Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus Peamiseks ressursiks on põllumajandusmaa, mis maismaast hõlmab ligi kolmandiku. Põllumajandusmaa jaguneb haritavaks maaks (10%) ja looduslikuks rohumaaks (21%). Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev, see sõltub: looduslikest tingimustest, ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Tai...
Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? Jr Periood Oskused Peamised Asustus k tegevusalad 1. Keskmine kiviaeg Töö- ja tarberiistu Kalastamine, Rajati asulaid ehk valmistati kivist, luust, küttimine veekogude (järvede, mesoliitikum (u sarvest ja puust. Kasutati (mesoliitikumi jõgede) lähedusse. Eesti 9000-5000 eKr). tulekivi/kvartsi väikeste teisel poolel ka esimene teada olev tööriistade tegemiseks. hülgeküttimine), asula on Pulli
PERIOOD OSKUSED/TÖÖRIIS TEGEVUS/ELATUSA ASUSTUS MATMINE TAD LAD KESKIME KIVIAEG *kivi, luu, sarv, puu *kalastamine, jaht, *veekogude 9000-5000 eKr *tulekivi, kvarts loodusannid läheduses, paremad MESOLIITIKUM (kivikirves), luust liikumisvõimalused õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula 5000-1800 eKr *kamm- ja *maaviljelus *ühes kohas ei elatud territooriumile, NEOLIITIKUM nöörkeraamika (oder, nisu, kaer) kaua elamu põranda alla ...
Kasvavad paljud sellised taimed, mida kasutame maitseainetena nt : kohv, kakao, vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovtaimed. Savann Asend : 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Kliima : Aastaaegu kaks niiske ja kuiv. Taimestik : Enamus kõrrelised. Tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Mullad : Ferralliitmullad. Loomastik : Liigirikas loomastik. Palju rohusööjaid imetajaid. Inimesed : Tihe rahvastik
-1 227. a. Toimunud Muistset Vabadusvõitlust, mis on Liivimaa Ristisõja üks osa Periood, Materjalid, Tegevusalad Asustus, eluviis, Matmiskombed kultuurid töötlemise (pingereas!) eluase oskused MESOLIITIKUM Tulekivi, kvarts, Kalastamine, jaht Asulad Puuduvad teated, Kunda kultuur luud, sarved. (põder, koprad), veekogude arvatavasti maeti 9000-5000 eKr Lihviti, servade hülgeküttimine, läheduses, oli elupaigast eraldi teritamine tulekivi korilus(marjad, soodne kalastada, asetsevale lõhestamise teel seened) küttida veelinde ja matmispaigale metsloomi
Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: ferralliitmullad Taimed: 1-2m kõrrelised, Tüüpilised taimed: sõrmrohi, akaatsia, ahvileivapuu, palm, pudelpuu, purpur-hiidhirss Kultuurtaimed: mais, maniokk, bataat, tee, kohv, puuvill.
sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paiknesid üksteisest kaugemal Pulli ja Kunda asustus: · IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur Kunda kultuur: luust ja sarvest esemed, kivikirved, asulad veekogude läheduses, kalastamine, korilus, jaht Kammkeraamika kultuur: savinõud, elati järvede-jõgede ääres, jahi- ja tööriistade valmistamine arenes, uued matmiskombed, kalastamine, korilus Nöörkeraamika kultuut: savinõud, maaviljelus, karjakasvatus, venekirved, loomakasvatus, asulad rohumaa ja mullaviljakuse järgi Muinasaja periodiseering Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 9000- u. 5000 a eKr) noorem kiviaeg ehk neoliitikum(u. 5000- u. 1800 a eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg(u. 1800-1100 a eKr) noorem pronksiaeg(u. 1100-500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg(u
KOOL REFERAAT LATIKAS nimi klass kuupäev 2009 1.Sisukord 1.Sisukord...............................................................................................................2 2.Sissejuhatus..........................................................................................................3 3.Välimus................................................................................................................3 4.Kalastamine..........................................................................................................4 5.Sööt...................................................................................................................... 4 6.Püügi tehnika........................................................................................................5 7.Kasutatud kirjandus:............................................................................
Esiajaperioodid Kiviaeg 1.Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 eKr) Asulakohad: Pulli Pärnumaal, Kunda Virumaal Tegevus-ja elatusalad:kalastamine, jaht, korilus Oskused:tööriistade valmistamine 2. Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 eKr) jaguneb: a) Kammkeraamika kultuur Levik: Läti,Eesti,Venemaa,Soome Tegevus-ja elatusalad:küttimine,kalastamine,korilus Oskused:Merevaigust ehted,keraamilistele esemetele pandi lisandina samotti (purunenud savinõude tükid), keraamika kunst. Matmiskombed:tähtsamad isikud maeti asula alale, kaasa pandi ehteid jms. Usuti hauatagusesse ellu. b) Nöörkeraamika kultuur. Levik: Läänemere piirkond Saksamaast Venemaani Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatuse algus, maaviljeluse algus, küttimine, korilus,kalastamine Oskused: venekirved,keraamika,käsitöö Matmiskombed:surnud seoti kinni-neid hakati kartma, kalmed asusid asulaist väljas, neid nim. Kivikalmeteks 3. Pronksia...
tähtsamad elatus- ja (kuhu ja kuidas asulakohad tegevusalad maeti) Mesoliitik Kunda kultuur. Küttimine Haua-panustega Tööriistad kivist um Tähtsamad (põdrad, laibamatus (silmaauguta 9700-4000 asulakohad: koprad), kivikirved, eKr Pulli asula kalastamine kõõvitsad, Kunda sisevee-kogudel, uuritsad, nooleotsad Lammasmägi; korilus → jne), luust, sarvest ja rändlev eluviis. puust. Koer oli kodustatud.
KLIIMA TAIMED LOOMAD MULD INIMTEG. KK VARIA VIHMAMETS Ekvatoriaalne kliima, Väga liigirikas, Väga liigirikas, Ferraliit mullad- Jahi pidamine, Epiteemiad levivad Vihmametsad toodavad Aastaringselt palav ja niiske, Kasvavad kõrgeks, Lärmakad looma, punaka värvusega, Kalastamine, Metsa kuumas janiiskes suurema osa hapnikust. Aastaajad puuduvad. Taimed puuokstel ja sest mets on hämar, Toitaine vaene, raie, Kasvatavad keskonnas hästi. lehtedel, õied on värvilised linnud, Leedehorisont. taimi: kohv, värvikirevad ja Tugev konkurents, kakaopuu, banaan,
Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust. Kitsed ja lambad. Matmine- kägaras nagu magakisd, väljaspool asulat. Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad, kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed . Noorem pronksiaeg- kivikalmed, lohukivid, enamus rahvast elas avaasulates, kivikirstkalmed, laevakalmed, maahauad. Asustus- rannikul(kerge harida maad, maaviljelus, karjakasvatus, küttimine, kalastamine, üksiktahuline asustus, kihistumine, valitsemine, pronksi saadi skandinaaviast). -sisemaal - arengust maas, tihedad metsad(raske harida), karjandus, alepõllundus, jahindus. Rauaaeg(500e.Kr.-50p.Kr.) Eelrooma rauaaeg- alguses vähe rauda, sest see oli kallis. Kindlustatud asulad jäeti maha. Uued põlluharimis süsteemid. Uued kalmetüübid. Ajutised linnused. Rauasulatuskeskused. Üksiktalud. Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg.- mõned mündid ja ehted
2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnud täpsed, kuna siinset elu mainiti vaid ära) KIVIAJAST LÄHEMALT Arheoloogiline Peamised elatusalad Asulate paiknemine,Matused kultuur, dateering. küla/talu Mesoliitikum u.9000- 5000 eKr, Kalastamine, Veekogude lähedal, Ei ole teada nn. Kunda kultuur korilus, küttimine. elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, 2- 4 peret. Neoliitikum u.4000-3000 eKr, Küttimine jõgede/järvede Surnuid sängitati
ELANIKUD Elati ca 15-30 2 OLETUST: liikmelistes *oldi rändava kogukondades, kus oli eluviisiga 2-4 peret *Omaette elavad üksikpered ELATUSALAD Kalastamine, jahtimine, Küttimine, korilus, loomakasvatus(kitsed, korilus kalastamine, suur lambad, veised, sead), kunstitase maaviljelus, kalastamine, jaht TÖÖRIISTAD Tulekivist ja kvartsist Jahi- ja tööristade Kivi-ja puukõplad
Hütid ümmargused Elamud ridastikku, maaviljeluseks, suured ukseava veekogu poole kogukonnad võisid olla jaganenud perekondadeks Inimeste eluviisid Kalastamine,veelindud Küttimine, loomakasvatus(kitsed, e küttimine, korilus, kalastamine, korilus, lambad, veised, sead), jaht (metssead, põdrad) algeline viljelus maaviljelus (oder, nisu, kaer), jaht, kalastamine Tööriistad Ebakorrapärased Töödeldud ühtlaselt üle Kivikirved- hoolikalt
· Väikelaste suremus on madal. · Poisse sünnib veidi rohkem, kui tüdrukuid · Austraalia rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis (Rahvastiku vananemine) · Suuremad linnad on Sydney, Melbourne, Brisbane, Perth, Adelaide. · Pealinn Canberra. ( 340 tuhat elanikku ) · 91 % austraallastest elavad linnades või nende ümbruses. · Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, kuna seal on kliima elamiseks parem, samuti on võimalik kalastamine ning merendus. · Kesk-Austraalias on rahvastik väga hõre, kuna seal asuvad kõrbed ja kliima on elamiseks ebasobiv.
Maailma kõige väikseim ahv. Kaalub ~ 70-650 g 90-160mm pikk. Whale shark Maailma suurim kala 9m pikk Pole ohtlik inimesele Kõrgeimad tipud Apo - 2954 m Rulog - 2929 Mount Tabayok - 2842 Inimesed Malai päritolu. Eri saartel erinev. Suurimad rahvad: visaiad, tagalogid, ilokod. 90% elanikest filipiinlased. Tegevusalad Maakohtade tegevusaladeks on: kalastamine, põlluharimine. Festivalid, rongkäigud Karnevalid Eksport Elektrimasinaid Rõivaid Kookosõli Metallmaake Suhkrut Koprat Banaane Karploomi Import Naftat Masinaid Veondusseadmeid Metalle Keemiatooteid Toiduaineid Tekstiili
CV Nimi: Oliver Niinas Sünniaeg/koht: 04.05.1989 Tallinn Aadress: Asula17a-9 11312 TALLINN Koolid: Tallinna Magdaleena Lasteaed - Algkool(09.1996 06.2001) Liivalaia Gümnaasium(põhikool)(09.2001 06.2007) Tallinna Trasnpordikool(kesk-eri)(08.2007 06.2010) Haridus: Põhiharidus Kontakt: [email protected] 56703113 Töökogemus: Jazz kiirkäsipesula(pesija) Eesti Lõukakeskuse säästumarket(müüja) Eesti Herbalife(müügiagent) Eesti Viasat(telefonimüüja) Eesti Clasgow(pakkija) Iirimaa,Galway Palk: 4000 20000.- kuus Keeled: Eestikeel emakeel Venekeel vähe Saksakeel vähe Hispaania vähe IT: Microsoft Word hea Internet väga hea Microsoft Exel väga hea Powerpoint väga hea Huvid: kitarr,lumelaud,fotograafia,muusika,internet,filosoofia,psüholoogia,matkamine,kalastamin...
Korilus Agraarühiskond Lühiiseloomustus ja peamised Viljade kogumine, küttimine, Üleminek majandusharud kalastamine. Kõik enda tarbeks. põllumajandusühiskonnale algas 5000-6000 a. e.m.a., kui inimesed jäid paikseks ja hakkasid põldu harima. Levik kaasajal Aarfika, L-A Aafrika, Aasia Tootmise eesmärk Ainult elatamiseks Elatamiseks ja müügika
KORDAMINE 1. Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg: mõiste seletus, algussündmused ja ajalised piirid. Muinasaeg e esiaeg- (pikem) on ajaloo varasem ja pikem periood mille kohta kirjalikud ajalooallikad puuduvad või neid ei ole piisavalt. - (lühem) ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni Liivimaa ristisõja alguseni Ajalooline aeg- on ajaloo hilisem ja lühem periood, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. 1.põhjalikuks kirjalikuks ajalooallikaks Eesti ajaloo kohta on 1227.aastal valminud ,,Henriku Liivimaa kroonika", mis käsitleb 1208-1227.aastal toimunud muistset vabadusvõitlust (MVV), mis on liivimaa ristisõja üks osa. 2.Muinasaja arheoloogilised kultuurid: Algusaeg: Kunda 8700 eKr, kammkeraamika 4000 eKr, nöörkeraamika 3000 eKr. Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel: Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Tööriistadest on leitud palju ...
Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda
Muinasaeg-kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Kiviaeg- korilus,kalastamine,jaht(hülgeküttimine);kivist,puust,luust tööriistad nürid suht halvad;mateti asula territooriumile,vara kaasa,asustus veekogude ääres, maaomandiga tekkis varanduslik ebavõrdsus.jaguneb: Vana paleoliitikum,Keskmine mesoliitikum(kundakultuur), noorem neoliitikum(narvakultuur) kammkeraamika, nöörkeraamika. Metalliaeg- asulad: rannikupiirkonnad(karjad,põlispõllundus), sisemaa(jaht,alepõllundus);kivikirved,pronksist relvad jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põr...
Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli neid 4249. sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18. sajandil algas massiline vägivaldne õigeusustamine. 1930. aastatel andis kollektiviseerimine, paikse eluviisi pealesurumine ja võitlev ateism sölkupi elulaadile ja traditsioonidele saatusliku hoobi. 1960. aastatel võtsid paikseks muudetud sölkupid omaks vene eluviisi ja massikultuuri.
külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli neid 4249. sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18. sajandil algas massiline vägivaldne õigeusustamine. 1930. aastatel andis kollektiviseerimine, paikse eluviisi pealesurumine ja võitlev ateism sölkupi elulaadile ja traditsioonidele saatusliku hoobi. 1960. aastatel võtsid paikseks muudetud sölkupid omaks vene eluviisi ja massikultuuri.
vedamiseks . Maanteede pikkuseks on 43,670 km. 2. a) Neid jõgesid kasutatakse kalastamiseks, inimeste vedamiseks, b)Suuremad sadamad on Guayaquil, Manta, Puerto Bolivar. Neid sadamaid kasutatakse transiitvedudeks. c) d) Õhutranspordi tähtsus on enamjaolt suur, kuna inimesed lendavad Ecuadoris lennukitega ühest linnast teise, see on mugavam ja kiirem võimalus kohale jõudmiseks. e) 3. a) Enimlevinud turismiliigid : Kalastamine, seiklusturism, loodusturism, ajalooliste ehitiste turism, sukeldumine b) 6,6% moodustab turism kogu riigi SKT-st c)Enimkülastatud kohad Ecuadoris on Quito, Otavalo, Cuenca ja Galapagos Islands. d) Turismimagnetid on :Cayambe vulkaan, 1,640 erinevat linnuliiki pakub huvi nii mitmelegi inimsesele, pealinn Quito, mis on üks vanimadi linnu Lõuna-Ameerikas, http://www.worldportsource.com/ports/ECU_Port_of_Guayaquil_1688.php https://www.cia
Arheoloogiline kultuur ühelaadsed muistised, need peegeldavad tolle aja inimeste tegevusi, huvisi jm. 1. Vanim arheoloogiline kultuur on kunda kultuur : 1) Mesoliitiline e. 9000-5000 a eKr. 2) Asukohad Vanim Sindi lähedal, Pulli külas. 3) Päritolu ja levikualad Pärit lõunast ja europiidse päritoluga, levisid lõuna-Soomest kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm. Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni.
kuningriik; saavad palju kogemusi; väärivad lindu oma hea tahte, tarmu ja julguse tõttu; igaüks pean endale ise õnne otsima) G. B. Shaw (18561950) iiriinglise kirjanik ''Pygmalion'' (eksperiment tõestamaks, et treeninguga võib õpetada iga inimene kõnelema laitmatut inglise keelt; lilleneiu Liza; katse läheb korda) E. Hemingway (18991961) ameerika kirjanik arsti poeg töötas Kansas Citys ajalehereporterina siirdus Euroopasse 1 maailmasõja ajal rindele küttimine, kalastamine Hispaania sõjas 2 maailmasõjas esikromaan ''Ja päike tõuseb'' (kadunud noortest; hädad seotud lõppenud sõjaga; meeleheide ei pea inimest tingimata hävitama) ''Hüvasti, relvad'' (sõjavastane raamat; traagiline armastusromaan; ainestik põhineb kirjaniku isiklikel sõjakogemustel Itaalia rindelt; kirjeldab sõja koledusi) ''Kellele lüüakse hingekella'' (hispaania keele õpetaja Rober Jordan; võitleb kodusõjas
Peamised Alepõllundus (kasvatasid Põlluharimine, keraamika Põlluharimine (kartuli ja tegevusalad maisi, ube, kõrvitsaid), valmistamine, tegid häid maisikasvatus), kaevasid tiike ja maa- kuld ja vaskesemeid, kariloomadekasvatus aluseid kanaleid, kiviskulptuure (laamad) kalastamine Rituaalid Kiviskulptuurid Sügavalt usklikud, tõid Usuelu tagasihoidlikum, (hiigelsuured kivist pead), jumalatele inimohvreid palsameerisid surnuid, jaaguari kujutised, vaigust (uskusid, et jumalad palju jumalaid kummipallid (rituaalne tarvitavad toiduks (tähtsamad päikesejumal
külm talv uhutud tsuuga, lehis põder, hunt Tundra suvi tundramuld, puhmad, lumekakk, inuitid, saamid, soome keeles tunturi, polaarpäev, toitainetevaene vaevakask, põhjapõder, küttimine, polügonid hulknurksed talv - polaaröö islandi lemming kalastamine lapikesed maapinnal samblik Jäävöönd lumi ja jää kaetud jääga plankton sinivaal, inuitid (eskimod), külmakõrb igijääga, keiserpingviini kalandus, külmunud ala piirialadel, d, hüljes, hülgeküttimine mandrijää
Tsivilisatsiooni teke (spikker) 1)Austrolopiteekus-(5milj.) väike aju(300-350cm), lai nägu, lühike kasv <1.5m, küttis väikseid loomi, kõndis püsti,ei valmistanud tööriistu, töötlemata kivid, puukepid, toruluud(nuiana),Aafrikas. ||| Homo habilis-(2.5milj.)Ajumaht(600-700cm), hakkas 1-na tööriistu tegema, põhitegevus küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K) 2)Anastav maj.-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljele...
puna- taimed, ninasarvik, mullad akaatsiad, antiloop, tee taimed, jaanalind, Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne 10 Ferraliit- Apelsin, Anakonda, Küttimine, Metsade liigne raie, vihmamets vihmamets laiuskraadi mullad mandariin, jaaguar, kalastamine, haigused (põhja ja (vähe- sidrun, gorilla, taapir, metsaandide lõuna poole) viljakad) banaan, tõmmu- korjamine, ananass, kaiman põllundus, kookospähk metsandus,
Eestlased muinasaja lõpul (koostas V.Stepanova) Elatusalad · Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba, 11. sajandist talirukis) · Loomapidamine/ Loomakasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) · Küttimine/ Jaht · Kalapüük/ Kalastamine · Metsamesindus * Sel ajal Eesti alal elas vähemalt 150 000 inimest. Käsitöö areng · Igas peres valmistati: tööriistaid tarberiistaid ehitisi rõivaid liiklusvahendeid Käsitöö areng · Oma ala meistrid tegid metallitöid: relvi tööriistu pronks ja hõbeehteid Kaubandus · Tegeldi vahetuskaubandusega: kaup vahetati kauba vastu kaup osteti edasimüügiks · Maksevahendiks oli hõbe. Kaubandus · Linnu Eestis veel ei olnud.
viljade, algas 5000-6000 e.m.a., kasutuselevõtuga; infotehnoloogia suur juurikate kui inimesed käid põllumajandus, osatähtsus; majanduse kogumine; paikseks ja hakkasid kaubandus ja globaliseerumine küttimine; põldu harima. pangandus kalastamine Alepõllundus, arenesid kiiresti; püsipõllundus, juhtiva koha rändkarjakasvatus, saavutas loomakasvatus, käsitöö, vabrikutööstus kaubandus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Vähemarenenud Euroopa; P-Am
või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi.Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid Asva kultuur- Pronskiajal, Asva kindlustatud asulate kultuur. Küttimine ja kalastamine kaotas oma tähtsust. Hakati tegelema põlluharimisega ja kauplemisega. Kunda kultuur- elasid püstkodades, aastatuhanded möödusid eriliste muutusteta, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum, tööriistad sarvest, kivist ja luust, elati veekogude läheduses, elatusid jahis ja kalapüügist, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga Kammkeraamika kultuur- elasid majades, külvati esimesi viljaseemneid, esimene
KORILUS AGRAARÜHISKOND TÖÖSTUSÜHISKOND INFOÜHISKOND ALGAS SEOSES ÜLEMINEK INDUSTRALISEERIMISEGA. PÕLLUMAJANDUSÜHISKONNAL PÕLLUMAJANDUS, PERIOODI VILJADE, JUURIKATE E ALGAS 5000-6000 A. E.M.A, MITTEAINELISTE HÜVEDE KAUBANDUS JA PANGANDUS LÜHIISELOOMUSTUS KOGUMINE; KÜTTIMINE JA KUI INIESED JÄID PAIKSEKS JA TOOTMINE; ...
Algusaeg 8000 ek 4000 ek 3000 ek Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne).
kultuur kultuur Ajalised piirid 9 või 8 Umbes 4000. Umbes Umbes Umbes 1100- (algus ja lõpp) aastatuhandes aasta paiku 3000. aasta 1800-1100 500 eKr t eKr 5 . eKr paiku eKr eKr Aastatuhande ni eKr Inimeste Küttimine ja Savinõude Savinõude Karjakasvat Karjakasvatu tegevusalad kalastamine valmistamine . valmistami us , s ja Kammi ne , nööri maaviljelus maaviljelus meenutava jäljenditeg , hambulise a kaubavahet templiga . us ülemere maadega
Algusaeg 8000 ek 4000 ek 3000 ek Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus Teada iga algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust ning võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne). 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus.
kaevamine, numismaatika, täppisteadus, loodusteadus. 4. Kiviajad kultuurid: Kunda kultuur, kammkeeramika, venekirves ehk nöörkeraamikakultuur; dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tööriistad, elatusalad, matmiskombed, osata tuua näiteid mis tõestaksid, et iga järnev vaadeldud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Mesoliitikum: Kunda kultuur, Pulli küla 9000 a eKr, Kunda 8000 a eKr. Kalastamine, küttimine, korilus. Hauapanustega laibamatus. Koer on kodustatud. Sisserännanud europiidid. Tööriistad kivist (silmaauguta kirved) Kõõvits, uurits jms. Ka luust, puusts ja sarvest. Neoliitikum kammkeraamika kultuur: Asula territooriumile, elamu põranda alla matmine. Pandi kaasa asju. Valmistati ehteid küttimine, kalastamine korilus. Mongoliidid, soome-ugrilased, läänemere-soome-rahvad. Kammitaolised esemed, kõrgem kunstitase.
2008 Isiklikku Pavel Loskutov (sündis 2. detsembril 1969 Lätis) on Eesti kergejõustiklane (maratonijooksja). Pavel Loskutov on 178 cm pikk ja kaalub 62 kg. Ta elab Valgas ja kuulub klubisse Valga SK Maret-Sport, ning treenib Harry Lembergi ja Raimond Lutsu juhendamisel. Sportlaskarjääri eeskuju on Boris Becker. Lisaks jooksmisele peab lugu jalgpallist. Karjääri pöördepunkt toimus 1999. aastal, mil ta keskendus maratonile. Eesmärk oli võita olümpiamedal 2004. Hobideks on kalastamine ja jalgpall. Ta on Eesti viimaste aastate edukaim meesmaratoonar ja jooksuharrastajate eeskuju. Eesti rekordiomanik maratonis (1999 Frankfurdis 2:12.37) ja poolmaratonis (2000 Tallinna Sügisjooksul 1:03.23). Eesti kõigi aegade esikümnes ka 5000 m, 10 000 m ja 3000 m takistusjooksus. Osaleb meeleldi kõikvõimalikel ümber järve jooksudel ja rahvajooksudel Isiklik rekord on 2:08.53, mille ta jooksis 7. aprillil 2002 Pariisis. See on ühtlasi Eesti tipptulemus. Saavutused
Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. 4. Mesoliitikum- Pulli, Lammasmäe(Kunda kultuur),küttimine, kalastamine, korilus.kivikirved, luudest ja sarvedest valmistatud harpuunid, nooleotsad, pistodad, naasklid. 5. Neoliitikum- kammkeraamika, soome-ugrilaste tulek, nöörkeraamika, venekirveskultuur, balti hõimud, loomakasvatus, maaviljelus. Etnogenees toimus umbes 1000 aastat, Daugava jõest põhja poole jäid soome ugrilased, lõuna
Jaapani muusika Jaapanlased naudivad paljusid erinevaid popmuusika liike. Kõige rohkem fänne on jaapanlaste seas nende endi kodumaisel popmuusikal. Seda kutsutakse kayokyoku'ks. Inimesed ei naudi seda vaid kontsertidel ja raadiosttelerist, vaid laulavad seda ka kodudes ja baarides karaokena. Kayokyoku peamised stiilid kujunesid välja hilistel 1910ndatel ja läbi 1920ndate. Nüüdisajaks on see muutunud tänu muu maailma popmuusika mõjudele. Nende uute stiilide meloodiad on kõrgematasemelised ja rütm on rohkem artikuleeritud tugeva elektroonilise trummiga. Popid on siiski ka Ameerika jazz ja popmuusika ja latiinomuusika. Viimasel ajal on üha rohkem võitnud populaarsust rock, soul ja folk läänemaadest ja seda eriti noorema generatsiooni seas. ~~~ Paljud heliloojad töötavad aktiivselt koto ja shakuhachimuusika valdkonnas. Palj...
kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? PERIOOD OSKUSED PEAMISED ASUSTUS TEGEVUSALAD MESOLIITIKUM Töö- ja tarberiistad Saakloomade püüdmine Rajasid asulad ( 9000 – 5000 valmistati kivist, (jaht), taimede korjamine, veekogude aastat eKr.) luust, sarvedest kalastamine lähedusse ning puidust. Oskasid kasutada tulekivi ja kvartsi. NEOLIITIKUM (5000 Keraamika Jaht, tööriistade Enamasti jõgede ja – 1800 aastat eKr.) kasutuselevõtt, valmistamine, järvede ääres, paremad jahi- ja loodusandide korjamine, mõned asulad
saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalmete liigid: · kiviristkalmed · laevkalmed Asulate liigid: · kindlustatud asulad (Asva) · avaasulad patriarhaat on isajärgne sugukond
· tootmisviis kuidas mingit toodet valmistatakse (käsitsi, masinaga...) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatsiooni kiire hankimine Peamised Põllumajandus, Tööstus- tekstiili, Teenindus, info majandusharud metsandus, kalastamine metallurgia töötlemine Osalemine maailmamaj Polnud osalemist Oselemine oli väike Ühtne majandus töökorraldus Põlluharijate ja Piirkonnad karjakasvatajate vahel spetsialiseerusid · Ühiskonnatüüpide levik kaasajal: agraarühiskond - kuni tänaseni on mõned riigid põllumajanduslikud, rohkem lõunariigid nt. Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond - vähemarenenud põhjariigid
Australopiteekus Lõuna inimahv, elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa Homo habilis Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rän...
eelmise sajandi lõpus suure kalapüügi tõttu Afaliini levila Globaalprobleemid · Kliimamuutused: ookeanivee soojenemine, mis omakorda põhjustab korallide pleekimist · Saaste: Kirde-Austraalia jõed saastavad vallrahu troopiliste üleujutuste ajal · Suure ogatähte populatsiooni suurenemine: Suure ogatähe saagiks on korallpolüübid ning nende arvukuse järsk suurenemine võib korallriffe laastada · Kalastamine: ülepüük, kogemata soovimatute liikide püüdmine, elukeskkonna hävitamine traalimise, ankurdamise ja võrkudega · Laevandus: suur arv laevaõnnetusi Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Vallrahu https://en.wikipedia.org/wiki/Great_Barrier_Reef https://en.wikipedia.org/wiki/Bottlenose_dolphin https://seaworld.org/animal-info/animal-bytes/mammals/bottlenose-dolphin / http://www.greatbarrierreef.com.au/animals/fish/ http://www.miksike
põhjuseks kas hapnikupuudus või siis piineldakse ja võideldakse minemapääsemise eesmärgil. Tulemuseks on kuni luuni lõikehaavad, katkised lõualuud, amputatsioonid ja luumurrud. Kui ka isendil õnnestub pääseda, siis 5 tavaliselt elatakse lühikest ja piinarikast elu enne kui surrakse aeglaselt oma vigastustesse. (WDC) Märkimisväärne on ka elektriline kalastamine, mis kujutab endast elektriimpulsi tekitamist vette, mis halvab kalad. Algselt kasutati väikseid akusid ja keritud traati selle ümber, impulsi tugevus oli sellisel puhul umbes meetrise raadiusega. Siiski oli see efektiivne meetod ning peagi arenes sellest keerukam lahendus, milles veeti vasktraat läbi kalastusvõrkude ning ühendati autoakudega. Selline elektrisokk mõjutas palju rohkemaid kalu. (Holland, 2015) Selline püügimeetod mõjutab ka delfiine, teada on surmajuhtumid. Inimesed on
Hommikusöök hotellis. Transfer Nurata linna. Ekskursioon mööda linna: külastame iidset moseet, püha veeallikaga, Aleksander Suure lossi jäänused. Väljasõit Yangigazgan külla ja edasi Jurta laagrisse Majutus yurtas (Kasahstani rahvuselamud). Õhtusöök lõkke kürval koos Kasahhi akyny'ga (laulja). Ööbimine yurtas Neljapäev Nurata - Samarkand (tee pikkus 180km) Hommikusöök. Sõidame Aydarkul järve juurde, kus toimub kalastamine, järves ujumine. Pele piknikut järve ääres, sõidame Samarkand'i. Õhtusöök Samarkand'is. Majutus hotellis. Reede. Samarkand Hommikusöök hotellis. Ekskursioon- ringreis mööda Samarkand'i: iidse linna Afrosiab kaevandused ja muuseum, arhitektuuriline kompleks Shahi - Zinda (11-15 saj), Guri Emir'i Mausoleum - Tamerlane sarkofaag (14-15 saj), Bibi Khanum Bazar Siab'i Mosque. Õhtusöök Samarkandi rahvuslikus majas
Pursuits-püüdlus/jälgimine By the way, the point i am trying to make.. Relaxation-lõõgastumine Yes, but.. as far as i'm concerned Dropped-langenud I see what you mean, but.. Increasing-kasvav Er.. let me put it in another way.. Facilities-hooned Why not look at it this way.. Consumer-tarbija Watch rather than take part Spare-vaba Ground-väljak Recent-hiljutine Relatively little general exercise- Provided-hankima suhteliselt väha liikumist Expanded-laiendatud Lack of exercise- liikumisvaegus Persuades-meelitama Health conditions- terviseprobleemid Charge-tasu Growing intrest- kasvav huvi Treadmills-linttrenasöör Rambling- uitam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
