BAROKK 1. Barokk kirikute välisilme-eriti läänefassaad.Voluut. Olulise tähtsuse omandasid kuppel ja läänefassaad.Läänefassaadi keskosa oli kahekorruseline.Kitsast ülemist ja laia alumist korrust ühendavad barokile väga iseloomulikud detailid-voluudid ja raidkivikaunistused. Voluut-teo või padjakujuline moodustis,mis ühendas kahte kiriku korrust. Fassaadi ülaosas oli kolmnurkne viil,fassaadi katsid korintose stiilis poolsambad ja seinaorvades olid skulptuurid(staatuad). 2. Barokk kirikute siseruum(põhiplaani muutus,kujundus). Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone.Siseruum ei jagunenud löövideks,vaid moodustas ühe avara saali.Külglööve asendasid sageli kabeliteread(Põhja-ja lõunaküljel). Barokkehitiste siseruum kaeti halli värvilise marmori,lopsakate skulptuurkaunistuste ja maalidega.Maalid-taotleti petliku ruumimõju-laemaalides kasutati oskuslikult ...
väljast barokk seest rokokoo) JOHANN BALTHASAR NEUMANN 1687-1753 o Würzburgi piiskopiloss (seest seguneb rokokooga) Zwinger tornikeste, nurgapaviljonide ja galeriidega ümbritsetud peoplats o Kuurvürst August Tugev lasi ehitada ratsamängudeks Barokkmaal Itaalias TUNNUSED: · Sümmeetriline kompositsioon asendus diagonaalsega · Väljendusrikas valgus - keldriluugivalgus · Intensiivsed ja jõulised värvid · Kontrastsed toonid · Pintslitõmme nähtav, isikupärane · Rahutu, dünaamiline(ägedad liigutused) · Teemad: võitlus- ja röövimisstseenid, konfliktsituats.,märtristseenid · Teatraalsed zestid ja taevasse tõstetud pilgud 2 suunda: 1. idealistlik e. akadeemiline laad ANNIBALE CARRACCI
Baroque Maalikunst Võtted · 2 Voolu naturalism ja idealism · Ruumilised inimesed · Keldriluugivalgus · Ilu ja rahu maalil · Naturalistid maalisid igapäevaelu · Asutati esimene kunstiakadeemia Firenzes · Taheti taotleda petliku ruumi mõju · JäljendatiSixtuse kabeli laemaali Tintoretto Crutifix Caravaggio maalid Püha Peetruse keeldumine Lazaruse elluärkamine ja Kristuse haudapanek
ITAALIA Hakati jljendama varasemaid suurmeistreid Eeskuju Carracci perekonda kuulunud meistrite usu teemalised vi antiikainelised seinamaalid Maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav Realistlik suund kus vastupidi vga loomutruult kujutada Hakati tegema natrmorti Oluline oli liikuvus ja elujulisus. Caravaggio Pdles tetruuduse poole Maalide tegevuspaik on vetud tegelikust elust Keldriluugivalgus Poosid olid suvalised HISPAANIA Loodi peamiselt kirikupilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele phaku-legendidele kui ka tetruudele portreemaalidele. Dnaamiline, keerukas ja mitmeplaaniline. El Greco Francisco de Zurbaran (1599-1664) Bartolomi Esteban Murillo (1618-1682) Diego Velazquez (1599-1660)
Itaalia kujutav kunst 17.saj · Kaks suunda: naturalistlik ja idealistlik · Naturalistlik: o Rajaja: CARAVAGGIO · Idealistlik: o Annibale CARRACCI koos venna Agostinoo ja õe Lodovicoga · CARAVAGGIO loomingu uudsus o "BACCHUS" o igapäevane elu o uudne oli Caravaggio maalide kompositsioon: inimesed ei poseeri, asendid juhuslikud o heletumedus o valgusvihk ülevalt "keldriluugivalgus" o eeskujuks kogu Euroopale o teemat jätkas Artemisia GENTILESCHI kujutas Piibli naistegelasi · CARACCID ja BOLOGNA KOOLKOND o Lihtrahvale ei meeldinud Caravaggio loomingu karmus ja proosalisus o Kunst, mis pakub ebatavalist ilu o Rooma PALAZZO FARNESE laemaalid Eeskujuks Sixtuse kabeli lagi Kehad idealiseeritud Valgus näib suunduvat pildi...
Barokk (maal). Peter Paul Rubens Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus · Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris Itaalia Nimekaim maalija- Caravaggio /karavado/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab anrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus- ülevalt viltu ...
1. Kunstnik ja tema maaliuuenduslik panus: P. Paul Rubens - diagonaalidele ülesehitatud kompositsioon; väänlevad kehad; võimsad figuraalkompositsioonid. Rembrandt van Rijn - valguse koondamine teose sõlmpunkti; mahedad valguse ja varju piirid; mäng heleduse ja tumedusega. M. da Caravaggio - dramaatiline valgusekäsitlus saavutatud läbi kontrastse valgusvihu tumeda taustaga võrreldes, nn. keldriluugivalgus. Nicolas Poussin - fantaasiaküllane maastik e. ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É. Maurice Falconet Peeter I ratsamonument Peterburis. 4. Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e. zanrimaal, puudub
Barokk Hollandis Maastikumaali sünd Meremaali tähtsus nn. väikesed hollandlased väikeseformaadilised tööd · Olustik Gerhard Terborch, Jan Steen, Gabriel Metsu, Vermeer van Delf · Veikelu Willem Kalf · Maastik Jacob van Ruisdael · Meremaal Jan van de Velde · Loomamaal Paulus Potter · Portree Frans Hals Rebmrandt 1. Valguse varju käsitlus 2. Portreedes püüdis ühendada kujutatavaid inimesi omavahel 3. Keldriluugivalgus Tööd: ,,Dr. Tulp anatoomialoeng" ,,Autoportree Saskiaga" ,,Danae" ,,Öine vahtkond" ,,Kadunud poja tagasitulek" Olulised on ka ofordid
barokkilinn- Narva ajalooteemasid, olustikku, portreesid klassitsismilinn- Tartu BAROKK il gesu kirik roomas- esimene barokkstiilis kirik Lorenzo Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad Maalikunst Itaalias 1) naturalistlik suund 2) idealistlik ehk akadeemiline suund keldriluugivalgus heletumedus Caravaggio "poiss puuviljakorviga" natüürmort- vaikelu, kompositsioon elututest asjadest Artemisia Gentileschi esimene kuulus naiskunstnik Venemaa barokk Peeter I tõi venemaale barokkkunsti Eesti barokk Kadrioru loss- Niccolo Michetti Flandria ja Hollandi barokk Peter Paul Rubens Vermeer van Delft Rembrandt Harmensz van Rijn KLASSITSISM Jacques Louis David
väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Omapärase laadi arendas välja Michelangelo Caravaggio (1573--1610). See rahvalik maalija püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk, nn. keldriluugivalgus. Selle ilmeka ja dramaatiliselt mõjuva võtte omandasid hiljem teisedki maalijad, näiteks Rembrandt ja Georges de La Tour Flaami maalikunst: Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele
loomutruu edasiandmine, pingelised, hoogsad stseenid, pildid rahutud, üritati tabada hetkelist, seega ka ebatavalised poosid nagu momentvõttel. Itaalias:Losside ja kirikute seinamaalingud Caracci perekond Bolognas oma antiikaineliste seinamaalidega, Caravaggio, kes oli rahvalik maalija ja püüdles tõetruuduse poole. Tegevuspaik võetud elust, sündmustik hargneb poolpimedas. Ülevalt langev valgusvihk = keldriluugivalgus! mille omandasid hiljem ka teised maalijad. Hispaania: Peamiselt kirikupildid ja portreed, rasked pruunikad toonid, keldriluugivalgus. El Greco tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast itaalias. Töödes avaldub katoliku kiriku ja inkvisitsiooni pärand. Inimesed on tal pikaks venitatud, näod kõhetud ja piinatud, pilgud suunatud tumeda taeva poole. Pühakulood ja portreed olid omased. Jusepe de Ribera ja Zurbaran lõid
BAROKK 16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598- · Rooma Peetri kiriku väljak ja koloonnaad (sammastunnel) · Ca 1656-1667 · Vatikan · ,,Taavet" · ,,Apollon ja Daphne" · ,,Pluto ja Proserpina" Itaalia maalikunst · 2 suunda Rooma bariokimaalis: 1. Natura...
Barokk 1600-1750 Itaalias= ebakorrapärane pärl. Levis kõige iseloomulikuna absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal. Baroklik realism kujunes Hollandi piirkonnas. Barokk-kunsti isel. Rahutus, liikumine, lopsakus, liialdused, ülirohke dekoor. Ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Arhitektuur. Suurt rõhku pannakse kiriku ehitusse. Barokk-kiriku läänefassaadi isel tunnused : kahekorruseline, korruseid ühendavad vahendid; Palju üle võetud renessanssist- antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistumine. Taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline. Üldmulje rahutu, dünaamiline. Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku. Prantsusmaaal.Toi...
HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL Hispaania maalikunst Hispaania skulptuurile ja ka maalikunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maalikunstist on näiteks Velazquezi " Vulcanuse sepikoda" , Zurbarani "Püha Bonaventura surivoodil" ja Murillo "Noor kerjus". Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias, seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Diego Velazquez (1599-1660) Ta oli suurim realist hispaania barokkmaalis 17. sajandil. Usulise temaatika asemel maalis ta maal...
1.Absolutism? Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhil (tav.kuningal) on piiramatu võim. 2.Miks hakati erimaade 17.saj kunsti erinevalt nimetama? Erimaade 17.saj kunsti hakati erinevalt nimetama nende maade ebaühtlase arengu tõttu. Selle järgi võib jagada Euroopa maad kolme rühma. 3.Mida tähendab sõna ,,barokk"? Barokk on otse tõlkes ,,korrapäratu kujuga pärl", laiemas tähenduses kasutatud iseäralik, korrapäratu 4.17.saj teaduse saavutused Geograafilised avastused (Ameerika avastamine), kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega; Koperniku, Galilei ja teiste teooriad maakera ja inimese kohta. 5.Barokk arhitektuur Selles puudub rahu, kõik liigub ning lainetab. Sageli olid ehitiste üldplaanidki kõverjoonelised. Fassaadid olid omaette kunstiteosed ning dekoratsioon kippus matma konstruktsiooni. Kaunistusteks kasutati voluute ja statuaid. 6.Caravaggio looming Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema...
Kasutati väga sageli valuute, kolmnurkseid viile, süvendeid seintes, poolsambaid, kujukesi. Kõik detailid allutati tervikule, kui samas oli üldmulje rahutu. Kasutatud sambad või poolsambad ei oma tegelikult toetavat ülesannet Rooma Peetri kiriku edasiehitamine (Maderna). Peetri kiriku väljak (Bernini). Püha Agnese kirik (Borromini) Itaalia maalikunst ja skulptuur Maalikunst Caravaggio- Maalidele iseloomulik ruumilisuse rõhutus, mis saavutatakse hele-tumeduse kaudu. Keldriluugivalgus. Itaalia maalikunstnikele on iseloomulik ka illusioone tekitav maalimine, eriti lagede puhul. Skulptuur Bernini- Rooma Peetri kiriku baldahhiin, Püha Teresa ekstaas. Apollon ja Daphne- liikuvus, rahutus, emotsionaalsus, voogavad riided. Barokk Itaalias Oli katoliikluse üks tugialasid, usuline fanatism, maalikunstnikud tegutsesid eelkõige kiriku vähem ka õukonna tellimuste alusel. Velazquez- õukonna kunstnik, olustiku maal, portree ,,Õuedaamid" ,,Innocentius X portree"
kolmas toetab ja neljas hoiab surilina. Rubensi tööl on käega Jeesuse küljes rohkem inimesi, teda abistatakse, toetatakse rohkem. Abistajate hulgas on seal ka 3 naist, paremal üleval Arimaatia Joosep hoidmas hammaste vahel Jeesuse surilina. Rembrandti tööl ilmub Joosep hoopis kõrvalvaatajana, juhendajana. Rubensi tööl on diagonaalile üles ehitatud kompositsioon, valgus langeb samuti diagonaalselt. Rembrandti tööle on iseloomulik nn. keldriluugivalgus. Rubensi Jeesus jätab mulje nagu magaks, ta näol on und nägev ilme, Rembrandti oma näeb aga tõesti surnud välja. Seda on näha tema keha asendist, käte ja jalgade elutust langemisest, näost. Rubensi tööl on inimesed maalitud ideaalsete kehadega, ümaralt, lihakalt, kaunites hõlstides. Need jätavad tuules lehvides kohati jumaliku, ingelliku mulje. Rembrandti inimesed tunduvad vaesed ja vaevatud, nende näod on kurnatud, kehad pikad, kõhnad, kuivetunud. Mõlemal
Michelangelo Caravaggio Michelangelo Caravaggio sündis 1573. aastal, sünninimega Michelangelo Merisi, Lombardias mägilinnakeses nimega Caravaggio, (sellest ka tema kunstnikunimi). Ta on Itaalia üks kuulsamaid baroki ajastu meistreid ning teda peetakse üheks revolutsioonilisemaks omaaja maalikunstnikuks. Ta on realistliku maalisuuna kuulsaim esindaja ja parim näide oma sajandil. Ta oli rahvalik maalija kes püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk nn. keldriluugivalgus. Caravaggio elu oli üsna värvikas. Pärit oli ta lihtrahva hulgast, küllap just see innustas teda kujutama oma loomingus igapäevaelu ja -olustikku. Tema elu oli keeruline, täis tülisi ja vangisistumisi. Kakluste käigus tappis ta vähemalt ühe inimese, seejärel paavst...
Kunstiteose analüüs Caravaggio ,,Peetruse ristilöömine" Autor: Caravaggio Pealkiri: ,,Peetruse ristilöömine" Aasta: 1600 Tehnika: Õli lõuendil Mõõtmed: 230 x 175 Asukoht: Santa Maria del Popolo, Ceraci Chapel, Rooma Kirjeldus: Caravaggio maalil kujutatakse Peetruse ristilöömist. Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma taga...
Kunstiajalugu 11 klass, Barokk A rida Rembrant Hollandi kõige silmapaistvam meister. Tema eesmärgiks oli avada inimeste hingeelu, tähtis oli sisemine ilu. Rembrant maalis põhiliselt portreesid (autoportree „Saskiaga“). Tema töödes olid valguse-varju piirid hästi mahedad. Rembrant on kuulus ka graafiliste lehtede poolest. Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond“ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek“ Hollandi maalikunst- olustikumaal Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“ Itaalia arhitektuur Põhiülesand...
maalijad, ka väljaspool Itaaliat. See oli ka aeg kus teiste maade kunstnikele sai lausa pühaks kohuseks käia kindlasti Itaalias õppimas ja uurimas antiikaja renessansi kunstisaavutusi. Maalikunst Hispaanias Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias. Seal loodi peamiselt kirikupilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Vanim ja omapäraseim hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, keda tuntakse üldiselt ta hüüdnime El Greco (õieti Domenikos Theotokopulos, kreeklane, 1541-1614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise
Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist keerdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur 21 Püha Theresa ekstaas. Marmorist skulptuurigrupp ühes kabelis Roomas. Skulptor Lorenzo Bernini. (Püha Theresa oli 16. sajandi Hispaania pühak ja müstik) Maalikunst 22 nimekaim maalija Caravaggio /karavadzo/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab zanrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija" Hispaania Hispaania barokkarhitektuuri iseloomustab väga omapärane, rikkalik ja lopsakas kujundus. Ilmekas on ka puuskulptuur, mis enamasti väljendab tugevaid usutundeid ja kus suurema tõetruuduse huvides on kujudel riided seljas ja klaasist pisarad näol. Hispaania barokk-kunsti väärtuslikem osa on siiski maalikunst: 23 El Greco tema töödes on teatud rahutus, süngus. Iseloomulikud on
2. arvestuse materjalid Renessanss madalmaades 15. saj Tunnused: · Kunstitellijaks linnakodanik · Kunstnik-käsitööline · Puuduvad antiikkunsti eeskujud(teemad, alasti inimkeha kujut, elurõõm · Usulised meeleolud · Sümboolika · Peenmaalitehnika- väikseimad figuurid ja detailid välja joonistatud · Piltidel õpetlik-moraliseeriv tähendus · Hingeelu avamine · Tahvelmaali osatähtsus · Õlivärvide kasutamine · Realistlikum, maalähedasem · Kujutati tavalisi inimesi Jan van Eyck 1390-1441 · Õlimaali väidetavalt esimene kasutusele võtja · ,,Genti altar" (koos venna Hubertiga)- peenmaalitehnika · ,,Kantsler Rolini madonna" · ,,Arnolfini abielupaar"- ilmalik teos, sümboolika Rogier van der Weyden 1400-1464 · Dramaatilised tunded · ,,Kristuse ristilt võtmine"- haaravalt traagilised miimika ja kehakeel. Hugo van der Goes 1440-1482 · ,,Portinari altar"- jõuavad itaaliasse madalmaade peen...
Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel. Renessansiajastul oli iga kunstiliik iseseisev. 17. Kes oli Itaalia barokiajastu maalikunstis nn. naturalistlikuma suuna esindaja? Keda ta oma maalidel kujutas? Caravaggio kujutas tüüpe lihtrahva hulgast: mustlaseid, pillimehi jm. 18. Missugustel teemadel maalid katsid barokiajastul kirikute ja losside seinu ning lagesid? Losside seinal mütoloogiline ainestik, kirikutes uslised teemad 19. Mida tähendab nn. keldriluugivalgus? Ühest punktist langev valgus 20. Nimeta vähemalt 2 Hispaania barokiajastu maalikunstnikku D. Velazquez, El Greco 21. Kes Hispaania barokkmeistritest ei ole maalinud ühtegi kirikupilti? D. Velazquez 22. Iseloomusta El Greco töid ja miks on kunstnikul selline nimi? Müstiline meeleolu, kummaline valgus. Teda tunti lihtsalt kui kreeklast, greco-kreeklane 23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on loonud skulptuuri ,,Taavet"
kulissid (puudesalud, ehitised vms), mille tagant avaneb lai vaade merele või mäele: "Hommik sadamas", ,,Delfti vaade" kuulsa Apolloni templiga. Viljeles ka graafikat: koguteos "Liber veritatis". Prantsusmaal elanud 17.saj kunstnikest on tuntumad Georges de la Tour ja vennad le Nainid. See on rahvalik kallak. de la Tour Mõjutatud Caravaggiost oli karavadzist: nooruse töödes keldriluugivalgus. Maalis isegi pimeduses, õhtul ja öösel. Kujutas palju olmestseene, kõrtsitegelasi ja teenijatüdrukuid: ,,Valemängijad", "Pettus". Oma portreede eest sai ta Louis XIV õuemaalikunstniku koha. "Maarja Magdaleena". Elu lõpul tegi palju religioosset maalikunsti: ,,Joosepi unenägu". La Tour suri katku 60-aastasena. Katkuteemat on ta kaudselt kujutanud ka oma maalil ,,Naine kirbuga".
Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa o...
Kaotada piire arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, ning püüdis neid liita oorgaaniliseks tervikuks. 17. Kes oli Itaalia barokiajastu maalikunstis nn. naturalistlikuma suuna esindaja? Keda ta oma maalidel kujutas? Caravaggio, ta kujutas lihtrahvast. 18. Missugustel teemadel maalid katsid barokiajastul kirkiute ja losside seinu ning lagesid? Usulise sisuga kompositsioonid, mütoloogiline ainestik, hukkamis-, võitlus- ja röövimisstseenid. 19. Mida tähendab nn. keldriluugivalgus?poolviltu, ülalt(ühest punktist) langev ere valgus. 20. Nimeta vähemalt kaks Hispaania barokiajastu maalikunstnikku? El Greco, D.Velazques ja B.E. Murillo. 21. Kes Hispaania barokkmeistritest ei ole maalinud ühtegi kirkupilti (usulistel teemadel pilti)? 22. Iseloomusta El Greco töid ja miks on kunstnikul selline nimi? Tema töödes peegeldub inkvisitsiooni pärand, pikaks venitatud inimesed, näod kõhnad ja piinatud, kummaline valgus. 23
Lorenzo Bernini projekteeris kiriku fassaadi, projekteeris veel kolonnaadi ehk sammaskäigu. Kiriku sisse projekteeris 50m kõrguse keerdsammastega altari. Bernini.- Caravaggio ,,keldriluugivalgus."- Baroki kõige tähtsam valgusemaalija. Tal on hästi kontrastne valgus. See oleks nagu P-Itaalia lume sära. Diagonaalne valgus, mis tuleb pildi nurgast ning mingid kohad on pildid väga heledad ja teised kohad pimedad, aka siis keldriluugivalgus. ,,Väikesed hollandlased."- Maaliformaat väiksem, kuna neid lihtsam müüa. *maastikumaal ( 17 saj hollandis sünnibki maastikumaal)*lilled(lillepildid) *natüürmort ( spiraalne koor, ripub kusgilt alla) (väga materjalitruult) Rembrandti uuenduslikud paraadportreed.-rikkus paraadportree reegleid.peaks olema klassi pilt aga osade nägu polnud nääha. Rubens Belgia kunstnik. Oma aja kuulsaim kunstnik. Tohutu suured majad jne. Rikas kunstnik. Tal oli
sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist keerdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur: Püha Theresa ekstaas. Marmorist skulptuurigrupp ühes kabelis Roomas. Skulptor Lorenzo Bernini. (Püha Theresa oli 16. sajandi Hispaania pühak ja müstik). Maalikunst: nimekaim maalija Caravaggio /karavadzo/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab zanrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija". 3. Flandrias oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid PETER PAUL RUBENS (1577- 1640). Rubens maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes on suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsioon on tihti diagonaalse ülesehitusega
1. Millal levis barokk-kunst? 1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Portugali, tähendab ebakorrapärast pool ümmargust pärli 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Väline hiilgus, pompoossus, rahutus, liialduste rohkus 4. Mis iseloomustab barokkarhidektuuri? Kahekorruseline fassaad, viilud akende ja uste kohal, Korintose stiilis poolsambad ja pilastrid, kroonis kolmnurkne viil 5. Renessansiarhidektuuri ja barokkarhidektuuri sammaste asetus. Renessansiajastul seisid sambad rahulikult reas, barokkarhidektuuris aga ühinesid sambad paarideks 6. Missugune motiiv oli barokkornamendis väga armastatud? Teokarpi meenutava voluudi motiiv 7. Kes oli Itaalia barokkarhidektuuri peaesindaja ja mille ta kavandas Rooma (Vatikani) linna? Giovanni Lorenzo Bernini, kavandas kolonnaadi (e. sammaskäigu) Peetri kiriku ees 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel? Mis rahvusest ta oli? Itaallane Bartolo...
17. saj kunst üldiseloomustus Kujuneb välja absolutism. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. II Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu ku...
3. Kes olid nimetatud suundale peaesindajad? Caravaggio ja Annibale Carracci 4. Keda kujutas enamasti Caravaggio? Lihtrahva esindajaid 5. Mis on uudset Caravaggio maalide kompositsioonis? Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas , elavad oma elu. 6. Milline osa on Caravaggio maalides valgusel? Millist terminit kasutame sellega seoses? Valgus suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Keldriluugivalgus. 7. Kes rajasid Bologna akadeemia? Milline tähendus oli Bologna koolkonnal Euroopa nn. Akadeemilisele kunstile? Juhiks oli Annibale Carracci. Bolognakoolkond oli mitu sajandit eeskujuks kogu Euroopa nn. akadeemilisele kunstile. 8. Milliseid teemasid eelistasid Bologna koolkonna kunstnikud? Maalisid usulise sisuga pakjufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. 9. Mida imelist oli Andrea del Pozzo suurtes baroklikes laemaalides?
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsa...
1.Pärisbarokk arhitektuur Itaalias, Hispaanias, Madalmaades ja Lõuna-Saksamaal. Sünnikohaks sai Rooma. Uus stiil avaldus eelkõige kirikutes. Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone. Siseruum ei jagunenud enam löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhilised valgusallikad oli aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus seega üldiselt ainult kiriku idaossa. Laed tehti enamasti puust, kuid püüti seda varjata. Oluline oli kuppel ja läänefassaad. Fassaadipinnad olid sageli kaarjad ja nõgusad või astmelised, ebasümmeetrilised. Sellega saavutati varjude ja valguse kontraste. Arhitektidele meeldis luua efekte ja ruumilisi illusioone. Olulised olid ka ehitised, mille põhiplaan moodustus ovaalidest. Esinduslikumad ehitised kaeti seest värvilise marmoriga, paljude maailidega ja skulptuurkaunistustega. Euroopas ehitati ka palju losse, rajati parke ja linnaosi. Saksa puhul on tähtsad kaarjad aknad ja tornid. Autorid ...
Barokk Sissejuhatus. Barokiks nimetatakse 17. sajandil Euroopas valitsenud kunstivoolu ja seda iseloomustab äärmine mitmekesisus. Poliitiline elu oli Euroopas sel ajal killustunud, osades maades kehtis veel kuningavõim, osa maid liikus aga kapitalistliku riigikorra suunas. Toimusid ka vaidlused ja võitlused usulistes küsimustes, katoliikluse ja protestantluse vahel, mitmel pool tegutses inkvisitsioon. Samuti arenesid jõudsalt teadus ja filosoofia, eurooplase maailmapilti avardasid uued geograafilised avastused ja kauged merereisid. Olulisim muutus oli aga inimese ja universumi suhte muutumine. Antiigist renessanssini oli ulatunud maailmapilt, mille keskel asetsesid maakera ja inimene. Uued teaduslikud avastused(Kopernik, Galilei) aga purustasid senise inimmõõdulise maailmapildi, muutes selle suureks ja avaraks. Nii nagu muutused ühiskonnas ja mõttemaailmas muudavad iga kodanikku, nii sai ka kunst mõjustatud uutest ideedest ja maailmapil...
KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant...
Püha Peetrus saadab Kristust varjuna, temagi on tõstnud käe, et kinnitada oma õpetaja soovi. Tölner Matteus ja tema maksukogujatest abilised istuvad laua taga. Nende uhked rõivad, laual olevad hõbedased mündid ja punnis rahakukrud näitavad maist rikkust. Mõned neist ei pööragi tähelepanu kutsumata külalistele, vaid loevad hoolega münte kokku. Nooremad maksukogujad on tulijaid siiski tähele pannud ja jälgivad neid umbusklikult. Matteus vaatab Kristust ja Peetrust imestunult. Keldriluugivalgus on suunatud otse Matteusele, märkides tema kutsumist taevalike jõudude poolt. Matteuse, Kristuse ning Peetruse käed moodustavad ruumis mõttelise kolmnurga - püha kolmainsuse märgi. Teine pilt Matteuse-tsüklist on "Püha Matteus ja ingel". Vanaldane paljaste jalgadega Matteus kirjutab evangeeliumi. Töömees Matteus hoiab kohmakalt paksu köidet ja pingutab, kulm murelikult kortsus, harjumatu kirjatöö kallal. Ingel sosistab
pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Omapärase laadi arendas välja Michelangelo Caravaggio. Ta püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk, nn. keldriluugivalgus. Selle ilmeka ja dramaatiliselt mõjuva võtte omandasid hiljem teisedki maalijad, näiteks Rembrandt ja Georges de La Tour. See oli ka aeg kus teiste maade kunstnikele sai lausa pühaks kohuseks käia kindlasti Itaalias õppimas ja uurimas antiikaja renessansi kunstisaavutusi. Maalil ,,Sauluse pöördumine" on huvitav kompositsioon, valgus ja rõhk oleks justkui hobusel ning inimesed on pigem varju jäetud, siin põimuvad
17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS Euroopas oli absolutismisajand, valitsesid monarhid. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Kutsutakse ka sõdade sajandiks. Kinnistus piir protestantliku ja katoliku maailma vahel. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Maailm avardus, toimusid suured maadeavastused, mereretked. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. Tellijaks oli kirik, see oli ka kunstis esikohal. II Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tel...
Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maali kunstist on näiteks Velazquezi Vulcanuse sepikoda, Zurbarani Püha Bonaventura surivoodil ja Murillo Noor kerjus. Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias , seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Hispaaniast on veel pärit kuulsad kunstniku Salavador Dali (1904 – 1989) ja Pablo Picasso (1881 – 1973). 5. Vaatamisväärsused Madriid - Hispaania pealinn ning ühtlasi suurim linn asub riigi keskosas. Madriid on kosmopoliitne linn, ärikeskus, valitsuse ja Hispaania parlamendi peakorter ning Hispaania kuningliku perekonna kodulinn
Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu. Enamikus kolmekorruselised (korrustevahesid tähistati karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike gootipärast. 6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud k...
seinamaalid. Nemad olid ühed varajasemad suurmeistrite jäljendajad. Nende suunaks oli, et maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav. Reni, Pomenchio ja Guercino jälgisid vendade õpetusi. Maalikunst Hispaanias: Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias. Seal loodi peamiselt kirikupilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Maalikunst Flandrias (tänapäeva Belgia): Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele
BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Voluut- spiraalne ehituselement . See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks...
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimal...
Hispaania maalikunst Baroki ajal loodi Hispaanias peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühakulegendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Vanim ja omapäraseim Hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, hüüdnimega El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos; 15411614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal....
mõneks tunniks sügavasse unne vajunud. Rubens. Ristilt võtmine. Antverpeni katedraal. Rembrandt. Ristilt võtmine. Vana Pinakoteek. Münhen. Jeesuse ristilt võtmist on oma taiestel kujutanud väga paljud kunstnikud. Rembrandtil (1606-1669) on kolm "Kristuse ristilt võtmist" (kaks Münchenis, üks Washingtonis). Kõigile kolmele tööle on iseloomulik just sellele suurele kunstnikule omane nn. keldriluugivalgus, mis nendel piltidel on suunatud Jeesuse surnukehale. Kindlasti on suur hollandlane kujutanud ristilt võtmise stseeni palju realistlikumalt kui Rubens. Rembrandti Kristus on tõesti surnud. Sellele viitab Jeesuse käte, jalgade ning kogu keha lõtvus. Kahel maalil ei osale Arimaatia Joosep ühises ettevõtmises. Ta seisab kõrval ja vaatab sündmust pealt ning abistab teisi oma nõuannetega. Sõna PIETA on itaalia keeles kaastunne, haletsus. Sellist nime kannavad kunstiteosed, mis
Püha Theresa ekstaas Apollon ja Daphne Maalikunst Sujuvad värviüleminekud, soojad, küpsed toonid. Teravaid piirjooni pole. Kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Palju on ägedaid liigutusi, ebatavalisi poose. Inimesed vormikad ning jõulised. Tunnete ja kirgede ülepaisutus. Võitlus-ja röövimisteemad. 17. saj. kaeti Itaalias losside ja kirikute seinad suurte baroksete maalingutega. Carraci perekonna meistrite maalid on eeskujuks. M. Caravaggio püüe tõetruuduse poole. Keldriluugivalgus, tegelik elu. Tema töid: Lautomängija Peetruse ristilöömine Iisaku ohverdamine 9. ptk Barokk Hispaanias Diego Velazques(1599-1660). Tõetruud tööd. Nooruspõlves armastas teha olustikumaale, hiljem sai temast kuningas Philippe II õuemaalija. Tema ülesandeks oli portreteerida kuninglikku perekonda ja õukonna liikmeid. Töödes rahulik kompositsioon, pidulik koloriit. Paavst Innocentius X selge mõistuse, kindlate eesmärkidega paavst. Kojadaamid
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja i...
) hammaste vahel surilina ja all vasakul toetab üks kolmest Maarjast surnud Jeesuse jalgu. Punases rüüs nooruke Johannes hoiab kätel armastatud õpetaja keha, kes nagu polekski surnud, vaid mõneks tunniks sügavasse unne vajunud. Jeesuse ristilt võtmist on oma taiestel kujutanud väga paljud kunstnikud. Rembrandtil (1606-1669) on kolm "Kristuse ristilt võtmist" (kaks Münchenis, üks Washingtonis). Kõigile kolmele tööle on iseloomulik just sellele suurele kunstnikule omane nn. keldriluugivalgus, mis nendel piltidel on suunatud Jeesuse surnukehale. Kindlasti on suur hollandlane kujutanud ristilt võtmise stseeni palju realistlikumalt kui Rubens. Rembrandti Kristus on tõesti surnud. Sellele viitab Jeesuse käte, jalgade ning kogu keha lõtvus. Kahel maalil ei osale Arimaatia Joosep ühises ettevõtmises. Ta seisab kõrval ja vaatab sündmust pealt ning abistab teisi oma nõuannetega. Sõna Pietà on itaalia keeles kaastunne, haletsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
