Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi-
............................................23 2 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 3 SISSEJUHATUS Käesoleva kursuseprojekti ülesandeks on projekteerida kinnitusrakistus detaili ,,Flants" töötlemiseks APJ freespingil Bridgeport 610XP3 tootmisprogrammiga 5000 detaili saritootmise tingimustes. Töödelda keere M38x2 ning otspinna Ø47 mm. Kinnitusrakistus peab vastama järgistele tingimustele: rakis peab olema tööpingi töölaualt lihtsalt eemaldatav; selle paigaldusel tööpingi töölauale peab olema tagatud ristseis; korraga peavad olema töödeldatavad min. 5 detaili ning nende kinnitus rakisesse peab toimuma kiirelt. Projekt on jagatud kolme temaatilise ossa seletuskirja osa, graafiline osa ning lisad APJ pingi operatsioonile.
numbrite ja tähtede erinevaid kombinatsioone: näiteks koonusrulllaagrit 7507 tähistatakse nüüd 32207. Liited Liikumatud liited Lahtivõetavad liited · keermesliide · liistliide · kiilliide · hammasliide · nuutliide Mittelahtivõetavad liited · neetliide · keevisliide · liimliide · pinguga liited · jooteliide Keermesliide on liide, mille põhiline kinnituselement on keere. Keermesliites on detailid omavahel ühendatud poltide, kruvide, mutrite, tikkpoltide, tõmmitsate vms abil. · 1 Keerme lõikamine · 2 Keerme põhiparameetrid · 2.1 Keermeniidi tõusunurga leidmine · 3 Keermete klassifikatsioon · 3.1 Otstarbest lähtudes · 3.2 Keermeniidi kuju järgi · 3.3 Mõõtesüsteemi järgi · 4 Levinuimad keermestatud detailid · 5 Keermelukud
1.Mis on keere? Kuidas see tekib? Keere on lahtivõetav liide, kasutatakse detailide ühendamiseks, liikumise ja jõu ülekandmiseks. Keere tekib kui vastupäeva pöörlevale kehale lõiketeraga lõigata sisse soon, kui tera liigub kulgevalt paremalt vasakule. 2.Millised on keerme tüübid? 1)Sisekeere kui keere on lõigatud sisepinnale 2)Väliskeere, kui keere on lõigatud keha pinnale 3.Kuidas jagunevad keermed keeramissuuna järgi? Kui keere kulge silindri pinnal otsast vaadates vasakult paremale,siis nimetatakse seda paremkeermeks, vastupidisel juhul vasakkeermeks. 4.Millised on keermete liigid ja kuidas on tähistamine 1)Normaalkeere, tähistatakse nt. M10 2)Peenkeere, M8x0,75 , 1M12 3)Tollkeere ½1 , 1 1T 5.Keermete põhielemendid. Keermehari, keerme samm, keerme põhi. 6.Keermete profiilid Seda nimetatakse keerme profiili telglõikes, tegu saab olla kolmnurk-, trapets-,ruut- või
Kuidas paigutada vaate suunda tähistavad nooled lõiketasapinnal? Näidata lihtsal joonisel lõiketasapind ja joonestada lõige koos pealkirjaga. 5. Kui suur on mõõtjoonte minimaalne kaugus kontuurjoontest ja mõõtjoonte omavaheline minimaalne kaugus? 6. Mis on eskiis? III KEERMED 1. Jäme - e. normaalmeeterkeerme, peenmeeterkeerme, trapetskeerme, tollkeerme. silindrilise torukeerme ja koonilise torukeerme tähistamine. Joonestada sise-keere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. Joonestada väliskeere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. 2. Joonestada keermestatud avasse osaliselt sissekeeratud varras (varda otsas faas). 3. Joonestada 1-tollise toru pikilõige, kusjuures toru üks ots on keermestatud 1-tollise torukeermega. Tähistada toru siseläbimõõt ja keere. 4. Skitseerida tikkpoltliite eest- ja pealtvaade. 5. Skitseerida kruvipoltliite kaksvaade. IV METALLKONSTRUKTSIOONID 1
13. Väntvõlli ja veepumba rihmarataste paigaldus Padrunid 19mm ja 10mm 14. Klapikambrikaane paigaldamine Padrun 10mm 15. Õlivarda paigaldamine - 5.Koostasime tehnoloogilise kaardi, fikseerides leitud defektid. 1. Õlivanni 2 kinnituspolti varasemalt katki keeratud, sisse ära murdunud. Samuti 1 poldiaugu keere üle keeratud. 2. Keti ühe tugitalla ühel poldiaugul keere maas, teine samuti kulunud. Keti pinguti 1 kinnitusaugul keere maas. 3. Otsakaane 3 poldiaugu keere üle keeratud. 6.Koostasime mõõtmisprotokolli. Esimene mõõt Teine mõõt Keskmine mõõt Raamlaager nr. (mm) (mm) (mm) 1. 45,49 45,49 45,49 2
Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 15mm ja läbimõõduks 10mm. Teise astme treisime pikkusega 41mm ja läbimõõduga 16mm. Kui koorivtöötlemine oli tehtud, alustasime siluvtöötlemisega. Seadsime spindlipööreteks 1400 p/min. Peale siluvtöötlemist alustasime faaside valmistamisega. Esimese astme faas oli 1,5*45 0 ning teine faas 1,0*45o.Peale seda kasutasime 10mm läbimõõduga keermelõikurit, et teha keere 15mm pikkusele ja 10mm läbimõõduga astmele. Kui keere oli valmis mõõtsime tulemused üle peale igat töötlemist, et olla veendunud kas detail joonistele vastab. Keerasime tooriku teistpidi,et alustada teise poole otspinna töötlemist. Ning tegime samad protseduurid, mis esimese poole valmistamiselgi. Kontrollisime detaili mõõdud, ning lihvisime viiliga teravad nurgad jne maha, et sõrm anda hindamisele. Peale seda
1 mm s s 2) Valin trapetskeerme vastavalt standardile (1, lk 59) d 1 := 41mm Keerme siseläbimõõt d k := 46mm Keerme keskläbimõõt d 0 := 50mm Keerme välisläbimõõt S := 8mm Keerme samm := 30deg Keermeprofiili tipunurk 3) Keere peab olema isepidurduv, selleks peab keerme tõusunurk olema väiksem materjalipaari hõõrdenurgast, < ´ S tan = d 0 := atan = 2.92 deg S d 0 Redutseeritud hõõrdenurk ´ := atan = 8.83 deg f cos 2
· Eemaldada mootori otsakaas; eemaldada hooratas; eemaldada metalltihend ning kontrollida tihendi seisukorda. Vajadusel tihend vahetada. · Paigaldada rakis väntvõllile, eemaldada nukkvõllipolt, eemaldada hammasratas koos õlipumba ketiga (Vasakpoolne keere). · Lukustada ketipinguti rakisega, eemaldada. · Eemaldada ketitallad, eemaldada kett plokikaanelt. · Kõrgsurve kütusepumba hammasratta avamiseks kasuta väntvõlli lukustamiseks spetsiaalset tööriista (Poldi keere parempoolne). · Paigaldada uued ketid. · Paigaldada tihend (mitte õlitada), paigalda karteripõhi. 9 8. ELEKTRISÜSTEEMI HOOLDUS/KONTROLL · Elektrisüsteemi kontroll algab diagnostikavõimelise arvutiga vigademälu kontrollist. · Vastavalt vigademälule liikuda edasi vea põhjustaja leidmise ning likvideerimise suunas.
· Selline on detaili joonis kasutades lõget. Keermed ja nende täistamine joonisel. · Detailide ühendamiseks kasutatakse sageli keermega detaile - kruvisid, polte, mutreid jne. · Keermeid kasutatakse ka liikumise või jõu ülekandmisel. Keerme tekkimise näide · Paberist kolmnurga hüpotenuus tekitab silindrile joone, mida nimetatakse kruvijooneks. · Tegelikuses moodustub keere piki kruvijoont silindri pinnale lõigatud soone ja selle soone vahele jääva materjali kujul. · Kui keere on lõigatud varda, võlli või poldi pealispinnale, on tegemist väliskeermega, kui keere on aga lõigatud ava seina pinnale, on tegemist sisekeermega. Kolmnurkkeeret iseloomustavad mõõtmed NB! Ära aja segamini väliskeeret ja keerme välisläbimõõtu ning sisekeeret ja keerme siseläbimõõtu! Väliskeermel on nii välis- kui ka siseläbimõõt ja sisekeermel on
4. laager- lastelaager (üritus) ja auto osa 5. koor- puid kattev kiht (puuhkoor) ja laulurühm 6. laama- loom ja munk 7. pank- pankrannik (järsak) ja asutus kus tegeletakse finantsasjadega 8. pits- jooginõu ja kudum 9. puur- tööriist ja loomadele eluasemeks mõeldud ehitis (nt hamstripuur) 10. lakk- vahend puidu töötlemiseks ja katusepealne (pööning) Kirjuta homonüüm 1. Lind ja keere - vint 2. Lind ja saiake kakk 3. Lind ja laskerada - tiir 4. Kala ja tööriist ja ringreis tuur 5. Kala ja kehaosa - silm 6. Kala ja kehaosa lest (veeloomade jalg e. lest) 7. Kala ja kaljupragu - lõhe 8. Putukas ja magamisase laevas koi 9. Puuvili ja mustamine - laim 10. Puuvili ja valgusallikas - pirn Kirjuta homofoonide tähendused: 1. Keel- kommunikatsioonivahend 2
keerme välisläbimõõdul. Töölaua kiire liigutamine Töölaua ülemise plaadi pikisihis pööramine 1. Keerme keskläbimõõdu mõõtmine a) Ühitada okulaarvõrgu kriipsjoon keermeprofiili vasakpoolse külgpin- naga nii, et teine kriipsjoon jaotaks profiili vaadeldava külje pooleks. b) Teha ristiliikumise kruvikult lugem L1 . c) Viia ristliikumise kruvikuga keere niitristi selle asendi alt läbi (üles) ja seada niitrist sama keermeniidi alumise poole keskele (asend II). d) Teha ristliikumise kruvikult lugem L2 . e) Arvutada keerme vasakpoolne keskläbimõõt d2V = L1 L2 f) Korrata samad mõõtevõtted parempoolsel profiilil (asendites III ja IV). g) Saadud mõõtetulemuste järgi arvutada keerme parempoolne samm d2P d2P = L3 L4 d 2V + d 2 P
Meeterkeere nurk 60° B.S.(British Standard) keere nurk 55° MEETERKEERE 60° WW 55° U.S.A. UN-keere keermeid tolli B.A. 47.3° nurk 60° -ASA B. 1.1 NIMIMÕÕT KEERME SAMM Vastavu JAPY Gage nurk 55°
MASINAELEMENDID Moodul “Masinaelemendid”: • selgitab masina koostisosade ehitust ja otstarvet, • sobiva materjali valikut • tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Vaadeldakse üldotstarbelisi elemente, so neid, mis on ühesugused kõikides masinates nende otstarbest sõltumata. Eriotstarbeliste elementidega tegelevad kitsamad distsipliinid (nt “Sõiduautode konstrueerimine”). Kellele vaja? • Konstruktor • Kasutaja • Hooldaja • Remontija Masinad, aparaadid, seadmed jne peavad töötama tõrgeteta ning ohutult. Millest see sõltub ja kuidas seda tagada, on inseneri vastutada. 1784 - J. Watt saab patendi pöörlevat liikumist väljastavale aurumasinale, mis paneb aluse üleminekule manufaktuurselt tootmiselt tööstuslikule, seega ka masinaehitusele. 1799 - G. Monge avaldab kujutava geomeetria õpiku, pannes aluse detailidegeomeetrilisele kujutamisele Pariisi Polütehnilises Kool...
Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile: IV ehk kujumuutuse deformatsioonienergia kruvisid, peaga polte, tikkpolte ja muttreid, kuid ühendatavad detailid võivad olla ka Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. keermetatud. Keere moodustatakse keermeprofiili kohase kruvijoone töötlemisega detaili pinnale. Väändepinge. Tugevustingimus väändel. Keermesliite koostamisel või lahtivõtmisel tuleb detaile pöörata või kinni hoida. Selleks on nad varustatud momendi ülekandmist võimaldavate elementidega: poldid peadega, T
Metabo nurklihvija Nurklihvija W 6-125 pappkarbis 650 W, ketas 125 mm, tühikäigupöörded 10000 p/min. Ekstsentriklihvija 240 W, tald 125mm, 11000p/min komplektis tolmukoguja koos filtriga, kohvris 1. Metabo nurklihvija, Quick nurklihvija W 11-125 Quick võimsus: 1100W, 230V, Marathon 4iame, ketas 125 mm, MVT käepide, Quick mutriga Nurklihvija Bosch GWS 11125 CI Toide: 230 V/50 Hz Ketta 4iameter: 125 mm Võlli keere: M 14 Võimsus: 1100 W Tühijooksu kiirus: 11 000 rpm Suurus: P286×K106 mm Kaal: 1.6 kg 2. SAED Metabo ketassaag Ketassaag KS 54, 1010 W, ketas 160 mm, lõikesügavus 0-54 mm, 3,4 kg Tikksaag Bosch PST 800 PEL 230 V/50 Hz Toide: Võimsus: 620 W
Spiraalpuuri läbimöödu arvutamine- puur= Dnim keerme- s= puuri läbimõõt Varda läbimõõdu arvutamine tikkpoldi valmistamiseks konkreetse meeterkeerme alla v= Dnim keerme- s/10= varda läbimõõt. Keermesliite komponendid- poldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid, lukustuselemendid. Torukeerme ja tollkeerme erivevus-Torukeermel on ümardatud harjad ja saadav liide on piludeta. Nimimääduks võetakse tinglikult selle toru siseläbimõõt tollides, mille välispinnale lõigatakse keere. Väliskeerme lõikamise tööriistad- väliskeermelõikur Sisekeerme lõikamise tööriistad- keermepuur, pöördraud Keermesliidete lukustamsvõimalused.. Hõõrdejõu suurendamine liite detailide kontaktpinnal. Piiraja kasutamine, mis takistab detailide suhtelist pöördumist, keermeliim. Keerme mahatuleku vältimine- Õige tugevusega komponentide kasutamine. Piisav keermepaari pikkus. Piisav keerme nimiläbimõõt. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. Paksema seinaga mutri kasutamine.
3)padrun 4)terahoidja 5)tagumis tsentripinki pinool 6)tagumine tsentripukk 7)käiguvõll 8)suport 9)säng 10)käigukruvi 16) Treitera ehitus: a)pinna töötlemis viisi pole määratud c)pinda tuleb töödelda laastu eemaldamisega b)mehaaniline töötlemine. 17)Missuguse freesiga freesitakse hammasrattaid? Tigumoodulfreesiga. 18)kui suur peab olema minimaalne kaugus treiterast pakkideni detaili treimisel? 2…3mm 19)missugusele läbimõõdule tuleb treida detail,et sellele lõigata keere m20? 19,8mm 20)joonisel on märgitud välimine torukeere g2.millele vastab mõõt g2? Toru siseläbimõõdule 21)mis jahutusvedelikku kasutatakse malmi treimisel? Ei kasutata midagi 22)mis iseloomustab põhihälbeid a-st kuni i-ni? Alumine piirhälve on alati nulljoonest kõrgem. 23)missugune HSS spiraalpuuri tipunurk sobib terase puurimiseks? 118kraadi
A 0,7 ka , 6 . Siit Aõ h Wõ . 52. Keermesliide ja selle iseloomustus. Peamise lahtivõetava liite — keermesliite — tunnus on keermestatud elementide kasutamine. Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile: kruvisid, peaga polte, tikkpolte ja muttreid, kuid ühendatavad detailid võivad olla ka keermetatud. Keere moodustatakse keermeprofiili kohase kruvijoone töötlemisega detaili pinnale. Keermesliite koostamisel või lahtivõtmisel tuleb detaile pöörata või kinni hoida. Selleks on nad varustatud momendi ülekandmist võimaldavate elementidega: poldid peadega, mutrid sobivate pindadega. Keermesliidete suur levik seletub võimalusega saada võtmele üsna väikese jõu rakendamisega suuri telgjõudusid, võimalusega kinnitada
Igal mängijal on soovitav curlingu mängimiseks omada oma harja ning erivarustusega jalanõusid. Need, kes tulevad curlingut esmakordselt mängima saavad kasutada halli poolt pakutavat (pildil harjad ja kivi äratõukamiseks mõeldud slaiderid) 7 "Keere" (sang) "Keere" on manööver, mida kasutatakse heite lõpus, sangale survet osutades. Keere paneb kivi keerlema kellaosuti suunas või vastassuunas, eesmärgiga suuna muutmiseks kui kivi hoog pidurdub. Kivi heitmine Kõige soovitatavam heiteasend on kivi heitmine libisemise pealt pidades ühte jalga täistallaga vastu maad, kuna see asend võimaldab paigutada kehakaalu libisevale jalale optimaalselt. Täistallal heide võimaldab samas ka jääl libisevale põlvele vähem rõhku asetada. Harjamine (Sweeping)
Otsteraga töödeldakse pinda 2 (Ø62 ; H14). Töö etapp 2 Detail paigaldatakse ümber treipingis ning kinnitakse jälle isetsentreeruva padruni abil. Töö etappis kasutatakse sisetrei-, ots- ja välistreitera. Sisetreiteraga töödeldakse pinda 3(Ø40 ; H32). Otspinda 8 (Ø86; H10) ja välispinda 1 (Ø62 ; H10) töödeldakse otstreiteraga ja astmeteraga. Töö etapp 3 Detail kinnitatakse puurpinki. Puuritera ISO 513 järgi kasutatakse P10 kõvasulamit WC, sest detailile on vaja puurida keere M6. Töö etapp 4 Detail paigaldatakse ümber puurpingis. Puurida on vaja 6 auku, millel on 2 erinevat laiust. Seega kokku tuleb 2 siiret, aga 12 läbimit. Puurimist tasub alustada 6mm läbimõõduga puurteraga. Puurida täielikult läbi (14mm). Seejärel vahetada puuritera 10mm läbimõõduga tera vastu ning avardada 6mm läbimõõduga ava 10mm-ks, puurides 4mm alla. Töö etapp 5 Detail kinnitatakse freespinki. Kõvasulamite ISO 513 järgi kasutaks P30, sest puurava freesimine on
PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKORD LÄHTEANDMED ,,PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE"...................................................3 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE......................................................................................4 Algandmed...........................................................................................................................................4 Lahendus...............................................................................................................................................4 LÄHTEANDMED ,,EKSTSENTRIKMEHHANISM"...............................
PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 SISUKORD 1. LÄHTEANDMED „PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE“ ...........................................3 2. PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE ..............................................................................4 2.1. Algandmed.............................................................................................................................4 2.2. Lahendus ................................................................................................................................4 3. LÄHTEANDMED „EKSTSENTRIKMEHHANISM“ ...................................................
Kokkuneeditud detaile on võimalik teineteisest eraldada üksnes neetide purustamise teel. Siis on Jootmine mis on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Liimimine on ka üks ühendamise tehnoloogiatest. Liimiga liimitakse kaks detaili oma vahel kokku. Keermesliide on liide, mille põhiline kinnituselement on keere. Keermesliites on detailid omavahel ühendatud poltide, kruvide, mutrite, tikkpoltide, tõmmitsate vms abil. Küljekarbi vahetamine Esimese asjana kui küljekarpi hakatakse vahetama tuleks eemaldada aku küljest klemmid. Põhireegel on, et vana küljekarp tuleks eemaldada võimalikult korralikult ning pigem matta eemaldamis-protsessi rohkem aega. ETTEVALMISTUS: Enne küljekarbi eemaldamist tuleks teha pilte. Eesmärgiks on talletada karpide asukoht
8.10.2012 Vello Lääts TA MAG. II 080387 keerme samm ssamm := 3mm keerme profiili tipunurk := 11° 4. Keere peab olema isepidurdav, selleks peab keerme tõusunurk olema väiksem materjalide paari hõõrdenurgast. < ' s järelikult = arctan 6 = 7°46' tan ( ) = do 14 := 7.46deg 5. Redutseeritud hõõrdenurk on arvutatav järgmiselt: f 0.15
Rakvere Ametikool Referaat RIHO RÄSTAS AS13 Autokeemia Referaat Juhendaja: Pertti Pärna 2014 Aquapel Anti-Fog - uduvastane vahend Aquapel Anti-Fog - uus spetsiaalvahend, mis vähendab klaaside sisepindade uduseks muutumist. See tagab niisketes oludes parema nähtavuse, klaasid ei ole enam seest udused ega jääs ja sõidu alustamine muutub ohutumaks! AQUAPEL GLASS TREATMENT - klaasitaastaja - klaasivaha Aquapel Glass Treatment on uusimal tehnoloogial põhinev klaaside taastaja. Erinevalt klassikalistest silikoonide baasil klaasivahadest, mis ainult katavad klaasi vahasarnase libeda kihiga, loob Aquapel klaasi molekulidega keemilised sidemed ehk "saab klaasi osaks", mitte ei kleepu lihtsalt pinnale. See tagab kuni 6 korda parema vastupidavuse. Taastaja muudab klaasi pinna siledaks. Nii paraneb klaasipuhastajate töö efektiivsus, klaas muutub vett ja mustust hülgavaks ning kao...
8 o Peale iga läbimi sooritamist tuuakse keermetera algasendisse tagasi ja nihutatakse uuele lõikesügavusele, ettenihkele laastule. Ettenihe laastule võib toimuda kolmel viisil: Radiaalse ettenihkega laastule; Külg ettenihkega laastule; Vahelduva ettenihkega laastule. Radiaalse ettenihkega laastule o Sobib väiksesammuliste keermete töötlemiseks. Saadakse hea kvaliteediga keere, kuid keerulise profiiliga laast suurendab teraplaadi kulumist ja läbimite arvu. Väike ettenihe laastule võib kujuneda probleemiks kalestunud materjalide töötlemisel. Külg ettenihkega laastule o Ettenihe laastule toimub paralleelselt (1⁰-5⁰) keerme ühe küljega. Tekib töötlemise seisukohalt hästi eralduv laast ja tera kulumine on väiksem. Võimaldab vähendada läbimite arvu. Sobib suuresammuliste keermete
kruviga, poltliide, tikkpoltliide + korduvalt lahtivõetav ja kuumemas keskkonnas – keti kiirus on ebaühtlane, vajab uuesti koostatav, võimalik saada suur pingutusjõud, järelpingutust-liigendid kuluvad, sobib ainult paralleelsetele kinnituskeere on isepidurdav, standardised võllidele, võimalikult horisontaalsete võllide korral, keti võnkumine kinnituselemendid on kvaliteetsed ja suhtelised – keere kui koormus on muutlik ja keti kiirus suur, tülikas hooldamine on pingete konsentraatoriks ja vähendab 40 Kettülekande keti liikumise kiirused (selgitage väsimustugevust, keermestamine on töömahukas, keere skeemi abil). …………………. +++ tsenseerib halvasti Kett liigub ebaühtlaselt, sest ketiratas on kandiline.
*Keerme PROFIILINURK (nurk telgtasandis keerme profiili külgede vahel); *Keerme SAMM((P) kahe naaberprofiili vaheline kaugus); *Keerme TÕUS; *Keerme KÄIKUDE ARV (mitmest sammust keerme tõus-täisarv) 5. Kuidas liigitatakse keermeid? Keerme pinna järgi: 1,Silinderkeere; 2,Koonuskeere Keerme profiili järgi:1,Kolmnurkkeere; 2,Trapetskeere; 3,Ruutkeere; 4,Ümarkeere Pöörlemise suuna järgi:1, Paremkeere; 2,Vasakkeere; Käikude arvu järgi: 1,Ühekäiguline keere; 2,Mitmekäiguline keere Kasutusala järgi: 1,Kinnituskeere; 2,Kinnitus-tihenduskeere; 3,Käigukeere 6. Milliseid keermete profiile kasutatakse torustike keermesliidete korral? Kasutatakse silindriliseid torukeermeid (silindrilised sisetorukeermed ja koonilised välistorukeermed) 7. Milliste profiilidega keermeid kasutatakse kruviülekannetes? ISO trapets-meeterkeermed, tugikeermed. Ümarkeermetel on üldotstarve. 8. Teha ISO meeterkeerme profiili joonis. Joonisel märkida keerme põhiparameetrid.
osad pöördpindade läheduses tuuakse vajaduse korral esile diagonaalsete pidevate peenjoontega. Pindade lõikejooni võib välja joonestada lihtsustatud kujul, näiteks lekaalkõveraid ringi kaartena või koguni sirgetena. Viimane võte õigustab end lõikuvate pöördpindade läbimõõdu suure erinevuse korral. Sujuva ülemineku puhul ühelt pinnalt teisele võib kujuteldavaid lõikejooni näidata tinglikult pideva peenjoonega, mis ei ulatu kontuurjooneni. Keere, õigemini keermeniit, saadakse mingi tasapinnalise kujundi (kolmnurk, ruut, trapets jt.) liikumisel mööda silindrilist või koonilist kruvijoont, kui kujundi üks külg toetub vastu silindri või koonuse moodustajat ja tema tasapind läbib kogu liikumise ajal vastava pöördkeha telge. Kui pöördkeha koos temal tekkinud keermeniidiga kujutada jäiga tervikkehana, saame üldises mõttes keermega kruvi. Keermeid kujutatakse joonisel tinglikult
soojusallikatest 5 m kaugusele. 2.6. Ballooni kaitsekuplit ei tohi lahti võtta haamri, meisli või muu sädemeid tekitava tööriista löökidega. Kui kaitsekuppel keeramisel ei avane, tuleb balloon saata kohta, kus ta täideti. 2.7. Pärast kaitsekupli mahavõtmist tuleb balloon üle vaadata ja kontrollida, kas: 2.7.1. ballooni kaelusel pole nähtavaid õli- või rasvajälgi ning kaeluse ja ventiili keere on korras; 2.7.2. ballooni ühenduskaeluse pesas on korras tihend. 2.8. Enne reduktori ühendamist hapnikuballooniga tuleb kontrollida sisselaskekaeluse ja reduktori ülemutrit ja veenduda, et mutrikeere on korras, sellel pole õli- ja rasvajälgi ning reduktori sisselaskekaeluse fiibertihend ja filter on korras. 2.9. Ballooni kaeluseavast kõrvaliste osakeste eemaldamiseks tuleb kaeluseava läbi puhuda,
gaasitorustikus olevast rõhust. Seadet, mis alandadab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutumisest balloonis või gaasitorustikus, nimetatakse reduktoriks. Antud seadmed erinevad üksteisest ballooni külge kinnitamise viisi ning värvi poolest. Väljaarvatud atsetüleenireduktorid, mis kinnitatakse survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse balloonidele kinnitusmutri või survepoldi ja klambriga. 1.3.1 Hapnikureduktori skeem 1.Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks kõrgrõhukambris) 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks madalrõhukambris) 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber
3) suhtuda kriitiliselt ülejäänud kujutistesse, selgitada, kas ei saaks nende arvu vähendada (tavaliselt pakub selleks võimalusi ratsionaalsemalt valitud lõigete, ristlõigete, kohtvaadete, väljatoodud elementide jne kasutuselevõtt); 4) kas eskiisile kantud mõõtmete alusel on võimalik valmistada detaili; 5) vaadata üle pealkirjad ja märkused ning kontrollida nende paikapidavust. 13. Keermete kujutamine Keere tekib mingi tasapinnalise kujundi (kolmnurk, ruut, trapets jt) liikumisel mööda silindrilist või koonilist kruvijoont, kui kujundi üks külg toetub vastu silindri või koonuse moodustajat ja tema tasand läbib kogu liikumise jooksul vastava pöördkeha telge. Kui pöördkeha kujutada koos temal tekkinud keermeniidiga jäiga tervikkehana, siis saame üldises mõttes keermega kruvi. Kruvi telgjoonest kõige
j ;;.rr :tn:!z::.6 e l' I I * 6", 5. Joonestada keermestatud varraste ja avade vasakulfuaated. TAhistada keermed: a - jamemeeter- keere vdlisldbim66duga 16 mm; b - peenmeeterkeere vdlisldbim66duga 20 mm, sammuga 1,5 mm; c - kahekdiguline trapetskeere viilisldbim66duga 32 mm, kdigu pikkusega 12 mm, sammuga 6 mm, d - tollkeere vdlislAbim66duga 1% tolli; e - kooniline torukeere 1 toll; f - silindriline torukeere 1%tolli. M 1:1 b
1 minuti asend 6 kraadile. Seega vastab õige nurk veidi vähem kui 3,5 minuti asendile. Noa lõikeserva tuleb tõmmata mitu korda mõlemalt poolt kindlalt, mitte aga jõuga vastu pulka, alustades noa pidemepoolsest otsast kuni teraotsani välja. Teritusliigutust sooritatakse kogu käega, ranne peab olema jäik. Tavaliselt piisab 3 6 korrast. Pulgaga teritamisel tuleb suund hoida reeglina alati lõikeserva suunalisena, et ei tekiks liiga suur keere. Kui mittelibisevat lauapinda läheduses pole, keeratakse pulk püsti, käepideme pool alla vastu lauda, ja noa käepideme poolne ots asetatakse pulga otsa juurde, nii et noa lõikeserv on suunatud laua poole; muus osas toimub teritamine nii, nagu ülal kirjeldatud. Sellise teritusviisi puhul peab terituspulga käepideme sõrmekaitse olema tingimata piisavalt suur. Kui olete teritamises kogenud, võib terituspulka hoida nii, et see on
1 minuti asend 6 kraadile. Seega vastab õige nurk veidi vähem kui 3,5 minuti asendile. Noa lõikeserva tuleb tõmmata mitu korda mõlemalt poolt kindlalt, mitte aga jõuga vastu pulka, alustades noa pidemepoolsest otsast kuni teraotsani välja. Teritusliigutust sooritatakse kogu käega, ranne peab olema jäik. Tavaliselt piisab 3 6 korrast. Pulgaga teritamisel tuleb suund hoida reeglina alati lõikeserva suunalisena, et ei tekiks liiga suur keere. Kui mittelibisevat lauapinda läheduses pole, keeratakse pulk püsti, käepideme pool alla vastu lauda, ja noa käepideme poolne ots asetatakse pulga otsa juurde, nii et noa lõikeserv on suunatud laua poole; muus osas toimub teritamine nii, nagu ülal kirjeldatud. Sellise teritusviisi puhul peab terituspulga käepideme sõrmekaitse olema tingimata piisavalt suur. Kui olete teritamises kogenud, võib terituspulka hoida nii, et see on
j ;;.rr :tn:!z::.6 e l' I I * 6", 5. Joonestada keermestatud varraste ja avade vasakulfuaated. TAhistada keermed: a - jamemeeter- keere vdlisldbim66duga 16 mm; b - peenmeeterkeere vdlisldbim66duga 20 mm, sammuga 1,5 mm; c - kahekdiguline trapetskeere viilisldbim66duga 32 mm, kdigu pikkusega 12 mm, sammuga 6 mm, d - tollkeere vdlislAbim66duga 1% tolli; e - kooniline torukeere 1 toll; f - silindriline torukeere 1%tolli. M 1:1 b
Igale plokile valime kaks radiaalkuullaagrit nr.218, kus d =90 mm, D=160 m, B =30 mm. 4. LASTIKONKSU VALIK Lastikonksu valime tõstevõime ja tööreziimi alusel. GOST 6627-53 järgi valime ühepoolse sepistatud konksu, mille tõstevõime võrdub 150 kN. Konksu tõstevõime b h d d0 , kN 150 90 142 90 80 Keerme välisläbimõõt d0= 80 mm. Keerme siseläbimõõt d3 = d0-11; d3 = 69 mm (GOST 9484-60). Keerme samm S =10. Keere on trapetskujuline. Valin laagrid nr. 8317 (GOST 6874-54), d1 =85 mm, D =150 mm, h1 =49 mm. 4.1. Traaversi arvutus Traaversi pikkus võrdub plokkide telje arvutusliku pikkusega, lt =l0, l0= 285 mm. Traaversi laius b = D + (5…15) mm, kus D – valitud laagri suurim läbimõõt. b = 150+10= 160 mm. 7 Traaversi ava läbimõõt d2 =d1+(2...5) mm, d2 =85+3= 88 mm.
Kinnitusdetailide ülevaatus enne paigaldamist ning defektsete komponentide asendamine. Mutri ja poldipea ristseisu tagamine poldi telje suhtes. Piltide perioodiline vahetamine vastavalt juhenditele. Õigest materjalist kinnitusvahendite kasutamine. Õige kujuga kinnitusvahendite kasutamine. Keerme väljajooks ei tohi paikneda mutrile liiga lähedal. Mis olukorral võib tekkida poldi keerme "mahatulek"? ,,Mahatulek" - keermeniitide kahjustumine/purunemine nihkel (lõikel). Keere tuleb maha, kui poldi tõmbejõust põhjustatud nihkepinged sise- või väliskeerme materjalis ületavad vastava materjali nihketugevust. Kuidas vältida keerme "mahatulekut"? Õige tugevusega komponentide kasutamine. Keermepaari pikkus peab olema piisav. Keerme nimiläbimõõt peab olema piisav. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. Paksemaseinalise mutri kasutamine, mille laienemine liite pindestamisel on väiksem. Kuidas teostatakse lõtkuga eelpingestatud poltliite tugevuskontrolli
kinnitusrõngaste jms puhul. Monteerimis töödel kasutatakse seade tifte. Keermesliited Keermesliited on detailide ühendamisel kõige rohkem kasutatavad liited. Keermestatud detailid moodustavad sisepõlemismootoritel kuni 80%, autodel kuni 60%. Keermesliited saadakse keermega varustatud detailide st poltide, kruvide, tikkpoltide ja mutrite abil. Käsitsi lõigatakse keeret keermepuuriga või keermelõikuriga. Polt On ümmargune varb mille ühes otsas on keere mutri jaoks, teises otsas aga pea. Pea võib olla kuuskant, poolümar, silindriline, või peitpea. Kruvi Sarnaneb poldiga, kuid tal pole mutrit. Keermetatud osa keeratakse detaili keermetatud avasse. Tikkpolt On kahest otsast keermestatud peata silindriline varb. Detaili ühendamiseks keeratakse tikkpolt erivõtme abil ühte liidetavasse detaili. Seejärel pannakse tikkpoldile järgmine liidetav detail ja keeratakse mutter peale. Tikkpolt liidet kasutatakse seal, kus detaili on
Liited: lahtivõetavad; mittelahtivõetavad. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited, klemmliited. Mittelahtivõetavad: neetliited, keevisliited, jooteliited, liimliited, press- ja valtsliited. Keermisliited Auto juures olevad liitmed ongi just enamused keermisliidetega. Kinnituskeermed : Kasutatakse ühekäigulisi keermeid, mis tagavad isepidurdavuse (so väldivad võimaluse iseeneselikuks mutri lahtitulekuks poldi teljesuunalise jõu mõjul). Keere saadakse, kui üks kujund kruvijoontpidi liikudes moodustab silindri (koonuse) pinnale keermeniidi. Mõõtesüsteemi järgi meeter- ja tollkeermeiks. Koosneb: pea, varb, seib, mutter. Poltliide, kruviliide, tikkpoltliide. Pöördmomenti ülekandvad liited Võll-rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas. Vedrud Mitmesugused vedrud ja puhvrid on elastsed elemendid. Keerdvedrud: materjaliks tavaliselt teras. Lehtvedrud: koosneb erineva suurusega lehtedega vedrupakist, kasutatakse veokitel,
kõvasulamist hammastega. Tervikfreesi paksus aheneb tsentri suunas. Seetõttu ei puutu ketasfreesi küljed kokku freesitava soone servadega ja seal hõõrdumist ei teki. Samal põhjusel on vahetatavate hammastega freeside hambad veidi laiemad kui ketta paksus. Silinder ja ketasfreesid kinnitatakse freespingile tsentritorni abil. Tsentritorn kujutab endast silindrilist võlli,mille ühes otsas on koonus, teises keere kinnitusmutri pealekeeramiseks. Koonus lõpeb äärikuga, millesse on tehtud spindli kaasaveonukkide jaoks väljalõiked. Torni koonilises otsas olevasse keermestatud avasse keeratakse torni freespinki kinnitamisel pingutusvarras. Torni keermestatud ots lõpeb sileda tapiga, mis töötamise ajal toetub tugipuki laagrile. Frees kinnitatakse tsentritornile soovitud kohta vaherõngaste abil.Need on erineva kõrgusega teraspuksid, mille arv sõltub kasutatava freesi paksusest.
mõõt Poldi rpm väändemoment min kg mm l/min Voolikumõõt mõõt Nm kinni/lahti mm ½`` M16 9500 610/814 1250 2 175 135 ¼`` 10 Suruõhupüstol- alumiinium, voolikuliide ¼``, Sisekeere korpuses ¼`` Jätkuotsikud keere 12x1,25 100mm; 150mm; 250mm Kompressor PIONEER 402 Tabel 3.Kompressor PIONEER 402 tehnilised andmed Mudel Pioneer 402 Elektrimootor 2200W Pinge 230V Voolutugevus 13,5A Max. Tootlikus/6bar 270 l/min Normtootlikus/6bar 240 l/min Max rõhk 10 bar
136). Ettenihke suurusest hõõritsemisel sõltub pinnakaredus, mida väiksema läbimõõduga ava, seda väiksem on ettenihe. Lähtudes eelöeldust võib ettenihe hõõritsemisel olla piires 0,5...4 mm/p. Lõike- kiirus teras ja malm detailide hõõritsemisel v = 2...8.m/min. Aukude käsitsihõõritsemine joon. 135 2.9. Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga (joon. 136a,b). Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks.
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Keevisliite näited: a detailide ristühendus, b lapikühendus Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi Keermesliide:a-poldi ja mutru abil, b hammas- ja kiililiited. Telgede kinnitamiseks kasutatakse kolmnurk-keere kleemliited. Neis on klemmikujuline telje kinnitusava ja seda saab koomale pingutada poldiga. Lihtsaim masinaelementide kategooria on liited. Need on mõeldud masinaelementide omavaheliseks jäigaks ühendamiseks. Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks. Kiilliite ehitus ristlõikes: 1-võll, 2-võlli ...
kraadile. Seega vastab õige nurk veidi vähem kui 3,5 minuti asendile. Noa lõikeserva tuleb tõmmata mitu korda mõlemalt poolt kindlalt, mitte aga jõuga vastu pulka, alustades noa pidemepoolsest otsast kuni teraotsani välja. Teritusliigutust sooritatakse kogu käega, ranne peab olema jäik. Tavaliselt piisab 3 6 korrast. Pulgaga teritamisel tuleb suund hoida reeglina alati lõikeserva suunalisena, et ei tekiks liiga suur keere. Kui mittelibisevat lauapinda läheduses pole, keeratakse pulk püsti, käepideme pool alla vastu lauda, ja noa käepideme poolne ots asetatakse pulga otsa juurde, nii et noa lõikeserv on suunatud laua poole; muus osas toimub teritamine nii, nagu ülal kirjeldatud. Sellise teritusviisi puhul peab terituspulga käepideme sõrmekaitse olema tingimata piisavalt suur. Kui olete teritamises kogenud, võib terituspulka hoida nii, et see on suunatud kehast
4) Tõstukite liigitus: * liftid, * funikulöörid, * töödeldakse lõikamisega ainult konksu sabaosa, kuhu 36) Greiferi töötamise põhimõte: Greifer v2 õhu dünaamiline surve, kus - õhu autotõstukid, * ehitustõstukid, * tõstemastid, * lõigatakse mutri jaoks ka keere. Sääklid on konksudest on spetsiaalselt puistelasti tõstmiseks tihedus, v õhu liikumise kiirus. kahveltõstukid, laadurid. sama tõstevõime juures kergemad, sest nende projekteeritud lastihaaraja, mis võib toimida
gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktor töötab järgmiselt.
või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber
või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. 14 3.8 Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
