: Riikidevahelised erinevused vähenevad Riikidevahelised erinevused
Hirm avalike tualettide kasutamise ees Hirm eksamite tegemise ees Põhjus Kelly Talimaa 12S Nagu paanikahäirel, ei ole ka sotsiaalfoobial kindlat põhjust, mis seda ärgitav. Kokku peavad sattuma mitu erinevat tegurit, nagu näiteks: pärilikkus, keskkonnamõjud, ajukeemia häired. Terviseärevus Iga väiksemgi valu oma kehal, annab põhjust muretsemiseks. Hoogu lisab veel juurde internetis leiduv teave haiguste kohta. Kahtlus meditsiini ja arstide kompententsuse suhtes. jälgitakse pidevalt oma keha ja selles toimuvaid muutusi. Kus saab abi? Soovitan vaadata erinevaid inimesi rääkimas oma tunnetest, mõtetest ja kuidas nemad ennast ravisid. Näiteks Youtube keskkonnas on palju inimesi, kes on oma lugusid rääkinud
Materjalide kooskasutus ja keskkonnamõjud 1. Miks kahe erineva metalli kokkupuutekohas tekib ühe metalli kiirendatud korrosioon? on korrosiooni liik, mis toimub juhul, kui kaks metalli, üks keemiliselt aktiivsem ja teine vähem aktiivne, sattuvad omavahel kontakti. Peamiselt keemiliste omaduste tõttu hakkab üks materjal teise vastupidavust vähendama. 2. Mis põhjustab garaaži põrandabetoonis sarruse korrosiooni? Garaažide betoonpõrandale kogunenud jää sulatamiseks kasutatavad soolad põhjustavad terase korrosiooni. 3. Millises keskkonnas korrodeerub alumiinium kõige kiiremini? Tugevalt aluselises keskkonnas 4. Millega vask reageerib betoonis? Kui vihmaveega satuvad betoonile kloriidid, siis tekib korrosiooni tagajärjel pinnale rohelised laigud või jooksud. Vask ise ei reageeri kuiva kõvenenud betooni või mördiga. 5. Millise keskkonnas korrodeerub plii betoonis? Pb – Plii korrodeerub kontaktis värske betooniga, ...
Füüsiline lähedus, silmside Lapsega suhtlemise optimaalsus (liiga vähe–puudujääk, liiga palju–laps väsib) Pikad lahuso lekud emast esimesel eluaastal Ema iseloomuomadused, temperamenditüüp Ema enda turvatunne, (eba)kindlus lapse eest hoolitsemisel Vanemate omavahelised suhted Sotsiaalne võrgustik– kui palju puutub kokku teiste inimestega peale ema jm 9.Prenataalne areng – perioodid, geneetilised mõjud, keskkonnamõjud, loote käitumine Sünnieelses arengus saab eristada 3 perioodi: Eostumisperiood(2 nädalat alates viljastumisest). Viljastatud munarakk hakkabjagunema, 7 päeva pärast on moodustunud u 100- rakuline kogum. Perioodi lõpuks kinnitub munarakk emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood(3- 8. nädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik
niiskes ja jahedas keskkonnas töötades võivad tekkida kroonilised haigused. Teatud ained võivad tekitada ka kasvajaid. Keskkonna mõju suurust tervisele määrab ka see, kui kaua selles keskkonnas olla. Õpilase töökeskkond on kool. Kui koolis on klassiruumid pimedad, siis saab kahjustada õpilaste silmade tervis. On väga oluline, et klassid oleks hästi valged. Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Enim tuntud tervist kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, vee halva kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaaroludega. Hoopis vähem teatakse ohtlike kemikaalide mõjust tervisele. Üks keskkonna- ja terviseprobleem on müra. Transport, eriti linnapiirkondades, on üks peamisi õhu- ja mürasaaste tekitajaid. Kliimamuutused ja osooni lagunemine võivad samuti kahjustada inimtervist. Kliimamuutused aitavad kaasa nakkushaiguste tekkele ja levikule.
Rohelise logistika roll ja tähtsus tarneahelas Roheline logistika on suhteliselt uus ja kiiresti arenev valdkond. Kui esimest korda hakati kõnelema transpordi kahjustavast keskkonnamõjust 1950. aastatel, siis esimesed arvestatavad uuringud sel teemal viidi läbi 1960-ndate keskel. Kuni 1960. aastateni oldi arvamusel, et looduskeskkonna võime „neelata“ jäätmeid ja asendada kasutatud ressursse uutega on piiramatu. Roheline logistika kui valdkond on kujunenud paljude logistikasektori ettevõtete poolt keskkonnale avaldatava kahjuliku mõju teadusuuringute baasil viimase 40 aasta jooksul. Rohelise logistika harud 1970. aastatest alates on olnud transpordisektori kahjulike kõrvalmõjude uurimine, suurlinna jaotuslogistika, tagastuslogistika, ettevõtte keskkonnastrateegiad logistikas ning roheline tarneahela juhtimine. Roheline tarneahela juhtimine (GSCM, Green Supply Chain Management) tähendab lihtsustatult keskkonnajuhtimist tar...
7. Kiirem ja odavam kommunikatsioon. 8. Teaduslikkus globaalprobleemidest. 9. Rahvusvaheline turism 10. Soodustab migratsiooni. KT: Globaliseerumisega kaasnevad hüved. Ettevõtetele: 1. Odavamad ressursid (sh tööjõud) 2. Uued sihtturud - suurem kasum. Riikidele: 1. Koostöö teiste riikidega 2. SKO kasv Tarbijatele: 1. Laiem kaupade valik 2.Elatustaseme tõus 3. Rohkem töökohti. Negatiivsed aspektid: 1. Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides. 2. Keskkonnamõjud vaestes riikides. 3. Sotsiaalsed rahutused. Majanduslik üleilmastumine 1.Kaupade, teenuste vool üle piiride. Suurimad kauplejad: Hiina, USA, Saksamaa KÕige tähtsamad: veo-, reisi-, finants-, sideteenused. 2. Raha ringlemine üle maailma a) investeeringute tegemine rikastesse riikidesse. b) Aafrikas investeeringud nafta 3. Tööjõu liikumine üle piiride. 4. Rahvusvahelised korporatsioonid a) nende arv on suurenenud b) palju korporatsiooni USA päritoluga. Rühmatöö:
Lisaks põnevate loodusnähtuste imetlemisele saavad Islandit külastavad turistid kaasa osta plekkpurgis pakutavat puhast õhku. Kaltsunukkude paraad Sabile külakeses Läti lääneosas sunnib kõiki peatuma. Gibraltaril on berberiahvid muutunud turistide lemmikvaatamisväärsuseks. Turismiga võivad kaasneda positiivsed keskkonnamõjud • Turistide huvi võib olla põhjuseks, et säilitada looduslikke alasid. Loodusturismist saadakse tulu (nt linnu- ja vaalavaatlemine, fotosafarid jne). • Turism võib muuta inimeste
Keskkond ja säästev mõtteviis Ajaloo vältel on inimesed üha enam hakanud teadvustama saastatud keskkonna ohtlikkust ning väärtustama nn rohelist mõtlemist. Tänapäeval leidub vähe haritud inimesi, kes poleks teadlikud kliima soojenemisest, õhu saastamisest, jäätmetega seotud probleemidest, röövmajandusest jms. Inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Miks on meid ümbritsev keskond nii saastunud? Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli alles alguses, ei osatud kartagi, et tootmisest tekkinud jäägid võivad loodust kahjustada. Veekogud saastati. Kui 71 protsenti maailmast katab vesi, siis joogiks kõlblik on sellest vähem kui 1 protsent mida peamiselt saadakse pinna või põhjaveevarudest. Looduse ja loomade hukule ei pööratud tähelepanu. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid ...
Keskkonnaprobleemid Liisa Soots Juhendaja: Helvi Teigar Üldinfo · Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule Õhu saastamine · Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. · Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. · Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Transpordi heitgaasid
3. Mis on säästev tarbimine? Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid, milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik eluviis eeldab järgijalt ka sisemist mõistmist, et ei tarbimine ega tootmine ole elu eesmärk. Säästev areng ja ettevõte. Varem ei olnud firmadele ja ettevõtetele oluline, kuidas nad oma tegutsemisest tulenevate keskkonnaprobleemidega toime tulevad
aastalt populaarsemaks muutunud. Polüestri tootmisega on seotud mitmed negatiivsed keskkonnamõjud alustades vee reostamisest kasvuhoonegaaside tekitamiseni välja. Nafta on taastumatu maavara, mistõttu sellest rõivaste ning muude olmeesemete nagu plastpudelite, kilekottide, mänguasjade ja tehnika valmistamine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Suurt rolli mängib polüestri tootmisel energiakogus, mida protsessis vajatakse. Energiatootmise ja -tarbimise keskkonnamõjud peaksid olema piisavalt tuntud, et siinkohal neil pikemalt mitte peatuda. Samuti tekib tootmisel hulgaliselt jääkprodukte: süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, süsivesikud, vääveloksiidid, ammoniaak ja happed, mis kõik keskkonda reostavad. 1.6 Polüestri hooldamine ja säilitamine Polüestri pesemis- ja hooldusjuhised sarnanevad polüamiidi juhistele. Loputusveele lisada loputusvahendit. Lubatud on kerge tsentrifuugimine ja ettevaatlik trummelkuivatamine. Pesta
üldkulud on suurenenud. Investeeringuteks tehtud laenude tagasimaksed jaotuvad kaugküttesüsteemi jäänud tarbijate vahel, tõstes energiaühiku maksumust. Majanduse struktuurist tulenevalt on energiasektor Eesti suurim keskkonnamõjutaja. Seni lahendamata probleem on looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee puhastamine. Teised olulisemad energeetika keskkonnamõjud on väävli- ja lendtuhaheitmete sattumine atmosfääri. Peamiselt põlevkivienergeetikast lähtuvalt väljub Eestist väävliheitmeid atmosfääri kaudu 1,4 korda rohkem kui neid tuleb Eestisse väljastpoolt. NO3 osas saab aga Eesti väljastpoolt ligi kaks korda rohkem heitmeid kui ise oma territooriumilt väljastab. Lähituleviku probleem on CO2 emissiooni vähendamine, mis nõuab investeeringuid energiatootmise efektiivsuse suurendamiseks ning kokkuhoiumeetmete rakendamiseks
Radioaktiivsete jäätmete teke ning probleemid nende käitlemisega ja ladustamisega. Oht õnnestuste tekkeks, mille tagajärjed reeglina tõsised ning ulatuslikud. Sobiva asukoha leidmine on keeruline protsess, seotud poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega. Turvalisuse küsimus seoses tuumaenergia arendamiseks rahumeelsel eesmärgil ehk oht tuumarelvade jaoks toorme valmistamiseks. Toorme kaevandamisega kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud: nii keemiline kui ka radioloogiline reostusoht kaevanduspiirkonnas. Tootmine on tsentraliseeritud - lisakulud infrastruktuuri ja võrgustiku loomiseks. Kütuseks ei ole taastuv energiaallikas. Eelised: Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne
kõrvalekaldeid või spiraalset liikumist välistavaks ning konteksti vähe arvesse võtvaks John D. Krumboltzi sotsiaalse õppimise teooria Krumboltzi teooria haakub nii Bandura üldise õppimise teooria ja biheiviorismiga Põhiteemaks kogemustest õppimine inimese isiksus ja käitumine (sh. elukutsevalik) on selgitatavad nende unikaalse õpikogemuse kaudu Tegurid, mis mõjutavad karjäärivalikuid: geneetilist pärand keskkonnamõjud õppimiskogemused probleemide lahendamisele suunatud oskused Konstruktivistliku paradigma esile kerkimine Paradigma kerkimis esile seoses radikaalsete sotsiaal majanduslike muutustega 20. sajandi lõpus Peamised muutused Demograafilised Tööturu ja elukutsetega seotud Muutunud organisatsioonidega seotud Kommunikatsioonivahendite areng Muutunud peresuhetega seotud Muutunud vaba aja sisustamisega seotud Konstruktivism Construere (lad
kogus sademeid on vajalik selleks, et sajuveest moodustuksid lahused. Keemilise murenemise käigus vabanevad mineraalsed toiteelemendid, mida taimed ja mikroorganismid oma elutegevuseks kasutama saavad hakata. (organismid, õhk ja vesi). mullakõdu O huumuskiht A sisseuhtehorisont B lähtekivim C leethorisont E gleikiht G VAATA LISALEHELT!!! 10. Põllumajandust mõjutavad tegurid (erinevad näited) ja põllumajanduse areng. Mis on GMO-d ja nende mõju. Põllumajanduse keskkonnamõjud (kus millised mõjud ja miks just seal). a) Looduslikud mullastik, kliima (vegetatsiooniperiood), pinnamood ehk reljeef. b) Majanduslikud tööjõud, kapital, taristu, turg/nõudlus, turuhind. c) Poliitilised toetused, kaubanduslikud kokkulepped, teadus ja arendus d) Sotsiaalsed pereettevõtted / keegi ei taha enam põllumajanduses töötada / sõda / usk Ajapikku võeti kasutusele mitmesuguseid põlluharimisviise ja võtteid, nagu niisutamine, väetamine.
KMH PROTSESSI SAMMUD: 1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4
Maikel Jätsa Raud Referaat Õpperühm: TÖ11 Juhendaja: V. Sillaste Tallinn 2011 Ferrum Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja neljandas reas. Aatommass on 55,847amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit,elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil Fe : +26/2)8)14)2) väliskihil asub 2 elektroni. Eleketronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d6. Raual on muutuv oksüdatsiooniaste, II ja III. Raua massisisaldus maakoores on 6%,. Suurimad rauamaagivarud asuvad venemaal Kurskis magneetilise anomaalia piirkonnas. Tähtsamad ühendid: · Raudvitriol(FeSO4 x 7 H2O) on kristalliline raudsulfaat, mis on helerohelise värvusega suhteliselt püsiv ühend. Vaid vesilahuses oksüdeerub aeglaselt õhuhapniku toimel.Teda saadakse enam...
Tänapäev: inimgeograafia - Tü inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool - Väga mitmekülgsed teoreetilised käsitlusviisid ja meetodid - Erinevalt varasematest eristumiskatsetest pigem osa kaasaegsest ühiskonnateadustest - Lisaks teadustööle aktiivsus praktilistes uuringutes - Lai ring uurimisteemasid - Uurimissuunad - Linna- ja rahvastikugeograafia - Ränded - Eluase - Mobiilsusuuringud ja transpordigeograafia - Keskkonnamõjud ja kliimamuutused - Kultuuri- ja tursimigeograafia - Jne EESTI MAJANDUSGEOGRAAFILINE ASEND JA POSITSIOON RAHVUSVAHELISES TÖÖJAOTUSES Geopoliitiline asend: - Piiririik ,,pehme asend" maine - Endine N.Liidu koostisosa - Mõnikord ,,ohutsoonis" rinderiik - Mõnikord ebastablline ja naabri suhtes foobne riik ,,militaaroaas" - Rahvusküsimus kui rahvusvaheline teema - Mõnikord: kehvemapoolse kliimaga Majanduslik asend ja positsioon:
Kahjustatud piirkond kaotab turistide silmis on atraktiivsuse ning tervet tööstusharu ootab ees langus. 4. Mida peavad tegema aktiivse turismi asjalised? Aktiivse turismi asjalised peavad: Teadma oma tegevuse mõju keskkonnale. Omama juhtimisskeemi, mis aitaks vähendada nende tegevusest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Harima teisi hea tava kohaselt, et viia kohalikud keskkonnamõjud minimaalseks.K Keskkonna ressursside kasutamisel lähtuma kohalikest ja rahvuslikest juhtnööridest ja riiklikust koodeksist. Tähelepanu pöörama kohalikele keskkonnaprobleemidele nt lindude rände aeg, haruldased kasvukohad ja panema paika meetmed nende kaitseks. Mis on oht? Mis on risk? Oht on situatsioon või asjaolude kokkulangevus mis võib põhjustada vigastusi
Tegelikult on kõige olulisem see, et kui ruttu jõuab vulkaanpurse haripunktini. Ajaloos kõige võimsaim vulkaanipurse oli vulkaan Tambora "looming" 1815. aastast. Pärast kolm aastat kestnud mõõdukat aktiivsust järgnes katastroof. Tervelt viis ööpäeva valitses vulkaanist 500 kilomeetri raadiuses täielik pimedus. Välja paiskus miljardeid tonne vulkaanilist materjali, purskepilv tõusis 44 km kõrgusele atmosfääri ning hukkus 60 000 inimest. Sellele kaasnesid keskkonnamõjud, mille tõttu järgnev aasta jäi ilma suveta. Vulkaanipurskeid jaotatakse kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud pursked kaasnevad enamasti ränirikka magmaga vulkaanidega. Plahvatuslikkus tekib sellest, et rõhu vähenedes (nagu juhtub ülespoole tõusva magmaga), halveneb gaaside lahustuvus magmas. Eraldunud gaasid hakkavad oma suure mahu tõttu vulkaanilõõris pingeid tekitama. Asi laheneks, kui gaasid saaksid magmast välja murda, kuid suure viskoossuse tõttu on see
Riskide hindamine on etapp, mille käigus selguvad prioriteetsed ohutegurid. See tähendab, et kõik ohutegurid saavad terviseriski hinnangu, mille põhjal saab ohutegurid panna pingeritta: alates olulisematest ja lõpetades vähemolulistega. Sadamate tegevusega kaasnevaid riske saab hinnata järgmise tabeli järgi : 5. Kuidas siduda keskkonnajuhtimissüsteem sadamate igapäevasesse tegevusega? 6. Loetlege olulised keskkonnaaspektid ja keskkonnamõjud sadamates. Õhu saaste(tahked osakesed), vee saaste(õli, küütus jne), müra(remonditööd,ehitustööd, laadimine/lossimine, kaupade sisevedu näiteks raudteega) 7. Kirjeldage keskkonnaeesmärke sadamates ning millest need sõltuvad? Keskkonnaeesmärgid sadamas sõltuvad sadama tegevusest ja kaupadest,mida sadamas ümberlaaditakse. Näiteks sadamas ümberlaaditakse kivisöe puistlasina. Sadama keskkonna eesmärgiks võiks olla õhu saaste vähendamine. 8
Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Ökokriis on inimkonna ja looduse konflikt. Keskkonnaministeerium on Eesti Vabariigi valitsusasutus, mille peaeesmärgiks on Eesti keskkonna- ja looduskaitse korraldamine. Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Faktid Ökoloogia mõiste võttis 1866. aastal kasutusele Ernst Haeckel. Põhiseaduse §53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. (§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. )
tekke põhjustega.G.Monina ,J.Ljutova-Roberts ja L.Tsutko (2007) väidavad tekke põhjusteks vaid geneetilist laadi,orgaanilisi peaajukahjustusi ja psühhosotsiaalseid faktoreid.Samal ajal F.Almqvist (2006) on loetlenud üles kesknärvisüsteemi kahjustusi,geneetilisi,neurokeemilisi ja psühhosotsiaalseid tegureid,millest võis selline häire tekkida.Samuti valitseb arvamus ,et ATH (hüperaktiivsus) on päriliku eelsoodumusega häire,mille võivad esile kutsuda ebasoodsad keskkonnamõjud,eriti perekonna probleemid ja lapse kehvad kasvutingimused. Perekond on lapse tunnete esimeseks kooliks.Laps kogeb peresiseseid emotsioone ning nende varjundeid,omandab need kiiresti ja proovib neid omasuguste seas kasutada.E.Lausvee (1999) väidab ,et vahel võib hüperaktiivsel tekkida niinimetatud suletud ring :lapse kärsitus,püsimatus ja üliaktiivsus teeb vanemad ,eriti ema närviliseks,põhjustab lapse lähedaste vahel erimeelsusi.Vanemate tasakaalutus
võimatuks. Niisiis kaevame me sõna otseses mõttes iseendile ja oma lastele "hauda" - loodus suudab alati ellu jääda, sest meie ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Tekib ainult üks "väike" küsimus - kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas ellu jääda ja elada nii nagu on harjutud elama? Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Industraliseerumisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama. Algselt olid keskkonnaprobleemid lokaalsed, kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud.
vedelikele Päikesekiirgusest otse elektrienergia tootmiseks kasutatakse fotogalvaanilist elementi ka PV-elementi, mis on elektriline seade, mis suudab toota elektrivoolu ilma, et oleks ühendatud väliste toiteallikate külge. Plussid: Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud Energia tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaase Piiramatu ressurss. Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku Miinused Põhilise osa energiast saab toota ainult päevavalguses, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal vähese valge aja tõttu Fotoelementide tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle ning
Tuletame meelde, mis on energia? · Energia on elusorganismide elutegevuse alus ja füüsikaline suurus, mis iseloomustb keha või jõu võimet teha tööd. · Laiemas mõttes on energia kõigi füüsikaliste objektide (osakeste, kehade, väljade) liikumise üldine mõõt. · Energia on kõikide protsesside liikumapanev jõud. Tuletame meeldi, mis on taastuvenergia? · Taastuvenergia on ressurss, mida saab kasutada lakkamatult, või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus ilma, et selle kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. · Taastumine eeldab, et ressursse ei kasutata rohkemal määral kui neid juurde tekib ehk kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, saab see olla sama intensiivsusega püsiv tuhandete aastate jooksul. Kehtiva elektrituruseaduse alusel on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee ...
Kasutatud materjalid.................................................................................................................16 Lisad..........................................................................................................................................17 Lisa 1. Energia liigid Lisa 2. Inimese energiatarvituse kasv viimase saja aasta jooksul Lisa 3. Kütteväärtused Lisa 4. Taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad Lisa 5. Erinevate energiaressurside keskkonnamõjud Lisa 6. Keskmise pere aastane elektri tarbimine 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö teemaks on energia sääst. Tänases raskes majanduslikus olukorras on säästmine igalt alalt väga aktuaalne teema. Kokku hoitakse igalt poolt, kuid miks siis mitte säästa energiat mis iseenesest on väga lihtne ja tulus viis kokkuhoidmiseks, kui teada õigeid nippe. Inimesed on harjunud laristama ja kulutama mõtlematult
Kasutatud materjalid.................................................................................................................16 Lisad..........................................................................................................................................17 Lisa 1. Energia liigid Lisa 2. Inimese energiatarvituse kasv viimase saja aasta jooksul Lisa 3. Kütteväärtused Lisa 4. Taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad Lisa 5. Erinevate energiaressurside keskkonnamõjud Lisa 6. Keskmise pere aastane elektri tarbimine 1 SISSEJUHATUS Uurimistöö teemaks on energia sääst. Tänases raskes majanduslikus olukorras on säästmine igalt alalt väga aktuaalne teema. Kokku hoitakse igalt poolt, kuid miks siis mitte säästa energiat mis iseenesest on väga lihtne ja tulus viis kokkuhoidmiseks, kui teada õigeid nippe. Inimesed on harjunud laristama ja kulutama mõtlematult
Elektrienergia tootmise tulevik Eestis Inimeste tegevus mõjutab keskkonda alati mingil viisil. Energeetikat loetakse väga suure keskkonnamõjuga tegevusalaks. Energiatootmise keskkonnamõjud on seotud maa- ja ressursikasutusega, jäätmete tekke, õhureostuse, veereostuse ja kliimaprobleemidega. Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit.
7. Grupikäitumine- suhtlemine grupis, grupimõtlemine, liider ja liidriks olek ( formaalne ja tegelik liider) autoritaarsus ja kuuletumine - Milgrami katse 8. Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura katsed ( väike Albert, nukk Bobo, jne) kuidas õppimine toimub - Bloomi taksonoomia 9. Keskkonnamõjud, isikuruum, territoriaalsus, isikukaitse, keskkonnakäitumine käitumisruumid, tiheliolek massipsühhoos ja kõrvalseisja sekkumine või vastutuse pihustumine 10. Suhtlemine, suhted ( atributsiooni omistamise vead). Konflikt ,agressiivsus ( õpitud käitumine Bandura) vallandaja ,, päästik" - millal viimane piisk jne ( Freud - libiido ja thanatos) - frustratsioon, (frustratsiooni ja agressiooni seos, õpitud abitus) Stress ( disstress,
Kordamisküsimused 1. Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised majandusharud Põllumajand töötlev teenindus-info us, tööstus- töötlemine, metsandus, tekstiil, transport, kalandus, masinatööstus, kaubandus, jahindus. metallurgia. meelelahutus. Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne Peamine tootmisüksus Mõis, Ettevõte, Uurimis- või talu. tehas. teenindusüksus . Kasutatavad ressursid Maa, mets, Maa...
22. Kust pärineb Eestis kasutatav maagaas? venemaalt, Siberi piirkonnast. 23. Kust pärinevad Eestis kasutatavad vedelkütused? Venemaalt. 24. Kuidas saadakse bensiini ja teisi naftakütuseid? Kas maismaal või merel paiknevate puuraukude kaudu saadakse naftat järgmiselt: naftareservuaaris oleva rõhu mõjul rõhu tekitamiseks pumbatakse reservuaari vett pumbatakse Enamasti saadakse naftapuuraugust ka gaasi 10 20 (50) % September 25. Millised on naftakütuste ja maagaasi ammutamise keskkonnamõjud? Nii nafta ammutamisel, transpordil kui ümbertöötamisel on suured keskkonnariskid. 2010. aasta Mehhiko lahe naftapuurtorniga aset leidnud katastroofis voolas nafta merre mitmete kuude jooksul, kuigi naftavoolu peatamiseks tehti pööraselt suuri investeeringuid. Meri suudab mingil määral merre voolanud naftat lagundada, siiski on keskkonnakahjud tohutud ja sellele lisandub veel väga suur majanduslik kahju. 26. Milliseid mere naftareostuse viise rakendatakse?
aineringete tugiteenustega- toitainete voo tagamine, mullateke, fotosüntees, tolmendamine kultuuriliste väärtusega- rekreatiivsete, esteetiliste ja vaimsete väärtuste loomine ja säilitamine 17. Kirjelda peamisi globaalseid keskkonnaprobleeme! Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärsed negatiivsed keskkonnamõjud. Peamised probleemid: Globaalne soojenemine - on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal. Kasvuhooneefekt - maalt lähtuva pikalainelise (infrapunase) kiirguse neeldumine atmosfääris. Looduslike protsesside tulemusel kujunenud atmosfääri gaasiline koostis hoiab kasvuhooneefekti tasemel, mis säilitab Maa temperatuuri stabiilsena. Fossiilkütuse põletamisel ja orgaanilise aine
Referaat Inimene ja keskkond 2008 Tegelikult peaks olema nii, et inimene sõltub loodusest, sest loodus ju varustab teda eluks kõige vajalikuga. Kahjuks on aga praegu juba saanud tegelikkuseks olukord, et looduski sõltub inimesest. Kas loodus ka tulevikus säilib sellisena nagu praegu, see sõltub inimesest, tema otsustest ja käitumisest. Nii inimene kui ka kõik teised elusolendid saavad eluks vajaliku- toidu, vee, hapniku jms neid ümbritsevast keskkonnast. Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud, ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses, muutsid inimesed looduslikku tasakaalu. Mida aeg edasi, seda rohkem oleme rikkunud oma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
